Eufemania - pole olemas valet, vaid on ebatõde
Log in or create an account to leave a comment
-
Eufemania - see on see, kui üritatakse tervet elu ümber defineerida ja väljendada positiivsemaid sõnu, väljendades samal ajal osaliselt tõsiasju või probleeme, aga kaotades olulise. Eufemania kujutab endast eufemismide liialdatud või liigset kasutamist ning võib mõjutada suhtlemist, kultuuri ja ühiskondlikke arusaamu ning tegelik tõde jääb varjatuks.
Selle teema loomine ei toimunud hetkelise emotsiooni ajel, vaid mind on juba mitu aastat painanud erinevad mõtted, mida ei ole seni suutnud selgelt ja arusaadavalt ära defineerida. Lugedes tänast Karmo Tüüri artiklit, tabas mind valgustatus! Üks võimalik definitsioon laialt levinud patoloogiale on eufemania
allikas: ETTEVAATUST, KREMLI PRILLID | Politoloog Karmo Tüür: 3 märki, et ega sina ise kogemata näe maailma läbi Venemaa prillide
Tähelepanu vääriv lõik:
Venemaa praegune võimkond elab süvenevas nihestuses. Või nagu praeguses ajastus oleks ilmselt kohasem öelda – liitreaalsuses. Et kõigi teiste jaoks on olemas mingi enam-vähem ühesena tajutav pärismaailm, aga siis tuleb ette panna Moska Kremli-kujulised prillid ning kõik on hoopis teistmoodi. Kogu maailm muutub korraga süngeks, russofoobseks ja vaenulikuks ning kõige õigem vastus sellele ohule on rünnata esimesena.
Ründamine on suhteliselt lihtne asi – lükkad tankikolonnile hääled sisse ja sõidad naabri piiripostid pikali, kuulutades välja ... ei, mitte sõja. Sõjana ja agressioonina tundub see teistele. Sinul on aga prillid, mäletad, need Kremli-kujulised. Paned need ette ja tundub, et ongi tegu sõjalise erioperatsiooniga. No päriselt, selge plaaniga ja puha.
Mõned kiired näited:
* karjäärikeskus - See ei ole nüüd küll koht, kus jagataks tööpakkumisi, millega oleks mõistlik siduda ootust karjääri osas (v.a. kopamehe amet, aga siis on ka pidevalt kopp ees).
* tervisekassa - Tervist sellest kassast otseselt ei saa ja ka terved sinna ei pöördu, ikka haigetel mõeldud institutsioon.
* vabamu - Idiootide arusaam Okupatsioonide Muuseumist.
* erioperatsioon - Venemaa sõda Ukraina vastu.
* nügimine - Ametnike ja poliitikute eufemism vaimse vägivalla kohta, kui mingit gruppi kiusatakse taga, represseeritakse või mingil moel diskrimineeritakse.
Ma nimetaks 24. Veebruari Eufemania päevaks ja alati on kohane meenutada sellel päeval nii erioperatsiooni kui ka eufemania praktiseerijaid laiemalt.
Pähe jäi ringlema ainult üks küsimus, et kas see kõik on olnud nii kogu see aeg või on Eufemania algust võimalik ka kuidagi dateerida lähiajaloo kontekstis? -
"sr71"
[...]
* vabamu - Idiootide arusaam Okupatsioonide Muuseumist.
[...]
President Lennart Meri soovitas vastavatud Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi ümber nimetada Vabaduse Muuseumiks. «Vabadust pole kunagi liiga palju ning see on võidu maja,» põhjendas ta mitmesaja kutsutu ees oma ettepanekut. -
Ega kõik Meri öeldu ja tehtu ka kuld ei ole.
Kõik inimesed vahel eksivad ja siis jälle arenevad. -
Meri mõte vist oli rohkem nagu teekond vabaduseni, vabadusvõitluse ja rahva alleshoidmise teekonna muuseum, selles mõttes Vabaduse Muuseum. Vabamu on mingi täiesti teine asutus, kus (ennast selliselt defineerivad!!!) kommunistid käivad kõnesid pidamas.
Aga teemaalgatus on suurepärane! Mõtlen ka kaasa, kas leian mingeid häid näiteid. -
Aa, probleem on selles, et on Vabamu, mitte Vabaduse muuseum? Et leiutati selline sõna "vabadus" tüveline uussõna, mis tähendab vabaduse maja, umbes nagu elamise maja on elamu? Et see grammatiline konstruktsioon on pühaduserüvetamine? Või mõistan jälle valesti?
-
Oeh.
-
"siretsch"
[...]Vabamu on mingi täiesti teine asutus, kus (ennast selliselt defineerivad!!!) kommunistid käivad kõnesid pidamas.[...]
