Mida arvavad Tegijad kasvukontost?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Noh, mis arvate Kasvukontost? Kas naljakas ei tundu, et mõned inimesed üritavad 500 krooniga kuus börsil tegijat mängida?
Kasum näikse ju nullilähedane olevat. -
Kasvukonto on eelkoige alternatiiv kindlustusseltise poolt pakutavale Fondiplaanile. Tegemist on tänuväärse tootega ning väikeinvestorile parim voimalus distsiplineeritult investeerida. Kasvukonto häda seisneb selles, et erinevalt kindlustusseltsidest ei kaasne selle tootega tulumaksuefekti. Seetottu eelistaksin ise Hansa- ja Ühispangale kuuluvate kindlustusseltside poolt eelmisel aastal välja töötatud ning turule toodud sarnaseid tooteid. Sry LHV, olete tublid, aga teist mitte olenevatel pohjustel on parem pakkumine juba olemas.
-
Kasvukontole on plaanis lisada ka "tulumaksu efekti" võimalus s.t. investeerimisel pikemaks ajaks kui 12 aastat on võimalik saada tulumaksuvabastus.
Rookie, portfelli ostmisel tuleb tasuda teenustasu 29 eek, mis üsnagi pisike summa. Seetõttu pole ka kasum nullilähedane ja ei saa nõustuda ka atlantisega, et parem pakkumine juba olemas on. Lisaks veel selle aasta lõpuni ei võta ei kasvukontolt ka seda 29 eek teenustasu. -
Lisaksin veel seda, et kuna nii Hansapanga kui Ühispanga poolt pakutavate nn."fondiplaanide" koosseisus on võimalik osta nii eesti kui välisfonde, ning teatavasti fondihaldurid arvestavad oma tulud maha juba enne NAV'i arvutamist, siis meie poolt pakutav toode on läbipaistvama struktuuriga ka kulude suhtes. Sest on ju meie poolt pakutavad portfelli koosseisus olevad instrumendid kaubeldavad ning noteeritud välisbörssidel ning nende hinnamuutused oluliselt paremini jälgitavad ning kontrollitavad.
-
Kasvukonto on eelkoige alternatiiv kindlustusseltise poolt pakutavale Fondiplaanile.
Ma ei tea, mulle tundub, et Kasvukonto on pigem alternatiiv tavalistele aktsiaostudele. Minu arvates on enamuse inimeste probleem mitte niivõrd soovis säästa ja koguda raha vaid selle protsessi executioni keerukuses. Samuti on võimatu väikeste summadega osta hajutatud portfelli. Seega on Kasvukonto mugav ja praktiline võimalus endale vaikselt aga kindlalt soetada aktsiaportfell.
Fondiplaani tulumaks - mitu protsenti fondiplaani sõlminutest teab, kui palju nad peavad makse maksma, kui nad näiteks kolme aasta pärast oma raha soovivad kätte saada? Kui tihti muutuvad vastavad maksuseadused? Kas mitte käesoleva aasta 1. jaanuarist ei hakanud kehtima 12.a. piirang fondiosakuite realisatsioonile?
Kulud? Nagu pillep mainis on kindlustustoote kaudu investeerides summaarne kulu kole suur. Aktsiafondide kaudu investeerija maksab ca 2,5% aastas erinevaid haldustasusid. Lahe, mis?
Igal juhul - Kindlustustoodetel on oma kindlad eelised ja turuosa. Ma arvan, et ka Kasvukontol ja temalaadsetel programmidel on omad eelised ja tulevane turuosa. -
Hansa Fondiplaani haldustasu ei ületa minuarust 1,5% aastas. Osaline realiseerimine on lubatud ka enne 12 a möödumist, samas peetakse tulumaks kinni alles siis, kui väljamaksed ületavad investeeritud summat. Portfellis muudatuste (fondide vahetus jms.) tegemine enne 12 a möödumist on tulumaksuvaba.
-
Kindlustusseltside fondiplaanidele (hansa, ühis) lisanduvad veel kaudsed kulud - fondide haldustasud. Aktsiafondide puhul on standard - 1,5%p.a. Kokku kulu seega 3% p.a.
-
Mulle jääb zuc segaseks kuidas te selle tulumaksuefekti plaanite lisada? Lobby et muuta seadusi, koostöö elukindlustusseltsiga või hoopiski selle asutamine?
