Kristen Michali valitsus - head ja vead - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kuna Kristen Michal nüüd juba mõnda aega pukis olnud, ning Kaja Kallas kenasti nautimas Eesti suve ja valmistumas uuteks seiklusteks, Andke tuld ja kiitust.

    VV 54. koosseis :

    Kristen Michal
    Peaminister

    Kristina Kallas
    Haridus- ja teadusminister

    Liisa Ly Pakosta
    Justiits- ja digiminister

    Hanno Pevkur
    Kaitseminister

    Yoko Alender
    Kliimaminister

    Heidy Purga
    Kultuuriminister

    Erkki Keldo
    Majandus- ja tööstusminister

    Jürgen Ligi
    Rahandusminister

    Piret Hartman
    Regionaal- ja põllumajandusminister

    Lauri Läänemets
    Siseminister

    Signe Riisalo
    Sotsiaalkaitseminister

    Vladimir Svet
    Taristuminister

    Riina Sikkut
    Terviseminister

    Margus Tsahkna
    Välisminister
  • Noh, kui nüüd väga viisakalt ja pehmelt öelda, siis kiita siin ma küll ei leia mitte midagi. Ei liikmete ega nende tegude osas.
  • Michali valitsust käsitletakse juba pikemat aega teemas "Kaja Kallase valitsus - head ja vead", et säiliks järjepidevus, sest mitte midagi pole ju muutunud.
    Moderaatorile: Palun siinne teema kustutada.
  • Kui see teema alles jääb, siis avapostituseks võiks tõsta selle :)
  • On kindel, et peab iga peaministri nimega teemasid tegema nüüd ja tulevikus, kui admin oleks võinud lihtsalt Kaja Kallase valitsuse teema nime universaalseks muuta, näit.:

    Eesti praegune valitsus
    Vabariigi valitsus
    meie valitsejad vmt.

    Oleks igal ajahetkel ajakohane olnud.
  • Sama loogika kohaselt arutame Inversteerimise osas praegust majanduslikku ebastabiilsust teemas Börsikrahh 2022 :D Ma täpselt ei tea millal viimati LHV foorumis miskine admin elas, seega ma sellele lootma ei tahtnud jääda. Muidugi miks mitte, vanahärrade meelitamiseks võime jätta valitsust kritiseeriva teema Kaja Kallase nimeliseks, et siis nagu nooruspõlves nt Kirovi nimeline kolhoos.
  • Siin on kogu aur hetkel pandud powertraderi arenduse peale.
    Kohe kui see valmis saab, võetakse ette Roheline II sammas ja kuuldavasti neljanda teemana läheb siis foorumite korrastamine käima.
    Seniks olge valvel!
  • Heaks foorumiteema pealkirjaks sobiks: "Keldode põlvkonna valitsused".
  • @DEportivo
    IMO võiks panna neutraalseid pealkirju teemadele, mis ei ole näit. seotud ühe poliitiku nimega, vaid oleks universaalsed, suva kes pukis parajasti. Võiks veereda pikalt see teema u. nagu 'makromajandusest' või 'ETF-id' või 'Totalitaarne Eesti' või 'Sport!' jm. seda teinud on. Savi ka kui nii ei lähe, sest foorum käib nkn selgelt alla, tasemelt.
  • Teema võiks muuta - tõmbame valge kampsuni selga, keerame kõikvõimalikud maksukruvid pingule ja nimetame selle "Julgeolekumaksus" , sest see on nunnu ja rahvale meeldib. Kuidas lühendada, seda tampimist? Foorum on allakäinud nagu Binden, alles nüüd märgatakse - imelik.
  • Michal hakkab Taavi Rõivana mõjuma. Algus ei ole hea.
  • Mihhail ütles kohe, juba enne kallase taandumist, et ei maksa kõrgeid ootuseid seada. Ja see jutt ei käinud hindade kohta
  • Jätkaks ikkagi Kaja Kallase valitsuse foorumiteemas, et säiliks järjepidevus.
  • Miks mitte teha üks teema, "retardierakonna valitsused", adminidel olemasolevad sinna kokku tõsta ja seal jätkata?
  • Ma selle viimase mõttega lõpuni nõus ei ole, aga need valitsused, kus koalitsioon ei muutu, võiks küll ühe teema sees püsida. kajakristeni valitsuse teemad võiks kokku tõsta, sest sisulist muutust uue valitsusega ei toimunud - lihtsalt VEEL vaimult lihtsamad said ministritoolile :).
  • "Marvin"
    Ma selle viimase mõttega lõpuni nõus ei ole, aga need valitsused, kus koalitsioon ei muutu, võiks küll ühe teema sees püsida. kajakristeni valitsuse teemad võiks kokku tõsta, sest sisulist muutust uue valitsusega ei toimunud - lihtsalt VEEL vaimult lihtsamad said ministritoolile :).