Kergelt OT, aga kuna asutus tundub mulle südamelähedane olevat tolles esinenute ajalukku liigselt süvenenud olemata - linki, et kes käis? Ei kahtle väites, huvitun detailist -
Arusaadav, püüan leida nime. See oli minu mäletamist mööda eelmisel aastal, üritus oli filmivaatamine ja vestlusring, päris mitu osalejat. Üks peamistest kõnelejatest defineeris end neomarksistina. Ehk meenub täpne nimi kellelgi teisel?
Aga äkki liigume kuhugi mujale teemasse sellega :) -
"jpedro"
"sr71"
[...]
* vabamu - Idiootide arusaam Okupatsioonide Muuseumist.
[...]
President Lennart Meri soovitas vastavatud Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi ümber nimetada Vabaduse Muuseumiks. «Vabadust pole kunagi liiga palju ning see on võidu maja,» põhjendas ta mitmesaja kutsutu ees oma ettepanekut.
Pole oluline, mida keegi Lennart arvas. Kes on vähegi suuremas organisatsioonis töötanud, teab, et tippjuhtkonnale meeldib igasuguste rumalate ideede ja au-vargustega välja tulla.
Muuseumi asutaja ja rahastaja soovis selle nimetada Okupatsioonide Muuseumiks (vms) ja on sigadus, et peale tema surma hakati tema soovile vastupidi tegutsema ja ideed solkima ja okupatsiooni vabaduseks kutsuma. -
"siretsch"
Aga äkki liigume kuhugi mujale teemasse sellega :)
Tegelikult on teema õige, sest see on selle eufemaniaga väga otseselt seotud. Miks genotsiidi juba ümber mõtestada ei taheta? Võimalikud variandid oleks:
* hüperõiglus
* ühisehmatus
* rahuajastu
* vähendamise plaatinaajastu
Mida seltsimees Aro sellest arvab?
Küüditamine oli ju sama mis genotsiid. -
"raulir"
"jpedro"
"sr71"
[...]
* vabamu - Idiootide arusaam Okupatsioonide Muuseumist.
[...]
President Lennart Meri soovitas vastavatud Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi ümber nimetada Vabaduse Muuseumiks. «Vabadust pole kunagi liiga palju ning see on võidu maja,» põhjendas ta mitmesaja kutsutu ees oma ettepanekut.
Pole oluline, mida keegi Lennart arvas. Kes on vähegi suuremas organisatsioonis töötanud, teab, et tippjuhtkonnale meeldib igasuguste rumalate ideede ja au-vargustega välja tulla.
Muuseumi asutaja ja rahastaja soovis selle nimetada Okupatsioonide Muuseumiks (vms) ja on sigadus, et peale tema surma hakati tema soovile vastupidi tegutsema ja ideed solkima ja okupatsiooni vabaduseks kutsuma.
1) Kõik teavad, et bossid on rumalad ja auvargad;
2) Bossi tahtmise vastu minemine on sigadus ja solkimine!
Selge -
"siretsch"
Oeh.
Selle reaktsiooni tõlge eesti keelde on: täitsa lõpp kui loll mu oponent on. Mis on täiesti võimalik, aga ei puutu antud juhul asjasse s.t. tegemist on demagoogiaga -
Küüditamine -- "rahvarvu kestlik kahandamine agministratiivsete meetoditega"
Genotsiid -- "rahvaarvu kestlik kahandamine, usu, rassi või sotsiaalse kuuluvuse põhjal, adminsitratiivsete meetoditega" -
See "Vabamu" teema on veidi laiali valgunud siinse, "Kaja Kallase" ja "EKRE" teema vahel, panen oma mõtted siia, tundub kuidagi paremini sobivat. Narratiiv, et "okupatsioon" "ei kõneta" noori ja nii edasi bla-bla-bla.
Aga RÄÄKIGEM siis keeles, mis nooremat generatsiooni KÕNETAB. Kui meil on raha, veerand milkut, toppida täiesti mõttetusse, tarbetusse portaali, siis võiks ju väikese kõbina leida et...
Litsentsida mõnelt etableeritud RTS frnatsiisislt "engine" ja muu vajalik ja teha üks korralik Real TIme Strategy kampaania "Eesti Vabadussõda". Autentsete lahingute ja relvade ja üksustega. Täiesti tehtav ja ei vaja nii meeletut investeeringut, kui "mängumootor" ja "assetid" sisse osta. Neid MS I strateegiaid on küll ja veel ja üsna realistlikke.
Usutavasti jäävad ka Paju lahingu ise leitnandi rollis läbi teinule nimed ja kohad ja kuupäevad paremini meelde, kui ajalooõpetaja igavat juttu kuulates.