-
Kahjuks see juba nii on, et osa leidlikkust tuleb kulutada mõttetutest seadustest möödalaveerimiseks.
Nii nagu pangad saavad pakkida indeksi(vms.) seotut võlakirju(intress tulumaksuvaba), saavad kindlustusfirmad pakkida sinu investeeringu ümber elukindlustustooteks.
Detailidest ei saa veel hetkel rääkida, kuid tundub, et võimalik.
Ausam, otsesem, aga kahjuks aeganõudvam on lobitöö saavutamaks elukindlustusele sarnast maksuvabastust pikaajalistele aktsia- ja fondiinvesteeringutele.
Ideoloogiliselt ei tohikse selles midagi valesti olla. Praegune investeeringutulude maksustamine on pehmelt öeldes kummaline.
Elades rantjee elu (deposiidid või dividendid) võid teenida palju tahes, isiklikult sentigi tulumaksu maksmata.
Riskides rohkem ja taotledes kapitalikasvu maksad aga täie rauaga. Kus on siin mingi mõte? -
Scrooge!
Tuletame kõigile meelde, milles seisneb Eesti maksupoliitika üldine põhimõte! Selleks on tarbimise, mitte teenimise ega säästmise maksustamine.
Praegune 26% teenitud väärtpaberituludelt on oma olemuselt tõesti suhteliselt naeruväärne ja soodustab suuremate summade puhul offshore'de kasutamist, kuid sõltub siiani paraku ühe Rahandusministeeriumi jäärapäise ametniku suvast.
Nii et sul on tuline õigus, Scrooge! Investeeringutulude maksustamine kehtival kujul on tõepoolest kummaline. Aga maksuseadusandluse arukaks muutmine pole sugugi nii lihtne, kui tervele mõistusele paistab. Selleks tuleb kusagilt siiski leida teatav hulk tulusid riigieelarvesse.
Üksikisiku sotsiaalsest vaatenurgast kõige õiglasem oleks näiteks maamaksu tõstmine (sest oma majas elamine on luksuskaup, mida tuleks vastavalt maksustada kõrgemate aktsiisidega). Kuid need protsessid on rasked ja aeganõudvad ning seetõttu pole ilmselt ka positiivset nihet niipea loota. Kahjuks. -
Tulumaksuseadusega on jah selline lugu, et see räägib ainult "investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest" ning mingeid piiranguid subjektide osas ei ole seatud.
St. kindlustusfirma ei pruugi olla sugugi kodumaine.
Rääkigu maksuamet mis tahab.
Ja tähelepanu tasub pöörata veel sellele, et maksuvabade väljamaksete nautimiseks peab olema möödunud 12 aastat kindlustuslepingu sõlmimisest.
Seega tasuks kaaluda nt. sellist toodet, kus inimene saab valida ise täiesti lõdvalt investeerimise mahud igaaastaselt, määravaks on see, et inimene sõlmiks lepingu võimalikult kiirelt, ja esimestel aastatel võivad paigutatavad summad jääda üsna minimaalseks. Aastate möödudes jõuab 12-aastane tähtaeg järjest lähemale, ning näiteks investeeringute mahu räige suurendamisega alates 5 või 4 aastat enne 12aastase lepinguperioodi möödumist saab ka 5 või 4 aasta pärast juba investeeringu maksuvabalt kätte.
Ja veel üks oluline asi. Kui leping juba sõlmitud, siis piiraku või muutku valitsus tulumaksuseadust palju tahab, see soodustus jääb lepingu sõlminud isikule kehtima kuni selle konkreetse lepingu lõppemiseni. -
Velikij.
Kas maamaks on tõesti ÕIGLANE maks? Kui ma olen millegi ostmiseks juba raha kulutanud siis milleks peaks ma hiljem selle eest veel midagi maksma? Omas majas elamine võib tõesti eestlase pilgu läbi tunduda luksus kuid normaalses ühiskonnas see nii ei peaks olema.
Mis puutub tarbimise maksustamisse siis ainuke võimalus seda teha on käibemaksu tõstmise abil. -
Jurmala,
Ega ma ei rääkinudki normaalsest (rikkast heaolu-)ühiskonnast vaid Eestist. Need on veel pikka aega kaks täiesti ise asja. USA-s ilmselt tunduks Eesti tingimustes mõistlik ettepanek lihtsalt tobe.
