EP ja SITRA (Suur ITprojektide RAhastamisasutus)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Pats
Kas on hea kui EP asutab kõrgtehnoloogilisi projekte finantseeriva fondi? -
Sven
oleneb kellele. rahasaajatele kindlasti väga meeldiv, kuid rahaomanikele mitte nii väga. -
hague
See oleks ennekuulmatu lollus. Kui Eestis tõesti peaks leiduma elujõulisi teadusmahukaid projekte, siis nende finantseerimise ajavad korda onud Helenius ja Lõhmus, kas siis ise või leides USA-st mõne riskikapitalifondi. Mis kuradi pärast peaks riik jälle oma rahaga riskima ja eraettevõtjate turgu solkima tulema (vrdl Maapank, ETV, Hüvitusfond jne) ei ole normaalse ajutegevusega inimesel võimalik aru saada. Peab vähemalt riigikogu liige ehk siis president olema. Samast vallast on ju ka Lennu idee Vaivarasse 1,5 mln EEK maksvaid elamuid ehitada riigi toel. Palju edu, mina emigreerun. -
Graafik
nojah, seesama Soome SITRA võiks võtta Eesti Hi-Tech projektid rahastada. Nad on näiteks leidnud võimalusi mitme Usbeki IT-projekti rahastamiseks. -
putin
Keskpanga taolise plaani taga on kindlasti soov leida tööd sadadele mõtlevatele inimestele keskpangas, kes täna tegelevad millegi vähe tajutavaga. Kui tore oleks ju kuulutada, et meie puhusimegi elu sisse omadele nokiatele. Kuna Nokia Soomest pärit, siis miks mitte teha seda nende endi eeskujul. Lisaks muidugi teadlaste soov leida teadusele hädise riigi kõrvale ka teisi arvestatavaid rahastajaid. Pakkuks lisaks välja võimaluse, et keskpankurid võiks ju luua enda alla veel instituudi, mis tegeleks näiteks maamajanduse arenguvõimeluste uuringutega, kõrgkooli rahandusinimestele jne.jne., siis saaks ka kõik sealsed töötajad tööle rakendatud ning loodud ka olulist lisaväärtust. Annaks ju see ka põhjust laienemiseks - tööle saaks võtta uusi spetsialiste, laiendada kinnisvara näiteks Sakala kvartali võrra. Muidugi võiks keskpank ära osta ka pankade käes oleva kinnisvara, et oma vahendeid mitmekesisemalt paigutada jne. Võimalusi tegutsemiseks neil oleks palju.
NB! Arusaamatud ärge võtke seda tõsise jutuna, nagu mõne varasema humoorika kirjutise puhul tehti. -
Pats
Mul on muidugi isiklik arvamus NOKIA kohta. Ma arvan, et NOKIAst sai NOKIA alles pärast seda kui nad tüki Ameerika investoritele äramüüsid ja vastutasuks said marketingi know-how'd. -
EP-st oleks äärepealt FARMA aktsiate ostja saanud.
IT ja teadusmahukad tegevusalad olid sihikul. Ega Eesti SITRA veel loomata jää. -
Keemiaettevõte Orto kuulub Optiva pangale e. siis kaudselt veel Eesti Pangale. Mis Te siis selle SITRA üle veel imestate.
-
To: hague
> Kui Eestis tõesti peaks leiduma elujõulisi teadusmahukaid projekte, siis nende finantseerimise ajavad korda onud Helenius ja Lõhmus, kas siis ise või leides USA-st mõne riskikapitalifondi.
Ma ei mõista, miks peaks elujõuliste projektide finantseerimine käima läbi onude Heleniuse ja Lõhmuse. See on siis lihtsalt üks keskpärane projekt, millega otse suurte tegijate jutule ei pääse. Ja sel juhul on eespoolmainitud onud lihtsalt keskpärased investeerijad, kes seda ära ei taba, või on see projekti omaja nii keskpärane, et võid talle küll raha ette kühveldada, kuid tolku ei miskit.