    Lihtsalt ärge kommmenteerige siin seda valitsust sisuliselt.
  • Kuulge, te olete ikka kuulnud, et ajakirjandus annab uuele valitsusele 100 päeva kuniks tampima hakkab? See ei ole küll ajakirjandus, aga no annaks kasvõi 50 päeva? Ei? Või lihtsalt tambime, sest midagi paremat nagunii teha põle.
  • "thargun"
    Kuulge, te olete ikka kuulnud, et ajakirjandus annab uuele valitsusele 100 päeva kuniks tampima hakkab? See ei ole küll ajakirjandus, aga no annaks kasvõi 50 päeva? Ei? Või lihtsalt tambime, sest midagi paremat nagunii teha põle.


    et mis vahe on kirurgil ja ministril, et näiteks kui silmakirurg ütleb, et oih, ups, ei õnnestunud, a see ju alles 24 operatsioon ka, kulla mees anna andeks, üks silm peaks ju veel midagi näitama
    a minister see on selline nagu õukonnanarri amet, et las tola teeb mis tahab, tahab tõstab makse, tahab keelab ära midagi jne.
  • "thargun"
    Kuulge, te olete ikka kuulnud, et ajakirjandus annab uuele valitsusele 100 päeva kuniks tampima hakkab?

    Oo-jaa - seda peaks ju veel hästi mäletama, kuidas õukonnameedia ennast hingetuks klähvis, kui üks tol hetkel Kadriorus resideerunud radikaliseerunud poliitaktivist kohe uue valitsuse ametivande andmise päeval riigikogu saalist uksi paugutades välja marssis, seljas pusa kirjaga: "SÕNA ON VABA".
  • "thargun"
    Kuulge, te olete ikka kuulnud, et ajakirjandus annab uuele valitsusele 100 päeva kuniks tampima hakkab? See ei ole küll ajakirjandus, aga no annaks kasvõi 50 päeva? Ei? Või lihtsalt tambime, sest midagi paremat nagunii teha põle.

    Oot-oot. Kustotsast see "uus valitsus" siin on??
    Koalitsioon on sama, lihtsalt toole mängiti pisut ringi. Sisuliselt ei ole ju midagi muutunud, kust kuradi kohast see 100 päeva tulema peaks? :)

    Ahjaa, üks ministrikoht tehti juurde. Kas Sinu jaoks on see "uus valitsus"? ;)
  • Betoonivalu ei saa olla inimelu katarsis," ütles peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil.
    Isegi Mõmmik ei oleks saanud poeetilisemalt öelda :) Andke aega atra seada..
  • "thargun"
    Betoonivalu ei saa olla inimelu katarsis," ütles peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil.
    Isegi Mõmmik ei oleks saanud poeetilisemalt öelda :) Andke aega atra seada..

    Kas Sa ei ole juba aru saanud, kus suunas seda atra seatakse?
    Kui ei, siis jääb üle ainult kaasa tunda, sest Sinu palgatõus 1000 -> 1500 saab varsti korraliku korrektsiooni.
  • Elame näeme, aga noh, ma olen ka lootusetu optimist :)
  • Olgem ausad - kui vabariigi valitsus koosneb noorukitest bürokraatidest, kes ei tea, kuidas raha tekib ja kes on tegelikult sinisilmsed rohepöörased sotsialistid ja poolhullud, siis midagi head siit Eestile küll tulemas ei ole - erasektoris sellised oleks 36 kuud tööta ja siis läheks ema juurde kodumajja tagasi.
  • "powerman"
    Olgem ausad - kui vabariigi valitsus koosneb noorukitest bürokraatidest, kes ei tea, kuidas raha tekib ja kes on tegelikult sinisilmsed rohepöörased sotsialistid ja poolhullud, siis midagi head siit Eestile küll tulemas ei ole - erasektoris sellised oleks 36 kuud tööta ja siis läheks ema juurde kodumajja tagasi.


