Interneti ärimudelid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänane EE kirjutab internetiskeptik P. Hõbemägi e-meeste lahjadest jõuludest ja jõuab loo lõbuks vana naljani(EE 02.02.), mille sisu on, et tuleb vastata küsimusele mida Internetis olemine meile annab?.
Vaata uut lugu, EE 21.12.
Samamoodi utreerides võiks jõuda tõdemuseni, et inimestele pole vaja:
-autosid
-telefoni
-raamatuid
-muusikat
-kino
-televisiooni
-raadiot
-ajalehti
-elektrit
-vett
-tuld
OK! Tegelt tahab Priit Hõbemägi öelda, et iga äri ei ole võimalik internetis teha ja selles on tal õigus.
Siin on veel üks varasem artikkel interneti ärimudelitest -
Hõbemägi artikkel on vahva. Ja paljuski ka tõsi. Arutleks pisut lõpu üle.
Miks proovitakse vallutada mäetippe? Nagu paljude early-userite puhul on ka minuga nii, et kasutasin mõne aja eest internetikaupluste teenuseid lihtsalt sellepärast et see on lõbus. Praeguseks on sellest saanud harjumus, kuid kauplusi, mida praegu perioodiliselt külastan ja kust ostan, on täpselt üks - amazon.com.
Poes ringi käies vaatan ma lettidel kõikvõimalikke uusi toite proovimiseks. Ehk ainult üks kümnendik satub mu toidukorvi ka teist korda.
Paljuski innovaatilise toote marketingi puhul tarbija ostukäitumise ABC. Esimeste kasutajate puhul ongi see nii, et nad kasutavad uuenduslikke vahendeid nende kasutamise pärast.
Tulen tagasi siin foorumis palju käsitletud teema juurde: paber ja pastakas ON praegu veel lihtsamad käsitseda ja paremat tulemust pakkuvad kui oma arengus siiski algjärgus olev pihuarvuti. Miskipärast on viimane muutunud sellest hoolimata väga populaarseks vahendiks.
Eks sama on paljude jaoks ka Internetiga.
Kasutamegi seda ainult sellepärast, et see on lõbus, in, kasulik ja sellepärast, et me seda kasutame.
Meenutades Moore'i - eks internetifirmad peavad nüüd hakkama mõtlema: "How to Cross the Chasm!?" -
Minu arust ei ole küsimus niivõrd selles, mida meile netis olemine annab, kuivõrd selles, et mille eest me oleme nõus maksma. Need ei ole üks ja see sama.
Enamik inimesi peab internetti tasuta kaubaks.
Lihtsam on küsida 10 krooni mobiilile uue helina tõmbamise eest, kui 1 kroon iga MP3 laulu eest.
Sest ärimudel ütleb, et mobiili eest tuleb maksta.
Tänu sellele on muidugi neti areng olnud kiirem ja verisem kui mobiilinduse oma. (lihtsalt üks näide- näiteid võib ka teisi olla)
Hirmus lihtne on otsustamist ja riskivõtmist edasi lükata, kui sul ei ole probleemi, et raha saab otsa. Internet areneb kiirelt ja osa harusid on paratamatult hukule määratud. Minu arust ei ole siin erilist põhjust parastadagi.
Seesama Amazon-i näide: mis saab siis, kui näiteks mingi telejaam või portaal hakkavad teile iga päev pähe koputama, et raamatuid saab osta sama hästi ka näiteks tv3.ee leheküljelt?
Samasugust poodi nagu Amazon, ei ole rakse püsti panna.. küsimus on marketingis- kellel on see ressurss kõige odavamalt käes? Meediafirmadel.
Niikaua, kuni marketing on ainus võimalus, kuidas ennast nähtavaks teha, võivad odavat reklaamiaega omavad üritused lihtsalt pealt vaadata, milline mudel töötab ja siis jõuga sisse tulla.
Aga raha peaks saama teha ka selle uudsuse pealt mida Amazon tegi- tollel ajal ei olnud sellist äri lihtne püsti panna.. ja raamatute pealt on Amazon ikka raha teinud juba tükk aega. Raha kaotatakse laienemisesse, sisuliselt et teha teiste turule tulemist üha raskemaks... Siin ei ole küsimus enam innovatsioonis (mida me nii väga interneti puhul ülistame), vaid puhtas turuosa kaitsmises. -
Graafik,
Vett on ikka inimestel vaja, utreeri kuidas tahad :-) :-)
Tuld kah ilmselt.
Aga näiteks autode asemel võiksid olla vabalt ka lennukid... :-)
Auto tuli-nägi-võitis ilmselt ka seepärast, et ta andis inimesele midagi muud kui transpordivahendi- ta andis vabaduse.
Internet annab seda samuti mingis osas; niikaua kuni inimene tunneb et ta saab aina rohkem vabadust (või muid ego-väärtusi), saab üksikisikult aina rohkem raha küsida. Huvitav on siin see, et mitte toodete odavamaks muutumine ei ole oluline ega "väärtust" juurde loov, vaid valikuvabaduse suurenemine.
Me ei räägi, et kui elekter oleks 7 korda odavam, siis me elaksime oluliselt paremat elu, sest elekter on juba kõigil olemas, aga kui netiühendus on 7 korda odavam siis oleme me ju superühiskonnas jne. Sellised müüdid.
