Kas Nokia on haitek või ikkagi kummikud?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Alles see oli kui Nokia tegi kummikuid, ja Soome riik eksportis Läände paberit ja Itta toitu.
Nüüd teab iga ameeriklane, et Nokia peakorter asub riigis, mille pealinna nimi on põrgule sarnase kõlaga.
Sel nädalal avati suur arvutitehnoloogia näitus Comdex, kus kõige kuumemateks toodeteks on mobiilsed pihuarvutid.
Väga võimalik on, et tsipa suurema ekraaniga pihuarvutite mudelid võivad Nokia moblad kiiresti turult välja suruda
ja
mõne aasta pärast tekitavad meis taas nostalgiat mõnel vanemal sõbral veel jalas olevad NOKIA kummikud. -
Minu arvates ikka ei ole nii lihtne kylmkappi, tolmuimejat ja pardlit yheks kergestikasutatavaks instrumendiks kokku mugandada. Pigem on kysimus erinevate instrumentide vahelises kommunikatsioonis - kui kerge on syncida või yhendada palmi, moblat, MP3 mängijat jne. Nokia suurim väärtus tulevikus ei ole tõesti võib olla hand set'id, kuid nende R&D on olnud väga tugev juba minevikus. Samal ajal kui tyybid kummikuid tegis, oli neil cell, mis tegeles IT ja kommunikatsiooniga ning oli juba 80-ndate alguses spetside poolt tunnustatud tegija...
-
Kulla inimesed, millest te räägite? Praktiliselt kõik kaasaegsed telefonid on sisuliselt PDA-d (eriti 9110), ainult pisut pisema ekraaniga. Suurema ekraani lisamine ei muuda SISULISELT mitte midagi. PDA tähendab ju Personal Digital Assistant. Ehk siis Isiklik digitaalne abimees .. :) Telefonid sisuliselt on seda. Kuigi traditsiooniste PDA-de ja mobiiltelefonide piir kipub hägustuma, siis toimub see ikkagi mobiiltelefonide poolt peale surutuna. Miks muidu kiirustavad kõik traditsiooniste PDA-de tootjad lisama omale mobiilide funktsioone ning selle ümber trummi taguma? Ikka selle pärast, et järmisel aastal turule ilmuvate mobiilide mudelid neid turult sootuks minema ei pühi. Uutel mudelitel on ekraan juba üle kogu korpuse ning touch-screenil asuvad nupud, uploaditav soft, jne. Eks ole ju Ericsson ja Nokia ühed Symbiani liikmetest koos Psioniga. Nii et mõtelge vähe, enne kui paanitsema hakkate. Tänapäeva telekommunikatsioon pole mingi kummikutebusiness, millest isegi Al Bundy aru saab.
-
BTW ma olen kummikutebisnises, täpsemalt NAISTE kummikute, olnud juba aastaid.
Aga sellest ma küll ei saa miks mingi kännukad penetreerivad rohkem kui kummikud.
Igale siililegi on selge, et varsti tuleb uus jääaeg. Kas siis saavad inimesed alles aru, miks botikuid vaja on, kui sokid juba märjad on? -
well said, Al!
-
Not too well! Kliima globaalne soojenemine sunnib inimesi varsti kummikud kännukate vastu vahetama :-)
-
Tegelikult on kõik kuskil Porter'i õpikus kirjas. Nad esitasid strat plani põhiküsimuse - mida teeme? Kummikuid - no, no. Niiskuse ja vee eest kaitsmise vahendeid - midagi sellist jah. Nüüd oleks, arvestades kliima soojenemist/niisutumist tulevikus tekitada nõudlus asjale, mida kaitsta niiskuse ja vee eest. Telekabisnise müüsime maha, nüüd kuvarid ka. Kaablit saab ju lühikesteks juppideks saagida ja kummikusse toppida, või müüsid juba maha? Ahh.... Aga mobiile, sobib ideaalselt.
-
Aga kogu selle R&D ja eeskujulikule keskendumisele ühele/vähestele asjadele on mulle kõige rohkem pinda käinud see Symbiani lollus. Ericsson tegi südame kõvaks ja tõi oma wapifitseeritud 3a vanuse mudeli ikka turule.