Üks soovitus potentsiaalsetele kohalikele IT miljardäridele, kes riskikapitali otsivad: olulised USA riskikapitalistid tavaliselt ei investeeri sellistesse firmadesse, kus mingid "onud" a'la Cresco ja Helenius suhteliselt väikese panusega suhteliselt suurt protsenti omavad.
Viimasega seoses olekski huvitav teada, mis kasu on Helmesel sellest, et Helenius Pillesaarelt portsu aktsiaid ära ostis. Kas Pillesaar tambib nüüd oma aktsiate eest saadud raha uuesti Helmesesse? Reeglina on ikka nii, et osaluse eest firmas paneb riskikapitalist raha ka FIRMASSE. -
Ma ei mõista, mis siin nii halba on ,kui riik toetab kodumaist teadust? Viimaste aastate hariduspoliitika või õigemini selle puudumise tulemuseks on täielik defitsiit inseneridest. Võta aga suvalisel tibil kuskil ööklubis rinnust kinni ja ta teatab, et õpib ärijuhtimist kuskil "Koolis" ja saab varsti direktoriks.
-
Ma ei tea kas sa oled seotud sellise tuntud Euroopa inkubaatoriga nagu aga jutu järgi otsustades ilmselt mitte, kuna:
* Ühelgi projektil isee-enesest ei ole mingit väärtust, kui pole juba kuhugi jõutud või midagi valmis tehtud, seetõttu ilma esimest etappi fiantseerimata ei võta ükski USA VC nii või teisiti jutule.
* Inimsed investeerivad pigem selle järgi, kes mida ja kuidas teevad, mitte selle järgi kes neile raha on andnud, kuigi jah, teinekord on tuntud esimese round-i investori olemasolu lihtsustav asjaolu. Loodetavasti demonstreerib sellist eelist peatselt kelle investorite hulgas lisaks onu ka
* Olen ikka aru saanud, ja selles üsna veendunud, et rahad läksid mitte Pillesaarele. -
Sry, aga eelmisest teksist läks osa kaduma, kirjutan uue.
-
Ma ei tea kas sa oled seotud sellise tuntud Euroopa inkubaatoriga nagu www.gorillapark.com aga jutu järgi otsustades ilmselt mitte, kuna:
* Ühelgi projektil isee-enesest ei ole mingit väärtust, kui pole juba kuhugi jõutud või midagi valmis tehtud, seetõttu ilma esimest etappi fiantseerimata ei võta ükski USA VC nii või teisiti jutule.
* Inimsed investeerivad pigem selle järgi, kes mida ja kuidas teevad, mitte selle järgi kes neile raha on andnud, kuigi jah, teinekord on tuntud esimese round-i investori olemasolu lihtsustav asjaolu. Loodetavasti demonstreerib www.cveurope.com sellist eelist peatselt kelle investorite hulgas lisaks onu Lõhmusele ka Esther Dyson.
* Olen ikka aru saanud, ja selles üsna veendunud, et rahad läksid Helmesesse mitte Pillesaarele. -
Loodan, et algne eksiarvamus, nagu tuleks see EP juurde, on juba möödas.
Raha peaks ikka Hüvitusfpndist tulema, EP onud saavad ainult ajutrusti pidada, et LHV'l oleks, kelle ideedest elada. Kunagine paar kuud Harvardis ei löö igavesti vastu.
Muidugi peab värsket verd tulema, et ajutrust midagigi mõtleks. Senine kamp on ikka mandunud. -
PS. IT on passé.
-
Väidad, et ühelgi projektil isee-enesest ei ole mingit väärtust, kui pole juba kuhugi jõutud või midagi valmis tehtud, seetõttu ilma esimest etappi fiantseerimata ei võta ükski USA VC nii või teisiti jutule.
See väide on küll täielik bullshit. Lugesin just hiljuti üht Steve Harmoni kirjutist USA VC-de põhimõtetest. Võib vist usaldada seda, mida too mees VC asjandusest arvab? Põhiline on ikkagi idee. Põhimõtteliselt võid sa ka käed taskus nende juurde sisse marssida ja finantseerimist saada, kui suudad nii oma idee kui ka iseenda neile müüdavalt esitada.