Sõnaga- kuni internet jõuab sinna ritta, mida sina, Graafik üles lugesid, läheb veel hulk aega (arvan). Ja siis on võimalik iga äri teha ka internetis.
Täna on küsimus selles- kuidas küsida raha (enamik interneti "väärtust" lisavaid ärisid), või kui ma raha oskan küsida, siis miks peaks keegi kasutama internetti, et seda toodet osta (näiteks kohupiimakreemi müümine läbi neti). -
jah, krt
ma pidasin silmas, et vett majapidamises -
Internet ei ole ainult e-äri ja Amazon
Investorite paanilist huvi kohtavad ka edaspidi sellised internetiga seotud tehnoloogiad nagu:
IPv6
XML
One-click searching
Voice browsers
Digitaal allkiri
ECN
ja veel, ja veel -
See mida Hõbemägi EE-s kirjutas oli tõesti midagi väga "uut" ja "värsket".
Kas keegi peab statistikat selle kohta kui palju mitte e-firmasid pankrotti läheb?
Ma arvan, et need, kes endale Internetibuumi käigus raha tegid on igati toredad sellid. Tänaseks on Internetibuum läbi. Tuleb midagi uut välja mõelda. See oli huvitav aeg.
Tänud Internetibuumi käivitamise eest kuuluvad Jim Clarkile Netscape`st. Rikkaks saavad need, kes ajastavad uue uue asja järgmise majandustõusu ajaks. -
"Ma arvan, et need, kes endale Internetibuumi käigus raha tegid on igati toredad sellid."
Yeah, right. Kuigi USAs on kohtussekaevamine absurdselt levinud, siis üks asi, mida ma pean mõttekaks, on investorite poolt nende firmajuhtide kohtussekaevamine, kes tegid absurdseid prognoose oodatavate käivete ja kasumite kohta. Eks me näe, palju nende miljonitest (kunagistest miljarditest) alles jääb.
Kas Eestis keegi XXLga saaks ka midagi taolist ette võtta? "Huvitav" oleks.
Ja mis "uue väljamõtlemisse" puutub, siis kahtlane, kas need tüübid, kes oma osaluse varakult maha müües rahastajaid lüpsid, tulevikus enam oma projektide jaoks raha saavad? -
Khm, mul on internetiärist päris oma arvamus, mis suurelt määralt ei ühti üleüldise hurraaga / paanikaga:
Kui paljud tehniliselt väheharitud ajakirjanikud nimetavad Interneti informaatika kiirteeks, siis ma usun, et nad ise ka ei tea, kui palju neil tegelikult õigus on. Selles, et Internetis tekivad peaaegu monopoolset ulatust omavad ettevõtet ei ole seda silmas pidades midagi üllatavat -- tõepoolest on võimalik Tallinnast Tartusse sõita rohkem, kui ühte teed pidi, kuid rõhuv enamus, mis ületab 90% (ma vähemalt arvan nii) kasutavad siiski Tartu maanteed. Veelgi parem võrdlus oleks võibolla võtta internetti, kui jõge, kus jõgi ise moodustatab interneti ning iga kasutaja on vee molekul. Jõgede arv on suhteliselt paigas ning nad kaovad ja tekivad väga aeglaselt ja vastumeelselt.
Mida sellest järeldada võib? Seda, et Interneti koosneb sõlmpunktides, mida paratamatult enamus inimesi varem või hiljem külastab. Sellest juba hakkab tekkima n.ö. veevool. Veekogude äärel elavad inimesed seisavad suurelt määralt dilemma ees, kas leppida stiihiaga ning seda isegi oma kasuks pöörata, või saada hukka. Ma kujutan ette, et see, mis inimestele paistab ühtse nime all amazon.com on tegelikult sadu erinevaid firmasi, kes ühel või teisel määral aitavad sellel hiiglasel koos püsida. Tarnijad, logistikud, transpordifirmad, finantsettevõtted, interneti disaini ja arendus firmad. Loetelu võib jätkata. Kui firma tahab tegeleda internetiteenustega, siis on ta paratamatult valiku ees, kas konkureerida amazoniga, või sobitada ennast kuidagimoodi tema külge. Hea näide näiteks on http://www.minidisco.com/, mis on spetsialiseerunud minidiskidele, seadmetele ning aksessuaaridele. Amazon oma massi juures ei suuda paratamatult kõiki oma vajadusega rahuldada ja siis astuvadki mängu spetsialiseerunud ettevõtted. Muide, spetsialiseerumine "muusika" või "raamatute" peale ei ole spetsialiseerumine, samamoodi nagu inimene ei saa spetsialiseeruda "õhu hingamise" peale. Sest õhku hingavad kõik niikuinii. Nimelt eelpoolnimetatud tooted ei olegi tegelikult tooted, vaid pigem andmekandjad. Teisisõnu, kui kellegil on äriplaanis avada konkureeriv Tartu maantee, siis pole raha investeerimisel sinna mingit tagasitulekut loota (suure tõenäosusega, sest tegelikult esineb alati erandeid). Samas, kui keegi tahab teha näiteks kohvikut kuhugi poole tee peale, on asi tunduvalt realistlikum, kuna pikk sõit tekitava vajadust jalga sirutada ja midagi põske pista -- teenus, mida tee ise ei paku, kui samas tekitab selle järele vajadust. Ma kujutan ette, et näiteks osta.ee üks põhilisi tulevikuväljavaateid on saa kunagi ära ostetud eBay pool. Praegusel hetkel käib lihtsalt hinna ülespuhumine ja sisuliselt pruudi ehtimine, kuna Balti regioon on eBay poolt veel avastamata.