Kahtlen kas Nokia? Kyocera branch PdQ teeb integreeritud PalmOSiga CDMA telefoni juba u 1.5 aastat. PalmOS on nagu PC/DOS/Windows versus EPOC(Symbian) a la Macintosh. Ja 3Com saab aru ka et oht on olgugi, et koostööd on alustatud.
PDA/webpadi uputus pole veel alanud ja pigem peaks Nokia rõhuma GSMonChip dumbsterite tegemisele või teeb selle ikkagi ära mõni tel@markt'i taoline.
Nende 3G võrgu ninnunännudevice hype mõjub akstiakursile ainult u 1/2 tunni ulatuses. Aeg-ajalt vilksatav Nokia tegijate jutt paljastab fiksatsiooni traditsioonilisse mobiilvõrgu arhitektuuri ideoloogiasse.
Veel pähkel neile - eeter kipub täis saama (kasutajate arv mõnekordistub, kuid bandwithi per connection tuleb vähemalt kümnekordistada) ja siis võib põhirõhk langeda hoopis fiibri/xDSL/cable/PLC magistraalide rägal baseeruvale Bluetoothi taolisele lähivõrgule, sest wireless access tuleb, aga 2.4 Ghz freevahemikku suurt palju ei mahu ja Tele2-l oli ikka sigamoodi õnne, et nad oma sagedusala said.
GSM linnaoludes tundub tulevikus sama nonsensina nagu satelliittelefonid Eestis.
Kummikud, jah... kui muuks ei kõlba, siis suure kaarega ihuliste vajaduste rahuldamiseks peale Soome rahvusjook nr2 - õlle tarbimist. Sest nii peavad nad üks hetk mõtlema iga oma kahtlaselt edukaks osutunud tegevusala kohta. Sic! Lasid välja uue multimeedia terminali/settopboxi. Watch out! Mõtlevad vist siiski. -
selline mõte lihtsalt...
...sest UMTS 3G litsentsidess uputatav raha (summa sama suur kui kogu euroopa telco-de väärtus praegu) tõmbab nii mõnedki praegused operaatoritest suurtegijad (Nokia nõudlus) kõhuli ja ei lase neil subsideeritud tootega penetreerida... või vana hea GSM ikka edasi... -
hi,
UMTS või 3G on reaalselt vajalik ainult Jaapanis, kus on suudetud seal kasutatav mobiilvõrk täitsa ära koormata (Tallinnas on ressurssi kõvasti yle). GSM 1800 litsentsid on Eestis kolmel operaatoril, igal operaatoril sama palju, kui 900 peal kolmel kokku.
3G on vaja Euroopas ainult andmeside jaoks, muu asja ajab 900/1800 ära. ühtne standard UMTSis puudub. 900/1800 on see olemas.
Kiiret andmesidet hakkavad võimaldama ka muud tehnoloogiad - WLAN 2.4/5.2GHz (www.wavelan.com, toode AS-2000); ka Nokial on analoogne asi olemas. Kusjuures sellel systeemil on olemas rahvusvaheline standard (nii Euroopas, Jaapanis, kui ka USAs).
Küsimus on kas UMTS või WLAN (2.4/5.2GHz). Esimene annab suure mobiilsusega andmeside teine väiksema liikuvusega, kuid suurema kiiruse (10x).
Nokia tegelik äri on võrgud ning seal on konkurents kõva. Kui Nokiat hinnata, siis võiks vaadata mitu GSM/UMTSi võrgu lepingut ta on kaotanud/saanud (konkurendid - Lucent, Ericsson, Siemens, Alcatel, ...).
vana hea GSM käib veel pikka aega. on ju terminalid olemas, aga kas UMTSil on? -
Küsimus rohkem selles, et GSM 900/1800 saab tulevikus selliseks praegu tavatelefoni sarnaseks "tavaliseks" asjaks. Mäsuks läheb broadbandiga ja see ongi nagu datastream kuhu ka pilti ja maili saab sisse monteerida. Küsimus selles, et praegune jutt 3G arhitektuurist väga GSM arhitektuuri moodi välja näeb aga keegi ei oska arvata kui suur bandwithi nõudlus on ehk vaja võib tulla hoopis teistsugust lahendust kui "GSM arhitektuur". Lisaks arenevad mühinal WLAN-id. UMTS Euroopas võib-olla masslevikut ei saagi. 2.4GHz on vabasagedus ja Tallinnas näiteks fikssagedusega 2.4GHz lingid ei kipu mürade tõttu töötama. Frequency hopping töötab paremini aga ikkagi on bwidthi kindel hulk. 5.2Ghx(tele2) on litsentseeritav ja ikkagi piiratud mahuga. Vaatame kui kiiresti nad selle täis müüvad. Nii et ummiktee. WLAN standard 802.11a ja b jah olemas aga security (nagu Bluetoothilgi) ja eri providerite interoperability on probleem . Jah, ja võrgutehnoloogias käibki põhisõda ehk Nokia või kesever peaks just selles osas midagi välja mõtlema või tekitama massturu hoopis millegi muuga. Vaatame...