Võiks palgata ka mõne vähe pädevama anime-stuudio ja tellida seriaali küüditamisest. Las Japsid joonistavad oma "goret" -- las NKVD-lased ja nende käsilased olgu kujutatud aeg-ajalt inimkuju võtvate kamide või onidena. Las olla vastikud, verejanulised liba-inimesed. Nad ju olidki! Mida rohkem "üle võlli", verd ja goret -- seda PAREM.
Arvate, et ei leiduks vaatajaid. Leiduks piisavalt.
Oleks üks rahh, mis oleks, vähemalt minu "kõhutunde" järgi HÄSTI kulutatud rahh. Jätke inimeste piinamine venivate "vahvlite" ja vähem venivate 44-jadega. Ajalooline tõde omab seal ainult nii palju tähtsust, et TIBLA ON VAENLANE. Meie oleme vaprad. Meie astume tibla vastu. Kõik muu võib "kunstilisuse" huvides ohverdada. -
Mina olin just siis oma vanaemaga (küüditatu) Okupatsioonide muuseumit külastamas, kui oli käsil nime- ja brändivahetus, ekspositsiooni uuendamine ja juhi vahetus. Muuhulgas soovis vanaema pakkuda muuseumi mälukogusse pilte küüditatud eestlastest Siberis. Kogu see vestlus, mis seal aset leidis, jättis erakordselt ebameeldiva tunde kogu selle "uutmise" vastu.
Teine südantlõhestav hetk oli see, kui vanaema sattus seal vestlema ühe vanahärraga, ja selgus, et neid küüditati mõlemaid samal ajal samasse kohta. Vestlus jätkus küsimusega -- milline vagun?
Ühesõnaga, ma tunnistan, et ma olen selle teema osas väga emotsionaalne ja tõenäoliselt objektiivselt seda vaadelda ei suuda kunagi. Välismaa sõpradele saab lihtsalt "Singing Revolutionit" ka näidata (figureerin seal mh ka ise!). -
Selgus, et eufemaania saab täiendust:
Keegi mainis, et tulevikus on tark võrk ja tark laadija, mida üks foorumlane kommenteeris üsna tabavalt:"toonik"
Mida see tark laadija saaks teha? Otsustada, kes saab parasjagu laadida ja kes ei saa? Kahtlane värk. Laadija ei tea ju, kas mul on vaja kahe tunni pärast Saaremaale sõitma hakata. Ma ei tahaks endale seesugust tarka laadijat, leiaks mingi rumalama.
Lisaks meenutab see skeem mulle kangesti automatiseeritud kütusetalongide süsteemi. Back to the USSR.
Paraku tundub nii, et kaasajal üha rohkem leiutatakse selliseid sisult nõukogude ajal esinenud nähtusi, mis siis nimetatakse positiivselt, mis peaks tekkitama inimestes hea tunde. -
Aga kui sa saad öelda laadijale, et sul on vaja kahe tunni pärast Saaremaale sõitma hakata (siis töötab laadija ühes režiimis), või et sul on vaja alles 12 tunni pärast kuhugi sõitma hakata (siis töötab laadija teises režiimis, näiteks kui sul on elektri ostuks börsipakett, siis laeb autot vaid neil tundidel, mis on kõige odavamad; või võtab arvesse elamu/korterelamu muid tarbijaid jne.). Ei pea kohe halba kartma neist lahendustest, need on ikkagi mõeldud meid abistama, aitama teha paremaid otsuseid.
-
"angelp"
Ei pea kohe halba kartma neist lahendustest, need on ikkagi mõeldud meid abistama, aitama teha paremaid otsuseid.
Kuule, kogu sotsialistlik süsteem oli selle nimel üles ehitatud, aga mis välja kukkus?
Järgmine kord kasuta ka sõna kaasama ja siis ma saan passiivse orgasmi.
Miks peaks Mari arvestama mingi Velloga? Tal on oma elu ja hommikul vara on vaja autoga startida. -
"angelp"
Aga kui sa saad öelda laadijale, et sul on vaja kahe tunni pärast Saaremaale sõitma hakata (siis töötab laadija ühes režiimis), või et sul on vaja alles 12 tunni pärast kuhugi sõitma hakata (siis töötab laadija teises režiimis, näiteks kui sul on elektri ostuks börsipakett, siis laeb autot vaid neil tundidel, mis on kõige odavamad; või võtab arvesse elamu/korterelamu muid tarbijaid jne.). Ei pea kohe halba kartma neist lahendustest, need on ikkagi mõeldud meid abistama, aitama teha paremaid otsuseid.
Ja siis sa arvad et sa oled ainus, kes oma "targale laadijale" ütleb, et sul on tarvis 2 tunni pärast Saaremaale sõitma hakata? Ei, seda teevad su kõik naabrid ja naaberkortermaja (või naaberküla) teeb samuti.