    Retooriline küsimus. Kas rohkem taaskasutust, säästlike rohetehnoloogiaid ja taastuvenergiat teeks meid, kes me naftat, gaasi ja maapõues mendelejevi tabelit ei oma, rikkamaks või vaesemaks? Kasvavat bürokraatiat aga ei poolda vist küll meist mitte keegi.
  • "karlsson25"
    ""
    .


    Retooriline küsimus. Kas rohkem taaskasutust, säästlike rohetehnoloogiaid ja taastuvenergiat teeks meid, kes me naftat, gaasi ja maapõues mendelejevi tabelit ei oma, rikkamaks või vaesemaks? Kasvavat bürokraatiat aga ei poolda vist küll meist mitte keegi.


    Krt küll, millele su teadmised baseeruvad? Lugesid koolis ainult raamatukogu kasutamise eeskirja? Eesti toodab rohkem kütuseid, kui ise impordib. Utegaasi on ka laialt käes. P2O5 on ka teadmata kogus. Metsa meil ju ka pole. Palun mine hari ennast ja ära aja retoorilist loba.

  • "powerman"

    Kas sa palun seletaks nagu 5-aastasele, kuidas raha tekib?
  • "kompuutrinoormees"
    Kas sa palun seletaks nagu 5-aastasele, kuidas raha tekib?


    Sinu nägemust sellest oleks palju huvitavam lugeda
  • "Uiboupin-Toomas"

    Kivi on eraettevõtluse kapsaaias. Me ei oska raha toota. Ei ole võimelised kapitalismis opereerima. Mõtleme liiga lokaalselt. Oleme vähenõudlikud. Ja Buffeti moodi: meie ootused on madalad.
    Me ei ole Antsud vaid oleme Põrgupõhja Jürkad, ehk Vanapaganad, kes tahavad õndsaks saada.

  • Margaret Thatcher — 'The problem with socialism is that you eventually run out of other people's money.
  • Ministrid jagasid oma seisukohti kõrghariduse rahastamise osas. Idee sellest, et võiks olla riikliku tellimuse jagu tasuta kohti + lävendiga tasulised kohad, tundub vist liiga keeruline (arvestades ka valitsuse keskmist haridustaset).

    Kõrghariduse rahastamine keerati pekki Isamaa ja spetsiifiliselt Aaviksoo poolt, pärast seda on asjad läinud ainult hullemaks. Aga terve kõrghariduse (või valgustatute poolt "teatud" erialade muutmine tasuliseks) on vist üks kõige rumalamaid mõtteid, mis viimasel ajal üldse tekkinud on. Esiteks ei ole kõrgharidus mingi töölisvabrik, vaid (teoorias) peaks kandma edasi ka Eestis viljeletavat teadust, teaduskeelt, (kõrg)kultuuri ning säiluma teadmus, eriti spetsiifiline oskusteadmus. Jaapan nt rahastab mingeid põlisoskuseid puhtalt selleks, et need säiliks.

    Aga lisaks sellele, et see on ilmselgelt loll mõte, on see ka analüütilisel tasandil rumal tegevus, kuna Eesti pole isoleeritud riik ning me oleme otsapidi jälle tagasi seal, kus võimekas inimene läheb lihtsalt mujale õppima. Tasuta kõrgharidus ei ole mitte mingi "sotsiaalabi" vaid üks riigi püsimise sambaid. Lisaks võib ise minna tutvuma, mida praegune "tasuta" (ehk tasuline) kõrgharidus teinud on, kus instituutide ainus mõte on kuidagi elus püsida ja maksvat rahvast koguda, mis on kvaliteedi viinud täpselt sinna, kus võikski arvata, et ta on.

