Uus majandus on segadus vanas majanduses
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Inno Tähismaa ÄPOst vahendab Jaan Pillesaare kõnet majanduskonverentsilt "Äriplaan 2001:
Helmes on segadus, mis maksab 100 miljonit krooni...
Uue majanduse ettevõttes pole töökirjeldusi, tööaeg on määramata ja määramatu, organisatsioon on hajus ja piirideta võrgustik, konkreetsed kulueelarved puuduvad, puudub klassikaline plaan ja strateegia, protsesse muudetakse enne kinnistumist ning inimesi juhivad turg ja ühised visioonid...
Klassikalisest juhiharidusest on üle 50% uue majanduse ette juhtimisel vale...
Mittevajalik osa tuleb unustada ja omandada uus...
Ettevõttes tuleb asendada planeerimine innovatsiooni, koostöö, paindlikkuse ja vabadusega. Tähtsaimaks lüliks ettevõttes on töötaja. Helmeses ei tehta ühtegi plaani üle 90 päeva ette...
Nende eelduste baasil tagab Helmes 50% tulude kasvu aastas...
Kasum ja bilanss on ikka olemas, et oleks keel, millest kõik ühtviisi aru saavad, kuid bilanssi ja kasumiaruannet ei kasutata juhtimisel. -
Muidugi positiivne, kui tegevusest ei jää maha ühtegi paberit. Pärast pole kellegil ka midagi koukida ja allkirju võrrelda (maksuamet, politsei jne.)
Või on nii natuke kohatu öelda.? -
Kuna yhes teises threadis vorreldi minu TBS'i maapangaga, siis isiklikult tundub mulle Helmese puhul tunduvalt rohkem sarnasust maapangaga. Ka maapangas valitses segadus.
Veiko -
ÄPO Greatest Hits samal teemal:
leo - kuulasin ise ka pillesaare ettekannet äripäeva konverentsil. kodaniku olek oli väga ülbe, kuid jutt täiesti vastuoluline ning mõttetu.
kui te veel tähele ei ole pannud, siis on it-firmade väärtust hakatud usa turgudel radikaalselt ümber hindama. seda mitte ainult akamai-taoliste mullide, vaid ka inteli, delli ja apple puhul, kes ometi toodavad absoluutnumbrites väga arvestatavat kasumit. ei millestki tekkiv "väärtus" on maailmas eilane päev, millegipärast see tõdemus eestisse pole jõudnud. tea, kas äripäeval või helmesel pole internetiühendust või mis?
100 m eek väärtus eeldaks 2000. aasta kasumiks (nb! tänaste hinnangute järgi) vähemalt 7-8 m. pean pillesaare juttu ninatarkuseks niikaua, kuni helmesel on selline kasum lauale panna. valuationit vaadates peaks see juhtuma hiljemalt 2001, vastasel korral tuleb tõdeda, et baltic republics fund on oma osaluse eest räigelt üle maksnud.
Gaius - Suureks kasvanud süsteemid nõuavad suunamist. Mõnikord võib suunamine minna nii õnnestunult, et näib nagu juhtimist ei oleks tarviski.
Võib olla, et Pillesaar on täiesti õigetel teedel, sest tegelikkuses tuleb tõdeda, et keskkonna muutumine on teinud palju asju võimalikuks ning palju asju võimatuks (st dogmad tuleb üle vaadata). Samal ajal pole Pillesaar kordagi öelnud, mis on Helmese olemasolu kindlustavad tegurid.
Töötajatele vabaduse andmine eesmärgiga neilt viimane välja pigistada on pigem teatud järeleandmine. Võib näida, et Helmese töötajaskond koosneb kõrge IQ tasemega spetsialistidest, keda on raske lahterdada. Võib aga ka näida, et tegemist on suhteliselt raskelt juhitavate (ka klientide poolt raskelt juhitavate) indiviididega, kelle jaoks isiklik arvamus on olulisem ettevõtte arvamusest. Mis peaks mind veenma teenust ostma firmast, kus inimesed tegelevad vaid "tööga", leidmata aega enese arendamiseks (nii tööalaselt kui inimestega suheldes)? Professionaale on nii kerge ära lörtsida, andes neile täieliku kontrolli ka küsimustes, kus nad ei ole professionaalid.
Helmes on kahtlemata fenomen, kuid mul on raske uskuda väidet nagu oleks selle ettevõtte turuväärtus loodud nende joonte poolt, mis valitsevad selles ettevõttes täna. Pigem on nende joonte näol (segadus) tegemist tagajärjega. Helmes tegi äsja hüppe oma suuruses ja kahtlemata on muutunud selle ettevõtte juhile püstitatavad nõudmised. Selline segaduseteooria tundub olevat eriti populaarne firmades, mis on saavutanud mingi taseme, kus on olemas tugev, töötav meeskond ja kus juhi funktsioon on näiline (eksisteeriv sünergia on piisav hoidmaks koos kogu süsteemi ning suunamaks seda iseenesest). Selliste süsteemide ohuks on arengu seiskumine (hakatakse tähelepanu pöörama tehnilistele detailidele, sest terviku eesmärk on saavutatud või kaduma läinud) aga ka süsteemi lagunemine (piisab vaid mõne juhtfiguuri (mitte juhi!) lahkumisest meeskonnast).