Päevselge, et tarbimise maksustamine toimub põhiliselt käibemaksu abil. see on praegu olulisim maks ja jääb selleks ilmselt ka tulevikus. Usun, et ses osas on kõik ühte meelt.
Mina vihjasin aktsiisidele, kui teisele tarbimist suunavale maksule, mille sihtgrupp on luksus- või eritähendusega kaupade tarbijad. Käibemaks on meil niigi kõrge ja vaevalt tema tõstmine kusagil heakskiitu leiaks. Käibemaks on kehtestatud ka esmatarbekaupadele ning ta on aktsepteeritaval tasemel ka EL jaoks.
Luksuskaupade maksustamiseks on aga ruumi veel küll ning seda ma just silmas pidasingi kõrgema maamaksu näol. Ka korterelamus elav inimene peaks seda mõistagi maksma täpselt sama tariifi alusel, kuid siis maksab igaüks võrdeliselt selle kohta, kui palju ta kulutab mitte juurdetoodetavat väärtust - maad. -
Tänud Red, seda pidi ma ise polnud mõelnudki.
Tõepoolest, miks mitte avada "kindlustus" kohe, ka siis kui Sa tegelikult seda veel ei soovi.
Huvitav, kes see Rahandusministeeriumi esindav jäärapea on? -
Selge, klaar ja raskelt (kui üldse) vaieldav.
-
Heinos, misasi sul selge on? Seleta totudele ka ära!
-
Velikij, kas tahad jäärapea nime teada ?
-
Tulumaksu saab tagasi siis, kui lepingus on öeldud, et inimene hakkab sellest pärast pensioni saama. Kui võtab tähtaja saabumisel korraga välja, siis maksab 10% tulumaksu.
Nii on pensionikindlustuses tulumaksu tagastamisega pensionikindlustused. -
MSM, sa räägid natuke teisest asjast.
Siin on meestel idee rakendada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu maksusoodustust, mitte pensionikindlustust. -
Heinos, tahan jah jäärapea nime teada! Soovitavalt võiksid selle siinsamas foorumis ära mainida, et ka scrooge elu tiba lihtsamaks teha. Aga kui ei, siis mõistagi võib ka privas.
-
Red, ma arvan, et tulumaksu tagasisaamiseks on investeerimisinstrumentidel seadused igal pool ühesugused. Ma ei tunne fondide kohta kehtivaid seadusi, kuid rõhutan veel: tulumaksu saab tagasi ainult siis kui tähtaja saabumisel hakatakse maksma pensioni. Elukindlustuses ei ole mingit juttu 12 aastast, vaid on minimaalne tähtaeg vanusega 55 aastat (mõnel mehel on see alla 12 aasta). Üks variantidest oleks enne raha kontolt väljavõtmist vormistada ümber pensionikindlustuseks ja võtta kogu raha välja makstes 10% tulumaksu (enne on iga aasta 26% tulumaksu tagasi saadud).
Analoogselt saab hoiduda ka suurtest pärandusmaksetest. -
MSM,
võta endale ette tulumaksuseaduse § 20 lõige 3.
Investeerimisriskiga elukindlustusleping võib sõlmida ka 18-aastane ja saab 12 aasta pärast kindlustusseltsi poolt tema raha paigutamisest saadud tulu koos kindlustusmaksetega maksuvabalt kätte.
Sina räägid järgmisest paragrahvist. See on ka õige, aga teine asi. -
Red - just minu sõnad.
Üritaks korraks seda kindlustuse maksuefektiivsust kaardistada:
1. Investeerimisriskiga elukindlustusleping - TMS § 20 lõige 3. Maksuvaba on portfelli tootlus, kui realisatsioon jääb 12 aasta taha.
2. Tulumaksusoodustusega pensionikindlustusleping - Pensireformi 3. sammas - 15% maksustatavast tulust võib kanda pensionikindlustusse/fondi ning selle võib tuludest maha arvutada. Efektiivselt annab riik minu paigutusele pensionitootesse 26% raha juurde.
Kas on veel midagi? -
Küsimus.
Tähendab kasvukontolt saatud tulust tuleb siis maksta 26% tulumaksu? -
Jah, realiseeritud tulust küll.