Kas odav elektri hind on piisav meelitaja, mis paneks sind oma "tarka laadijat" lülitama režiimile, et see otsiks odavamaid elektrihindu, et siis õigetel hetkedel saaks ta auto akut laadida? Võib-olla on meelitaja. Vähemalt seniajani, kuni hommikul tööle sõites jääd poolele teele stoppama, sest aku oli hommikul pooltühi kuna laadija ei saanud laadimisega hakkama. Edaspidi tahad aga just kindlustada, et aku oleks laetud, vaatamata elektri hinnale (kui see tõesti just 4000 eurot MWh pole). -
Ma tõin näite lihtsalt, kus korteriühistu on paigaldanud elektriauto laadijad, kus võetakse arvesse maja kogutarbimist, autoomanike eelistusi jne, ja siis proovitakse võimalikult säästvalt (või "targalt" nagu sulle ei meeldi öelda) lõpptulemus saavutada.
Sina muidugi võid elada korteriühistus, kus igaüks võitleb enda eest ja motoks on "minu auto peab aku täis saama, nüüd 1 tunniga ja teistel löögu kasvõi korgid välja, mind ei huvita!"
Kindlasti ütled, et korteriühistu on ka sotsialistlik moodustis?
Sa võid elada eramajas, aga suurem osa inimesi Eesti linnades elab siiski kortermajades. Eramajas ongi laadimist lihtsam korraldada, aga see ei tähenda, et kortermajas seda teha ei saa. Saab küll. -
"angelp"
Kindlasti ütled, et korteriühistu on ka sotsialistlik moodustis?
Kui on kehtestatud kellaajad millal võib dushi all käija, siis võib nii öelda küll jah.
Kui on juba ühisköök olemas, siis pole enam isegi ruumi kahtlusele.
Üldiselt kui uus elukorraldus võrreldes eelmisega tähendab olulisi piiranguid (ei olegi nii, et endale valitud ajal nelja minutiga paak täis ja minema), siis vist asjad ei saa mitte paremad, vaid sitemad ehk võime rääkida ajas tagasi minekust - ei?
Lihtsalt moodsal kaasajal näebki üha rohkem seda, et asjad saavad sitemad, aga luuakse näilisust, nagu oleks parem kui kunagi varem. Selline silmamoondus on jah omane teatud süsteemidele. -
Miks sa arvad, et eramajas on laadimist lihtsam korraldada? Arvad et eramaju varustav elektrialajaam on midagi teistsugust kui kortermajadel?
-
Kui veepuudust pole, ei kehtesta keegi mingeid kellaaegu duši all käimiseks. Ühiskööke tänapäevastes korteriühistutes ei ole, vähemalt mina pole kuulnud. Millest sa räägid?
Aga kortermajadel 99% juhtudel pole nii suurt liitumist, et kõik korteriomanikud saaksid üheaegselt oma autot täisvõimsusel laadida. Ei ole lihtsalt võimalik. Kas see on sotsialism, kui seda (elektri)füüsikalist fakti tunnistada?
Ja kui seda fakti juba tunnistada, hakkad mõtlema lahendustele. Jõudsimegi vist ühele leheküljele lõpuks. -
Ttrust, eramajadel on liitumise varu enamasti kordades suurem kui ühel kortermaja korteril. Mul on näiteks 40 amprit, mis on tänasel päeval täiesti kasutult üledimensioneeritud, kuid millega võiks mitut elektriautot korraga laadida. Muidugi jah, kuidas Elektrilevi seda tagab, et kõik ka oma amperaaži kasutada saavad, on iseküsimus. See vist on su küsimuse point?
Kui meil oli ja on WWW ja Web 2.0 ja juba Web 3.0... siis analoogiliselt kogu elektrivõrk on mingis digitaalajastu eelses versioonis alles. Kui me räägime "Smart grid" ideest, siis on seal palju kohti, mida optimeerida. Kasvõi näiteks, kuidas on 3-faasilises elektrivõrgus faasid koormatud, enamasti on see (dünaamiselt) täiesti optimeerimata. Kahesuunaliste autoakude tulekuga on võimalik elektrienergiat neisse sisse ja neist välja liigutada, tekitades fleet'ina virtuaalsed elektrijaamad, mille operaatorid saavad mahupõhiselt osaleda Nordpooli turul. Turg areneb ja muutub lähiajal päris suurelt. Investoril tasub neid trende ette vaadata ja kui ta näeb neis perspektiivi, siis neis osaleda. -
"angelp"
....
Ja kui seda fakti juba tunnistada, hakkad mõtlema lahendustele. Jõudsimegi vist ühele leheküljele lõpuks.
Lahendus on mitte tegeleda lollustega ja tuleb tühistada sisepõlemismootoritega uute autode müügi keeld alates 2035.a.
Oleme samal lehel? Vist mitte?