Kas Helmes on edukas? Helmes OLI edukas siis, kui ta arenes, kuid raske on väita, et ta on edukas täna (näiteks auto jõulisuse mõõdupuu kiirendus on suurim vahemikus 20..100, kuid väikseim piirkiiruse saavutamisele eelnevas vahemikus). Helmes oleks edukas siis, kui ta suudaks säilitada oma kasvu või vähemasti kasumi, seda saame näha aga alles mõne aasta jooksul, sest tõsi on ka tõik, et tegemist on suhteliselt ebatavalise (kuid mitte unikaalse) eksperimendiga.
Kuid jutu võib hästi kokku võtta küsimus - kas ma ostaksin Helmese aktsiaid? Väikeaktsionäri jaoks on Helmese väärtus 0, sest ettevõttel puudub tulevikuväärtus (strateegilised plaanid, kasumilootus, selge juhtimine).
Suuraktsionärile on Helmese omamisest mõte vaid juhul, kui soovitakse osta ülesse olemasolevat kliendibaasi; soovitakse muuta ettevõte kasumlikuks (eeldab juhtimise korrastamist); soovitakse liita mõne olemasoleva ettevõttega (MicroLink, mille suuraktsionäriks on samuti hr Helenius).
leo - karuotile täienduseks:
seni seisneski "uue majanduse fenomen" selles, et investoritele (kes suures osas on börsil iseseisvalt uustulnukad) suudeti pähe määrida idee, et äriväärtus võib tekkida ka millestki muust kui rahavoogudest. nüüd on vaated põhimõtteliselt muutuma hakanud, näiteks amazon.com aktsia maksis poole aasta eest 113 usd, täna 27 usd. selle ajavahemiku jooksul suurenes nii klientide arv (uue majanduse mõõde) kui kahjum (päris majanduse mõõde). selgelt on näha, kumb prevaleerib.
ma ei taha väita, et amazon.com või helmes on täna väärtusetud. neil on väärtus, kui nad suudavad tulevikus kasumit teenida. asjaolu, et nad seda seni veel suutnud pole, tuleb arvesse võtta kui täiendust diskontomäärale. ehk selle võrra peaksid nad olema *täna* kasumit teenivatest firmadest odavamad.
mis puutub finantsinvestoritesse (k.a. enamus vc-d), siis nende tegutsemispõhimõtetes on viimastel aastatel olnud märgata püramiidskeemi põhimõtteid. s.t ettevõttesse investeerimisel on peamiseks kriteeriumiks väljavaade see haibi kõrglainel lollimatele investoritele edasi müüa - kes kannavad kahju kui haip otsa saab, sest ettevõte ei pruugi üldse jätkusuutlik olla. nendeks lollideks on olnud ka strateegilised investorid, kuid minu kõhutunne ütleb, et nemad õpivad kõige kiiremini. ehk ma väga kahtlen, kas näiteks aasta pärast samasuguse kasuminumbri juures helmese eest 100 meek makstakse. turgude meeleolu muutub mitte aastate, vaid kuude, kui mitte nädalate kaupa. -
"Uus majandus" on mõistena sama hea, kui "uus matemaatika" või "uus vihm".
-
To: pitsat
STOPP! Kasutan esimest korda siin suuri tähti mujal, kui lause alguses, kuid asi on seda väärt! See, et New Economy ei ole veel kõiki (NB! eriti Eestis, kus seda ei saagi muide olla!) rikkaks teinud, ei tähenda sugugi, et teda pole olemas! Seega on võrdlus "uus vihm" täiesti kohatu! -
Velikij'ile
Täna räägitakse seoses viimase suure kukkumisega aktsiaturul, mitte enam "wealth effect'ist" vaid "powerty effectist".
Tuhanded inimesed Silicon Valley's ei jõua enam maja, auto ja muid laene tasuda, kuna on hävinud aktsiaturul. -
Head inimesed! Tuletage meelde aastat 1985 ja kui palju inimesi siis Silicon Valleys päris ilma tööta jäi! Praegu on veel vara sellest rääkida!
-
Head inimesed! Tuletage meelde aastat 1985 ja kui palju inimesi siis Silicon Valleys päris ilma tööta jäi! Praegu on veel vara sellest rääkida!
-
Üldiselt on mul kahtlane tunne, et Uus Majandus on mingi ime, mille läbi tehnoloogiasektor kogu maailma rikkaks ja õnnelikuks teeb. Paraku pole vist enamik viitsinud süübida, mis ta tegelikult on. Pillesaar on seda ammu ära tabanud, BRF seda siis veel ei taibanud. See jutt kobaratest, võrkudest jms on lihtsameelsetele. Kahjuks need kuulavad ja usuvad.