-
GSM arhitektuur on hierarhiline ning väga kallis laiendada (mahtu juurde saada).
2.4 Public Access on ruumide siseks mõeldud, mitte üle-tallinna. mahu suurendamine ei ole kallis.
kasutajale pole vahet kumba kasutab, peaasi, et hind oleks normaalne. seda dikteerib tugijaama maksumus (GSM-UMTS ~1/2M, WLAN ~1/10M).
UMTSi hakkad ehk saama tallinn-tartu mnt., kuid konverentsi-, müügikeskustes, ... WLANi. kusjuures pole vahet, kas kasutad Compaq, IBM, HP või kellegi teise seadmeid. Kuna järgmine aasta on kõigis lap-, palmtop, ... WLAN sisseehitatud ning läheb totaalseks massiks kätte ära.
Lisaks tulevad müüki GSM-on-a-Chip moodulid, mille lükkad oma palmakale külge - saad GSM telefoni, paned WLAN mooduli saad broadbandi, paned UMTS mooduli saad UMTSi asja, ...
ainsa piirangu asjale paneb toide; kas tulevad *topidele vähemalt mõned päeva töökasutuses vastupidavad akud või ei. -
Mis Nokia lõpu ennustamine see siin käib?Hiljuti oli just Äripäevas pisike artikkel,et kõik maailma tarkpead ennustavad,et 2005 aastaks on Nokia turuosa umbes 40 prossa või rohkem,Ericssoni oma langeb 9%-le ja Motorolal jäi vist see kuhugi 20 prossa piiridesse....
-
hotjug “...5.2Ghx(tele2) on litsentseeritav ja ikkagi piiratud mahuga. Vaatame kui kiiresti nad selle täis müüvad. Nii et ummiktee.”
morgan “...Küsimus on kas UMTS või WLAN (2.4/5.2GHz).”
> millest selline pessimism! BFWA sagedustena müüakse praegu arenenud riikides 28 Ghz vahemikku vt. http://www.spectrumauctions.gov.uk/bfwa/auction_results/auct_res_index.htm või http://www.tst.dk/uk/frequencies/public_fixed_wireless_access_n.htm ja arutatkse võimaliku 40Ghz sageduste kasutuselevõttu.
Huvitav on muidugi Eestis toimuv sagedusalade jagamise meetod. Kas keegi teab midagi Eesti sagedusalade plaanist, isegi Leedus on see avalik info mis on väljas webis.
aga Nokia on kindlasti hea kompanii ja 40% turuosa GSM käsitelefonide turul 2005 aastaks pole sugugi välistatud :) .... ise küsimus, mis sellise saavutuse väärtus on. -
40% millisest turust? jutt tõenäoliselt moblade turust. tegemist laiatarbekaubaga, kus kasumimarginaal väike. samas firma käibest on 70% moblad.
kui turul toimub muutus gsm-moodul + pda = gsm-telefon, siis väheneb käive ja turuosa, kuna siis hakatakse hindama mooduli kvaliteeti ja pda-si toodavad päris mitmed firmad (ühendusliidesed PCMCIA, CompacFlash, ... on standardsed).
samas muutub mobla odavamaks ning kõik ei tahagi pda-d. aga selle gsm-mooduli võib panna kella külge ja sealt käed-vabad systeemiga rääkida. ibm pani kogu asja ehete sisse. seega mobla muutub mooduliks, mida saab igale poole paigaldada.
kummikud -> moblad -> ??? (viiteid võib saada nokia comdexi pressikast) -
Huvitav diskussioon.
Nokia on kahtlemata väga hea firma aga väga kiiresti muutuval alal.