Mis puutub sellesse, et ükski VC ei võta sind jutule, kui keegi pole juba esimest etappi rahastanud, siis see ei vasta samuti tõele. Tõsi, on selliseid VC-sid, kes põhimõtteliselt esimest raundi ei rahasta, kuid see pole reegel. Mida varem heale ideele raha alla panna, seda rohkem on VC-l võimalik teenida.
Ütled, et "inimsed investeerivad pigem selle järgi, kes mida ja kuidas teevad, mitte selle järgi kes neile raha on andnud, kuigi jah, teinekord on tuntud esimese round-i investori olemasolu lihtsustav asjaolu".
Loomulikult pole oluline, kes neile esimeses raundis raha on andnud. Suurte VC-de jaoks on oluline aktsiate jaotus firmas enne seda, kui nad mängu tulevad. Nad soovivad üsnagi olulist osalust ja nad ei taha näha, et aktsiakapitalist 25% on ühe onu käes ja 25% teise onu käes. Tihti alustavad nad sellest, et ostavad need onud lihtsalt välja. Kuid kiirelt areneval IT turul, kus oluline on time-to-market aeg, ei ole tihtipeale selliste asjadega lihtsalt aega tegelda. Paljalt selle pärast võivad jääda mitmed head ideed rahastamata. Seda tahtsin ma öelda, kui hoiatasin "onudele" liiga kergekäeliselt aktsiapakkide loovutamise eest.
Mis puutub www.cveurope.com-i, siis see, et kampa saadi Esther, on tõeliselt kõva sõna. See on teiste CV-de jaoks nagu kindlustus, et asi on suhteliselt kindel. Kuid asi poleks sugugi nii roosiline, kui esimest ringi oleks rahastanud ainult Lõhmus, kes on maailma mastaabis IT VC-de jaoks täielik zero. Sama ütleks ka Heleniuse kohta. -
Lihtsalt üks selline sõbralik soovitus, et kuivõrd sellistel foorumitel nagu see siin ei ole tihti teada kes mingi nime all kirjutab, siis enda jaoks piinlike olukordade ärahoidmise huvides oleks hea mõte hoiduda nii kategoorilistest hinnangutest nagu "See väide on küll täielik bullshit" :-).
-
Sorry, kui see kedagi riivas! Ma enam ei tee :)
Kuid Tarmo, kuidas saab mul kategoorilise väite tõttu tekkida piinlikku situatsiooni selle tõttu, et ma ei tea kelle väite kohta ma kategoorilise vastulause esitasin? -
Vastuseks GorillaG väitele, et põhiline raha leidmisel on idee, vaidleksin siiski vastu. Idee ei maksa tänapäeval midagi, maksab vaid võime seda ideed ellu viia, reaalne execution, hea meeskond, hästi põhjendatavad käibe ja kasumi numbrid paari aasta perspektiivis, hea arusaamine oma konkurentsieelistest jne. Sama idee mis sinul on tänapäeval samaaegselt kümnel inimesel, kes sellealalase äriplaani VC-le saadavad, rahastatakse aga vaid ühte või üldse mitte kedagi.
Mis puudutab olemasolevaid investoreid, siis jah, see võib lihtsustada lisaraha saamisel, kuid samas ei pruugi see absoluutselt mingit rolli omada. OK, võib-olla on lihtsam esimest kontakti saada, kuid see on ka kõik. Jällegi vaadatakse ka järgmistel raundidel ülaltoodud asju, ärilist tegevust, mitte seda, kes omanikud või investorid on.