-
Teaduse ja tehnoloogia arenedes edeneb kahtlemata ka majandus. Kui tekib eriti kiire edenemine, on muidugi vahva. Aga imedesse ei usu, pole juhtunud ühtegi nägema. Seepärast minu jaoks ongi majandus lihtsalt majandus.
-
Pidasin silmas seda, et et enamus usub teda ime olevat. Tegelikult on majandus tõesti majandus, aga reeglid ja toimimispõhimõtted lihtsalt erinevad
-
Ma kirjutan praegu lugu "uuest majandusest" ja nagu möödaminnes avastasin ühe tugeva plussi
uuel majanduse infrastruktuuril.:)
Näiteks kui see NBC töötaja, kes sai siberi katku nakkuse kirjaümbriku kaudu oleks kasutanud e-maili, siis ei oleks (bioloogilise ja tapva) nakkuse saamine tulnud kõne alla. -
ehh, Graafik, siis oleks nakkus tulnud kommipaberist:)
-
Tõmbaks paralleele turundusteooria arenguga.
Alguses oli eesmärgiks kasum. Kasumi saamiseks pidi võimalikult palju müüma (müügikontseptsioon). Müügiga pingutati nii kõvasti, et unustati ära klientide rahulolu (müüdi s**** ühesõnaga). Kuna kliendid enam tagasi ei tulnud, siis jäi kasum lühiajaliseks.
Seepeale hakati rääkima, et turunduse eesmärgiks on kliendi rahulolu - klient on kunn. Kliendi rahuldamisega mindi nii kaugele, et unustati õige koha peal raha lugeda. Kuna sutenöörile (investorile) midagi ette näidata ei olnud, siis läks jälle veidi pahasti.
Nüüd siis räägitakse, et eesmärgiks pikaajaline kasum ning klientide rahulolu vaid vahend selle saavutamiseks. Klientide lugemise asemel loetakse raha, mida need kliendid oma eluea jooksul firmale sisse toovad.
Sama on uue majandusega - eesmärk on ikka endiselt pikaajaline kasum. Ainult vahendid on erinevad. Seetõttu on erinev ka kasumipotentsiaali hindamise metoodika.
Huvitav kas Pillesaare jutu järgi tegeleb Helmes investorite, klientide või enese rahuldamisega? -
Mustand ühest artiklist:
Uus majandus kasutab vanast majandusest parema tagasiside lahendusi
Küberneetiline süsteemi võtmesõna on tagasiside. Kõik me oleme lapsen mõelnud ja imestanud kuidas on võimalik kahel jalal seista ja kõndida ilma ümberkukkumata. See on võimalik, sest meie aju kontrollib tagasiside teel pidevalt meie käitumist, millised takistused ees on jne.. Kained inimesed kõnnivad sirgelt, purjus inimesed taaruvad, komistavad või kukuvad ümber, sest neil on tagasiside nõrgenenud.
Ajalehe ja online-ajalehe näide.
Ajalehe loetavuse muutumisest saame teada parimal juhul kuu jooksul. Põhjuse, miks loetavus kasvas väljaselgitamine võtab omakorda aega. Kiosköörid annavad järelejäänud lehed laialivedajatele kord nädalas. Need teevad aruande leviosakonnale. Leviosakond teeb kokkuvõte ökonoomikaosakonnale jne. Ökonoomika osakonna valminud raportist saab peatoimetaja teada, et viimasel kuul on loetavus paranenud. Nüüd on vaja välja nuputada, miks? Tuleb korraldada küsitlus, mis nõuab aega ja kulusid. Online-ajalehe loetavust saame mõõta iga päev. Samas saame teada, mis huvitab lugejat rohkem, mis vähem. Toote arendamise tsükkel on palju lühem ja seda tänu kiiremale tagasisidele. Tänu lühemale tsüklile on ka online-väljaande kulud väiksemad ja seega konkurentsivõime suurem.
Kuidas uus majandus tekkis?
Minu versiooni kohaselt tekkis uus majandus Ameerikas pärast sõda. Autotehased hakkasid autode odavamaks tootmiseks otsima uusi töömeetodeid. Leiti, et infovõrk aitab tootmistegevuse juhtimise muuta paindlikumaks. Ühe auto tootmiseks vajalikud jupid tulid mitmesajast erinevast tehasest, kui vajalikul hetkel puudus mõni jupp oli tootmine häiritud, seepärast tuli hoida suuri laovarusid. Võrgu vahendusel jõudsid tellimused kiiremini erinevaid autoosasid tootvatele tehastele. Vähenes osade puudumisest tingitud tööseisakute arv ja vastupidi alltöövõtjad ei pidanud detaile lattu tootma(võimalik oli alandada tootehindu). Võrk aitas seega oluliselt alandada tööjõukulusid, laorenti ja ületootmisest tingitud kulusid.
Veel mõned verstapostid uue majanduse arengus:
Loomulikke monopolide lõhkumine. 1984.a. tükeldati USA telekomihiid AT&T geograafilisel printsiibil paljudeks firmadeks nn. baby-bell-ideks
Globaalsete turgude tekkimine. 1986.a. kaotas Londoni Börs fikseeritud komisjonitasud ja võimaldas lisaks põrandal kauplemisele ka elektroonilisi tehinguid.