    Praegune big brain trikk on muidugi erialad inglisekeelseks teha (Eestis nt ei saa enam omandada eestikeelset filosoofiaharidust), mis on veel lausa erarkodselt jabur, toon näite: hiljuti tekkis mul mõte teha õiguse magister, eriti huvitab spetsialiseerumine tehnoloogiale või kosmoseõigusele. Taltechis läheks selline lõbu maksma ca 8000 eur. Sellise rahaga saab LLMi näiteks Sorbonne'ist, Heidelbergist, UK-st.. Teine mõte oli alustada doktoriõpinguid, eriti kuna ma niikuinii juba TÜs ka õpetasin. See on tänu seadusemuudatusele minul täna võimatu, ka siis, kui ma oleksin nõus maksma. Eestis oleks variant EBS, aga üle lahe ootab -- ootab, otsib ja kutsub! -- tudengeid Helsingi, Aalto, Stockholm... Ja kui juba niikuinii peab uurima tasulisi kavu, siis väljast tulijad võtab vastu ka Harvard või Oxford, või saab minna tööstusdoktorisse (või magistrisse) kuhugi, kus on juba sisse kirjutatud praktika ja suvekoolid ESAs, CERNis...

    Ma lõpetasin baka 20-aastaselt, kui keegi ütleks täna 20-aastasele, et su variandid on maksta selle eest, et Mustamäele käia või minna Pariisi, kumma ta valiks? Hetkel konkureerivad Eesti õppekavad peamiselt omavahel ning õnnestub vahest siin hoida või tagasi meelitada ka andekaid.

    Rant over, aga viimase kommentaarina -- see ei käi tegelikult ainult kõrghariduse kohta, tundub praegu, et igas ühiskondlikus valdkonnas unustab valitsus ära, et on ka alternatiive: peakontoritele, väikeettevõtjatele, tehastele, ülikoolidele, elektroonikaostudele, teenustele, sihtkohtadele.

    Ei teagi, mida neile soovitada -- minge kooli?
  • "tonis"
    "Uiboupin-Toomas"

    Kivi on eraettevõtluse kapsaaias. Me ei oska raha toota. Ei ole võimelised kapitalismis opereerima. Mõtleme liiga lokaalselt. Oleme vähenõudlikud. Ja Buffeti moodi: meie ootused on madalad.
    Me ei ole Antsud vaid oleme Põrgupõhja Jürkad, ehk Vanapaganad, kes tahavad õndsaks saada.



    Millele sa tugined? Õli toodavad 3 ettevõtet, suurim neist riigile kuuluv. Nad kõik toodavad raha omanikule. Ok, üks võibolla mitte. Jaga, kui on paremat infot.
  • https://www.err.ee/1609419226/raivo-vare-eesti-majandus-uue-arengutsukli-keskkonnas
    Raivolt hea ja põhjalik artkkel. Muhulgas kirjutab ta, et meil on tekkinud nn. klaaslagi, mis kaasneb Euroopa üldise arengutempode languse ja teistest majandusvõimu keskustest mahajäämusega, mida illustreerib hästi Peeter Koppeli surematu ütlus, et Ameerika innoveerib, Hiina imiteerib ja Euroopa reguleerib (üle), millele lisandub meie endi küsitav poliitika. Tulemusena Eesti majanduskasv ja jõukuse tõus aeglustuvad, ääremaastumine tugevneb, linnriigistumine kiireneb, riigireform ja haldusreform jäävad toppama, innovatsioon jääb regulatsioonidele alla, energiavarustatuses on probleemid ja investeerimisatraktiivsus on tagasihoidlikum võimalikust. Millele lisandub veel omakorda andekama ja noorema tööjõu lahkumine parematele jahimaadele.
    Senisest NIMBY-st veelgi negativistlikum on BANANA-suhtumine (build absolutely nothing anywhere near anybody) võtab maad, võidab igasugu near-, frend- ja onshoringute võimaluse äramunemine jne. Peaerinevuseks klaaslae stsenaariumist on aga see, et välistingimused on seejuures ometi soodsad.
    Peaksime olema moderniseerumise esirinnas, taristut arendama, R&D võimendama, tarka haridust prioritiseerima, uut kvalifitseeritud migratsiooni lubama, investeerimiskeskkonna muutma atraktiivsemaks nii Eesti kui terviku kui ka selle sisese ääremaade spetsiifikast tulenevalt (kuna südamaal ja peamistel tõmbekeskustel on majandusgeograafiline loomulik eelis), kommunikatsioonidega ja energeetilise varustatuse kvaliteedi taset tõstma, et konkurentsivõimelisemaid hindu pakkuda jne.
  • Karson jõudis alles täna selle arusaamiseni asjas, mida mõtlemisvõimelised isikud juba ammu teavad?
    NIMBY heaks näiteks on kasvõi Nursipalu, kus Eesti julgeolekule niivõrd oluline projekt pühiti rumalaima erakonna poolt valimiste eelneval ajal vaiba alla. Või kuidas mingi tiinekate seltskond käib Eesti vastu kohtus ning takistab Ida-Virunmaale uute tehaste ehitamist.
    PS: kas eilse vihmasaju ajal esines kusagil kommunaalprobleeme ka satevete ärajuhtimisel? Kliimasoojenemine ikkagi...
  • Raivo Vare artikkel on tähelepanuväärne selles mõttes, et erinevalt ka siin foorumis häälekalt esindatud tölplaste armeest ta viitab majanduslanguse tegelikele põhjustele ... mille seas ei trooni sugugi valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised ....