Ahaa, alles nüüd panin tähele, et mainid ka Web 3.0'i. Nonoh, korras poiss pole midagi öelda.
Hakka nüüd veel meile NFT'st ka rääkima ja siis ma jooksen siit küll minema. -
Fossiilkütusega autod on kontrollimatud kohtsaasteallikad, nende tekitavat saastet ei ole võimalik mitte kuidagi ohjata. Kui fossiilkütusel elektrijaam on ümberehitatav, saastet saab keskselt filtreerida, siis miljoneid autosid ei korja kergelt kokku ega tee samasuguseid tehnoloogilisi täiendusi. Isegi, kui elektriautod tarbivad põlevkivist toodetud elektrit, on see eelmainitud põhjusel parem kui bensiini või diislit miljonites pisikestes sisepõlemismootorites põletada. Mis oli kunagi popp ja innovatiivne, ei ole seda enam täna. Erand on uunikumid ja hobiautod, las need olla, oluline on autode põhimass.
Web 3.0 ja NFT pole minu teema. Vabandan, ei teadnud, et lihtsalt selle väljendi mainimine võib kedagi ärritada. Võrlduse mõte oli näidata, et Web pole enam sama mis Netscape Navigator ja neti.ee, kuid elektrivõrk on siiani samasse ajastusse jäänud. -
Minu jutu mõte on see, et ära viska vana asja enne ära kui uus pole toimiv, aga tänaseks praktiliselt kümme aastat on huvigrupid surunud, et keelame ära ja küll siis tuleb innovatsioon. Ütlesin seda juba 10a tagasi, et keemiline element nagu aku on paraku iganenud tehnoloogia ja kõik mis maksimaalselt võimalik on vaid väikesed parendused.
Aga vähemalt oled aus ja tunnistad, et kortermajade puhul jääb laadimise jaoks võimsusest puudu ja peab hakkama hookust-pookust tegema. Siin foorumis on mitu sellist tegelast kes isegi seda asjaolu eitavad - pole olemas! -
"sr71"
Kui on kehtestatud kellaajad millal võib dushi all käija, siis võib nii öelda küll jah.
Kui on juba ühisköök olemas, siis pole enam isegi ruumi kahtlusele.
Üldiselt kui uus elukorraldus võrreldes eelmisega tähendab olulisi piiranguid (ei olegi nii, et endale valitud ajal nelja minutiga paak täis ja minema), siis vist asjad ei saa mitte paremad, vaid sitemad ehk võime rääkida ajas tagasi minekust - ei?
Lihtsalt moodsal kaasajal näebki üha rohkem seda, et asjad saavad sitemad, aga luuakse näilisust, nagu oleks parem kui kunagi varem. Selline silmamoondus on jah omane teatud süsteemidele.
Düüd sulle pole kvoote, talonge, piiranguid ja ühiskööke vaja kehtestadagi. Täiesti vabatahtlikult oled ennast LHV foorumisse aheldanud, selle asemel, et erinevaid vabadusi nautida. -
"angelp"
Aga kui sa saad öelda laadijale, et sul on vaja kahe tunni pärast Saaremaale sõitma hakata (siis töötab laadija ühes režiimis), või et sul on vaja alles 12 tunni pärast kuhugi sõitma hakata (siis töötab laadija teises režiimis, näiteks kui sul on elektri ostuks börsipakett, siis laeb autot vaid neil tundidel, mis on kõige odavamad; või võtab arvesse elamu/korterelamu muid tarbijaid jne.). Ei pea kohe halba kartma neist lahendustest, need on ikkagi mõeldud meid abistama, aitama teha paremaid otsuseid.
Ja kui oled maal vanaema juures, just saabusid, aku tühi, ning lapsega juhtub midagi - kukub puu otsast alla, murrab käeluu, rästik salvab, saab mingist tundmatust taimest mürgituse, siis palud ilusti laadijat "Lae nüüd palun paari sekundiga aku täis, et saaksime linna EMOsse sõita, sealt just öeldi, et kaks kiirabiautot on väljakutsel ja üks parajasti laadib akut!"? Või kärgid ja paugud laadija peale, sest laps nutab ja tasast juttu pole niikuinii kuulda ning närvid on ka läbi? -
Noh, kui on kaks režiimi, siis võib neid nimetada ka "lihtrahva" ja "neoaadli" režiimideks. Või siis saad koju juba oma kastile vastava laadija. Pole ju mõtet kaherežiimsel, kui sa neist ainult ühte kasutad.