Uus majandus lahendas industriaalühiskonna dilemma
Kas toota palju standardseid asju odavalt või vähe unikaalseid asju kallilt?
Võrk ja arvutid on teinud võimalikuks pakkuda klientidele odavaid ja ainulaadseid tooteid. Kõik teavad ja paljud on kasutanud võimalust valida endale sobiv arvutikonfiguratsioon, internetist saab tellida omavalitud lugudega CD-sid ja etteantud mõõtudega justkui selgavalatud riideid.
Mõned uue majanduse võtmesõnad:
allhankimine, informatsiooniteooria, kaoseteooria, mänguteooria, Moore seadus, konvergents, toote evitamise tsükkel, elektroonilised turud, globaliseerumine, läbipaistvus, privatiseerimine, dereguleerimine, detsentraliseerimine, sotsiaalne kapital, struktuurita organisatsioon, lairiba, klientide ebalojaalsus, teadmiste kasv, tehnoloogia, intellektuaalne omand, innovatsioon jne
Mida arvavad eestlased uuest majandusest?
Pillesaar IT firmast Helmes - mõtteviis
Jehe Delfist - paranoia
Noor majanduspoliitik Kallemets - armastus ilma suitsiidita
Ekspressi peatoimetaja Kokk - fookusseerimine klienditele (kellel on raha)
õukonna ajakirjanik HHL - kollektiivne aju
endine pankur Mäggi - suur mull
Strandberg ütleks, et uus majandus on ruumi liigtarbimine, mis kasvatab entroopiat liigkiiresti,
Toomsalu ütleks, et uus majandus teeb vaesed veel vaesemaks ja rikkad ratsa rikkaks,
Mida ma ise olen mõelnud?
Inimesed on otsinud läbi aegade igavese elu eliksiiri.
Kiirustamine on üks võimalus muuta ajakulgu aeglasemaks - elu muutub juskui pikemaks. Teisisõnu asju kiiremini korda saates jõuab lühikese elu jooksul rohkem ära teha.
Kui me vaatame tehnika progressi, siis kõik leiutised on teeninud sama eesmärki:
jalgratas > auto > lennuk
telegraaf > telefon > internet > broadband
Uus majandus produtseerib uusi inimesi:
Meie tahame arvuteid mõtlema õpetada, aga tegelikult õpime hoopis arvutite kombel asju lahendama - näiteks proovime kiirelt võimalikud variandid läbi.
Uue aja inimestel ei ole teadmisi, vaid on teadmiste tuletised. Inimene ei tea, mis on Euroopa Liidu rahaühik, kuid ta teab kuidas saada teada, mis see on. Piltlikult neil on peas teadmiste asemel hulk internetiaadresseid, kst saada vastuseid küsimustele.
Uue majanduse reeglid mida mina kasutan:
-tõuse vara(ole esimesena turul),
-automatiseeri tööd, tee 10. asja korraga,
-vali kiired töövahendid ja/või kiired töökaaslased,
-ära liiguta ennast, vaid liiguta informatsiooni s.t. istu paigal ja kommunikeeru vajalikke inimestega e-maili ja interneti teel). Kas keegi on mõelnud, et auto parkimise kuutasu kesklinnas on kallim kui ADSL ühendus.
Lõpuks
Uus majandus ei vabasta tööst. Tore oli 20 aastat aega tagasi lugeda "Horisondist", et tehnika arenedes jääb inimestel üha rohkem vaba aega ja paljud inimesed jäävad ilma tööta. Nii see ei ole läinud. USA-s on vaatamata viimase aja majanduse jahenemisele ikkagi keskmine tööhõive oluliselt kõrgem kui eelmistel kümnenditel. Ameeriklased töötavad praegu umbes 10 tundi kauem nädalas kui kakskümmend aastat tagasi.
Uues majanduses ei räägita sotsialismi ja kapitalismi eelistest vaid diskuteeritakse võrdse juurdepääsu üle tehnoloogiale ja intellektuaalse omandi kuuluvusest.
Rikastes ühiskondades on võrgu kasutamine tunduvalt intensiivsem kui vaestes ühiskondades.
Me usume, et uus majandus muudab elu paremaks. Aga kas see nii on, seda me ei tea. See selgub kunagi hiljem.