    Me ei saa eitada, et seekord on meie ikka veel jätkuva majanduskriisi taustaks ebasoodne asjaolude kokkulangemine.

    Tuleb tunnistada, et multikriis ehk tsüklilise majanduskriisi algusele järgnenud pandeemiaga seotud majanduslangus ning selle ületamiseks alanud pretsedenditu rahatrükk, millest võrsus omakorda valus inflatsioon, ning kõike negatiivset omakorda veel võimendanud Euroopas puhkenud sõda sattusid kokku konvergentsi (ja sõja) mõjudega Eesti majanduse viiele peamisele sisendile. Sest nn madalalt rippuvate viljade ärakorjamise staadium majanduse arendamisel oli just läbi saanud, Vene toorme ja turu arvatust suurem osakaal andis sõjaga seotult oodatust valusama löögi nii mõneski Eesti senistes edukates majandusharudes, nagu näiteks puidu- ja metallitööstus.

    Odav energia on nüüd üle keskmise kalliks muutunud ning odav raha on samuti lõppenud. Pealekauba on otsa saamas ka suhteliselt odav ja kvalifitseeritud tööjõud, mis annab alust spekulatsioonile, et kuna kardetult suurt tööpuudust meil pole, siis nagu poleks ka kriisi tunnuseid piisavalt. Aga selle põhjuseks on hoopis tööjõupuudus ja see on majandusarengut pärssiv faktor igal juhul.

    "Selguse puudumine ja usalduse nõrkus on olemuslikult demotiveeriva mõjuga nii investori kui ka reatarbija jaoks."
    Lisaks on oma negatiivse panuse andnud ka n-ö sõjatsooni imago, mis on avaldanud mõju eelkõige välisinvesteeringutele, muidugi meie peamiste eksporditurgude madalseis ning lõpuks paraku ka heitlik ja mittestabiilne/mitteennustatav majanduspoliitika.