Suurte VCde osas (>5mUSD) ja first-second roundide puhul ei saa maailma nii lihtsustatult võtta, ega ikka ei ole küll selliseid väljakujunenud olulise osaluse piire või seda, et mingitel osanikel ei tohiks 25% osalust olla või et suurem investor tahaks enamusosalust saada. Teise roundi investeeringud kõiguvad üldjuhul seal 10-49% vahemikus ning vastavalt lihtsalt väheneb eelnevate osanike osalus, kuid niikaua kui tegejuhtkond omab piisavalt motiveerivat osalust, pole vahet, kes sinna 90-51% hulka kuuluvad. Ning second roundi finantseeritakse sageli juba toimivas paljuski väljakujunenud firmas, kus angel ja first round ära on olnud ja osanikke seetõttu palju, ei ole mina tähele pannud, et neid kusagil välja ostetakse.
Iga investeerimiscase on väga erinev, ei tasu ennast igasugustest reeglitest segada lasta, pole siin mingeid reegleid. Tuleb raha vastu võtta kust see antud hetkel kasulik on, ning oma reaalset äri edukalt edasi ajada, see on siiski peamiseks eesmärgiks.
JK/CVO -
Tsiteeriksin siin pisut Ann Winbladi (Hummer - Winblad VC partner) kuidas kapitali struktuur firmas mõjutab VC-lt raha saamist:
"Classical mistakes enterpreneurs make in pursusing venture capital:
1....
2. The initial capitalization of the company and the awarding of stock to doctors, dentists, angels, whatever, without thinking how to scale the capital structure for professional investor. An example: We had a company come in, it was a great little company, wherethey had effectively vested everyone's stock when they granted it and 25% of the stock was in the hands of the cofounder who had left the company fully vested. This means we're only dealing with 75% of the deck to start out with. So it does mean that if you're serious about pursuing professional capital in your company that you ought to learn how you should orchestrate the stock structuring of your company on day one, before you start giving it out, thinking it's just sort of a'la carte currency.
It does happen more often than not that the capital structure is a train wreck that makes it UNINVESTABLE by VC without us having to go through a whole negotiatios with people no longer associated with the company or loosly associated with the company. We'd rather go with a deal that may be a little less good that we can get going immediately without arguing over capital structures with such people....If we don't get the show on the road...time becomes our enemy, and any friction in getting the company off the ground is a competitive disadvantage...." -
Kuid Tarmo, kuidas saab mul kategoorilise väite tõttu tekkida piinlikku situatsiooni selle tõttu, et ma ei tea kelle väite kohta ma kategoorilise vastulause esitasin?
Kui peaks juhtumisi ilmsiks tulema, et see inimene, kelle jutu sa täielikuks bullshit'iks klasifitseerisid on keegi, kes antud alast tõepoolest üsna palju teab, ja seda mitte ainult Business2.0 ja Redherringu artiklite kaudu, vaid iga päev nendesamade USA VC-dega rääkides. Sellisel juhul ei heidaks su varasem kategooriline vastulause sulle endale kuigi head valgust, kas pole nii? :)
Aga selle viimase tsitaadi kohta -- väga asjalik lõik. Aga kui sa seda nüüd hoolega loed, siis seal on minu arust üsna selgelt kirjas, et VC-l ei ole probleemi varasemate kaasinvestoritega per se, neil on probleem varasemate kaasinvestoritega kes ei ole enam firmaga seotud, või kelle huvid võivad olla VC omadest erinevad või nendele vastu. Ja see on ju küll ainult loomulik. -
Kas selle seltskonna hulka ei käi ka mitmesugused "onud", kes peale raha firmasse suurt midagi ei too.
VC rahastamise puhul on firmadele oluline see know-how ja sidemed, mis VC-de kaudu nende firmasse tuleb. Professionaalne VC on rahastatava firmaga väga tihedalt seotud. On täiesti selge, et IT valdkonnas tegutsev VC peab seda valdkonda tundma.