MJ
-
endiselt ähmane mõiste see "uus majandus". kui arvestada ülaltoodud jutus toodud väidet, et uus majandus tekkis pärast sõda. st.et siiski suhteliselt vana asi on see "uus majandus".
pigem kaldun siiski sinnapoole, et pole olemas uut majandust. on üks ainus majandus ja see areneb loomulike protsesside käigus edasi (jalgratas->auto->lennuk). arengu motiveerijaks pole mitte elueliksiiri otsimine vaid laiskus, ehk inimesed tahavad pääseda vastikutest rutiinsetest tegevustest ja tegeleda huvitavate asjadega mugavalt. segadus vanas majanduses on välja mõeldud tegelaste poolt kes arvavad, et on olemas mingi uus majandus, mis on midagi erilist ja palju paremat kui "vana majandus". kui eeldada, et uus majandus on olemas ja seal vana majanduse reeglid ei kehti, tekib tõesti segadus. see segadus on ajutine kuna majanduse reeglid korrastavad selle segaduse. -
okei, uus v6i vana majandus.. minuarust saab ikkagi uut majadnust olemas olla kyll: väljume kehast ja satume spiritual realitysse :)
oli ju eelmise majanduse peamine värk toota asju.
uus majandus toodab infot. asjad on commodity.
umbes nagu vana majanduse ajal olid inimesed commodity :)
jutt k6lab labaselt, kuid interneti tulek tegi maailma niiv6rd keerulisemaks..
kuna andis tohitult uusi voimalusi. me ei saa veel peris hesti aru,
aga internet on 8 maailmaime enivei. 50a pärast oleme m6mmid.
v6rdleksin praegust hetke riikide tekkimisega. ka siis liideti yksikud saarekesd kokku,
tekkis miski täiesti uus world order.
aga uus maailmakord, NEW WORLD ORDER?
kus riike enam pole.. -
Imagine there's no countries
It isn't hard to do
Nothing to kill or die for
And no religion too
Imagine all the people
Living life in peace -
Kui pole riike,
siis pole presidente,
lippe,
vappe,
hümne
makse(?)
ja muud tobedat atribuutikat
see mulle meeldiks! -
jutt sellest, et majanduse või uue majanduse eesmärgiks ei ole asjade vaid info tootmine, on sügavalt kentsakas. ilmselt sellise lähenemise õnge paljud internetifirmad ongi läinud, kes arvasid, et teeme mingi internetilehe, toodame sealtkaudu infot ja küll selle eest raha makstakse.
asi selles ongi et info on tootmisvahend mingite väärtuste loomiseks mitte omaette väärtus. majandus on lihtsalt nii muutunud, et erinevate tootmisvahendite olulisus muutub. kunagi oli tootmisvahendite olulisus: 1)inimtööjõud,2)maa3)kapital 4)teadmised, info. mingil järgmisel etapil oli kõige olulisem kapital, praeguseks on kõige olulisem info ja teadmised. kuna info on muutunud olulisimaks tootmisvahendiks, on loomulik areng, et info liikumise meetodid ja võimalused paranevad. mingist maailmaimest siin küll juttu olla ei saa, tegu on normaalse arenguga. lõppeesmärk on endiselt asjade, teenuste, meelelahutuse jms. eluks vajaliku staffi tootmine. -
Welcome to the vendade GRAAFIKU, RIGHTSIDI ja RIQ maailma! He-he. Huvitav, mis, siis yldse oleks? Kas, siis anarhia vyi niinimetatud tuhande aasta riik. Minu arvamus kaldub siiski 75% ikkagi selle esimese variandi poole, sest myned on ju vyrdsemad kui teised.
Uus majandus loob kahtlemata info kiiremaks kyytte saamiseks kuid samas sa pead olema omaala spetsialist, et seda infot tylgendada oskad. Yhesynaga paari syna vahetus tehnilise keele lauses tyhendab hoopis teist asja. Point on selles, et sul vyivad olla kas vyi mitu tuhat $$$ kuus maksvad info allika programmid kuid kui sa ise pole selle ala professionaal, siis jyyb selle info kasutegur sulle minimaalseks vyi yldse negatiivseks, sest sa teed lihtsalt valed otsused antud info pyhjal.
Seega on minu arvamus, et kui mina vyi sina tahad saada omaala professionaaliks, siis sa pead tyytama vaimselt omaalal vyhemalt 14- 18 tundi pyevas- 6-7 pyeva nydalas. Muidugi oleneb palju tyykohast ja tuttavatest kellega sa lybi kyid kuid eelkyige oleneb kyik sinust vyi minust. Kyik on meie endi kytes. Muidugi vyib tuua sada vabandust, et mul on pere ja ma olin haige jne.
Tean omast kyest, et see pole kerge kui sybrad lyhevad tibidega nydalavahetusel pidudele kuid sina pead koju jyyma raamatu vyi arvuti taha. You are the decision maker!
Kyik oleneb meist enestest. Kaotada pole midagi, muidugi vyid sa kaotada oma abikaasa kui su abikaasa sind ei myista kuid olles vyidumees, siis ennast silmas pidades peaks 40 aastaselt olema mu panga arveldus konto vyhemalt myne miljonine $$$ vyyrtus. Mitte mu businessi vyyrtus vaid panga konto vyyrtus. Seda on vyimalik saavutada ainult tugevale mitmeaastasele tyyle. Mina pidasin silmas finants maailma kuid sa vyid olla ka professionaalne toru lukksepp, omada oma businessi ning samasugust panga arvet kui mina. Yks suuremaid ynne on teha tyyd, mis sulle meeldib.