Mis muide puutub marketingu, siis minu meelest ei tasu meediafirmadele erilisi lootusi panna. Nimelt asjade väärtust oskavad hinnata ainult need ettevõtted, kes seda ostavad (iga asi on väärt seda, mis tema eest on makstud). Sisuliselt käivad kingsepad ikka paljajalu. Seda on vähemalt Eesti puhul on meediakanaleid jälgides (ma olen nendega rohkem kokku puutunud) korduvalt näha olnud. Ja pealegi, kui meediafirma peab hakkama konkureerima ettevõttega teise ettevõtte põhitegevusalal, tekib lihtne huvide konflikt -- kas meediafirma ikka suudab oma põhitegevuse kõrvalt aktsionäridele "best bang for the buck" pakkuda? Lõppkokkuvõttes on firma eesmärk ikkagi aktsionäridele kasumit teenida, aga mitte igasuguse hinnaga. Raha võiks tulla ikka põhitegevusalalt. -
Pronto ütles eelpool välja, mis on internetiäris otsustava tähendusega - see on informatsioon ja sellega töötamine. Kui "tavaäri" käib enamasti kaupade ja teenuste ümber, siis internetiäri käib informatsiooni ümber. Tihtipeale pole internetiärimehed seda mõistnud ja minu arvates saavad kõik internetiäride raskused just siit alguse. Sest mis on interneti ja infotehnoloogia fundamentaalne eelis teiste levinud meediakanalite ees? - see on just võime kiiresti ja mugavalt infot liigutada/töödelda/kättesaadavaks teha. Raamatute, CDde jms. hinnakirjade presentatsioon internetileheküljel ning võimalus neid virtuaalsesse ostukorvi asetada ei ole tänapäeval enam äri, see ei loo erilist lisaväärtust, ja uudsuse momentki on juba ammu möödas.
Amazon.com'i algusaegadel oli internetiäri veel uudne ning, nagu Marko Rillo eelpool ütles, uudsus aitas neil vee peal püsida senikaua, kuni amazon.com jõudis lisaväärtust loovate teenusteni. Ja internetis loob ainult informatsioon lisaväärtust. Paljud inimesed ostavad amazon.com'ist raamatuid (nagu ka üks eelkirjutaja), ja ainult amazom.com'ist (kui internetiäridest rääkida), just seepärast, et nimetatud teenus on seal viidud tasemeni, mida ükski teine internetiäri, rääkimata tänavaärist, saavutada ei suuda. Kusjuures teenus on üles ehitatud just informatsioonile, mitte aga toodete nime- või hinnakirjadele. Selles on kontseptuaalne erinevus, millele on teenus üles ehitatud, siit tekib lisaväärtus, mida tänavakaubandus ei suuda luua, ja selle eest on klient valmis maksma.
Seetõttu ma arvan, et levinud arvamus, nagu peaks internetis kõik a priori tasuta olema, ei ole päris asjakohane. Klient on kindlasti nõus maksma, ja hea meelega, probleem on pigem selles, et tegelikult puuduvad internetis teenused, mis tõepoolest lisaväärtust looksid. Sisulise äriplaani puudumist püüavadki algajad internetiärimehed varjata väidetega, nagu polevatki keegi nõus internetis raha kulutama. -
to pronto: meediafirmadel on internetiäris just suured lootused, sest tänu meedia spetsiifikale on neil palju kliente, aga reaalmaailmast kaasavõetud kliendid on kõige olulisem kapital internetiäri alustamiseks.
Viga tehakse seal, kui meediafirma pakub netis seda sama toodet, mida RL. Tuleks aga oluliselt teenuseid laiendada. Nii võiks Delfi nagu Sonera pakkuda oma portaalis internetipanga teenust ja väljastada pangakaardid, mis töötavad RL pankade automaatides.
Interneti toimiv ärimudel on oma olemuselt keskkonna ärimudel. Kui inimesed või firmad on kuskil interneti serval kokku saanud, siis tuleb neile luua keskkond, et nad saaksid oma reaalseid strukruure võrku projitseerida.
Täiesti mõtetu on internetist otsida midagi uut. Tema võlu seisneb selles, et tänu sidele on ta reaalsetele (real life) strukruuridele ökonoomne tarkvaraline keskkond. Nii leiame netist samad strukruurid ja protsessid, mis RL, aind et need protsessid toimuvad tohutult kiiremini ja konkurents on tohutult tihedam. Tänu ideaalsele konkurentsimaastikule ei pruugi neti ärimudelid olla efektiivsemad reaalmajanduse omadest. Aga sageli on, ja sellepärast, et vabu ressursse ka klientide näol on tänu globaalsusele internetis veel küll.