Kuid lubage küsida, millist kasu peale raha toovad IT firmadesse kohalikud riskikapitalistid a'la Cresco ja Helenius? Lõhmuse kohta ei julge siin saidis midagi öelda ;)
Siiamaani on nad tegelnud ju traditsioonilise majandusega a'la tellised ja sealiha. Kust neil see IT alane know-how ja sidemed nüüd võtta oleks. Tahan öelda, et kui firmas on sellist laadi VC-d juba ees, siis professionaalsetelt IT VC-delt võib järgmistes ringides raha saamine raskeks osutuda. -
Mõtlesin pikalt, kas ka siia threadi oma sõna sekka öelda (s.o. ega üks mees ikka nii palju korraga nii Globalstarist ja VC kaiptalist ei tea), kuid ikkagi lõpuks otsustasin. Olen TARKVARA Business Software jaoks uurinud USA'st riskikapitali juba üle pooleteise aastat. Kuna ikkagi olen USA jaoks "Alien", siis on see raskem, kui mõnele USA kooliõpilasele. Igal USA VC'l on kögkoolide juures seal oma esindus. Üks kasulik partner on olnud Guy Kawasaki garage.com ja nii kuu aega tagasi osalesin ka nende bootcampil http://www.garage.com/bootcamp, kus minu üllatuseks ka mõned Eesti riskikapitalistid kohal olid.
Antud üritusel oli näiteks Iisrealist tulnud guru.net alustaja, kel läks USA'st VC raha saamiseks kaks aastat ja näiteks eelmisel aastal tegi Ta 58 reisi USA ja Iisreali vahel.
Kapitali sruktuur on Ann Winbladi poolt õige. Esimeses roundis ei saa üle 25% ära anda.
VC raha üldiselt ei saa ennem, kui management paigas ei ole. Iga CEO ja CFO aga küsib minimaalselt $100K palka ja sellisel juhul on tal väga suured aktsiaoptsioonid. Ühel Eesti firmal, kel maailma sobilik nisitoode oleks, saab olla siin maksimaalselt kuskil 100 000-200 000 kasumit. Sellest ei jätkuks isegi vajalike reiside jaoks.
Lihtsama võimalusena oleks ka USA's ühineda mõne inkubaatoriga. Seega oleks Eestist esimese roundi võimalus tunduvalt lihtsam ettevõtjale, kui USA'st. Samas saaks USA angel investori käest aga tasuta kontakte ja abi. Parim lahendus oleks võib-olla pooleks, nagu CV Online seda tegi.
Mis aga puudutab seda Eesti SITRA't, siis sellel küll mõtet ei ole. Esiteks ei näe ma, mis huvi peaks olema Eesti riigil luua USA riigile uusi maksumaksjaid. Teiseks, teades oma kogemusi Eesti riigi IT otsustega, hakkaks sealt igasugune omamehe asi peale ja pärast keegi ei vastuta.
Kohalikku raha kaasates aga häiriks mind see meie ajakirjanduse lollus, kus juba pärast raha saamist hakatakse rääkima seltskonnajakirjanduses mingitest uutest miljonäridest. Raha antakse ikkagi projekti tegemiseks ja miljonärist võib rääkida siis, kui projekt suurte kasudega lõpuni on viidud ja aktsiaid võib NASDAQil rahulikult maha müüa. Forbes küll veel sellel momendil kellestki artiklit tegema ei hakkaks. Muidu hakkab mõni ettevõtja ka seda uskuma ja ei hakkagi midagi tegema :)
Veiko -
GorillaG'le vastuseks, see, millest enamusel startupidel puudu on ongi just vana majanduse kogemus, üldine ettevõtluse taust. IT-alane know-how nüüd küll asi ei ole, millega VC kedagi aitama peaks, see peaks just firma sees olemas olema. Lisaks siis kogu firmasisest finantspoolt puudutav, seda on kasulikum VC kaudu teha.
CV-Online osas oskan küll LHV'd kiita kui õiget valikut, kes just selle üldise ärikogemuse ning finants know-how'ga tugevat lisaväärtust pakkunud on, selleks palju oma aega firmasse pannes. Ka Cresco osas tean, et just näiteks kogu finantsplaneerimise pool ning üldised ärilised kontaktid on need, millest firmadel nende puhul kasu on. Igal juhul kõigile kohalikele startupidele soovitaks küll julgelt esimese asjana kohalikud VCd kampa võtta, on kiirem, on lihtsam alguses ning lihtsam tegevuse käigus. Lääne raha poole võiks alles first roundis vaatama hakata ehk siis hiljem. Ning selles osas mina arvan, et ega eesti VCd eriti aidata ei suuda, edasised investeeringud peab ikka firma ise leidma, mitte esialgsed investorid.