Igatahes kiri oli minuarvates pyris hea. Good job vend GRAAFIK vyi kes iganes selle kirja kirjutas. Soovin vend RIQ-ile omaltpoolt ka palju ynne aktsia myngu vyidupuhul. Good job vennas. Ainult yks asi which pissed me off kui sa tyis peaga LHV foorumis mingit jama suust vylja ajasid. Kas sa jood vyi mitte on su enda asi yra ainult teadusta seda teistele. Niipalju kui mina tean alkoholi vyi narkootikume tarvitavaid inimesi on enamus neist vastutusvyimetud ja ebaefektiivsed. Olen kindel, et paljud inimesed arvestavad siinsete foorumite lugemistega oma tuleviku investeeringuid tehes. Seega myngid sa oma credibilitiga. See on minu arvamus kuid see vyib ka vale olla.
Well! Welcome back to my world- CURRENT, REAL WORLD! ha-ha -
Tere kõigile
Kuna thread algas Helmese ettekandest, ja paistab et see on aasta läbi ikka ja jälle päevateemaks tagasi tulnud, siis pean vist veidi kommenteerima.
Igasuguste teeside kasu ja kahju saab hinnata konteksti taustal. Helmese teesid on Inno täiesti õigesti kirja pannud ja kõik aru saanud, et AINULT ja AINULT selliste teeside komplekti täht-tähelt rakendades ei ole tõesti ühtegi ettevõtet võimalik mujale juhtida kui kraavi. Nimeta seda siis uueks või vanaks majanduseks.
Tegelikult on asi nii, et kogu frontline vabaduse taustal on Helmese backoffice üsna traditsiooniline. Paljud teavad seda ka. Helmese backoffice'st on rääkinud Anneli Aljas Pärnu konverentsil, ja ÄP-s ja mujal leidub artikleid.
Olgu siis kinnitatud, et suhtelise (loomingu)vabaduse taustal on Helmeses siiski olemas teatud fookused, protsessid, kvaliteet ja finantsiline monitooring, mida me vastukaaluks teatud vabadustele, jälgime täpsemalt ja tõhusamalt kui keskmine ettevõte. Näiteks EVA printsiibid tulemuste hindamisel olid Helmeses lihtsustatult kasutuses juba nii-öelda minu ajaarvamise algusest. Tõsi on, et paljud kriteeriumid saavad Helmeses jälgitud mitte käsu ja kontrolli korras, vaid kultuuri- ja motivatsioonisüsteemiga. Väidan et teabefirma kontekstis efektiivsemalt kui käsu ja kontrolliga.
Mis puudutab uude majandusse tervikuna, siis ma isiklikult pole kunagi ühegi dot.com-i või tehnoloogiaktsiat peale Helmese ostnud, ega kellelgi seda ka teha soovitanud. 97ndal sai monede väiksemate mullide peal õnneks katsetatud ka, et tunne kätte saada :-).
Kui aga mõista uue majanduse all mitte dot.com'e, vaid hulka fundamentaalseid muutusi, mida tehnoloogia ja teabe areng endaga kaasa on toonud nii inimesele, ärile kui organisatsiooni- ja ärimudelitele, kogu majandusele ehk "vanale majandusele", siis neid muutuseid ma tunnen ja usun, sest see kõik lähtub inimestest, lihtsast loogikast ja rahast.
Ka Helmes lähtus a2000 lihtsast loogikast ja tegi täpselt seda, mis iga investeerijale jaoks kõige targem tegu on : nimelt müüs oma aktsiaid raha vastu turu tõusu tipul, mitte varem ega hiljem.
Võrdluseks võib öelda, et Eestis oli sel ajal IT ettevõtteid, kes oma ja investoritelt kaasatud raha eest OSTSID aktsiaid. Täna on neil kuuldavasti probleemid, samal ajal kui Helmesel on Eesti IT firmade tugevaim bilanss, millega tänastele ja oluliselt soodsamatele IT-ostudele vastu minna.
Kas see Helmesel ka välja tuleb, näitab tõesti aeg. IT äri on nii keeruline valdkond, et võib pidada loomulikuks vahepeal kümnete ärakadunud firmade ja mitmeaastases hiigelkahjumis maadleva suurtegija probleeme.
Kõike head kõigile -
Jaan Pillesaar
Helmes -
Selline hea lugu EE-s, ise olen boldinud
Infoühiskonnas ei ole suurima väärtusega mitte info, vaid aeg, mille jooksul vajalik ja õige informatsioon hankida ning oskus selle informatsiooniga midagi tarka peale hakata.
Kogu teekond väärtusahelas algab seega „vajaliku ja õige“ kirjeldamisest ning alles seejärel jõuame vahenditeni, millega seda informatsiooni hankida. Tavaliselt alustatakse teekonda selle õige informatsioonini aga vahenditest – internet käima ja sõltuvalt ühenduse kiirusest algab kas raske mäkketõus või kiirslaalom läbi infomüra rägastiku. Mõne aja pärast heiastub esimene miraa˛, mis paistab olevat just see info, mida vaja, kuid pärast pikemat pusimist selgub, et tegelikult sai taas vaid aega raisatud. „Internetis kasulikku informatsiooni pole,“ ...