Interneti võlu ja võti seisneb ressursside efektiivses kasutamises, ja tänapäeval ennekõike ressursside KOONDAMISES. Võrgu kaudu on kättesaadavad enamik maailmamajandust liikumapanevatest jõududest: inimesed/tööjõud igaks vajaduseks, kapital, teadmised. Ja muidugi kõiksugu tehnoloogilist laadi ressursid nagu sinu arvuti kettaruum ja võrguühendus sellel ajal kui sa magad või arvutit vähe koormad. Tulevikus ka su teadmised, mis on standardselt kirjeldatud ja mida jagad laiale maailmale otse oma kõvakettalt.
Niisiis pakun välja, et ressurside koondamisele orienteeritud ärimudelid on need kõige kõige. -
to loki:
"Klient on kindlasti nõus maksma, ja hea meelega, probleem on pigem selles, et tegelikult puuduvad internetis teenused, mis tõepoolest lisaväärtust looksid. "
ahsoo? miks sa seda siis kasutad?
kui sulle luuakse lisaväärtust ja üks vend annab selle sulle tasuta, miks sa siis selle eest teisele mehele ei maksa.
too mulle üks näide lisaväärtusest, mille eest sa maksaksid rohkem kui see, millega sa selle kätte saaksid???
"Sisulise äriplaani puudumist püüavadki algajad internetiärimehed varjata väidetega, nagu polevatki keegi nõus internetis raha kulutama."
kas see peaks olema vastand sinule kui kogenud internetiärimehele?? :-) (just teasing)
Siin mainiti varemgi, et probleem ei ole selles, et keegi ei ole nõus, vaid selles, et kellegil ei ole vajadust raha kulutada! -
to meff:
Kui sa mõtlema hakkad nüüd, siis märkad, et tegelikult siiski meediafirmadel ei ole palju kliente -- pigem vastupidi. Enamus meediafirmade klientidest on agentuurid. Lisaks kõigele muule ei anna meediafirmad omaklientidele praktiliselt mingisugust lisaväärtust. Kogu lisaväärtuse loovad agentuurid. Meediafirmad on kõige puhtakujulisemad boxmoverid.
to mötlik:
Jutt käib praegu siiski internetiärist. Kui sa tahad internetist raamatut saada, siis oleks üks kahest ülim naiivsus, või kuritegelik piraatlus, kui sa kujutad ette, et neid ilma rahata saad. Nagu kõik inimesed, kes maailmas elavad ei ole mingi poe klienid ei ole ka kõik inimesed, kes internetti kasutavad mingi e-äri kliendid. Kliendid on ikkagi inimesed, kes oma teenuse eest raha maksavad. Kui firma on üles ehitanud oma äri mingite reklaamirahade peale on tegemist sisuliselt meediafirmaga. Nüüdseks on õnneks see interneti reklaamimaania hakanud jõudma staadiumisse, kus igasugustesse urgastesse enam raha ei loobita ning ainult reklaamile üles ehitatud ärimudelid kukuvad kolinal kokku. Lisaväärtus näiteks amazoni puhul on see, et sulle:
a) Tarnitakse raamat tuppa praktiliselt toast väljumata.
b) Sa saad oma tootega tutvuda (lühikokkuvõtted, inimeste arvustused) enne raha kulutamist.
c) Suur sortiment ei sunni sind ringi umbselt kammima ja endale vajaliku asja otsima.
d) Turvaline ja tuntud firma. Olles juba nii kaua turul olnud viitab see sellele, et tegemist ei ole mingi ühekordse tõmmekaga. Ka esimest korda ostu sooritav klient võib kindel olla, et tema krediitkaarti ei hakata kohe järgmine päev tühjaks pumpama.
Inimesed, nagu tavalisteski poodides ei ole nõus ilmselgelt üle paisutatud hindadega tarbetut kola ostma. Kui kliendid raha ei taha kulutada, siis enamasti pole viga siiski klientides, vaid rohkem nagu müüjas. Kui õpilane ei õpi, siis on enamasti viga kehvas õpetajas, jne. Kui sa ei suuda piisavalt head lisaväärtust tarnida, siis oleks ülimalt vastutustundetu loota, et keegi selle eest maksab. -
ma ei saa aru, kas pronto vaidleb või arendab sama liini mis mina.
"Kui kliendid raha ei taha kulutada, siis enamasti pole viga siiski klientides, vaid rohkem nagu müüjas."
-
absoluutselt selge- ja müüja viga ongi see, et tal ei ole mudelit, kuidas raha kysida (mitte et kaup oleks sitt).
pronto, miks ma mp3, või softi, või päevalehe elektroonilisel kujul saan tasuta, aga raamatut ei saa? kas paberil on lisaväärtus, või cd toorikul- üldisemalt materialismi kõrgeim vorm...???
Amazoni teemal ei viitsi isegi oma väiteid pikalt argumenteerida. Aga minu arust oli siin kusagil ülevalpool mainitud, et äRIMUDEL ISE EI OLE REKLAAMILE EHITATUD, VAID VÕETAKSE TÖÖTAV MUDEL JA REKLAAMITAKSE KAUBAMÄRK TUNTUKS.
see tähendab, et sinu mainitud a-b-c-d moodustavadki ärmudeli- see kopeeritakse ja vajalik tuntus (poolikas punktist d) saadakse reklaamides.