Minule ei mahu pähe kuidas saab mobiilkõne seanss olla ca 10 x kallim tavatelefonist.
OK, traadita bandwith on piiratum kui mööda kaablit kulgev, kuid see pole kaugeltki ammendunud ja vaevalt et ammendubki.
Palju räägitakse peer to peer computingust ehk teiste arvutite ressursside ärakasutamisest. Miks ei võiks midagi sarnast juhtuda linnades traadita LAN-dega. Vaja lisada vaid piirkondade vahetamine.
Kas selline mittetsentraalselt ehitatud võrk pole mitte mobiilside 4 generatsioon?
Hetkel siin Nokial väga suurt rolli ei näe. -
GSM ja UMTS võrgud hakkavad hiiglama hästi tulevikus koos töötama. Asi hakkab välja nägema nagu praeguse GSM 900/1800 puhul, kus kasutaja arugi ei saa, kumma võrguga ta tegelikult suhtleb (juhul, kui tal muidugi vastav mobiil on). Asi nimelt selles, et kui vaatame seda, mis toimub "standardiseerimiskehades" (standardisation body), siis saab selgeks, et UMTSi ei tehta mitte puhtalt laualt vaid praegusel juhul toimub GSMi liikumine step-by-step UMTSi suunas. Kui enne tegeles GSMi standardiseerimisega ETSI, siis nüüdseks on ETSI loobunud ja andnud GSMi arendamise kogu saba ja sarvedega 3GPP-le, kes muideks tegeleb ka UMTSi standarditega.
Mis puutub UMTS vs. WLAN, siis siin on sama lugu. Kasutaja ei saa mingil hetkel tulevikus arugi, kumma võrguga tema terminal (olgu see siis mobiil, pda või läpptopp) mingil hetkel füüsiliselt suhtleb.
Wireless bandvitsast. Sagedusspekter on praktiliselt lõpmatu. See, et me sellest praegu vaid väikest osa kommunikatsiooniks oskame kasutada on tingitud tehnoloogia madalast arengutasemest. Kindlasti kehtib ka siin mingi Moore reegli taoline asi - mitu herzi bandvitsa mingi ajaühiku jooksul osatakse kasutusele võtta. -
GorillaG,
Kui Moore seadust(1965) nimetatakse mikrokosmose seaduseks,
siis Gilderi telekosmose seadus(1993) sõnastabki ribalaiuse kasvu. Kogu ribalaius(Total bandwitdh) peaks iga aasta kolmekordistuma ja seda järgmise 25 aasta jooksul. -
Seega palju vingem kasv kui mikrokosmose puhul, mis kahekordistub iga 18 kuu järel.
heisenberg, oskad sa öelda, miks see Gilderi seadus just 25 aastat vastu paneb? -
Muideks, kummalegi seadusele ei ennustata pikemat iga, sest nad pole loodusseadused s.t. lähevad praeguse maailmapildiga mingil hetkel vastuollu.
-
Mikrokosmose puhul saan aru, et juhe, milles elektronid liiguvad, ei saa (mõne) aatomi suurusest kitsamaks muutuda, kuid mis teoreetiliselt takistab lõpmatu sagedusspektri lõpmatut utiliseerimist?
-
Heisenberg,
nokia ei ole ei haitek ega kummikud!
Nokia on näide sellest,kuidas enam ei paberi müümisest läände ega ka toidu müümisest itta ära ei ela...
Nohh,ja kui ka "tsipa suurema ekraaniga pihuarvutite mudelid võivad Nokia moblad kiiresti turult välja suruda"...
...,siis on ju põnev,mida uut need põhjamaised Nina Nokkia'd enese ära elatamiseks välja mõtlevad.
:-) -
Kohendusi, kommentaare, mõtteid kuhu "tark Nokia" võiks liikuda...