-
Nonii - tänasest ÄPst selgub, et ka pankade elukindlustusseltside fondiplaanid on tulumaksustatavad.
Kas keegi oskab selle kohta täpsemat infot anda? Kas on tõepoolest nii, et seltsid on müünud eksitavaid tooteid? -
Velikij: Sinu ettepanek maamaksust on laekumiskindluse aspektist tervitatav, aga kui üürnik plekid Sa pursuile üüri koosseisus proportsionaalselt ka maamaksu oma korteri osas, nii et...enam ei taha vä ;-)
RM-i jäärapeast: minu kogemuste põhjal on neid seal rohkem kui üks, kumba Sa mõtled Füürerit või Vihmavarjumeest või kedagi kolmandat?
TMS § 20 lg 3 - tegemist on ilmselt sümbioosiga elukindlustajate mesimagusast jutust ja RM-i ametnike mõtlematusest. Kuni 01.01.2001 oli ju veel 12 aasta asemel ainult 5!!! Investorile tähendaks see oma tuleviku investeeringute tulumaksust vabastamist väikse viiteajaga + võimalust sissepandud raha kasutada elik tegelikult teenitud kasumi lukustamist teatud ajaks (5 või nyyd 12 aastat). Nii kaunist toodet kindlustajad muidugi ei paku ning miski ei sunni neid ka vaeva nägema investoritele (formaalselt küll kindlustusvõtjatele) paindlikumate võimaluste pakkumiseks (monoplistid siuksed ;-)). Põhjus miks ise pole sellist "kuldset" võimalust kasutanud on see, et kahjuks ei ole ma saanud veel teada, millised kulud selle tootega tegelikult kaasnevad ehk kui palju sealt pappi ära krabatakse enne kui midagi kuhugi fondi topitakse. Ehk keegi seletaks...
Robert: tänasest ÄP-st... esiteks on tegu pensionikindlustustoote ämbriga. minule tundub küll, et keegi "libajurist" on kindlustusseltse nõustanud või on nad oma unelmaid tõepähe võtnud. Kui öelda, et Siga on Kägu, siis lendama see teda ei pane. Loomulik ju, et tulumaks tagastatakse ainult pensionikindlustuse eest makstud preemiate osas, mitte muu kindlustuse eest makstud preemiate eest... Iseasi on muidugi, kuidas Maksuamet neid preemiaid lahkama hakkab (ÄP andmetel nad seda ei oska).
Scrooge: kuigi lobby tee on pikk ja närvesööv - võiks siiski proovida... -
To: Gurmanka
RM-i jäärapea all mõtlen ennekõike Füürerit. Usun, et kui tema vaataks asja teise pilguga, siis nsaaksid asjad liikuma.
Maamaksust niipalju, et näen seal lihtsalt 2 eelist: a) lihtsus ja laekumiskindlus
b) pursui ju teab täpselt, kuipalju mis regioonis seda kogutakse ja võib oma kulud ette arvestada ja vastavalt sellele sinu käest pappi küsida. Lihtsus teeb asja odavamaks - ja ongi mu suhteline eelis käes! -
to: Gurmanka
tere-tere, näedsa keda siin kohata võib!
väike (provokatsiooniline) näide: sa võtad pangast eluasemelaenu ja maksad selle eest pangale intressi, mis sinu maksustatavat tulu vähendab. pank kingib sulle kui heale kliendile ilusa savist hoiupõrsa.
küsimus: kas sa pead nüüd hoiupõrsa hinna maksuvabastust pakkuvast intressist maha arvestama? -
to isotamm:
pank peab selle savist hoiupõrsa pealt ise tulumaksu maksma. -
to: bomull
nimetame need põrsad äripartnerite kultuuriliseks teenindamisega seotud kuluks.
igal juhul ei muuda see asja põrsa saaja seisukohalt. aga kas mu paralleel on väga vale (kuigi suti utreeritud)? -
to: isotamm
Põrsa saaja seisukohalt ju just muudab niipalju, et sellelt põrsalt on tulumaks ära makstud (pg 48 lg.1) siis saab riik oma tulumaksu ju kätte ja pole vaja mingeid ümberarvutusi teha.
Sa võid ju asju ümber nimetada aga kui äripartnerite kultuuriline teenindamine muutub veidikenegi mahukamaks pead sa sellelt ikkagi tulumaksu ära maksma.