Huvitav on veel sinu ülevalpoolne arvamus sellest, et meediafirma ei või kõrvalalale minna?
Kujutad sa ette, et see sama uus tartu maantee valgustatakse hoopis paremini kui vana ja on natuke sirgem ja seksikam kah.
ok see viimane oli niisama vaidlemise pärast ja antud teemal isegi ebaoluline (nyyd rääkisin ikkagi amazonist pikalt)---
aga point on- ärimudeli all mõistetakse ikkagi seda, et mille eest saab raha küsida. mille eest klient sulle maksab.
ja meediafirmade puhul, võibolla me räägime erinevatest asjadest, kuid kui "Lisaks kõigele muule ei anna meediafirmad omaklientidele praktiliselt mingisugust lisaväärtust. Kogu lisaväärtuse loovad agentuurid. Meediafirmad on kõige puhtakujulisemad boxmoverid", siis on INTERNET kui selline samasugune BOXMOVER (ehk kastitõstja), kes lisaväärtust ei anna, paraku on ta just vahend, millega need lisaväärtuse (vihkan selle sõna koolipoisilikkust) andjad saavad oma lisaväärtust anda...
Seega kõige alus- nagu keel sellele kirjanikule, kelle raamatuid sa ostad, nagu asfalt mille ehitaja laotab tartu maanteele. Keele eest keegi raha ei küsi, asfalti eest aga küll- erinevad ärimudelid... -
to pronto:
> Kui sa mõtlema hakkad nüüd, siis märkad, et
> tegelikult siiski meediafirmadel ei ole palju
> kliente -- pigem vastupidi.
> Enamus meediafirmade klientidest on agentuurid.
Meediafirma koige tähtsam klient on lugeja/vaataja/kuulaja jne. Loomulikult ka agentuurid ja reklaamikliendid, kellega läbi agentuuri suheldakse.
Pole lihtsamat kui saata oma läbi aegade võlgu mittejäänud 1500-le reklaami tellijale kirjake "Meil on hea meel, et senine koostöö on sujunud hästi. Teatame, et peale reklaami avaldamise meie raadioeetris/telekanalil/ajalehes/ajakirjas on meil nüüd teile pakkuda selliseid ja vot selliseid värgendusi. Tere tulemast meie ärikeskkonda"
Võimalusi on tohutult, ka vaatajale/kuulajale/lugejagale uute teenuste pakkumiseks. Küsimus on selles, kuidas võimalusi kasutatakse ja avardatakse.
Meediakaup (info + meelelahutus) kui selline on tänases ühiskonnas enimtarbitavaid vee, elektri, söögi-joogi ja sideteenuste kõrval.
Uute teenuste pakkumine eeldab kliendi hoiakute muutumist. Interneti näitel võib tuua, et need hoiakud hakkavad muutuma ühes kindlas suunas. Ja nimelt, mida aeg edasi, seda vähem meile korda läheb, kas räägime Kommunaari või Nokia mobiiltelefoniga. Tarbimisühiskonna ei-tea-mitmes arengufaas on viinud meie poolt tarbitavate kaubamärkide paljususele. Kuna tarbime palju, siis ka erinevaid kaubamärke - kõiki ei jõua meeles pidadagi.
Otstarbekam on müüa olemasolevale kliendile uut teenust, kui osta uuele teenusele (uut) klienti.
> Lisaks kõigele muule ei anna meediafirmad
> omaklientidele praktiliselt mingisugust
> lisaväärtust. Kogu lisaväärtuse loovad
> agentuurid. Meediafirmad on kõige
> puhtakujulisemad boxmoverid.
Meediafirma suudab just väga palju lisaväärtusi pakkuda. Näiteks Eestis Äripäev korraldab väga edukalt seminare ja annab välja raamatuid. BNS annab välja raamatuid, jne.
Loodan ja usun (kuna ÄP on väga moodsa mõtteviisiga firma), et ÄP saab maha ka Eesti esimese tõsiseltvõetava B2B keskkonnaga. Tal on selle loomiseks kõige paremad eeldused.
Meediasfäär on olemuselt sõltumatu (teretulnud on kõik kliendid peale enda otseste konkurentide), selle tõttu on seal kergem keskkonda pakkuda. Kui ÄP pakuks B2B keskkonda, siis sinna pole "oodatud" ehk ainult tema otsesed konkurendid nagu ÄP2. Aga sellist konkurebnti pole. Jälle on see meedia spetsiifiline: kui eestisse 10 lihakombinaati mahub, siis 10 äripäeva tõenäoliselt mitte.
Prunto,
Võta nii või võta naa, asuga nõustuda mai saa. -
to mõtlik:
Ärimudel on idee, kuidas muuta vabu ressursse rahaks. Uue mudeli loomise käigus võidakse restruktueerida voi rekursseerida olemasolevaid. Loomult mõista, et brändi tuntus on sealjuures üks ressursse, mille puudumisel saavutatakse see raha ehk kõige universaalsema ressursiga.