  • siretch - ei saa ju olla normaalne olukord, kus ülikool "lunib" tugevamaid tegiajaid "rasketel" aladel -- ole inimene, võta palun ennast kokku, tule magistrisse (doktorisse). Jah me saame aru, et see on mõneti "räme" auk aja- ja rahakotis, aga me teeme kõik et sind toetada. Ja inimene kehitab õlgu. Milleks? Mul on IT sektoris netopalk 4.5 kilo nkn. mis see eesti magister mulle veel juurde peaks andma. Oleks siis Nimi taga ... a la MIT või X või Y või Z...
    Probleem: inimene on palgalae nkn. kätte saanud miinimumiga formaalselt (baka) ja reaalsete oskuste-teadmistega.
    Kuhu edasi? Spetsialistist juhtkonda? Aga kõik ei pruugi seda soovida. Tehniliseks juhiks (peainsener, peaarhitekt jms.) Well... võib olla. Välismaale, suuremasse ettevõttesse (eestist on "üle kasvatud). Jah... aga siis oleks Insitute Polytechnique Msc natuke pädevam kui kohalik.
    Kuidas me sellisesse õnnetusse olukorda oleme ennast mässinud :( Kurb, väga kurb :(
  • Ega ma tegelikult ei arvagi, et kõik peaksid academiasse minema, aga need, kes tahavad õppida või veel enam, teadust teha, neile peaks selleks küll kõik võimalused looma. Tolles majas, kus me mõlemad sinuga töötasime, oli päris tavaline, et ajuvenituseks tehti kõrvale ka üks füüsikadoktor. Täna see enam pole võimalik ja ma arvan, et see on absoluutselt kriminaalne. Me ei saa oma väiksuses lihtsalt lubada selliseid sõelu, see pole jätkusuutlik.

    Lisaks olen ma ise suur interdistsiplinaarusesse uskuja ning ka seda praegu rapitakse räigelt -- nii "tasuta" kõrghariduse mõjudest kui ka uutest seadustest jne tingituna. See harno tädi, kes rääkis, kuidas multiõppijad süsteemi lagundavad, ilmselt ei adugi üldse selliseid mõttemustreid, aga kui näiteks metsanduse doktorant ütleb, et tahab omandada ka mehhatroonika magistrikraadi, siis tuleks talle öelda jah ja mida sa veel vajad. Maailm ei ole juba ammu lineaarne, miks peab haridustee seda olema? Miks peaks kedagi takistama lisakompententside omandamisel? Täiesti mõistusevastane.

    Arvesse tuleks võtta ka seda, et meil on hetkel sündimus ca 10k aastas, see tähendab, et vahemikus 15-20a siseneb haridusturule iga aasta naturaalselt maksimaalselt just nii palju õpilasi. Nüüd tuleks välja mõelda, kuidas seda protsessi juhtida -- kas me tahame 15a pärast mingi osa äkki kutseõppesse juhtida? Saksamaal töötab hästi nt meistrimehe-õpipoisi mudel. Kas me tahame valmistuda mingite erialade üle-või alapakkumiseks? Kas on ette näha, et mingitel aastatel õpilaste/tudengite arv kasvab või kahaneb oluliselt? Kas on ette näha mingeid suuremaid arenguid, muutuseid vms, mille jaoks oleks tarvis kompetentse ette valmistada? Näiteks kui vaadata plaane, nähtub, et meil hakkab tekkima räigelt energeetikaspetsialiste ja kliimaeksperte, tuumafüüsikuid ja muutuste juhte, sillainsenere ja maksunõustajaid, aga kust nad tulevad? Kas keegi üldse küsib neid küsimusi või keskendutakse sellele, et mõni huligaanist doktorant ei üritaks endale kõrvale ühte magistrit ära puristada?
  • Henno, majanduslangus on suuresti makromõjude toimel tekkinud ning väga, väga paljud nurjatud probleemid esinevad globaalselt. Valitsuse tööülesanne on võtta need tegurid arvesse ning kohaldada plaanid vastavaks kohalikele oludele, et tagada rahva tahte elluviimine, mida läbi valimiste kommunikeeriti. Imho see ülesanne ei ole hetkel hästi täidetud.
  • Mingi seltskond tölplasi tegeleb ainult küündimatuse õigustamisega. Makromõjud Lätit ja Leedut ei mõjuta? Selle asemel, et peeglisse vaadata ja mõelda, et mida tehakse valesti ning otsida lahendusi, tegeleb mingi seltskond õigustamise ja vabanduste otsimisega, miks ei saa paremini. Aga selle pärast ongi meil ainukesena EL 10 kvartalit järjestikku majanduslangust, et Eesti persse keeratud riigijuhtimises ja rahanduses sh kasvavas riigivõlas on süüdi kõik teised. Makse ja ennevalimisi peretoetusi tõestes majandust ei toeta ja rahvast rikkaks ei tee.
  • Meie riigi saavutused jäävad alla isegi Lätile ja Leedule. See näitab vägagi selgelt meie valitsuse taset. Ülimalt nõrk.