Mina väldiksin eraisikust investoreid, kui tõesti väga tuntud ja hea kogemusega inimene ei ole, kellel ka aega on asjaga tegeleda. Muidu maailmast palju kurbi näiteid (nagu ka muuseas VC firmade hulgast) investoritest, kes peale investeeringut ära kaovad ja ennast üldse näole ei anna vaatamata esialgsetele lubadustele. Seda riski saab vältida vaid eelmiste investeeringuobjektidega vesteldes.
Ja selles 25% piiris jään ikka eriarvamusele, dilutioni protsent pole asi mille üle nii rangelt kaubelda, ikka kogu firma väärtus on tähtis ning olemasoleva firma ja uue raha liitmisel tekkiv lisaväärtus. Kõik sõltub olukorrast. Ning ei tasu karta kasvõi 35-49% äraandmist esimeses angel-roundis.
JK/CVO -
Lähtun 25% puhul sellest, et angel investorid on konkreetselt välja ütelnud, et üle 25% osaluse nad kunagi ei võtta. Samal ajal on tüüpilise Ameerika startup kapitali struktuur juba ennem teistsugune, kuna on tehtud see nn FFF (Friends, Family, Fools) round. Angel tahab kindel olla, et management saab piisava osa, mis paneb teda asjast huvituma. Ja ka töötajatele jääks oma osa. USA startup töötajad on huvitatud ainult aktsiatest. Kui aga saad kasutada Eesti tööjõudu, siis seda võlud ainult mobiiltelefoni, firma auto ja firma garanteeritud majalaenuga. Järeldus. Eesti puhul vajad suuremat raha ja võid suurema osaluse ära anda, kui Ameerika puhul.
Veiko
P.S. Olen oma kogemustest aru saanud, et Ameerikast kapitali hankimisel ei ole keegi huvitud Sinu finantsnäitajate prognoosidest. Rohkem püütakse Sinust välja pressida Sinu elu unistust. Viimasel korral võtsin julguse kokku ja ütlesin ausalt välja, et teenida nii palju raha, et osta laev ja sõita kogu ülejaanud elu mööda maailma ringi. Vastuseks tuli, et Temal kah. Kuna minu arvates oli tal selleks piisavalt raha, siis küsisin, miks Ta seda ei tee. Ta ültes, et Ta pole veel niipalju teeninud. -
Gorilla, ära otsi pointi LHV-st ja Heleniusest:) Enamik noori irvitab nende meeste "tegude" üle baarileti taga.
-
Veiko: Kas oled kindel, et VC raha enne ei saa kui management paigas? Mina olen aru saanud, et see on tavaliselt üks oluline VC poolt firmasse tulev mitterahaline panus, et ta aitab managemendi paika panna.
Nagu yuhuubert mainis on LHV midagi taolist ka cvonline-s teinud. Pressist on küll olnud võimalik lugeda kummalisi teateid, et endine ehitaja ja hotelliärimees on asja juhtima pandud. Kas ma olen õieti aru saanud, või oli see alguse hetkeline segadus?
Nojah, ma võin ju siin iriseda kohalike VC-de kallal aga tõsi on see, et ega USA VC-d naljalt kaugemal kui 100 miili raadiuses tegutsevat firmat rahastama ei kipu. Selles mõttes on Esther Dyson üks huvitav erand. Tema spetsiifiline huvi Ida-Euroopa vastu on ilmselt tingitud vene keele oskusest, millel ta ei taha lasta rooste minna.
Kui firma ei kavatse kolida USA VC-le lähemale, siis jääb ilmselt tema käest raha saamine unistuseks.