To Graafik ja Priit Hõbemägi
Minumeelest sellest artiklist see selgelt küll välja ei tulnud, et igat äri netis ajada ei saa. Ja kui seda väitagi, siis ei pea seda lihtsat tõde artiklisse kirjutama, et ma ei saa interneti kaudu praegu hamburgerit süüa, tarbida. Ma saan osta, aga ostmise tegevus ei ole tarbimine, vaid on tarbimise üks eeldusi, pärast vajadusi..
Artikli teemal veel. Õndsust kõikidele internet ei too. Kuna interneti töövahend on suuresti tarkvara, ja tarkvara on järjest vähem konkurentsieelis, siis konkurents hakkab internetis hoopis tihedam olema. Ning maailmasuur võrgustatud potentsiaalne turg on samuti kergelt saavutatav: netiühendus, tarkvara, know-how - ükski neist kolmest ei loo määravat konkurentsieelist.
Konkurentsieelise loob klient, kes sul juba on olemas. Järgmisena - kui personaalselt sa kliendiga suhtled.
Ja kõige lihtsam pole reaalse maailma firmadel netis äri ajada sellepärast, et neil on tagasitõmbumise võimalus ja kapital nagu PH kirjutas. Vaid lihtsam on seetõttu, et on olemas kliendid, kes on kalleim ressurss. -
Tsiteerisin jooksvalt ja jutt läks ebatäpseks:
Hõbemägi: "Mingis mõttes kinnitas Leydeni jutt siiski mu enda arvamust - et kõige lihtsam on internetis tegutseda nendel firmadel, millel on reaalses maailmas olemas kindel turuosa ja korralikud kasumid. Sest neil on vähemalt võimalus oma internetiäri kokku tõmmata, kui selleks peaks tekkima vastupandamatu vajadus; ja jätkata tegevust reaalses maailmas."
Mina: Lihtsam on seetõttu, et on olemas kliendid, kes on kalleim ressurss.
Reaalses maailmas tegutsemine loob muidugi lisaväärtusi :-)) -
Lugupeetud Eestlased.
Ei saa aru, miks 1 kroon kylastaja eest internetis on kallis. Maksan praegu GOTO.COM'is peaaegu umbes $1 (17 EEK) kylastaja eest ja kontakte tuleb (keywordid: HR Software, human resource software, financial accounting software, jne). GOTO on teinud lepingud nii Altavista, Lycos, Netscape, jne... ) Loomulikult on need kontaktid tulnud mitte Eestist, kus neti.ee toob praegu kõige rohkem interneti kylastajaid, kelledest aja pole. Kysimus on ainult selles, kuidas neid interneti kaudu loodud kontakte hoida. Ja selle tõttu kunagi olin huvitatud tookord lisainvesteeringutest. Nyyd olen sellest probleemist yle saanud ja jälle ainult tänu iseendale, sest ykski VC tookord sellest probleemist lihtsalt ei saanud aru. Rääkimata meie tuntud Tarmost siin LHV's :)
Olen praegu Eestis ja tahan siiani olla Eestlane hoolimata EE (Eesti Ekspress) kirjutistest ja Raoul Kurvitza propageeritud NY elustiilist. Kui ikka teisitimõtlejate ajaleht olla, siis Madissoniga EE ei oleks tohtinud kunagi nii käituda...
Kui interneti firmadest juttu on, siis usun GOTO ja MPPP tulevikku, lisaks ONEV.
Veiko -
meff muidu 100% õige jutt, kuid nagu ka veiko jutust järeldub, on kliendi mõiste väga küsitav. veiko maksab kontakti eest, mis ei ole klient ju veel.
kui klient on kalleim ressurss, siis mis see klient on. Või ongi ta seepärast kallis, et keegi täpselt ei tea mis ta täpselt on?
veiko, ma ei saa aru, mis sinu äri on? kas sul on mingi leht millele tahad silmapaare saada?
kas sellest ei saanud vc aru või millest? seleta palun. -
Head Uut Aastat!
...kõigile ja ka minul tundub see parem tulevat, kui see 000 (null) aasta.
Lähtun oma kalkulatsioonide puhul sellest, et varasemalt on reklaamikanal olnud messid (tradeshow). Eestis kulutasin iga aasta "Kompuuter" messi peale kuskil 60 000.- EEK, sain kymmekond kontakti nendest iga aasta 1-3 oli konkreetne ostja. Lääne messide minule joudnud statistika alusel on olukord analoogne, ehk kymmekond kontakti, yks konkreetne ostja ja kuus potentsiaalset. Osalemine maksab aga seal kuskil $10K - $25K.
Seetõttu maksta web'is $1 kylastaja eest ei ole palju, kui tegemist ei ole yldise kylastaja vaid konkreetse huvilisega (erinevus Eesti koolilaste ja GOTO'st tulnud kylastajate vahel). Aastal 2000 oli meil välismaiseid (v.a. Eesti) registreerunud huvilisi kokku yle 260 ja ainult nendest mõningad olid ostjad ilma minupoolsete lisapingutusteta (peamiselt Aasia, Aafrika). Aastaks 2001 plaanin ikkagi lisada see "mittetootev" marketing, sest vähemalt USA ja UK potentsiaalsed kliendid on maininud probleemiks, et ei ole neile (või nende ylemustele) tuntud firma ja IBM'ilt või Oracle'lt lollust osta on kindlam, kui konkreetsetele vajadustele sobiv toode. Vastavalt messide kylastajate statistikale, kylastavad aga antud ylemused ainult neid messe või saavad infi nendest kallidest reklaamikanalitest. Seepärast finantsinvesteeringuid otsin ja kogu probleem oli seletatud lahti "TBS Executive Summary"s.