3.5 GHz WLAN sagedus on nt Eestis käesoleva sügise seisuga siis jaotatud - kolme operaatori vahel. Neljas segmendike vabaneb (oli vist 01012003). 10.5 GHz, 26 GHz veel saadaval. 28 GHz ja 40 GHz ei ole vist Eestis kasutatavad. Infoks Eesti Sideamet ja Riigi Teataja Lisad Nr 45 20.04.00 Nr 90 16.08.00 (asjalikud persoonid seal :) )
(Maailm on jaotatud 3-ks sagedusjaotuse regiooniks Ameerikad, Eur-Aafrika, Aasia-Okeaania USA erineb ülejäänutest kõige rohkem) Nendel sagedustel töötav tehnoloogia veel arenemisjärgus. Mõtteid ja arendusi niipalju, et mida kõrgem sagedus, seda väiksema võimsusega saab hakkama, samuti kiire hajuvus väiksem (annab eetrimahtu juurde), samas võivad iseäralikud materjalid ja/või atmosfäärinähtused levi takistada, vahemikku mahub rohkem datat, samas nii kõrgete sageduste tekitamiseks vajalik tehnoloogia lõhnab rohkem lampraadiote ja mirkolaineahjude kui mikroelektroonika järgi. Mürad, mõju tervisele ka põhjalikult katmata teemad.
Minu typo - tele2 ka 3.5 GHz sagedusalas mitte viidatud 5.2 Ghz - on kasutatav aga veidi muuks otstarbeks.
Gilderi telekosmos arvestab ka ilmselt ka fiiberoptikaga? Lõputust bandwitsist niipalju, et 1) paljud sagedusalad on kasutusel, broneeritud vms 2) kuna kõiki sagedusalasid intensiivselt ei kasutata, siis ei ole teada paljude sagedusalade mürakindlus; 3) sagedusalade kasutatavus sõltub ka sellistest asjaoludest nagu terviserisk, tehnoloogiline teostatavus, standardipoliitika.
Bändwits võib tunduda lõpmatuna, kuid siin jääb ikkagi küsimus teemal interoperability ehk GSM900/1800 ühe karbi sisse küll mahutad, aga siis tuleks veel ka nt 2.4, 3.5, ja 30 GHz sama karbi sisse panna. Kahtlemata annab see telekommunikatsioonitööstusele võimaluse tuua iga mõne aasta tagant välja uus standard/sagedus/tooteseeria ja selgitada tarbijale, et see uus on ainuvajalik.
Samas kui meil kõigil oleks olenemata asukohast võimalik wireless 512kb/s ja fix 2Mb/s nt 100EEK eest kuus, siis võiks ju lähiaastateks piisata või mis?
Kas ei oleks lihtsam siiski see, kui on üks Bluetoothi sarnane või Bluetoothi WLAN'i vahepealne kanalite süsteem - say max 100m tööraadiusega, teine nt 5km tööraadiusega (UMTS GSM töömaa) ja nendele lisaks optiliste backbonede jms kanalitega fixvõrk. Ja täiesti selge, et isearenemise soodustamiseks on see tegelikult semi-public peer-to-peer. Küsimus Eesti kontekstis, kas keegi näiteks sellise metaarhitektuuriga tegeleb, olukorras, kus Telecom erastatakse ja tiiger hüppab. Tallinna fiibriring ja Tallin-Tartu/Narva/Kuressaare trunkid on ju alles algus.
Noja kui Nokia hakkab nendele küsimustele aktiivselt vastust otsima või PRistab midagi veel 'meta'-mat, siis võiks ju jälle rahulikult hingata. -
Väga huvitav on lugeda, mismoodi siin maailmaasju paika pannakse. Paraku asjad nii lihtsad ei ole. Enamasti ei võida tehnoloogiarindel mitte see toode, mis on kõige innovatiivsem, vaid see, millel on kõige suurem toetus. Enamasti on toetustel ka mingi põhi, sest ma usun, et tehnoloogafirmadel on oluliselt rohkem R&D powerit taga, kui siinsetel maavillastel spetsialistidel.