...Kõige realistlikum on aga olukord, kus inimene kohaneb infomüraga ja elab rahulikult edasi. Inimkond on oma arengus pidanud üle elama palju hullemaid väljakutseid ümbritsevalt elukeskkonnalt, kas või katku ja mõõkhambulise tiigri – nende kõrval on ekraanil vilkuv reklaamibänner või valiku tegemine saja pakutava toote seast pigem pisiasi. Ükski trend ei anna aimu sellest, et interneti kasutajaid vähemaks jääks; ise omal käel väärtusliku infoni jõudmine ning selle abil rikkamaks saamine kaaluvad üles teekonna vaevalisuse. Kasutaja kinnistub pigem positiivsete kogemuste külge ning selles on ka info esitleja edu võti....
***
Linnar Viik käsitleb artiklis ka tehisintellekti võimalusi.
Ma olen selles suhtes skeptiline: võib-olla on lihtsam ja kasulikum inimesest arvutiks muutuda kui arvutist (tehis)inimeseks. -
kommunikatsioonil on huvitav omapära. nimelt synkivus, ehk kui kaks asja mis pole niiöelda samast liigist hakkavad suhtlema siis mingil tasandil nad saavutavad tasakaalu kus nad teineteisest aru saavad.
olgu meil kaks suhtlejat. kui ainult yks suhtleja vahetab pidevalt suhtlustasandit ja teine pysib samal tasandil, on suurem t6enäosus et leitakse kiiremini connection ning suhtlus saab alata. iseasi kas see koige efektiivsem suhtluskanal on.
yhesonaga et kui kaks inimest on lost ja nad anemvahem teavad mis teid mööda teine k6nnib, siis kasulikum on et yks pysib paigal ja teine otsib teda mitte et molemad tormavad ringi.
tulles tagasi teema juurde, siis arvuti peab jääma arvutiks ehk mehhaaniliseks käskude täitjaks ainus mis muutuma peab on arvuti käitumisloogika peab muutuma inimese m6tlemisloogikale sarnaseks. sest pole m6eldav et inimene loobub oma loovusest ehk mittedeterministlikust m6tlemisest. lihtsam on ju arvutile aru mitte pähe toppida!
olles programmeerija (ja yle hulga aja optsioonidega pisikeses kasumis) v6in öelda et arvutiga on lihtne suhelda kui sa tead kuidas ta m6tleb, ning andmeid otsida on lihtne kui sa tead kuidas asju otsitakse. se miks arvuti kasutamist peetakse keeruliseks on seet6ttu et inimesed ei tea mis seal sees toimub! see on sama mis sundida autot iseseisvalt s6itma kuna laps ei oska seda juhtida!
see mis ma öelda tahan on et arvuti ei tohiks iial kunagi never ever omada miskit oma loogikat mille alusel ta muudab oma käitumist andmete otsimiseks v6i presenteerimiseks. arvuti peab alati jääma deterministlikuks systeemiks. muidu ei suuda inimene sellest aru saada ja suhtlemine muutub v6imatuks.
ja ses suhtes olen eestigeega n6us: on lihtsam ja kasulikum ka. tehisintellekt on meelelahutuseks aga mitte tööriistaks. v6i kuidas teile meeldiks haamer mis suva hetkel muutub näiteks 6llekruusiks täis vahutavat m6nusat 6llet njam njam kui sa just naela seina lööd sellepärast et haamer arvas et palava ilmaga on kasulikum 6lle olla?
you have to have right tool for the job! -
täpsustaksin: inimesel on loogiline m6tlemine ning loov m6tlemine.
arvuti peaks käituma loogilisele m6tlemisele arusaadval moel, ehk m6tlema loogiliselt,
siis on synkis värk. arvuti ei tohiks loovat m6tlemist omada. -
riq, ma pole Sinuga päris nõus. hirm tehisintellekti ees tuleb suuresti sellest, et AI kipub inimeste kujutuses enamasti olema superarvuti, mis juhib kõike - ja filmides/raamtutes tuleb tal varem või hiljem tahtmine haarata võim inimeste üle, nagu klassikalises ulmekas '2001: Space Odyssey".
tegelikult on tehisintellekti olulisimaks tunnuseks õppimisvõime. see tähendab, et tõenäoliselt võiks mõtlev masin alustada rohkem või vähem tabula rasa-na, ning õppida maailma tundma ja selles vastavalt võimetele ning vajadustele käituma samamoodi, nagu seda teeb inimene, koer või papagoi.
võimalus, et haamer õllekruusiks muutuks (!?) on umbes samasugune, kui progeja riq otsustaks kõige kibedama koodikirjutamise keskel, et 10 minutiks on ta hoopis ketraja. seega, et kui haamer on kuidagi saanud mõtlemisvõime (ei kujuta küll ette kustkohast) ja võime oma kuju muuta, siis põhimõtteliselt on küll võimalik, et ta oma töö hülgab ja käitub täiesti ennustamatult, aga riq, millal sul viimati ketrusmõtted pähe tulid? ;) -
riq: see mis ma öelda tahan on et arvuti ei tohiks iial kunagi never ever omada miskit oma loogikat mille alusel ta muudab oma käitumist andmete otsimiseks v6i presenteerimiseks. arvuti peab alati jääma deterministlikuks systeemiks. muidu ei suuda inimene sellest aru saada ja suhtlemine muutub v6imatuks.