To Mötlik: Vaatasin veelkord filmi "Silicon Valley pirates". Olen oma isiksuselt see Apple usulahku luua tahtev tyyp aga tean kah kuidas Bill kunagi probleeme lahendas. Aga see on ju kõik meie jaoks minevik... (Scott Broomfield - Centura CEO on kymmekond aastat Microsofti analyysinud ja aeg ajalt minule tausta rääkinud).
Ma ei taha, et minu siin kirjutiste peale keegi võtab idee kokku (nagu EE) ja tekitab nn. uue usulahu. Igal yhel on olnud oma probleem miks keegi yhesuuna pileti NY'sse ostis aga minul on alati ka tagasisõidu pilet olnud olemas.
Minu isiklik message to Raoul: Riff kavatseb minuga koos nyyd Sinu juurde kolida.
Veiko
P.S. Sain Billi endiselt naiselt - Ann'ilt jõulukaardi ja Ta ei usuks praegu, et mul ei ole veel seda $1M investeeringut käes (ise olin siis loll). Guy Kawasaki (garage.com) on aga juba minevik. Sai oma miljonid dollarid kätte ja läks... -
Lugesin täna kuskilt, et aasta 2000 parimateks ostingumootoriteks on tunnistatud Google ja GoTo. Kuna omal on olnud juba kolm aastat ainsaks reklaamipoliitikaks otsingumootorid, siis yhinen selle valikuga täielikult. Kunagi otsustasin GoTo kasuks tänu sellele, et maksta moni sent (siis oli klicki hind selline) on lihtsam, kui kogu aeg otsingumootorite algoritme jälgida ja oma HTML'is sisemist loogikat muuta. Varasemalt oli suurimateks suunajateks mulle InfoSeek (nyydseks Disney) ja AltaVista. Pärast tuli analoogseid tasulisi otsingumootoreid nagu seeni peale vihma aga millegipärast jäin GoTo'le siis truuks. Praeguseks on selgunud õige otsus, sest enamike tuntud otsingumootorite tulem (nn. preferred sites) voetakse GoTo'st, lisaks eelnavalt mainitule ka AOL.
Kuskil septemebri-oktoobri oma serveri kylastajate statistikast aga avastasin, et Altavista ja Infoseek on hoopis kadunud ja esikohal figureerib minule tookord tundmatu Google.Com ja google.yahoo.com.
Et MPPP (MP3.COM) valikut põhjendada, teen omaette threadi.
EE'st oli jälle meeldiv lugeda H.H. Luige järjekordset kirjutist, et Eesti ajakirjandus ei tea tuhkagi, kes ja kus tänapäeval Eesti asju otsustavad. Minu kogemused näitavad, et näiteks teada saada infot mitmeid kuid ennem, kui avalikult teada on, kasvõi sellest, et Eesti Buss kavatseb siin pankrotti välja kuulutada aga Läti ja Leedu läheb hästi, ei ole vaja rohkem, kui lennukiga äriklassis Helsingi ja Riia vahet reisida ja kõrvalistuva soomerootlasega natuke juttu puhuda. Nii et lugupeetud EE ja Äripäeva ajakirjanikud. Ostke pileteid ja sõitke iga päev edasi-tagasi lähinaabrite juurde lennukiga :)
Veiko -
Üks "puhas" internetifirma, mis näikse jätkuvalt ja kasvavalt raha teenivat on Ebay.
Eile avaldatud 4 kvartali tulemused lõid analüütikute ootusi. Tulu aktsia kohta kasvas aastaga 2 sendilt 9-ni(ootused = 7 senti).
Kvartali müük kahekordistus aastaga 134 milj USD-ni, kvartalikasum 25 milj USD(aasta tagasi 5.1 milj)
Kasutajate arv kasvas aastaga 125% 22.5 miljonini.
2001 müüki ennustab Ebay ise 665 milj USD-d, firma brutokasumimarginaal on üle 80%.
Kaua Ebay kasv jätkub? Ebay kasutajana tundub mulle, et Ebay on suhteliselt väljaspool konkurentsi. Rahvusvahelise laienemise strateegia on väga terve - pigem vähem, aga suured turud.
Aktsia on tõusnud detsembri keskpaiga 27-lt, 46-ni. P/E on korralik 390, seega on kasvuootused ülikõrged.
Ebay ärimudel on tüüpiline "kasvava tulu ökonoomika" - käibe kasvades üha suurem osa käibest vormub ümber kasumiks. -
Täna jooksis monitoris selline uudis:
MSN(Microsoft Network - portaal) läheb tasuliseks.
Väga riskantne ettevõtmine.