Mille pärast Nokia eelistab UMTS (peale isiklike põhuste)? UMTS on neist enam vähem ainuke, mida saab kasutada kiirel liikumisel -- kiirrongist, autost, lennukist. Teistel tekib liikudes meeletu peegelduseffekt, mille vastu UMTS-s on spetsiaalne veaparandus sisse ehitatud. Teiseks on UMTS-i jaoks võimalik suurelt määral ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Kolmandaks on selle taha ka kolmandatel osapooltel (loe telekommunikatsioonifirmad) raha poetatud ja mitte vähe. taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva. Muide, erinevalt kohalikest häkkeritest eelistavad mujal maailmas inimesed lollikindlamaid, odavamaid ja järeleproovitud lahendusi. Enamus inimesi teevad ju lõppkokkuvõttes nende vahenditega tööd ning nad soovivad, et ei esineks mingeid tõrkeid. Sama soovivad ka teenusepakkujad (kliendi soov on seaduseks) ja seetõttu ka tootjad. -
GSM900/1800 jookseb veel 5 aastat. Nokia edu käsiterminali turul sõltub ainult sellest, et suudab hoiduda ämbrist "Nokia 1610" (neil puudusid disaini ja ergonoomika spetsid);
praegusel turul ei paista teistel olevat neid eriti (Ericsson 320 - raskuskese vales kohas => halb nuppudele vajutada, Motorola - no comments)
Siemensi S35 on hästi välja tulnud ning Ericssoni 310 on stiilne (kui mitte arvestada softi bugisi, kus restardi tegemiseks on vaja kruvikeerajat aku eraldamiseks).
Nokia edu käsiterminaliturul sõltub tegelikult teiste ämbritest. juhtuma hakkab, kui nokia jääb mingi mudeli juurde pysima ning uusi enam ei tule (ntx Nokia 2110, seejärel 8110,1610,3110,), mis tähenab, et firmas seltskond jalga lasknud.
Liiga head (loe: kestvat) telefoni/kummikut ka teha ei tohi, kuna siis ei vahetata uuema vastu.
see mis tallinnas toimub tele2, vemis, helmes, comtrade, et, ... ning kes saab raha tagasi interneti investeeringutest oleks teine hea thread. kes kui mitme aasta peale ning kes kui kindel tehnika vananematuses, müras, ... -
Ma saan aru, et siin räägivad vist suht eksperdid, aga tahaks ühe väikse kommentaari siiski vahele pista? Nimelt, mis müstilistest sagedustest siin jutt käib? Keegi mainis 5.2 GHz... Kas sellise sageduse juures me ei hakka mitte kõik kõrbema!?
Või müüakse tulevikus telefone koos kiirituskindla ülikonnaga? ;)
Oskab keegi n.ö. biofüüsikalise vastuse anda? -
to morgan: vaidlen natuke telefonide teemal.
Ma arvan, et viimasel paaril aastal on Nokia edu teiste ees seisnud peamiselt edukal softi-lahendusel.
Kuid see edu on kokku kuivamas, Siemensi viimased telefonid isegi ületavad kasutusmugavuselt Nokia omasid (näit. 6210 ja 3310 pole üldsegi uuenduslikud). Ja Ericssoni R380 kasutab Symbian'i EPOC'it (spetisaalselt mobiiltelefonidele toodetud versiooni). Näiteks Palm'idel kasutatakse samuti Symbiani softi. Ja Rootsis ületab selle telefoni müük juba kolmekordselt Nokia Communicator'i müüki. Seega Nokia "mobiilide kuninga" koht on üsnagi ohus. -
Nii, ilmselt tuleb hakata natuke asju seletama, kuna kodanik nimega kristjan.lepik on kõik sassi ajanud.
a) Symbiani EPOC. EPOC oli olemas enne Symbiani ning kuigi ta on valitud uue platvormi alustalaks ei tähenda Symbian ja EPOC veel sugugi sama asja. EPOC on Symbiani ühe liikme (Psion) isiklik vara.
b) Palm kasutam Symbiani softi? PalmOS ja Symbian on minu teada üsna ostseselt konkureerivad grupeeringud, kellede ühine omadus on ainult selles, et nad jooksevad palmtop masinatel. Symbiani kamp kogunes Psioni ümber ning PalmOS-i kamp Palmi ümber. Kuigi nad omavahel kolmandate ettevõtete kaudu siiski mingil määral vahetusi teevad. Näiteks Nokia on nii Symbiani liige, kui ka PalmOS-i litsentseerija. Otseselt pole neil kahel mitte midagi ühist. -
to pronto: ma polegi väitnud, et Symbian=EPOC. Väitsin, et Symbian toodab EPOC'it.
Kuid Psioni asemel kasutasin Palmi nime tõepoolest. -
vahet pole, mis tehnoloogiat või OSi keegi kasutab. küsimus kasutamismugavuses ja kiiruses.