Kuid ilmselt tasuks vaadata lähemate naabrite poole Soome ja Rootsi, kus VC firmad IT valdkonnas peaksid olema asjatundlikumad kui meie kohalikud. Nende jaoks ju Eesti nagu koduturg ja kontakte peaks leidma lihtsamini kui USAst otsides. Lisaks sellele on suurte tehnoloogiafirmade juures omad VC organisatsioonid. Intel näiteks on üks suurimaid VC rahastajaid maailmas. Oma VC organisatsioon on kindlasti Nokial, usun ka et Ericssonil.
Niion: Nii hull vast asi pole. Keegi tark on küll öelnud, et praegusel buumiajal on hirmus tung IT VC turule, kuid heast maaklerist ei saa veel head VC-d. LHV-sse ma usun ehk kõige rohkem. Nad ei karda ka ise IT vallas kätt mustaks teha ja ilmselt selle kogemuse kaudu õpivad kiiresti. Cresco tegemised on jätnud väga küsitava mulje. Selles mõttes on Privadorist nagu natuke kahju. -
Tegelikult puudutab minu jutt ainult Silicon Valley VC'de poliitikat. Sain ise kunagi inglismaalt VC pakkumise, kus just pakkumise sisuks oli, et pakuvad raha ja managementi. Seega, neil on pakkuda aga Silicon Valley on managementidest tühi. Küsimus on aga rohkem turus, kus soovid tegutseda ja kellega. Kui keegi aga NASDAQ'ist unistab, peab ta kindlasti USA'le lähemale kolima. Selles olen 100% veendunud ja privador peaks ennast kindalsti näiteks Delaware registreerima. Nüüd tekib arvatavasti poliitiline probleem, sest kuidas meie maksumaksja raha eest väljatöötatud toote eest isegi tulumaksud hakkavad USA'sse laekuma.
USA on selles suhtes hea, et enamik suhtlevad niikuinii interneti vahendusel. Kokku saadakse ainult käesurumiseks või esimeseks kontaktiks. Seega, ei pea see 100 miili raadius alati paika.
Üks tüüpiline USA VC saab aastas 6000-9000 pakkumist, raha saab 1-3. Seega on konkurents kõva. Ei tea täpseid andmeid, kuid pakun, et Eesti VC saab aastas 10 pakkumist ja rahastab 1-2. Samasugune suhe võib olla ka Skandinaavias, kuna vähemalt Soomes on praegu VC'si palju.
Ei kommenteeri rohkem Eesti VC'i, kuna puuduvad kogemused.
Veiko -
Lisaks veel kommentaari sellele eelnevale elu unistuse jutule, mille huumorist ma hulka hiljem aru sain. Ma ei tea, kui palju teate selliselt isikust, nagu Craig McCaw. Ta kõigepealt müüs maha oma isa poolt alustatud kaabeltelevisioonifirma, tegi selle rahaga USA esimese mobiiltelefoni operaatorfirma ja müüs selle edasi AT&T'le vist aastal 1994/1995. Ise teenis sellega 11 miljardit dollarit, ostis purjeka ja sõitis sellega mööda maailma ringi. Abiellus minu teada kolm korda ja lahutas kolm korda. Iga kord sai naine paar miljardit omale kaasavaraks. Praegu on varandust järgi ainult 5 miljardit ja Ta otsustas uuesti äris tegustema hakata. Seekord ICO/Teledisc'iga koos.
Olen täiesti kindel, et minu kohtud investoril 11 miljardit ikka tagataskus veel ei olnud, :)
Veiko -
EP siiski hakkab SITRAGA tegelema
Tänane Postimees:Oma teist ametiaega alustanud Eesti Panga president Vahur Kraft lubas eile peetud kõnes luua keskpanga juurde strateegiliste arengukavade keskuse, mille eesmärgiks on riigi terviklike ja pikaajaliste arengustrateegiate väljatöötamine ja fondidele raha hankimine. -
Lugesin just Randal Strossi raamatud eBoys, mis teadagi Benchmark Capitalist. Mulle paris meeldis, soovitan siinse foorumi osalejatelegi. John Doerr on natuke juba minu arust maha kainud sell, igal juhul *Benchmarki approach* on vaga kift. Tyybid tulevad nyyd keen.com-iga Euroopa turule P2P alal laineid looma, nais kuida laheb. Ma kyll ei kujuta ette kuhu Benchmark oma USD 750 mio taala suudab Euroopas toppida.