Praegu suudavad maailmas subscriptionit müüa, vaid WALL STREET JOURNAL, aga ka paljud pornosaidid -
http://search.thestandard.com/texis/trackers/layoff
TheStandard.com's Layoff Tracker compiles reports of shrinking staffs at dot-com companies or at Net divisions of offline companies. Researchers add new reports daily to our database. There are several ways to search the Layoff Tracker - such as by company, time frame, sector and/or number of employees. -
Mul on ka tekkinud selline tunne, et kui mingi asi on tasuline, siis on see äriliselt väga ebaloogiline ;-)
-
Mida unikaalset MSN pakub? Ehk mis on see, mille eest nad ka tegelikkuses võiks raha küsida?
-
no nad ise arvavad ja veel mõned, et neil on maailma parim väikeinvestoritele mõeldud vertikaal
Tsekkige järele
www.investor.com -
Siiski-siiski, midagi selles mõttes on. Puhtalt ajugümnastika mõttes...
Olukorras, kus free service based 'e-äri' on ärimudelina oma vettpidamatust tõestanud on julgus käituda paradigma vastaselt (muretu finantspuhvri peal liugu lastes) igati teretulnud. Võib-olla on see katse tuua subscription fee ideoloogia e-ndusse.
Võib-olla on see tõdemus, et MSN ei saa ega saa unelmate kasutajatearvu kokku ja siis väike take-it-or-loose-it ehk parem varblane raha eest MSN-i külge naelutatud kui tuvi yahoo, netcenter'i ja hot.ee vahel tolknemas.
Võib-olla on see üles ehitatud hoopis msn-iga seotud thin client'ide müügi poliitikale (müüd subisdeeritud terminali ja võtad subscriptionit, tahad tavaarvutilt siseneda - pigem osta terminal - 'perceived value' sama).
Kahtlemata on see suurepärane võimalus siduda mingi arv kliente lootusetult MSN-iga. Siiski tasuks ka meenutada, mida klassikud ütlesid free goods'i kohta ning jabur mõte aga siiski - on siiski mõned kaubad, mille nõudlus hinna tõustes kasvab.... -
Eile, see on 28,02., liikusid jutud, et Amazon.com-l on Chapter 11-ga midagi sahmerdada.
Mis arvamused on? Kus suitsu seal tuld? Kas EToys kordub? -
Läheks veidi konkreetsemaks ja refereeriks 26.03.2001 Business Week´i (European edition).
Kõigepealt tooks ära majandussektorid, kus interneti mõju on/peaks olema revolutsiooniline: pangandus, meelelehutus, tervishoid, haridus, avalik sektor.
Ja nüüd sektorid, kus mõju on olemas, kuid vähetähtis: jaemüük, tööstus, reisimine, energeetika.
Mulle jäi arusaamatuks küll mõte e-tervishoiust. Samuti tundus imelik, et finantsteenuste puhul tõi Business Week küll ära selle revolutsioonilisuse, kuid kaheldi pankade võimes seda lähimal ajal ellu rakendada. Nad peaksid tulema Eestisse, isegi internetist piisab, et tutvuda siinsete ipankade ja nende ärimudelitega.
Edasi , mis saab tasuta lõunatest?
Tulevikus on tasuline internetiühendus (antud juhul siis kiire ühendus), analüüsid, meelelahutus, eriteenused. Tasuta teenusteks jäävad üldkättesaadav info (uudised), otsingumootorid ja ostmisega seonduv.
Sellisest vaatekohast peavad Amazon.com ja Yahoo! kiirelt tegutsema hakkama. -
Esmaspäevane uudis oli webvan(WBVN) chapter11,
mis tähendas investoritele 1 miljard dollarit(NB! mitte miljard kalossi)maksma läinud eksperimendi lõppu.
Eksperimendi tulemusena selgus, et inimesed soovivad toiduaineid osta ise, mitte tellida neid interneti kaudu ja lasta koju tuua. -
Huvitav kuidas läheb Tallinna Kaubamaja drive-in teenusel. Webvani uudise valguses ei usu, et inimestele meeldib interneti teel kaupu osta ja siis veel neil ise järgi käia.
-
Üle tele2 dial'upi on Pizza tellimine minule siiski meelepärasem kui sellele ise kuskile järgi minna.
Nagu ei tule alternatiivset mõtetki pähe kui isu on ja külmkapis miskit peale õlle ei ole ja kuhugi minna ikkagi ei viitsi. -
selleks et mitte nteretist tellida kui ainult 6lu on kylmkapis:
1)juua ainult 6lut (teeb k6hu tais ja purjus ja tuleb uni)
2)varuda kappi igasugu michi makaronisuppe ja siis keeva veega vaaritada
praktika naitab et vallalisel noormehel on see koige cost effectim viis alati syya saada :) -
Leidsin huvita foorumiteema:
interneti ärimudelite kohta mõnusaid arvamusi aastaist 2000-2001.
Hetkel tundub sendioksjonite tegemine kullapalaviku moodi tegevus. -
Ma arvasin, et sendioksjonite aeg on läbi, aga üks nuhib ikka veel nurga taga.
http://www.reisikas.ee/
Keegi võimalik reformierakonna saadikukandidaat Stefan Lents reklaamib seda siin:
http://www.okidoki.ee/item/417616/ -
Mingi sendioksjonite-taoline sait on tekkinud ullikeste püüdmiseks: "RahaS€kundiga". https://rahasekundiga.ee/
Spämmbilogi link: http://no.spam.ee/?p=1809