Ma ei tea kas ma olen teemast üldse õigesti aru saanud ja ma pole ka aktuaar, et hinnata kas surmajuhtumi kindlustuse väärtus on võrreldav hoiupõrsa maksumusega. -
savipõrsast...
bomull: TMS § 49 lg 1, mitte 48 lg 1 - kui ei ole panga töötaja
isotamm: no utreerisid tiba yle jah. savipõrsas on ju puhtalt kingitus. kindlustusandja aga minu arusaamise kohaselt kindlustust kinkida ei tohiks. või siis peaks sellelt tulumaksu maksma kui kingituselt. -
to: gurmanka
laiemalt võttes sinuga nõus.
aga ikkagi, mis see kindlustusvõtja asi on? praegusel juhul ütleb maksuamet, et kinkida ei tohi. -
isotamm: eluasemelaenu puhul Sa ju ei ytle lepingus, et saad ka tasuta savipõrsa. minu arust ytleb maksuamet lihtsalt seda, et "savipõrsad" ei ole pensionikindlustus, mille eest tasutud preemia võib maksustatavast tulust maha arvata. seda isegi siis kui "savipõrsas" antakse üle lepingu alusel, mille nimi on pensionikindlustus.
oleks mulle siuke kindlustus müüdud, siis prooviks hanitada kindlustusseltsi, et temalt tulumaksu osaga võrdne papp kätte saada. -
gurmanka, need tulumaksutagastamisega pansionikindlustuse lepingud, kus on kaetud ka surmarisk, ei ole kõigil kindlustusseltsidel ühesugused ja kõik kindlustusseltsid ei ole praegu hammaste vahel. Mõni selts arvab, et tema kliendid võiksid olla rahulikud.
Eks näe kas neil on õigus. -
arvaks siis asjast kah: sorry, kui pilti kohe ette ei saand, aga tundub, et asi on hetkel tiba toores...
1) üldises hinnakirjas kasvukontoga seonduvat eraldi pole
2) pole selge, kas ja millal saaks ma oma sisuliselt käsundit muuta, s.o. hetkest x ostma teistsugust portfelli
3) kas tulevikus tulev teenukas on iga paberi/indeksi kohta eraldi või konkreetsete proportsioonidega portsu kohta
4) otsekorralduse puhul ju summat ei määrata, klient võib määrata küll maksimumlimiidi, ning tasumine toimub vastavalt arvetele. mis summa eest LHV mulle siis iga kuu kama ostab?
5) kas raha väljavõtmine on sama, mis investeerimiskonto puhul ehk siis ma annan suvalisel ajal kõigepealt müügikorralduse ja siis raha väljavõtu?
võibla on mu küsimustele vastused olemas, aga ehk saaks neid siis paremini esitada. -
Gurmanka,
1) Kasvukonto hinnakiri on toodud nii ABI all kui kasvukonto lehel.
2) Portfelli koostist saad muuta igal ajahetkel.
3) Tulevikus on 29.- eek tehingutasu kogu portfelli peale s.t. ostest portfelli 5 instrumenti maksab ühe instrumendi ost portfelli 5,8 krooni. Arvan, et odav.
4) Ostmine toimub igakuiselt kliendi otsekorraldusega kehtestatud limiidi ulatuses.
5) Täpselt nii.
Loodetavasti oli abi. -
Kristjan, kui mul on portfellis näiteks 5 instrumenti, kas siis võib mõni kuu maksta (500 krooni) ainult valitud 4 instrumendi eest?
-
MSM,
See peaks olema võimalik järgmisel moel,
enne järgmist osamakset muuda DIRECT SELECT-ist instrumentide osakaalud nii, et nelja instrumendi osatähtsus suureneb portfellis ja see 5. instrument, selle osakaalu vähendad.
Kristjanil on paaripäevane puhkus ja ei pruugi saada arvuti ligi. -
Tegijatele küsimus. Kas tulumaksuvabastus asi on edasi ka arenenud vahepeal ?
-
Tegijatele soovitus - kasvukonto tutvustus on eksitav uutele kasvukonto omanikele. Kes vea esimesena leiab 10 punkti :))
-
rick12: kas tehingupunkti? :))
-
Ei mitte päris seda :))