-
Nüüd on mingi kompromiss tehtud ära:
Eesti majanduse arengut asub suunama Strateegiliste Algatuste Keskus kirjutab
EPL Online
Täna kirjutasid Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik alla ühise tegutsemise lepingule, mis loob aluse sihtasutuse Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK) asutamisele.
SAK eesmärk on määratleda Eesti ühiskonna ja majanduse arengut määravaid trende ning sellega seotud ühiskondlikke ja majanduspoliitilisi küsimusi nii ühiskonna ja majanduse jaoks üldiselt kui ka põhivaldkondade kaupa.
“SAK ei saa olema riskikapitali fond või finantseerimisasutus, vaid ajutrust, mille ülesandeks on trendianalüüsil põhinevate strateegiliste algatuste tekitamine Eesti konkurentsivõime ja edasise areng hüvanguks,” kinnitas keskuse ideed tutvustanud Eesti Panga presidendi nõunik Meelik Kattago.
“Strateegiliste küsimuste arutelu ei saa olla ühegi konkreetse asutuse monopol, vaid see peab toimuma ühiskonna erinevate institutsioonide koostöös, kasutades suurimas võimalikus ulatuses ühiskonnas olemasolevat kompetentsi ja rahvusvahelisi kogemusi,” rõhutavad asutajad allkirjastatud lepingus.
Pooled leppisid kokku, et SAK asutatakse hiljemalt käesoleva aasta 1. oktoobriks ning keskuse asukohaks saab Tallinn. SAK algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalevad asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodaval keskusel on kavas edaspidi leida täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid. -
http://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=916084&show_body=1&show_comments=1
Pani üles loo infoühiskonna ideaalist - Soomest: Kõrgete maksude tulud kanaliseeritakse tagasi IT-projektidesse.
Kas Eesti peaks sama mudelit arendama või on alternatiivi?
Kas keegi teab kuidas edeneb Strateegiliste Algatuste Keskuse tegevus? -
STRATEEGILISTE ALGATUSTE KESKUS AMETLIKULT REGISTREERITUD
Eesti strateegilise arengu küsimustega tegeleva sihtasutuse Strateegiliste
Algatuste Keskus (SAK) kohta tehti äriregistris kanne, mis annab keskusele
juriidilise aluse tegevuse alustamiseks.
SAK-i juhatajaks nimetati Meelik Kattago, kelle juhtimisel on toimunud
keskuse asutamise ettevalmistustööd. SAK-i asutamisotsuse allkirjastas
nõukogu 18. oktoobril, mil kinnitati ka sihtasutuse põhikiri ning koostati
avaldus sihtasutuse registreerimiseks.
Meelik Kattago sõnul ei saa SAK olema riskikapitali fond või
finantseerimisasutus, vaid sõltumatu ajutrust, mille missiooniks on
soodustada Eesti süsteemset arengut ning aidata ettevõtetel ja
organisatsioonidel määratleda strateegilisi arengusuundi.
Tallinnas asuva SAK-i algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub
asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalesid
asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna
Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodud keskusel on kavas edaspidi leida
täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid. SAK-i
nõukogu liikmed on asutajaorganisatsioonide juhid - Jaak Aaviksoo, Andres
Keevallik, Vahur Kraft ja Toomas Luman. -
Kui huvi rohkem, siis kontaktige asjaomasega
Meelik Kattago
Juhataja
Strateegiliste Algatuste Keskus
Tel: 6680 711
Email: kattago@sak.ee
p.s. tekst pärineb SAK-i pressiteatest 12.11.2001 -
Viktoriiniküsimus:
Millist(või milliseid) Eesti ettevõtteid on finantseerinud Sitra?