-
Toonik, ei ole olemas mingit jäigalt kaherežiimset laadijat, tõin 2 näidet lihtsalt eri vajadustest ja vastavalt eri režiimidest. Aga kui selle näite juurde jääda, siis on ikka mõtet eri reziimidel. Ühel puhul sul on vaja "ruttu laadida, ükskõik mis hinnaga", teisel puhul "laadimiseks on aega X tundi, lae optimeeritult (võttes arvesse börsihinda, maja teisi energiavajadusi, päikesepaneelidest tulevad online elektrit, kodusest akupangast tulevat salvestatud elektrit jne)".
Sekeldaja, sa oled pigem loomult pessimist ja näed probleeme? :) Kuidas Norras on võimalik, et uutest autodest 85-90% on elektriautod, kas nad ei saa oma eludega hakkama? Äkitselt halval hetkel võib juhtuda igasugu asju, auto võib ka rikki minna, rehv võib puruneda, autojuht võib saada infarkti jne. Kui elad kuskil maal, kus arstiabi on ruttu vaja ja saabud koju tihti tühja akuga: see on riskantsem kombinatsioon kui mõni muu, selge see. Ehk sel juhul on koju ostetud kodune akupank, kus riskikartlik inimene saab iga juhul kiirelt oma aku täis laadida ja on ka ostetud sobiv elektriauto, kus on kiire sisemine laadija, ja auto ka suurema akuga.
Hiina tootjal NIO'l on lahendus, kus akud on kiirelt peale/maha tõstetavad. Eks näis, kui populaarseks see lahendus teiste tootjate juures saab. Aga küll need probleemid lahendatakse.
https://www.youtube.com/watch?v=vBo2lA2xevY -
"angelp"
Sekeldaja, sa oled pigem loomult pessimist ja näed probleeme? :) Kuidas Norras on võimalik, et uutest autodest 85-90% on elektriautod, kas nad ei saa oma eludega hakkama?
Norra tänavapilt ei kinnita seda 80+% lugu kohe sugugi ja kui üldse midagi kinnitada saakski, siis vaid seda, et suure rahaga saab vabalt sigasid lendama panna. Meil ei räägi keegi suure rahaga millegi muutmisest, vaid ikka ja ainult Suure Mandaadiga jõuliselt lajatamisest.
Eesti on riik, mis ei ole isegi Naissaarele elektrikaabli vedamisega hakkama saanud, saati siis saaks mõne keerulisema energeetikaprojektiga - näiteks jaotusvõrgu suurusjärgu võrra võimsamaks ehitamisega. Saadagu aru - mõne tuhande tsükliga akupank ei ole isegi siis mitte mingi lahendus, kui see oleks kõikides majapidamistes, sest tekkiv saastekogus ei ole jätkusuutlik. -
"angelp"
Aga küll need probleemid lahendatakse.
See lause võtab kõigeparemini kokku selle, miks kibestunud keskealised onud kipuvad sel teemal vaidlema. Hetkel on meil selles teemas ainukeseks konkreetseks asjaks kuupäev millal kaevu sülitame. Aga uut kaevu, mis vähemalt samas mahus ja sama lihtsalt vett annaks aga pole ja ei ole nagu ka näha, et seda juba aktiivselt ehitamas oldaks. Jutust, et ah küll tuleb jääb väheks. -
Eks ühed inimesed ongi loomult optimistid ja teised pessimistid. Keegi ei sülita vanasse kaevu, aga ilma eesmärkide seadmiseta ei toimu ka midagi. Praegu vb hirmutab mingi poliitiliselt seatud kuupäev, kui sisepõlemismootoriga autosid ei tohiks enam müüa, aga kui see päev läheneb, saab hinnata, kas see on realistlik ja poliitikaid ka kohendatakse. Miski pole kivisse raiutud, isegi meie automaks võib vabalt mitte tulla :)
-
valetamine == kehv kommunikatsioon
-
"angelp"
Eks ühed inimesed ongi loomult optimistid ja teised pessimistid. Keegi ei sülita vanasse kaevu, aga ilma eesmärkide seadmiseta ei toimu ka midagi. Praegu vb hirmutab mingi poliitiliselt seatud kuupäev, kui sisepõlemismootoriga autosid ei tohiks enam müüa, aga kui see päev läheneb, saab hinnata, kas see on realistlik ja poliitikaid ka kohendatakse. Miski pole kivisse raiutud, isegi meie automaks võib vabalt mitte tulla :)
Hm, miks peaks Vellot Värskas huvitama, mis kuupäeval sisepõlemismootoriga autod ära keelatakse? Olemasolevaid ju ära ei korjata. -
Olemasoleva saab üsna lihtsalt surnuks piirata/reguleerida. Kasvõi kütuseaktsiisiga. Lisaks võib vabalt aastal X tulla seadus, et asulas on sisepõlemismootoriga auto keelatud. Umbes nagu täna on Euroopas tükati piirangud kus võid sõita ainult autoga alates mingist Euro keskkonnaklassist.