R380 on sama ebamugav, kui Communicator. kui ei usu proovi.
kõik Nokia/Ericssoni graafilise ekraaniga telefonid on aeglased võrreldes Siemensiga. -
morgan, kasutamismugavus ja kiirus sõltubki eelkõige tehnoloogiast ja OS-st.
Olen proovinud nii R380-t kui Communicator'it ja minu arvates R380 selgelt parem. Kuid see on subjektiivne personaalne arvamus.
Siemensi telefonid tõesti viimasel ajal eriti kasutajasõbralikuks muutunud ja kõi´ge kiiremini võikski kasvada Siemensi turuosa. -
Kulla mehed, minge parem nende kollaste Nokia botikute juurde tagasi. Mida mu vaesed kõrvad kuulma peavad? Et telefonidel on raskuskese vales kohas? Et R380 on parem, kui Communicator. Mehed, selle võrdlusega te võrdlete siga ja kägu. Muidugi, kui võrrelda nende kahe lennuomadusi, on kägu MINU ARVATES selgelt parem.
Kasutamismugavus ja kiirus sõtlub väga suurelt määralt sellest, millega sa oled harjunud ning mida sa nende asjadega teed. Osa asju on 380-l kindlalt paremad, kui Communicatoril on kaks asendamatut omadust: klaviatuur (kui sa räägi, et sellega ei saa midagi teha, siis räägi seda kellegile teisele, ma olen näinud, kuidas üks vend sellega tõelisel ahvikiirusel tippis -- asi mida ma tahaks näha 380-e juures) ja teiseks on tal täiesti arvestatav telnet, mis teeb ta serveriadministraatorite ja webmasterite jaoks asendamatuks riistapulgaks. Praktiliselt kõikidel opsüsteemidel on omad eelised. Kui kaua on kestnud vaidlus, kumb on parem, kas MacOS või Windows (nüüd juba siis ka Linuxi koos erinevate kasutajaliidestega). Kõikidel on omad plussid ja omad vead. Seesama mahalaidetud Nokia 1610 oli oma aja kohta väga hea telefon ning tegelikult 2110 on kõigest selle mõningane edasiarendus. Paljud inimesed kasutavad neid seniajani. Kui te tahate, et teid tehnika alal tõsiselt võetaks, ei tohi te suhtuda üleolevalt ajastu vestapostidesse. Samuti ei tasu üleolevalt suhtuda kõigesse, millest te aru ei saa või millele te kohe rakendust ei leia. Tihtipeale on ka läbikukkunud tehnoloogiates midagi, mis on väärt edasi arendamist. -
Nokia 2110 oli enne kui tuli Nokia 1610 :), Nokia 1610 ei sisalda rauapoolelt 2110 jubinaid. -
mina kasutan kodutelefonina 2110-t §8-)
-
Muide, kes tahab vaadata kuhu arenevad mobiiltelefonid, siis vaadaku http://www.nokia.com saiti ja vaadaku Nokia Communicator 9210 spetsificatsioone: EPOC32-e Symbiani versioon, Java toetus värviline ekraan (resolutsioon 640 x 200), WWW browser (freimid, java, SLL). Mõnusi on veel muidugi, ma ei viitsi neid siin ette lugema hakata.
-
to pronto: no mis selles 9210-s nii väga erilist on? Mingit olulist efektiivsuse tõusu sellega küll ei kaasne. Värviline ekraan ja video vaatamise võimalus rohkem trendikatele.
Kusjuures vaid 10 gr. kergem praegusest Communicator'ist. -
No see Communicator'i ja 380'i võrdlemine nii tigedas toonis kõlab nagu PC ja Mac'i või Linux widusi alane vaidlus. Jätkaks konstruktiivsemalt?
1) Fact of life on see et Communicator'i müük viimasel ajal on olnud väiksem võrreldes 380 müügiga;
2) Fact of life on see, et 380 sisu on u 2-3 aastat vana disain, mida mehed Kistas küpsetasid, ostsid EPOC'i sisse, panid wapi ka juurde ja üritavad premiumhinnaga müüa, siiski arukalt odavamalt kui Nokia oma tellist;
3) Huvitav kuidas värviekraan NC aku vastupidavusele tegelikult mõjub? Aku kestvus on antud ju siiski telefoniosa kohta?