  • 99% tudengitest suunduvad tööjõuturule, saadud teadmisi praktiliselt rakendama.
    Aga ülikool tahab kangesti õpetada teadust ja teooriat..
  • "siretsch"

    Lisaks olen ma ise suur interdistsiplinaarusesse uskuja ning ka seda praegu rapitakse räigelt -- nii "tasuta" kõrghariduse mõjudest kui ka uutest seadustest jne tingituna. See harno tädi, kes rääkis, kuidas multiõppijad süsteemi lagundavad, ilmselt ei adugi üldse selliseid mõttemustreid, aga kui näiteks metsanduse doktorant ütleb, et tahab omandada ka mehhatroonika magistrikraadi, siis tuleks talle öelda jah ja mida sa veel vajad. Maailm ei ole juba ammu lineaarne, miks peab haridustee seda olema? Miks peaks kedagi takistama lisakompententside omandamisel? Täiesti mõistusevastane.


    Mind näiteks huvitab juba tükk aega küsimus, miks on tänapäeva tarkvara ikka veel nii kasutajavaenulik, ebaintuitiivne ja ebamugav. Aga sellele küsimusele vastuse pakkumiseks peaks ma interdistsiplinaarselt juurde õppima psüholoogiat, ergonoomikat, UX disaini ja ilmselt veel portsu aineid nii umbes magustrikava mahus... LISAKS IT le. Sest IT akadeemikute, hardcore inseneride ja Computer Scientistide tarkvara meil juba on ... kohaldatud täpselt selle sama "spetsialisti" vajaduste järgi ja selle spetsialisti tasemel. Insenerilt insenerile. IBM 1975 koolkond elab jätkuvalt ja ei taha kuidagi positsioone loovutada.
  • Kui tohib soovitada, siis ma arvan, et mõne tüviteksti lugemine juba aitab, kusjuures sinu huvidest lähtuvalt ma pakuks Victor Papaneki "Disain tegelikule maailmale". Tegelikult soovitaks seda sõltumata huvidest :D

    Aga jah, sinu väljatoodud probleem on tõsine. Ja sageli mitte lihtsalt ebamugav, vaid ka kasutamatu. Anekdootlikest näidetest võin tuua ühe suurema projekti, kus tegime laiale avalikkusele nii dokumenti, whitepaperit kui meediat (a la videod jne) ja cto raius, et suva see disain, hea peab olema roheline ja paha peab olema punane. No okei, proovin igat pidi seletada, et tänapäeval me üldiselt üritame olla võimalikult laia kasutusampluaaga, et ühelt poolt tahaks, et dokk oleks loetav ka siis kui keegi selle mustvalgelt välja prindib (või kasvõi kasutab nutitelefoni mustvalgena, nagu mina) või on näiteks värvipime või muudel põhjustel... Et üldiselt me tahaks et kriitiline komm sh ikoonid oleks loetavad ka akromaatiliselt... Aga ei see on mingi loll hipide jutt, kõik teavad ju, et foorides võib rohelisega sõita ja punasega mitte!!111

    Väga õigesti oled öelnud, et vajadused on kohandatud inseneride järgi ja väga harva lõppkasutaja järgi ja veel harvem sihtrühma järgi. Ja veel eriti harva saab see sihtrühm enne lahendusi ka katsuda. Aga ma võin sellest veel pikalt jaurata ja soovi korral veel mingeid viiteid jagada, tead küll kuidas mind leida :)
  • "ain25"
    Meie riigi saavutused jäävad alla isegi Lätile ja Leedule. See näitab vägagi selgelt meie valitsuse taset. Ülimalt nõrk.



    Kui vedada mõttelisi jooni maailmakaartil, siis on selgelt näha, et valitsus pole süüdi vaid on teinud kõik, et Eesti majandus õitseks ja me rahvusriigina säiliks.
  • "Raivo Vare artikkel on tähelepanuväärne selles mõttes, et erinevalt ka siin foorumis häälekalt esindatud tölplaste armeest ta viitab majanduslanguse tegelikele põhjustele ... mille seas ei trooni sugugi valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised ."