Seda ma ei taha väga uskuda, et lihtsalt lastakse kärutada ja võimaldatakse mõistliku hinnaga kütust osta kuniks viimane parsa on olematusse kulunud/mädanenud. -
Defineeri ära, mis on mõistlik hind? Ja arvesta, et 01.01.2027 maksad tanklas lisaks muudele maksudele ka CO2 kvoodi maksumuse eest. Kui palju - prognoosid kõiguvad kümnest sendist euroni liitri kohta, aga CO2 hind polegi ju fikseeritud.
-
Olen siin eksperimenteerinud viimase kuu mitte just kõige ökonoomsema 5 aastat vana elektriautoga (keskmine 230 W/km, tootja spetsifikatsiooni järgi peaks olema 200 W/km). Valiku määras vajalik kohtade arv (6-7). Võrdluseks kõrval 9 aastat vana 3l diiselmootoriga 7-kohaline auto, mida elektrikas siis igapäevaselt asendab. Üsna ühene järeldus on, et väga jämedalt on elektrika „kütusekulu“ 2/3 diislist väiksem ehk siis juba ilma igasuguse täiendava "surnuks piiramiseta" on ainult sellelt tasemelt selge eelis sees. Täiendavalt siis veel selgelt madalamad korraliste hoolduste kulud.
Mis puudutab kasutusmugavust, siis viimase kuu olen laadinud autot umbes nagu akutolmuimejat, st 1-faasiline 16A ühendus (ca 3,11 kWh). See on igapäevaste sõitude tarbeks linnas piiripealselt ok. Kui saab paika 3-faasilised laadijad 16A ca 11 kWh (maakodu) ja 32A (kontoris), millest minu isend suudab Type 2 ühendusega laadida 24A ehk ca 17kWh, siis ei peaks olema mingit probleemi laadimise sättimisega ööpäeva parimate hindadega perioodidesse. Sõltuvalt laadijast ja autost on see timmitav ühe ja teise poolt. Eesti siseselt pikemate otste peal katavad laadimise vajaduse CCS ühendusega kiirlaadijad, millega laeb 0-st 200+ km-ni ca 30 minutiga."angelp"
Hiina tootjal NIO'l on lahendus, kus akud on kiirelt peale/maha tõstetavad. Eks näis, kui populaarseks see lahendus teiste tootjate juures saab. Aga küll need probleemid lahendatakse.
Mitte midagi uut selle päikse all - Tesla on seda set-upi aastaid tagasi promonud ja katsetanud, aga ei lennanud ja rõhk pandi ikkagi kiirlaadijatele. Tõenäoliselt NIO lahendust ootab sama saatus.
Velikij , Värska Vello pole kõige parem näide. Aga kui paikned karu p..s lähimatest asustatud punktidest ja tanklatest 20-30km kaugusel (nt nagu meie maakodu) ja sul on olemas enam-vähem võimsusega elektriliitumine, siis tegelikult on särtsupill vägagi ratsionaalne valik juba täna. Aga Värska Vello puhul taandub kõik muidugi auto võimalikule läbisõidule ning sellest tulenevalt hinnale ja majanduslikele võimalustele, mis hetkel on tema jaoks siiski veel täiesti paigast ära. -
NIO-l on üle 1500 akuvahetuspunkti, kus on tehtud üle 20M akuvahetuse. Juurde tehakse akuvahetuspunkte tempos iga kuu mitukümmend kuni sadakond.
-
"niin"
Kui saab paika 3-faasilised laadijad 16A ca 11 kWh (maakodu) ja 32A (kontoris), millest minu isend suudab Type 2 ühendusega laadida 24A ehk ca 17kWh, siis ei peaks olema mingit probleemi laadimise sättimisega ööpäeva parimate hindadega perioodidesse. Sõltuvalt laadijast ja autost on see timmitav ühe ja teise poolt. Eesti siseselt pikemate otste peal katavad laadimise vajaduse CCS ühendusega kiirlaadijad, millega laeb 0-st 200+ km-ni ca 30 minutiga.
.
Siin tuleb tasuvustabelisse panna kahe laadija hind 2x min 1000€. Elektriauto suurem amort (soetushind suurem, kasutusiga lühem) Avalikus kiirlaadijas laadimise km hind on samaväärne bensiiniga sõitmisega. Lõpuks teeb kulude poolest ikka sama välja mis sp mootoriga auto. Ainult tülikam. -
Me just kui oleme majandusfoormis. Just kui. Aga niipea kui teemaks tuleb elektrikas, kaotavad evaneglistid koheselt võime rehkndada Omamise Kogukulu (tco). Miks nõnda? Mingi suunatud bias?