4) Kui nad peaga mõtlevad, siis Ericsson muudab selle lisatava klaviatuuri ka 380-ga kompatiibliks. EEK 500 + 380 = NC. Veel parem kui nad Bluetooth klaviatuuri teevad. Ma olen näinud ka seda kuidas kulmudega kingapaelu sõlmitakse. Palmi Graffitiga, veel enam Jot'iga olen rahul. Saan kõik olulise ära kirjutada. Project proposaleid jms pikka ja mõtlemist vajavat kirjutan ikka desktop arvutil, sest ka notebooki klaviatuur on ka ikka jama.
5) Ericsson'i onu statement comdex'il (ilmselt ka varem öeldud) - we are a communications equipment company that happens to manufacture handsets, we need handsets to win some deals. Ei hype'i kumbagi aga vaadake väga põhjalikult läbi ericssoni ja nokia www leheküljed. Tekitab mõtteid. Vahe ei ole loodetavasti ainult kasutatud veebidisainerite kvalifikatsioonis. -
Vaidlus natuke esialgsest teemast kõrvale läinud, kuid veel mõned mõtted.
1) Hotjug, R380-l ei saa kasutada enamust Ericssoni vidinaid (chatboard,mp3-player, FM-player), kuna soft on nii kardinaalselt erinev.
2) Värvilise ekraani suurem energiakulu on õige. Tean, et see oli peamine põhjus miks Siemens S25-l kasutatud värvilist ekraani ei viidud edasi S35-le.
3) Päris huvitav oleks Palmi Graffiti ja R380 ekraanile "maalimise" võrdlus. Et kumb efektiivsem.
4) Ericsson on tõepoolest eelkõige võrkude struktuuri ehitaja ja handheldid ilmselt prioriteet 2. Kuid sellist ämbrit nagu hiljuti saabunud A2618 annab otsida - telefon kasutab WAP 1.0 (WAP over SMS), mis on täiesti iganenud standard ja mida Eestis ei saagi üleüldse kasutada.
5) Endiselt tundub, et Nokia on natuke mobiilide arendamisel seisma jäänud. Või hoiavad nad midagi uhket veel peidus. -
Ahjaa, keda huvitab siis Siemensil on mõned päris huvitavad telefonid tulemas - SL45, S40, S42. Kliki siin.
-
Veidi lõhna sellest, kuidas meil võiks olla aga japsudel juba on (värvilise kuvariga, kuni 64 kbps data, charged by data amount transferred not acc. to time online). www.nttdocomo.com ja mõned artiklid asja ilust ja vastuolulisest http://www.inquiry.com/pubs/infoworld/vol22/issue30/NR04-30.asp
ja sellest mis seal mobiilimaal toimub http://www.mobilemediajapan.com/ esileheküljel uudis "NTT DoCoMo to Buy Stake in AT&T Wireless" -
... oh ja natuke arutlust, kes üldse Nokiat võiks ohustada http://www.cnn.com/ASIANOW/time/magazine/2000/1127/telecom.opener.html
tekkis selline küsimus ehk mõte ehk: Kolm põhjust miks Nokia ja Ericsson lähemate aastate jooksul peaks mergema või seda kindlasti mitte ei tee. Nokia... hi-tech... for the time being. -
Mõistatus: Kuidas on võimalik, et Nokial läheb bisneez roosiliselt, Motorolal aga pange?
-
yks kysimus: mitu moblat nokia aastas myyb?
ja kust veel lisatulusid tuleb? -
kas see ei olegi vastus ise, et nokia võtab teistelt lihtsalt turgu vähemaks......üks võidab-teised kaotavad
-
kontrollimata andmetel teenib nokia 2/3 tuludest moblade müügist. muu tuleb seadmetest jms.
-
aga kummikutest 8)
aga oigesti, mitu tykki neid moblasid voiks olla?
...nr... -
Sosistatakse, et Nokia on teinud Lucentile ostupakkumise.
http://dailynews.yahoo.com/h/nm/20001212/bs/lucent_stocks_dc_1.html
Huvitav, et veel mõned aastad tagasi sosistati vastupidise diili võimalikkusest. -
1999 myys nokia 1,1M kännykät
2000 eeldatavasti 1,3M tykki
ja nädal tagasi oli uudis, mille tagajärjel nokia tousis päevas 10%, et 2001 kasv on 30-35%