Mina ei saa aru miks arvuti võime loovalt probleeme lahendada takistab inimest arvutit kasutamast kui tööriista. Arvan pigem vastupidi, et õppimisvõime ja uute seoste loomise võime tugevalt suurendab arvuti kui tööriista väärtust ja võimeid inimese jaoks. Mina käsitleksin inimest samuti tööriistana paljudes kontekstides, kõige lihtsam vast näide inimesest kui tööriistast tööandja jaoks. Ja see "kommunikatsiooniprobleem" on ka minu arust üle paisutatud.
Seda julgen küll oletada, et sellise struktuuriga süsteemidest nagu arvutid/võrgud tänapäeval on, ei ole kohe kuidagi võimalik "loovust" tuletada. See eeldab ikka teatava hulga ebasümmeetriate ja juhuslike faktorite lisamist arvuti loogikasse, vastasel juhul võib maksimaaltulemusena saada masina, mis langeb varem või hiljem ise-enda loogikalõksu - "endless loop'i" ja jääb siis sinna õnnetult troppima. Selle kohta vist Gödeli teoreem nagu asjakohane. -
nujah. ega mul pole intelligentsete softide vastu midagi,
aga alati kui jääb interpreteerimise v6imalus siis on see paha kriitilistes situatsioonides.
m6tle sellist filosoofiat kus arvuti loogika yletab inimese oma ja voila olemegi yhiskonnas kus seda juhivad arvutid.. ja siis tapetakse pooled inimesed maa sest nii on ratsionaalne ning loogiline. inimene peab alati moistma miks arvuti sellise otsuse tegi, kunagi ei pea inimene jaama m6tlema selle yle miks nii tehti.. inimene ei moista inimestki, miks siis arvutid veel keerukamaks teha?
visio chardil kastikeste ymbert6stmisele v6ib arvuti ju m6elda, aga selle yle kas ma tahan telekat vaadata v6i mitte, kas ma tahan kirjutada kewl mitte cool jne peab ikka inimene otsustama ja tema käsk on seadus. mudu arvutid enam kirikuid ei ehita :) -
riq: see kehtib eeldusel, et arvuti loogika ja mõtlemine toimib täpselt samamoodi kui inimene oma pahelisuses ;)
aga miks ta peaks? AI puhul võib ta olla õppinud teistsuguse loogika järgi mõtlema, st tema mõtlemise sisu ei ole ainult mingi efektiivsuse algoritm, mille inimene on talle sisse söötnud. aga seni, kui see nii kaugele pole jõudnud, on ka väike tõenäosus, et keegi annab arvutile vastava võimu. -
väidan, et 6iged v6i valed otsused s6ltuvad skoobist.
mul oleks kasulikum jänest s6ita bussis kuid yhiskonnale on kasulikum kui pileti ostan.
väidan samuti, et pahelisus jne on miski subjektiivne asi ehk osa m6tlemisest.
sellest ka oht.
st. seda ma kardangi et arvuti loogika on oopis muu kui inimese oma lopuks.
asimovit lugenuile (asumi seeria). mis oli seldoni kolmas seadus?
st kui me ei tea kuidas systeem töötab, siis systeem ärgu parem yldse töötagu.
see voib tunduda paranoiliselt, kuid parem karta..
okei, kompromiss: kui arvutid arenevadki oma loogikani, siis naeksin arvuteid ikkagi kahetasandisena: loogikalayer ning m6istuselayer. m6istus peaks olema optional.
nagu naiteks microsofti toodetes on ;)
jään ikkagi selle juurde et inimene peab leidma lahenduse, arvuti on töövahend. see ei keela arvutil inimesele yht-teist soovitada labi intelligentsuse. ja inimene peaks ikka otsustama kas on okei voi on nogo.. eriti mis puutub netist otsimisse :) st oleks n6me kui poleks rankingusysteeme nagu googles, kuid kui google ei anna sulle valikuvoimalusi on juba asi nihu..
PS! teema arendus oli ikka kas inimene arvutiks voi arvuti inimeseks. -
kas oled proovinud ka Google'i parempoolset otsimisvarianti: Ehk mul veab / I'm Feeling Lucky
-
jah.
ega siis ainult nasdaq pole koht kus mul ei vea :p -
LHV's voiks ostmise/myymise juures olla nupp "EHK MUL VEAB"
see annab enamvhaem sama tulemuse :p -
kes veel ei ole auttshekkinud:
1. samm - võta ette Google ja vali eelistused/preferences
2. samm - Kasutajaliidese keel/Kuva Google vihjeid ja sõnumeid selles keeles: vali keel
valida on muuhulgas:
- häkkeri
- jne.. jne.. jne..
- Pig Latin