-
niin,
ei ole võimalik tõsiselt võtta elektriauto eeliseid propageerivat inimest, kes nii läbivalt eksiks energia ja võimsuse mõõtühikute vastu. -
2korda2,
Esiteks, ma ei propageeri, vaid eksperimenteerin ja hetkel mitte just väga pikka aega. Eesmärk on saada praktiline kogemus, sest nii pooldajate kui vastaste poolt on sisutut vahtu küllaga, millega lihtsal maapoisil pole valikute tegemisel midagi peale hakata. Teiseks, kriitika ilma selgituseta on mõttetu. Targemate selgitusi olen alati valmis kuulama ja neist lähtuvalt arenema ehk siis siinkohal võiksid nüüd esitada ammendava kokkuvõtte kohalduvatest õigetest mõõtühikutest, nende vahelistest seostest ja korrektsetest väljenditest, et tulevastes mõttevahetustes ei teeks mõnda fataalset viga, mille peale mõni hingelt süvaautomaatik ei peaks äraseletatult ohkama ja pilku maha pöörama või veel hullem hinge põhjani solvuma :-)
P.S. Offf, puhtalt tunnetuslikult, ilma läbi arvutamata, TCO baasil on eelis pigem sisepõlemismootoriga autol, sõltumata sellest mida elektriaktivistid väita püüavad, kuna elektriauto on võrreldavast sisepõlemismootoriga autost oluliselt kallim ja mõlema hind väheneb ajas sarnaselt (seda sõltumata elektriaktivistide väidetest) ning „kütuse“ ja hoolduskulude einevus seda vahet ajas tasa ei tee.
Iseküsimus on, kas valik nende vahel peab olema TCO baasil? Võtame näiteks telekommunikatsiooni ja kõneside. Kuhu me oleksime jõudnud, kui oleks TCO alusel valinud nt relee- või digitaaljaama ja IP-telefonisüsteemi vahel või primitiivsemalt nupu- ja nutitelefoni vahel? -
3x24A annab 230V pinge puhul laadimisvõimsuseks 17kW. KWh on energiahulga ühik ja näitab aku mahtuvust ja energiakulu. Auto võtab sul 200Wh/km, mitte 200W.
-
Kuulge... Matemaatika on juba rassistlikuks kuulutatud? On.
Võtke nüüd selle füüsikaga ka vähe vaiksemaks, eksole. -
"niin"
Iseküsimus on, kas valik nende vahel peab olema TCO baasil? Võtame näiteks telekommunikatsiooni ja kõneside. Kuhu me oleksime jõudnud, kui oleks TCO alusel valinud nt relee- või digitaaljaama ja IP-telefonisüsteemi vahel või primitiivsemalt nupu- ja nutitelefoni vahel?
Khm, justnimelt TCO järgi ongi IP kordades odavam kui muud loetletud alternatiivid ;-)
Kui me mingi imeläbi saame elektriautode TCO odavamaks kui SP siis ei ole ka absoluutselt mingit probleemi kellegi veenmisega, rahakott teeb seda tööd iga indiviidi taskus paremini kui eales arvata oskad.
Seadusandlikul tasandil on antud TCO rehkenduses tänapäevases tõeruumis möödapääsmatu korrektuure teha, et tõde ikka õiglasemas valguses paistaks. Vankumatult valitsust uskudes, jõuame me õige järeldusteni juba AD 2025. -
Tuleb seadusesse kirjutada, et ettevõttele elektriauto ostmisel ja ülalpidamiskuludest saab kogu käibeka tagasi arvutada ning isiklik kasutus erisoodustuse alla ei lähe ja saame homme elektriautodele ülemineku buumi. :) :)
Probleem lahendatud nagu naksti ja asjapulgad saavad euroopas pai ja põsemusi ka pealekauba. -
"toomas"
Khm, justnimelt TCO järgi ongi IP kordades odavam kui muud loetletud alternatiivid ;-)
Tuleb toomasega nõustuda. "Kõige" etherneti kaadrisse või IP paketti kapseldamine tuleb lõppkokkuvõttes odavam, kuna arvutusvõimsus on järjest odavamaks muutunud ja esilagu veel "põhja" näha ei ole. Samal ajal kui nt. analoogvõimendi lihsalt ei saa teatud piirist väga palju soodsamaks minna. Lisame siia veel lõputu hulga mürasid, muresid ja muid ikaldusi, mis analoogsignaali edastamisega kaasnevad ja... -
See hoone oli Tartus Ropka telefoni keskjaam. Polnud ainuke selle funktsiooniga hoone Tartus - kindlasti olid analoogse funktsionaalsusega hooned Kaunase pst-l ja Laial tänaval (Veerikul vist oli ka midagi aga kahjuks täpsemalt ei mäleta). Sellised olid releejaama nõuded. Tollaste suhteliselt tagasihoidlike abonomentide arvu juures.
Tänapäeval "mahub" kogu Tartu ühte kappi.