    Keegi targem võiks ära seletada, miks need "majanduslanguse tegelikud põhjused" meie naaberriike ei mõjuta? Või siiski troonivad põhjuste seas Eesti valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised?
    Minu enda arvates oleks isegi ainult tegematajätmiste korral meie olukord tunduvalt parem ja siis oleks isegi teatav majanduskasv võimalik. Praegu meie naaberriikide majandused kasvavad, meie majanduskasv on negatiivne, st teised mitte ei lähe lihtsalt eest ära, vaid meie oleme sisse pannud tagurpidikäigu ehk siis me oleme oma majandusega tagapool seda punkti, mis oli meil veel 3 aastat tagasi.
  • Meie valitsus on kõik õigestin teinud. Näiteks Sudaanis on langust üle 3%, meil vaid kuni 3%. Paremäärmuslus miskipärast seda kõnekat fakti ei maini ja ründab kui šaakal meie armastatud valitsust.
  • "siretsch"

    Väga õigesti oled öelnud, et vajadused on kohandatud inseneride järgi ja väga harva lõppkasutaja järgi ja veel harvem sihtrühma järgi. Ja veel eriti harva saab see sihtrühm enne lahendusi ka katsuda. Aga ma võin sellest veel pikalt jaurata ja soovi korral veel mingeid viiteid jagada, tead küll kuidas mind leida :)


    Eks me peaks kuidagi selle teemaga IT kurilkasse kolima. Teema on tegelikult huvitav, võib olla peaks natuke reaalsemas keskkonnas, ehk isegi miskis koostöövormis, kokku panema "miks on OS arendus kasutajakogemuse vaatevinklis 25 aastat paigal tammunud". Natuke olen ma pusinud juba "antiteesi" vormis esitluse kallal "Let's design worst OS experience ever". Ehk peaks valmis kirjutama-joonistama ja mõne "päevade" laadse ürituse raames esitlema. Äkki mõni noor inimene hakkab natuke mõtlema.
  • "Henno Viires"

    // valik tsitaate Raivo Vare artiklist


    Oleksin nii sinult kui tsiteeritud isikult oodanud paremat analüütikat.

    Esmasel pilgul tundub, et põhjused on kenasti üles loetud. Aga niipea, kui siia kõrvale panna Läti ja Leedu, keda on tabanud täpselt samasugune "ebasoodsate asjaolude kokkulangemine", ei jää kogu argumentatsioonist mitte midagi järele.

    Meie ainuke "ebasoodne asjaolu" naabritega võrreldes on valitsejate kvaliteet.
  • "zuckerblaum"
    "Henno Viires"

    // valik tsitaate Raivo Vare artiklist


    Oleksin nii sinult kui tsiteeritud isikult oodanud paremat analüütikat.

    Esmasel pilgul tundub, et põhjused on kenasti üles loetud. Aga niipea, kui siia kõrvale panna Läti ja Leedu, keda on tabanud täpselt samasugune "ebasoodsate asjaolude kokkulangemine", ei jää kogu argumentatsioonist mitte midagi järele.

    Meie ainuke "ebasoodne asjaolu" naabritega võrreldes on valitsejate kvaliteet.


    https://www.delfi.ee/artikkel/120314069/eesti-ostab-moldovale-120-miljoni-euro-eest-soomukeid

    Kui ma neid pealkirju vaatan. Mõtlen, et 1. Aprill. Ei saagi aru, kas nutta või naerda.

    Ütleme otsa välja. Eesti majanduskasvust on meie eelmistel ja ka praegusel valitsusel "P*HHUI"

    Teretulemast STAGNATSIOON!
  • "Fish"
    https://www.delfi.ee/artikkel/120314069/eesti-ostab-moldovale-120-miljoni-euro-eest-soomukeid

    Kui ma neid pealkirju vaatan. Mõtlen, et 1. Aprill. Ei saagi aru, kas nutta või naerda.

    Kui sa ainult pealkirju vaatad, siis ei saagi jah sittagi aru.
    Prooviks äkki sisusse ka vaadata, kelle raha eest Eesti seda hanget teeb ja miks...

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon