Uus hunnitu mull - Hiina aktsiaturg
Log in or create an account to leave a comment
-
"xmikelaurix"
Kui vaid teaks
Optsiooni hedge mahalaadimine ehk?
Lühike katab?
mis moodi saab aktsiate müügiga lühike oma positsiooni katta? -
"pahurik"
"xmikelaurix"
Kui vaid teaks
Optsiooni hedge mahalaadimine ehk?
Lühike katab?
mis moodi saab aktsiate müügiga lühike oma positsiooni katta?
Yeah, short coveri puhul ju aktsiaid ostetakse juurde ja kui palju juurde ostetakse, siis hind eeldatavasti tõuseb. -
"Tohohtont"
"pahurik"
"xmikelaurix"
Kui vaid teaks
Optsiooni hedge mahalaadimine ehk?
Lühike katab?
mis moodi saab aktsiate müügiga lühike oma positsiooni katta?
Yeah, short coveri puhul ju aktsiaid ostetakse juurde ja kui palju juurde ostetakse, siis hind eeldatavasti tõuseb.
Minu point oli, et eile rallis aktsia, täna öösel oli Reuters. Positiivne algolaks on saanud süsteemse müügisurve.
Yeah, kuidas seletad? -
"ymeramees"
"Tohohtont"
"pahurik"
"xmikelaurix"
Kui vaid teaks
Optsiooni hedge mahalaadimine ehk?
Lühike katab?
mis moodi saab aktsiate müügiga lühike oma positsiooni katta?
Yeah, short coveri puhul ju aktsiaid ostetakse juurde ja kui palju juurde ostetakse, siis hind eeldatavasti tõuseb.
Minu point oli, et eile rallis aktsia, täna öösel oli Reuters. Positiivne algolaks on saanud süsteemse müügisurve.
Yeah, kuidas seletad?
Mida ma sulle seletama pean? Minu kommentaar oli hoopis teise asja kohta. -
Eile olid optsioonid aktiivsed 30D avg 3x üle. Nende hiinakatega on viimased nädalad suure OI piirkondades igasugu mänge ja kiputakse neilt all müüma. Lihtsalt kokkusattumus, vale järeldus. Krt seda teab, toidab seni kuni ei toida
-
Need kellele pakub huvi hiinlaste tegemised kinnisvaraturul ja sealne kinnisvara üldse, siis soovitan vaadata mu lingitud videot. Lääne mehed on seal aastaid elanud ja teinud reaalset feet on the ground uurimist ja kommenteerivad sealseid asju.
Minu aju tahtis igaljuhul plahvatada selle kõige loogiliseks mõtlemise peale.
https://www.youtube.com/watch?v=lKbLB_T-IjY&ab_channel=ADVChina -
"Tohohtont"
"ymeramees"
"Tohohtont"
"pahurik"
"xmikelaurix"
Kui vaid teaks
Optsiooni hedge mahalaadimine ehk?
Lühike katab?
mis moodi saab aktsiate müügiga lühike oma positsiooni katta?
Yeah, short coveri puhul ju aktsiaid ostetakse juurde ja kui palju juurde ostetakse, siis hind eeldatavasti tõuseb.
Minu point oli, et eile rallis aktsia, täna öösel oli Reuters. Positiivne algolaks on saanud süsteemse müügisurve.
Yeah, kuidas seletad?
Mida ma sulle seletama pean? Minu kommentaar oli hoopis teise asja kohta.
Vaat seda, mida ma hiina teemasse seda pannes tahtsingi vihjata. Aktsia liigub päev varem, siis tuleb positiivne headline, aga aktsia saab müüki.
-
Avaldasin septembris arvamust, et Hiina aktsiate jaoks võiks saabuda turu põhi kui indeksiaktsia KWEB jõuab 35-40 dollari piirkonda ja kui CQQQ jõuab 45-50 piirkonda. Langus Hiina aktsiates on väga kaua kestnud ja vaja oleks veel paanikapõhja, et kogu sellele langustrendile punkt panna.
Ei ole mõtet analüüsida üksikaktsiad ja arvata, et nende ettevõtetega on midagi väga hullu lahti. Peamine põhjus languse taga on aktsiaturgude tsüklilisus ning see, et täna soovivad kõik lääne investorid iga hinna eest Hiina aktsiatest lahti saada. Käitutakse äärmiselt ebaratsionaalselt. Investoritel on täitsa ükskõik, mis on Hiina ettevõtete valuatsioonid (ühed maailma odavaimad ettevõtted) ja mis on nende ettevõtete ja aktsiate kasvupotentsiaal (võrreldamatult parem kui USA või Euroopa aktsiate puhul, sest Hiina majandus kasvab kiiremini).
Hiina teab USA näite pealt suurepäraselt, et maailma valitsemiseks peavad nad valitsema ka kapitaliturge.
Hiinlaste jaoks olid oopiumisõjad ja Lääne okupatsioon väga suur alandus. Nad tahavad oma ajaloolise häbi maha pesta sellega, et näitavad lääneriikidele koha kätte, saades maailma valitsejaks kõikides strateegiliselt olulistes valdkondades.
Selles, et Hiinal õnnestub järgmiseks maailmavalitsejaks saada ei ole vaja väga palju kahelda. Hiina SKP pöörane kasv tõestab, et hiina rahva nälg ja võime edu saavutada on tõesti väga suur. Väga paljudes valdkondades ollakse juba maailmas esimesed.
Euroopa ja USA on selgelt langeva mõjujõuga impeeriumid, Hiina on tõusev impeerium.
Järgmised strateegiliselt olulised valdkonnad Hiina jaoks on näiteks pooljuhtide tööstus, lennundus (vabanemine Boeing ja Airbus ikkest), autotööstus, isesõitvate masinate tehnoloogia, edu saavutamine kosmoses, suurandmed ja tehisintellekt.
Et Hiinas elab neli korda rohkem inimesi kui USA-s, Hiina majanduskasv on kõvasti kiirem ja riigi juhtimine samuti tublisti adekvaatsem, siis ennustan, et Hiina aktsiaturgudest saab maailma suurim aktsiaturg järgmise kümne aasta jooksul.
Kusjuures suurim muutus tuleb sentimendis. Ennustan, et USA aktsiad muutuvad järgmise kümne aasta jooksul äärmiselt ebapopulaarseks ja Hiina aktsiad saavad hoopis populaarseks.
Finantsmaailma valitsemine tähendab tõhusaid ja ausaid kapitaliturge, kus kehtivad seadused ja peetakse lugu eraomandist. Hiina on selgelt viimased aastakümned selles suunas liikunud.
Hiina aktsiatega seoses on varasemalt esinenud pettusi ja loomingulisust raamatupidamist, kuid pettuste osakaal on jäänud järjest väiksemaks. Täna on olukord kindlasti parem, kui viis, kümme või viisteist aastat tagasi. Tulevikus läheb veel paremaks.
Alles mõned aastakümned tagasi olid hiinlased olematu haridustasemega põllutöölised. Kapitalismi algus möödus seal nagu meilgi varastamise ja küsitava ärieetika saatel. Mida kõrgemale Hiina majandus väärtusahelas liigub seda enam areneb neil ka arusaam ärieetikast.
Otse loomulikult muutub Hiina ühiskond aja jooksul ka rohkem inimõigusi ja vabadusi hindavaks ühiskonnaks. Nii nagu see on juhtunud ka Lääne tsivilisatsiooniga. Lihttööliste osakaal Hiinas hoogsa automatiseerimise tulemusel väheneb ja aina rohkem inimesi siirdub teadmiste/mõtlemise põhisele tööle. Ei ole mõeldav omada maailma parimaid insenere, teadlasi ja loomeinimesi ilma vaba mõtlemist toetavate väärtusteta. Kui inimestel on pidev hirm olemasolevat kõigutada, siis nad ei hakka loovalt mõtlema. Partei juba teab seda või saabub see teadmine neile töö käigus.
Hiina ei hakka kunagi kõikidelt lääne investoritelt aktsiaid konfiskeerima. Üksikute ettevõtete puhul rakendub regulatsioonide risk (näiteks hiljutine haridusvaldkonna reguleerimine) ja sellega peavad investorid arvestama, kuid korralikult hajutatud portfelli risk on minimaalne.
Kui Hiina hakkaks lääne investorite varasid konfiskeerima, siis sama juhtuks ka Hiina varadega väljaspool Hiinat.
Ükskõik milline suurem tüli Hiinaga tähendab seda, et USA ja Euroopa aktsiad kukuvad puruks. Hiina on USA ja Euroopa kõige olulisem kaubanduspartner ning USA ja Euroopa ettevõtted omavad märkimisväärselt suuri varasid või äritegevust Hiinas. Selles mõttes tegelevad lääne investorid enesepettusega arvates, et kui nad omavad USA ja Euroopa aktsiaid siis nad on kuidagi immuunsed Hiinas toimuva suhtes.
Kui Apple tehastes Hiinas läheb elekter poliitilistel põhjustel ära, siis kukuvad APPL, SPY, QQQ ja teised lääne aktsiaturud puruks. Hiinlased seda sammu kunagi ei astu, sest see muudaks nad maailma silmis ebausaldusväärseks partneriks. Pikaajaline kahju oleks suurem kui lühiajaline loodetav tulu. Erinevalt ameeriklastest ja president Trump'ist käituvad Hiina juhid valdavalt pragmaatiliselt, pidades eelkõige silmas pikaajalist plaani.
USA ei hakka kunagi kõiki või enamikku Hiina aktsiad USA turgudelt minema ajama, sest suurimad kaotajad on sel juhul USA finantsettevõtted, pensionifondid, riskifondid, kõikvõimalikud institutsioonid ja mõjukad eraisikud, kes kindlasti omavad täna arvestatavat positsiooni Alibaba's, Tencent'is ja paljudes teistes Hiina aktsiates.
Kõik need institutsioonid omavad poliitilist jõudu ja arvukaid lobistajaid.
Maailm ei kavatse Hiina majanduse võidukäiku käed rüpes pealt vaadata. USA vaenulik suhtumine Hiina aktsiatesse kiirendaks Hiina aktsiaturgude tähtsuse tõusu. Kes ärist ilma jääb oleks siis ameeriklased.
Hiina aktsiate migreerumine USA turult Hiina aktsiaturgudel hakkab pikemas perspektiivis kindlasti aset leidma. Aga see juhtub sujuvalt mitte vägisi. Hiina avab tulevikus oma aktsiaturge veelgi rohkem ja hakkab strateegilistel kaalutlustel soodustama Hiina ettevõtete toomist Shanghai ja Hong Kongi börsile. Tõenäoliselt esineb ka sundi aktsiate topelt listimiseks Hiinas, et ka hiinlased ise saaksid oma ettevõtetesse investeerida. See, et hiinlased on väga suured säästjad ja et nad investeerivad liiga palju kinnisvarasse on tõsine probleem finantssüsteemile. -
Martk, huvitavad mõtted aga ma ei jaga su optimismi päris mitmes punktis:
Otse loomulikult muutub Hiina ühiskond aja jooksul ka rohkem inimõigusi ja vabadusi hindavaks ühiskonnaks - väidaks, et sellel sajandil on trendid neil pigem vastupidi.
Riigi juhtimine samuti tublisti adekvaatsem - ehitati tühjad linnad kus keegi ei ela, milleks? Ma ei ole ka veendunud, et just pikemas perspektiivis oleks autoritaarne süsteem adekvaatsem.
Pragmaatilisus - ma ei ole niiväga kindel, kas Xinjiangi või Taiwani ümber toimuv on majanduslikus vaates väga pragmaatiline. Pigem toob neile kahju kui kasu. Hiina ambitsioonid ei ole (enam?) ainult majanduslikud ja tõnäoliselt satuvad nad sellel või järgmisel kümnendil kuhugi suuremasse konflikti, kus meie oleme teisel pool rindejoont ja vaevalt siis need investeeringud enam puutumatud on.
Üleüldse on autoritaarsete (Hiina pigem kaldub juba totalitaarsuse poole) režiimide puhul üldiselt riskid ja ettearvamatus suuremad. Näiteks kohtusüsteemi sõltumatus peaks olema investeerimisel üpris oluline argument. Su optimism meenutas mulle selle teema esimesi lehekülgi:Venemaal läheb olukord paremaks
Hiina on samal ajal meie jaoks kordades kaugem ja arusaamatum kui Venemaa oli 2005 aastal. -
Wow, see kõlas martk poolt nagu Hiina Kommunistliku Partei kehvemat sorti reklaamjutt Hiina peatsest maailmavalitsejaks saamisest selle vahega, et CCPd kui Hiina õitsengu toojat ei mainitud kordagi :D
Kuidas saab üldse mingit analüüsi teha, kui jätta rääkimata, et Hiina aktsiaturu väärtus on kukkunud triljoneid dollareid Hiina valitsuse enda debiilse poliitika tõttu, kus "ühisheaolu" on tõstetud konkreetselt olulisemaks, kui Hiina ettevõtete väärtus?
Sellega oled kursis, et värskete analüüside põhjal 2022 saavutab Hiina oma rahvaarvu tipu ja 2023. aastast algab järjest kiirenev langus? Erinevalt USAst või Euroopast ei suuda nad arvestatavalt immigrante ka sisse importida ja no palju õnne iibe ümberpööramise katsetamisel.
https://www.ft.com/content/28a1f975-8374-4b87-b2ba-2e60ddf203a0
Googeldasin mingi enamvähem artikli, mis on küll ka Hiina suhtes positiivne, aga erinevalt sinu omast räägib ka probleemidest ega esita kindlas kõneviisis propagandatekste. soovitaks kõigile martk fännidele taustaks lugeda.
https://seekingalpha.com/article/4472830-alibaba-baba-stock-chinese-economy-government-valuation -
"martk"
USA ei hakka kunagi kõiki või enamikku Hiina aktsiad USA turgudelt minema ajama, sest suurimad kaotajad on sel juhul USA finantsettevõtted, pensionifondid, riskifondid, kõikvõimalikud institutsioonid ja mõjukad eraisikud, kes kindlasti omavad täna arvestatavat positsiooni Alibaba's, Tencent'is ja paljudes teistes Hiina aktsiates.
Kõik need institutsioonid omavad poliitilist jõudu ja arvukaid lobistajaid.
Mulle hakkab üha enam tunduma, et Alibaba võiks omal initsatiivil NYSE'st selle exiti ära teha. Natuke hakkab juba ära tüütama, et iga kuu tuleb 10 artiklit selle kohta, kuidas VIE on ebaseaduslik ja kuidas kohe on delistingut oodata. TCEHY (Tencent) kusjuures juba on OTC (over-the-counter) ja saab negatiivse sentimendiga justkui palju vähem pihta kui Alibaba, kes on pesuehtne negatiivse sentimendi postripoiss.
Tõsi, nt IBKR'i kaudu ei saa vist TCEHY'd osta, kuid alternatiive on päris palju: NNND (Frankfurt), 0700 (Hong Kong), Prosus/Naspers, ETF'd jne.
Näiteks Aswath Damodaran ostis paar kuud tagasi Tencenti ja tema üks peamistest argumentidest Tencent vs Alibaba kasuks otsustamisel oli see, et Tencent kaupleb peamiselt Hong Kongis.
Rääkides nendest kümnetest negatiivse alatooniga artiklitest, siis valeinfot liigub ikka päris palju (sh ka WSJ, Bloombergi jt justkui prestiiźikamate väljaannete poolt). Näiteks hiljuti oli endal huvitav kogemus WSJ kolumnistiga, kes kirjutas oma artiklis parajat sousti:
Tegelikult on Alibaba GMV ca 3x suurem kui JD oma, aga kolumnist ei olnud nõus isegi tunnistama, et see lõik on eksitav. Vähe sellest: kui ma kirjutasin arutelus omalt poolt "LOL, this is definitely misleading!", sain ma kolumnistilt (Twitteri) bloki! Ei tundu just kvaliteetne, uuriv ajakirjandus.. :) (Lugu lõppes sellega, et inimesed (sh mina) kirjutasid WSJ'le ja lõik muudeti lõpuks ära. Sellegi poolest olid negatiivse sentimendi seemned juba külvatud.)
PS! Kui nt China Mobile delistiti, siis taastus aktsia hind üsna kiirelt. IBKR's saab BABA konverteerida (lisatasu eest) HK 0700'ks. -
Samal ajal Vahemerel
https://www.err.ee/1608388799/nato-asejuht-vaikse-ookeani-piirkonnas-toimuv-puudutab-ka-allianssi
https://www.err.ee/1608420512/pentagon-laiendab-usa-guami-ja-austraalia-lennuvalju
Hiina aktsiaid peaks pigem hakkama vaatama läbi külma sõja ilmingute, valuatsioon jms on vaid tühikargamine.
jep, olen ka BABA valuetrapis -
Kuidas IBKRs BABA Hong Kongi üle konvertimine käib?
-
"svennu21"
Kuidas IBKRs BABA Hong Kongi üle konvertimine käib?
IBKR artikkel selle teema kohta.
Silmas peab pidama seda, et konverteerimisega kaasneb ka lisatasu. Lisaks on Hong Kongi aktsiatega nt margin requirements suuremad. -
"tarmo.tamm"
"svennu21"
Kuidas IBKRs BABA Hong Kongi üle konvertimine käib?
IBKR artikkel selle teema kohta.
Silmas peab pidama seda, et konverteerimisega kaasneb ka lisatasu. Lisaks on Hong Kongi aktsiatega nt margin requirements suuremad.
Kas keegi oskaks selgitada, et mis võiks BABA aktsiad täna Hong Kongi börsile liigutada? Selleasemel, et oodata, millal see NY börsil delistitakse ning siis liigutada aktsiad HK börsile. BABA ja 9988 aktsiad liiguvad ju põhimõtteliselt sünkroonis. -
Ei peagi täna. Lihtsalt kui see uudis tuleb, et poisid-tüdrukud, hakkame nüüd otsi kokku tõmbama usa turul, siis võib teoorias tekkida sünkroonist väljas liikumine, kus HK börsil pole samas suurusjärgus kukkumine kui NYSE-l. Suurem jama tuleb muidugi sellest, et mõlemas toimub mingi räme sööst alla, mis käivitab ahelreaktsiooni, kui nõrgematel margin callid tulevad. Kui sul omal on ka mingi vähegi valiidne strageegia lossi piiramises, siis oled sunnitud samuti väljuma ja jääma põhja ootama, et siis taas siseneda. Või teed südame kõvaks ja sõidad teistega koos alla.
Veelgi halvem võib olla see, et kuigi Hiina Sec olevat äsja kinnitanud, et peale DiDi neil delistimise ettepanekuid teistele ei ole, siis kui see ikkagi juhtuma hakkab, juhtub see tõenäoliselt jupikaupa mitte kõigil samal kuupäeval. Mis toob kaasa selle, et hiina aktsiad lähevad pikka langustsüklisse, sest analüüsimajad panevad üksmeelse SELL ja ostjad kaovad ära. See võib halvemal juhul kesta üle aasta ja sel ajal sisuliselt pole mõtet Aasia aktsiate poole vaadata, olgu fundamentaal mistahes. Ebameeldiv on see kõik ja tahaks ilgelt loota, et ükskord see kirves peakohalt eemaldatakse. Ükskõik mil moel siis. HK börsi kellaajad ei anna eurooplasele eelist nagu USA börsi ajad annavad, kurb oleks kui halvim stsenaarium teostub. -
Vaatasin seda lõime lugedes huvi pärast KWEBi optsioone. 2024 jaanuari 40 call on ca 13$. Kahe aastaga peaks hiina internetiaktsiad ainult +20% tegema, et optsiooni plussi viia. Vähem kui 10% aastas! Tundub nagu igati mõistlik pakkumine. Eks see põrge tuleb ikka, iseasi muidugi, et millal. Kui tuleb varem saab alati ka enne optsiooni rahaks teha.
Samas ma mõtisklen ka nii - vahepeal tekib ju sääste ka. Kui mul see optsioon on ja ta rahast väljas aegub, siis on mul ju 2a pärast võimalik Hiina aktsiaid endiselt odavalt või veel odavamalt osta :) -
Mul ikka selline arvamus, et kõik firmad kes Hiinale eksporti teevad ja Hiinas mitte vähe makse maksavad on ikka Xi poolt vägagi soositud. Maailm on ikkagi ümmargune. See, et kohalikud IT hiiglased hakkasid põhimõtteliselt panku jms. tegema ei sobinud neile. Oli vaja igaks juhuks tiibu kärpida, nö. et eos oligarhiat vältida muidu muutuvad süsteemile ohtlikuks. 2 kuu pärast Pekingis taliolümpia, arvan et kui USA või ka koos Eiroopaga kuidagi otseselt neile sisse ei sõida tuleb sealt siiski sinnamaani pigem häid uudiseid. Ja ega USA s toimetavad finantsasutused ka seda soovi, et rappimiseks läheb. Neil on kaotada küll. Black Rock just ca 3 nädalat tagasi ütles, et kohad kus kasv tundub tõenäolisem on soositud, n. Hiina.
-
pea kõik Hiina tech stockid -10%++ täna
-
Ma sain ka korralikult alibabaga pihta. Täna väljas. Olen Hiinast ainult kahjumit teeninud.
Hiina on sarnane Venemaaga. Nagu diktatuuris ikka.
Sina omad aktsiat kuid tegelik kasusaaja PEAB olema riik.
Ma usun, et Hiina delistib kõik aktsiad, liigutab need oma turule ja kõik tehnoloogiafirmad sisuliselt ei hakka kunagi suuri kasumeid teenima. Sest see, et see kasum riigist välja läheb või tekitab ebavõrdsust on ju lubamatu.
Didi on kõigest proov. Järgmisena lähevad kõik riduradupidi. -
Tahaks lihtsalt püstitada siia ühe küsimuse ja üritaks kastist välja mõelda.
Kuna kahe riigi vahel on nagunii konkurents siis miks peaks Hiina oma ettevõtetega
toitma seda Usa kapitaliturgude vereringet?
Loogiline oleks, et Hiinlased ütlevad: palun tulge meie koduturule
ja ostke meie ettevõtteid meie enda turult ja toitke meie kapitaliturgude vereringet.
Pole välistatud, et kompartei ütleb ükspäev et kõik Hiina ettevõtted peavad kauplema ainult koduturul.
SEC on oma pensionifonde juba hoiatanud. -
Hiina ei luba välisinvestoreid oma börsile. Erandiks on HK börs, aga sinna pole ülearu palju välist raha sisenenud. USA turgudelt on eelkõige saanud kasu ikka Hiina ettevõtted. Teevad seal IPO ja saadud rahahunnikuga ehitavad oma äri üles. Delistimise hirm tähendab sisuliselt uute IPO-de lõppemist. Aga mis saab olemasolevatest, see on jah huvitav. Kas jääbki kauplema suure allahindlusega või lahkuvad ettevõtted ise, sest kadunud on põhjused, miks jääda. Siin ei olegi partei käsku vaja. Hiina kui riigi jaoks on siin minumeelest väga palju kaotada. Peaks Hiina firmad USA börsilt kaduma, on ka välisraha sisenemine Hiina turgudele suure küsimärgi all. Sest pinged kahe riigi vahel liiguvad sellise stsenaariumi juures külma sõja poole ja pole mõeldav sellisesse riiki investeerimine. Ja sealt edasi liigub kahe riigi vaheline kaubavahetus järsult nulli poole. Kus on siin võitjad ja mille kuradi pärast selline trall käima tõmmati jälle, aastase vahega. Täielik deja vu. Ainult et siis delistis USA mõned Hiina firmad, seekord siis Hiina ise. Kas Hiina tahab USA-le näidata, et ärge ähvardage meid delistimisega, me võimegi seda päriselt teha ja näe, nüüd just tegimegi? Didi näitel.
Kui see olukord jõuluks pole leebunud, siis tuleb paratamatult kaaluda hiina aktsiatele bye-bye ütlemist. Väga kurb oleks. Hiinas on nii palju innovatsiooni ja neist saab ehk tõesti uus maailma liider USA asemel, tehnoloogia sektoris vähemasti. Aga kas ka väljaspool Aasiat, pigem muutub see suurusjärgu võrra raskemaks. Huawei bännist saab laiemalt Made in China ban ja see ei käi mitte kuidagi Hiina plaanidega kokku, seetõttu ma säilitan mõõdukat optimismi, et see tsirkus siin on ajutine kihvade paljastamine kahe superriigi vahel, kuniks Taiwani saatus on selgitatud. -
DiDi delisting on täiesti ootuspärane ja isegi loogiline. Vaatame natuke ajas tagasi, kuidas DiDi IPO üldse toimus:
- DiDi'le öeldi Hiina regulaatorite poolt, et nad lükkaksid oma IPO edasi ja parendaksid oma andmeturbemeetmeid. DiDi nõustus seda tegema.
- Mõnede aktsionäride survel (Softbanki? Teadaolevalt olid Tencent ja Alibaba sellise käitumise vastu.) eiras ettevõte aga valitsuse muresid ja enda varasemaid kinnitusi ning läks siiski börsile, lootes, et päev enne partei sünnipäeva toimuv madala profiiliga börsile viimine aitab kuidagi vältida soovimatu tähelepanu äratamist.
- IPO toimus USA's vähemalt osaliselt ka seetõttu, et Hong Kongi börsil on karmimad reeglistikud ja DiDi poleks IPOks kvalifitseerunud (nende tegutsemine pole teatud juhtudel päris legitiimne). USAs pigistati silm kinni.
- DiDi management oli juba varem üsna kehva mainega ja ettevõtet ei austata Hiinas eriti. Peale IPOt on asi muidugi veelgi hullem ja nende usaldusväärsus on väga madal.
- Antud juhtumi suurim probleem Hiina jaoks tundub olevat cross-boarder data protection. Ehk siis DiDi valdab väga tundlikku infot nagu näiteks valitsusliikmete liikumised jms. Muuhulgas salvestatakse ka kõikide sõitude audio, mistõttu nt isegi n-ö tavainimesed ei aruta üldjuhul autos tööasju.
DiDil on väga palju infot, mis arusaadavatel põhjustel ei tohiks sattuda USA kätte. Kui USA suudab sundida USA börsil noteeritud mitte-USA ettevõtteid "vabatahtlikult" esitama omandiõigusega kaitstud klientide andmeid, siis miks ei võiks Hiina oodata SEC'lt halvimat ka DiDi jt ettevõtete uurimise käigus?
Lisaks tegi DiDi sellest kõigest ka poliitilise probleemi, sest ta põhimõtteliselt sülitas regulaatoritele näkku. Seda IPOt peetakse isegi ülbemaks juhtumiks kui Jack Ma kurikuulsat kõne.
DiDi tõi selle endale ise kaela. Pigem võiks küsida, et miks delistingu otsus nii kaua aega võttis. -
https://www.bloomberg.com/news/articles/2021-08-26/a-4-922-china-premium-shows-why-solar-firms-are-heading-home
Praeguseks gap veel veidi suurem, aga jah, kui tõesti tuleb delistimine ettevõtte enda poolt, siis tahaks küll teada, kuidas põhjendada NYSE investoritele, et ostame teie aktsiad ära 20% hinnaga ja viime Hiina börsile, tundub hea diil onju? Väga ettekujutust muidugi ei oma, et kuidas see jõuga delistimise korral "mõistliku hüvitise" määramine käib, midagi peab ju aktsiate eest välja käima, aga kui hind on totaalselt puruks kukkunud, siis turuhinnaga- miks peaks keegi suur olema nõus müüma? -
Mina isiklikult tervitaks seda, kui Alibaba jt ennast omal initsatiivil USA'st delistiks. Nagu ma ka varem mainisin, siis nii Tencent kui BYD kauplevad peamiselt Hong Kongis ja OTC. Tencentil on lisaks ka Frankfurti listing (nagu ka Alibabal ja Baidul). Tõmbaks selle plaastri maha ja läheks eluga edasi.. :) Ise nad siiski sellist initsatiivi ilmselt ei näita - pigem ootavad Hiina valitsuselt juhiseid.
Rääkida, et Hiina ei lase oma ettevõtetel kasumit teenida, on antud kontekstis ebatäpne. (Millistest ettevõtetest me räägime? JD aktsia on ka täna näiteks -9.45%, ometi on Alibaba aktsia viimasel ajal ju langenud suuresti just seetõttu, et JD justkui võidaks regulatsioonide tõttu neilt kõvasti turuosa.)
Lahkame korra erinevaid regulatsioone täpsemalt:
1. Monopolivastased eeskirjad, mis jõuavad järele lääne standarditele - nt Alibaba ja Meituani näitel "vali üks kahest" praktika keelamine või Tencenti (ja teiste) näitel linkide blokeerimise keelamine. Kas te kujutaksite ette, et nt (Facebooki) Messengeris ei saa Amazoni linke jagada?
2. Määrused, mis viivad privaatsuse kaitse ja küberturvalisuse Euroopa standarditele lähemale - ajalooliselt on andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse olnud Hiinas väga nõrk (andmete varguse vohamine, ebamõistlik isikuandmete kogumine jms). Antud kontekstis laenavad Hiina regulaatorid väga palju GDPR'lt.
3. Tööpoliitikaga seotud regulatsioonid. Näiteks gig economy reguleerimine ja töötajate ekspluateerimise vältimine. Regulatsioonid puudutavad selliseid teemasid nagu miinimumpalga kehtestamine ja pensioni maksmisest kõrvalehiilimise vältimine. Lisaks põhjustasid paljude platvormide poolt kohaletoimetamise tõhusususe suurendamiseks kasutatavad algoritmid laialdast ületöötamist ja liikluseeskirjade rikkumist - ka selles osas nõudsid regulaatorid muudatusi.
4. Maksude tõstmine - Alibaba, Tencent jt said nautida maksusoodustusi, mis nüüd kaotatakse ära (maksud tõusevad 10% pealt 25% peale, ühtlustudes ülejäänud Hiina standardiga). Ka läänemaailmas räägitakse üha rohkem tehnoloogiaettevõtete täiendavast maksustamisest.
5. Regulatsioonid, millega on läänes ehk raskem paralleele tõmmata, kus valitsus käitub range vanemana. Nt arvutimängude sõltuvusega võitlemine alaealiste mänguaja piiramise kaudu. Teine näide on tarbijalaenu funktsioonide kohustuslik eraldamine maksefunktsioonidest (e-kaubanduse rakendustest). Selle kaudu üritatakse siis impulssostude tegemist ja tarbijavõlgade tekkimist vältida.
6. Regulatsioonid, mis sihivad äärmusliku rahapõletuse kasutamist tõestamata ärimudelites, et võita turuosa, kuid häirides konkurentsi. Näitena võib siinkohal tuua Community Group Buying sektori, kus kohalikud omavalitsused keelasid platvormidel müüa toidukaupu negatiivse brutomarginaaliga, sest nad pigistasid võrguühenduseta kauplejad lihtsalt välja. Sellel konkreetsel juhul väärib märkimist, et pärast seda, kui platvormid tõstsid oma marginaalid positiivseks, lubati neil oma äritegevust jätkata.
Ma lisaks juurde, et regulatsioonid ei ole mustvalgelt suunatud mingite konkreetsete ettevõtete poolt või vastu. Nt mõne regulatsiooniga Alibaba kaotab (nt hoiti monopolistlike võtetega kaupmehi kinni - enam seda teha ei saa), kuid teisel juhul ta jällegi võidab (data privacy reguleerimine tähendab muuhulgas seda, et kaupmehed ei näe enam klientide kontaktandmeid ja see toimib Alibaba jaoks tegelikult päris tugeva kaitsekraavina). -
Lollid USA investorid ei saa aru, kui toredad ja kasumlikud firmad need Hiina omad on ja kuidas need CCP reeglid mitte midagi erilist pole? ja tegelikult on CCP ju õilis ja mõistlik regulaator, eks ole, mitte mingit põhjust nende "ühise heaolu" loosungite ja mõõgatäristamise pärast muretseda pole :)
"tarmo.tamm"
Mina isiklikult tervitaks seda, kui Alibaba jt ennast omal initsatiivil USA'st delistiks. Nagu ma ka varem mainisin, siis nii Tencent kui BYD kauplevad peamiselt Hong Kongis ja OTC. Tencentil on lisaks ka Frankfurti listing (nagu ka Alibabal ja Baidul). Tõmbaks selle plaastri maha ja läheks eluga edasi.. :) Ise nad siiski sellist initsatiivi ilmselt ei näita - pigem ootavad Hiina valitsuselt juhiseid.
Rääkida, et Hiina ei lase oma ettevõtetel kasumit teenida, on antud kontekstis ebatäpne. (Millistest ettevõtetest me räägime? JD aktsia on ka täna näiteks -9.45%, ometi on Alibaba aktsia viimasel ajal ju langenud suuresti just seetõttu, et JD justkui võidaks regulatsioonide tõttu neilt kõvasti turuosa.) -
Lithuania was deleted from China’s electronic customs declarations system from Dec. 1.
-
Evergrande releases statement that they cannot make good on their financial obligations and extreme caution is necessary with their securities.
-
Kommud tahavad tervet maailma lohku tõmmata?
-
Hiinlased teavad kuidas maailma lüpsta. Prindivad raha ja ostavad kõike valimatult kokku.
-
"Street"
Lollid USA investorid ei saa aru, kui toredad ja kasumlikud firmad need Hiina omad on ja kuidas need CCP reeglid mitte midagi erilist pole? ja tegelikult on CCP ju õilis ja mõistlik regulaator, eks ole, mitte mingit põhjust nende "ühise heaolu" loosungite ja mõõgatäristamise pärast muretseda pole :)"tarmo.tamm"
Mina isiklikult tervitaks seda, kui Alibaba jt ennast omal initsatiivil USA'st delistiks. Nagu ma ka varem mainisin, siis nii Tencent kui BYD kauplevad peamiselt Hong Kongis ja OTC. Tencentil on lisaks ka Frankfurti listing (nagu ka Alibabal ja Baidul). Tõmbaks selle plaastri maha ja läheks eluga edasi.. :) Ise nad siiski sellist initsatiivi ilmselt ei näita - pigem ootavad Hiina valitsuselt juhiseid.
Rääkida, et Hiina ei lase oma ettevõtetel kasumit teenida, on antud kontekstis ebatäpne. (Millistest ettevõtetest me räägime? JD aktsia on ka täna näiteks -9.45%, ometi on Alibaba aktsia viimasel ajal ju langenud suuresti just seetõttu, et JD justkui võidaks regulatsioonide tõttu neilt kõvasti turuosa.)
Eks igaüks loomulikult valib ju ise vastavalt enda eelistustele, riskitaluvusele, eelarvamustele, pädevusringile ja emotsioonidele sobivad investeeringud. Konsensuse puudumine tundub vähemalt mulle hea võimalusena ja volatiilsus on sageli hind, mida peab kõrge tootluse eest maksma.
Alibaba on iseenesest olnud (vähemalt) viimase 3 kvartali jooksul "superinvestorite" seas üks populaarsemaid aktsiaid. Ma ei soovitaks investeerida juhtudel, kui sisemine veendumus puudub - eriti Hiina puhul on volatiilsus ja müratase kõrged ning ilma veendumuseta on üsna keeruline emotsionaalsetest otsustest hoiduda. Kindlasti tasub meeles pidada, et Hiina pole ainus koht, kus investeerimisega raha teenitakse või kaotatakse (Docusign kukkus täna -42%, Asana -26.5% jne). Lisaks sõltuvad paljud USA ja Euroopa ettevõtted Hiinast ikka päris suurel määral. Ma ei saa aru näiteks sellest loogikast, et nt Hiina-Taiwani/USA sõda on justkui probleem ainult Hiina ettevõtetele ja aktsiatele, aga mitte Apple'le, LVMH'le, Starbucksile, Nike'le, Tesla'le jt ettevõtetele, mis Hiina tarbijatest päris palju sõltuvad?
Lühikeses perspektiivis loevad emotsioonid, pikas perspektiivis numbrid. Kui me räägime Alibabast, siis me räägime ettevõttest, millel on $330B market cap, $71B cashi, $25B free cash flow, investeerimisportfellis 400+ ettevõtet ning ilmselt suudavad nad isegi nõrgas makrokeskkonnas ikkagi 15-20% käivet kasvatada.
Mis puudutab common prosperity teemat, siis detailidesse süvenedes on Alibaba ja Tencenti puhul tegu ESG investeeringutega - nad pole ise kuskil väitnud, et tegu on annetustega ja tõenäoliselt nad ikkagi lõikavad sellest kõigest (lisaks PR'le) selgelt ka kasu. Väidetavalt oli keskvalitsus nende initsatiivi peale isegi veidi ärritunud, sest see moonutas common prosperity kuvandit ja tegelikult tahaksid nad saada annetusi rikastelt eraisikutelt, mitte niivõrd ettevõtetelt (annetuste maht on Hiinas võrreldes nt USA'ga palju madalam). Üleüldse on common prosperity laiem teema, kui lihtsalt rikastelt raha kogumine või maksude tõstmine: sinna alla kuulub muuhulgas ka avalike teenuste kättesaadavuse ühtlustamine, hariduse parendamine jpm. Keskklassi laienemine võiks küll olla asi, millest nt Alibaba kasu lõikab.
Kui ma vaatan Hiina regulatsioone ja kogu seda common prosperity teemat, siis tundub see kõik mulle tõepoolest palju mõistlikum kui nt USA poliitikute jutud sellest, kuidas unrealized capital gains tuleks maksustada. Ma ei ütle, et regulatsioonid ei mõjuta ettevõtteid, kuid see mõju on olnud nii negatiivne kui ka positiivne. -
"Street"
Sellega oled kursis, et värskete analüüside põhjal 2022 saavutab Hiina oma rahvaarvu tipu ja 2023. aastast algab järjest kiirenev langus? Erinevalt USAst või Euroopast ei suuda nad arvestatavalt immigrante ka sisse importida ja no palju õnne iibe ümberpööramise katsetamisel.
See, kas Hiina rahvaarv kasvab või ei kasva on marginaalse tähtsusega.
Globaalsete brändide Apple, Amazoni, Ikea, Toyota, Kia ja Samsungi puhul me ei räägi ju päritolumaa rahvaarvust?
Hiinast hakkab tulema üha rohkem globaalseid kaubamärke. Seni pakkus koduturg neile põhjatuid kasvuvõimalusi, kuid edaspidi hakatakse otsima kasvu välisturgudelt.
Suur koduturg annab neile tohutu eelise, sest enne välisriikidesse minekut ollakse juba harjutud väga suurte ärimahtudega.
Rahvaarvust suuremat tähtsust omab see, et:
1) Hiina majanduse mootor on linnad.
Järgmise 20 aasta jooksul liiguvad veel sajad miljonid inimesed linnadesse.
2) Sissetulekute kasv. Näiteks Shanghais kasvas palk viimase kümne aasta jooksul ligi kolm korda. Sissetulekud kasvavad kogu Hiinas kordades kiiremini kui USA's või Euroopas ehk Hiina sisetarbijad muutuvad järjest jõukamaks. Mis tähendab, et Hiina firmadel on palju kergem tulevikus siseturul marginaale tõsta kui lääne firmadel oma koduturgudel.
3) Globaalse tehase Hiina liikumine tootmiselt teenuste ja teadmiste põhise majanduse peale.
996 töökultuur (9-9ni kuus päeva nädalas) ei jäta just palju võimalusi raha kulutamiseks. Ühiskonna küpsemine viib selleni, et tulevikus jääb 72-tunnisest töönädalast järgi 40-50 tundi, mis avab tohutud võimalused HORECA ja meelelahutustööstuse arenguks.
4) Globaalsete kaubamärkide tekkimine. Sealhulgas tipptasemel (elektri)autod, lennukid, kiibitööstus, muu kõrgtehnoloogia ja tugev disainikeel. Hiina, kui kvaliteedimärk.
Mitte mingit sisulist takistust hiinlastel ükskõik mis valdkonnas tipptaseme saavutamisega ei ole. Hiinas lõpetab iga aasta ligi viis miljonit STEM tudengit, mis on ligi kümme korda rohkem kui USA's. Kusjuures ca 15 protsenti Ameerika STEM tudengitest on hiinlased.
Euroopas ja USA's võidutsevad pehmed teadused. Kui jätta sotsiaalteadused välja, siis on ka doktorikraadide arv Hiinas kõrgem kui USA's.
Ennustatakse, et järgmise viie aasta jooksul kasvab Hiina edu veelgi STEM ja doktorikraadide valdkonnas.
PISA testides on Hiina juba aastaid domineerinud, samal ajal kui USA õpilased on keskmike hulgas."Street"
Kuidas saab üldse mingit analüüsi teha, kui jätta rääkimata, et Hiina aktsiaturu väärtus on kukkunud triljoneid dollareid Hiina valitsuse enda debiilse poliitika tõttu, kus "ühisheaolu" on tõstetud konkreetselt olulisemaks, kui Hiina ettevõtete väärtus?
Tegu on Rootsi ja Soome stiilis jätkusuutliku ühiskonna ehitamisega.
Ma pakun, et enamikule maailma rahvastikust jättis debiilse mulje president Trump ja Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamine.
Koroonakriisile reageerimine oli üks debiilsemaid.
Pinged USA ühiskonnas on ebademokraatliku poliitika tulemus. Ameerikas ostavad suurkorporatsioonid endale sobivaid seadusi. Keskklassil ja vaestel on võimalusi tuleviku kujundamisse sekkuda minimaalselt, sellest ka Trumpi võimule tulek ja viha kasv USA ühiskonnas. Mida suuremad sisepinged USA ühiskonnas seda kergem on Hiinal maailmale moraalset kompassi näidata.
Kas Standard Oil tükeldamine sada aastat tagasi oli kommunismi ilming? Monopolivastased seadused on kommunism?
Ükskõik mida Hiina teeb, kohe tõmmatakse kommentaatorite poolt kommunismi plaat käima. USA majandus maksab tulevikus kõrget hinda selle eest, et suurkorporatsioone (FB, AMZN, GOOGL jne) pole veel tükeldama asutud. Need ettevõtted teevad kõik selleks, et võimalikud konkurendid eos hävitada või üles osta ja riiulile panna. -
"martk"
"Street"
Sellega oled kursis, et värskete analüüside põhjal 2022 saavutab Hiina oma rahvaarvu tipu ja 2023. aastast algab järjest kiirenev langus? Erinevalt USAst või Euroopast ei suuda nad arvestatavalt immigrante ka sisse importida ja no palju õnne iibe ümberpööramise katsetamisel.
See, kas Hiina rahvaarv kasvab või ei kasva on marginaalse tähtsusega.
Globaalsete brändide Apple, Amazoni, Ikea, Toyota, Kia ja Samsungi puhul me ei räägi ju päritolumaa rahvaarvust?
Hiinast hakkab tulema üha rohkem globaalseid kaubamärke. Seni pakkus koduturg neile põhjatuid kasvuvõimalusi, kuid edaspidi hakatakse otsima kasvu välisturgudelt.
Suur koduturg annab neile tohutu eelise, sest enne välisriikidesse minekut ollakse juba harjutud väga suurte ärimahtudega.
Rahvaarvust suuremat tähtsust omab see, et:
1) Hiina majanduse mootor on linnad.
Järgmise 20 aasta jooksul liiguvad veel sajad miljonid inimesed linnadesse.
2) Sissetulekute kasv. Näiteks Shanghais kasvas palk viimase kümne aasta jooksul ligi kolm korda. Sissetulekud kasvavad kogu Hiinas kordades kiiremini kui USA's või Euroopas ehk Hiina sisetarbijad muutuvad järjest jõukamaks. Mis tähendab, et Hiina firmadel on palju kergem tulevikus siseturul marginaale tõsta kui lääne firmadel oma koduturgudel.
3) Globaalse tehase Hiina liikumine tootmiselt teenuste ja teadmiste põhise majanduse peale.
996 töökultuur (9-9ni kuus päeva nädalas) ei jäta just palju võimalusi raha kulutamiseks. Ühiskonna küpsemine viib selleni, et tulevikus jääb 72-tunnisest töönädalast järgi 40-50 tundi, mis avab tohutud võimalused HORECA ja meelelahutustööstuse arenguks.
4) Globaalsete kaubamärkide tekkimine. Seal hulgas tipptasemel (elektri)autod, lennukid, kiibitööstus, muu kõrgtehnoloogia ja tugev disainikeel. Hiina, kui kvaliteedimärk.
Mitte mingit sisulist takistust hiinlastel ükskõik mis valdkonnas tipptaseme saavutamisega ei ole. Hiinas lõpetab iga aasta ligi viis miljonit STEM tudengit, mis on ligi kümme korda rohkem kui USA's. Kusjuures ca 15 protsenti Ameerika STEM tudengitest on hiinlased.
Euroopas ja USA's võidutsevad pehmed teadused. Kui jätta sotsiaalteadused välja, siis on ka doktorikraadide arv Hiinas kõrgem kui USA's.
Ennustatakse, et järgmise viie aasta jooksul kasvab Hiina edu veelgi STEM ja doktorikraadide valdkonnas.
PISA testides on Hiina juba aastaid domineerinud, samal ajal kui USA õpilased on keskmike hulgas."Street"
Kuidas saab üldse mingit analüüsi teha, kui jätta rääkimata, et Hiina aktsiaturu väärtus on kukkunud triljoneid dollareid Hiina valitsuse enda debiilse poliitika tõttu, kus "ühisheaolu" on tõstetud konkreetselt olulisemaks, kui Hiina ettevõtete väärtus?
Tegu on Rootsi ja Soome stiilis jätkusuutliku ühiskonna ehitamisega.
Ma pakun, et enamikule maailma rahvastikust jättis debiilse mulje president Trump ja Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamine.
Koroonakriisile reageerimine oli üks debiilsemaid.
Pinged USA ühiskonnas on ebademokraatliku poliitika tulemus. Ameerikas ostavad suurkorporatsioonid endale sobivaid seadusi. Keskklassil ja vaestel on võimalusi tuleviku kujundamisse sekkuda minimaalselt, sellest ka Trumpi võimule tulek ja viha kasv USA ühiskonnas. Mida suuremad sisepinged USA ühiskonnas seda kergem on Hiinal maailmale moraalset kompassi näidata.
Kas Standard Oil tükeldamine sada aastat tagasi oli kommunismi ilming? Monopolivastased seadused on kommunism?
Ükskõik mida Hiina teeb, kohe tõmmatakse kommentaatorite poolt kommunismi plaat käima. USA majandus maksab tulevikus kõrget hinda selle eest, et suurkorporatsioone (FB, AMZN, GOOGL jne) pole veel tükeldama asutud. Need ettevõtted teevad kõik selleks, et võimalikud konkurendid eos hävitada või üles osta ja riiulile panna.
Väga head mõtted! Lisaksin paar hüpoteesi omalt poolt juurde:
See, kes domineerib masinõpet ja tehisintellekti, hakkab väidetavalt domineerima maailma. Hiinlastel on selles osas mitu suurt eelist: tohutu andmete maht, inimeste valmisolek enda andmeid jagada, valitsuse sihipärane tegutsemine ja pikaajaline mõtlemine (vs valimistest valimisteni), tugevam infrastruktuur (domineerivad nt 5G osas), suurem STEM tudengite hulk jne. (Nendele, kes on teemast huvitatud, soovitan lugeda USA National Security Commission on Artificial Intelligence raportit, kus antud teema osas USA vaatevinklist häirekella lüüakse.)
Selle kohta on juba häid näiteid, kuidas Hiina ettevõtted suudavad oma algoritmide abil populaarseid tooteid luua ja eksportida. Bytedance'i TikTok on siinkohal üks hea näide. Hiljuti lõi näiteks prantslaste Sanofi käed Baidu'ga, et viimase algoritmide abil mRNA tooteid arendada. Või kui rääkida konkreetselt Alibabast, siis Alibaba toodete rahvusvaheliste kasutajate arv on pmst samal pulgal (ca 285 mln) Amazoni kasutajatega arvuga (lisaks on Alibabal veel ca 950 mln kasutajat Hiinas ja 2 kvartali jooksul peaks miljard kasutajat täis saama). Kultuuri eksportimiseks tundub väga hea võimalus olevat gaming - Tencent omab 40% Epic Games'st (Fortnite), 100% Riot Games'st (League of Legends), ~22% Sea Ltd'st ja isegi 84% soomlaste Supercell'st. (Nende portfellis peaks olema kokku üle 1100 erineva ettevõtte. Kui ma peaks ennustama, et mis on 10 aasta pärast maailma suurim ettevõte, siis minu pakkumine olekski ilmselt Tencent.)
Lisaks väärib ehk mainimist ka see, et minu arusaamist mööda on Hiinas ikkagi erinevad regulatoorsed organisatsioonid, kellel ei pruugi alati parimatest praktikatest päris sarnane nägemus olla. (Sageli räägitakse, et CCP tegi seda või toda, aga see tundub liiga üldistav.) Lisaks on ettevõtted nagu Tencent ja Alibaba selles keskkonnas suureks kasvanud ning nad peaks suutma kohaneda (jätame selle Jack Ma kõne kõrvale..). Nt hiljuti oli uudis, et Hiinas piirati Tencenti äppide update võimalust seoses PIPL ("Hiina GDPR") reeglite ebakorrapärase täitmisega. See piiramine (väga kerge karistus) tuli väidetavalt (alles!?) pärast 3-4 MIIT (Ministry of Industry and Information Technology) poolset hoiatust. Ehk siis päris nii ei tundu olevat, et probleemide korral lendab Xi isiklikult pulti ja hakkab firmasid lambist sulgema.
Tõsi, mis võib juhtuda tulevikus, on mingisugused piirangud platvormide take-rate kontekstis - eks näis, kuidas see välja mängib. -
Kas Tencenti, Alibabat, Bidut etc oleks mõistlikum otse Hong-Kongi börsilt osta ja vältida ADRe? Näitab, et LHV laseb küll kenasti.
-
Martk Hiina vastuvaidlematult helget tulevikku ülistavad jutud, sorry, meenutavad järjest enam kiidulaulu Brezhnevile ja lõpuks täiesti teemaväliselt tuleb whataboutism https://et.wikipedia.org/wiki/Aga_teil_lintšitakse_neegreid
Mul isiklikult kadus viimane intellektuaalne huvi selle koha pealt, kus hakati seletama, et Hiina pidi tahtma Rootsi või Soome moodi jätkusuutlikku ühiskonda üles ehitada. Rrrright...
Tarmo.tamm kommentaarid on mõnevõrra huvitavamad, aga loomupärase küünikuna häirib natuke see über-positiivsus. Küsiks otse: kui kõik need piirangud nii mõistlikud on ja kui kasv igal pool taevani ulatub ning Tencent peaks maailma suurimaks firmaks saama, siis miks seesama Tencent (milles USA investoreid ja fonde peaks olema suht näputäis, kaupleb Hong Kongis lõviosas) on hiinlaste enda poolt 50% alla tambitud oma tippudest ja sisuliselt 2018. aasta tasemetel, samal ajal kui globaalsed aktsiaturud on metsikult rallinud? -
Veel ohvreid. Alvin Chau (47) is in the news for all the wrong reasons now. He is behind bars as the most high-profile target of President Xi’s crackdown on Macau. The chief executive of Suncity Group has been arrested by police in Macau on allegations that he ran online gambling platforms accessible from mainland China, where all betting is banned except for the state lottery. His black book was crammed with the names of Beijing’s ultra-rich elite. Earlier this year it was reported that he had paid his former mistress £29 million after their affair ended. Analysts suggest that his detention is a significant escalation in Xi’s crusade against semi-autonomous Macau. Xi wants to promote wholesome Communist Party values.
-
Street
Nagu sa enda kohta nimetasid, küünikuna ei olegi sul võimet aru saada ei Soome, Rootsi ühiskonna plaanist, veelgi vähem Hiina pikast plaanist.
Tencenti küsimus on ka klassikaline segapudru küsimus. Sinna võib vastata mitmel eri moel, aga ikka saab iga vastusega vaielda. Mina pakuks, et tarmo.tamm natuke mõtlematult tõi näiteks Tencenti, sest see ei ole parim näide Hiina innovatsioonist. Gaming ei ole populaarne ega eesrindlik tööstusharu Hiina valitsuse jaoks ja väga paljud arvavad, et nad on absoluutselt õigel teel selle mõttetuse piiramisel, selle asemel, et klassikaliselt hakata klähvima kommunismi või inimõiguste teemal. Mitte kuskil maailmas pole hakatud võitlema selle tohutuid järgnevaid probleeme tekitava nähtusega, nagu seda on gamingu mõjud noortele ja sealtkaudu hiljem kõigile - Hiina seda teeb ja 12 punkti neile selle väga keeruka teema lahendamise katsetamise eest. Kas ka kohe leitakse õige käik, jäägu see vaidluste teemaks, kuid teine hiinlastele au andev omadus on see, et nad on võimelised paremat lahendust koheselt proovima, kui see on leitud ega pea suurrikkuritel enne oma kasumeid koju tuua laskma -
"Street"
Tarmo.tamm kommentaarid on mõnevõrra huvitavamad, aga loomupärase küünikuna häirib natuke see über-positiivsus. Küsiks otse: kui kõik need piirangud nii mõistlikud on ja kui kasv igal pool taevani ulatub ning Tencent peaks maailma suurimaks firmaks saama, siis miks seesama Tencent (milles USA investoreid ja fonde peaks olema suht näputäis, kaupleb Hong Kongis lõviosas) on hiinlaste enda poolt 50% alla tambitud oma tippudest ja sisuliselt 2018. aasta tasemetel, samal ajal kui globaalsed aktsiaturud on metsikult rallinud?
Ma ei ole kindel, kas "whataboutism" on antud kontekstis relevantne süüdistus. Kui me valime, kuhu investeerida, siis on igati mõistlik tuua välja kõikide laual olevate variantide riskid ja võimalused ning seejärel üritada valida, kus riski-tulu suhe on parim. St kui mul on laual Tencent vs Facebook, siis ma peaks ju mõlemal juhul mõtlema nii võimalikele plussidele kui miinustele? (Nt on väga palju neid, kes teevad Hiinat ja Hiinasse investeerimist maha ja promovad krüptot ning NFT'sid.)
Mis puudutab Soome vs Rootsi võrdlust, siis Charlie Mungeri sõnul üritab Hiina enim eeskuju võtta just Singapurist. (Muide Singapuri endine PM Lee Kuan Yew peaks olema Mungeri üks suurimaid eeskujusid.)
Võtan tagasiside liigse positiivsete postituste osas vastu. Ma iseenesest olen varasemalt positanud ka riskide kohta, kuid ehk oleksin võinud ka viimastes postitustes nendest siis rohkem rääkida, et tekiks kohe objektiivsem pilt. Ma kindlasti ei arva, et riskid puuduvad ja minu arust peab Hiinasse investeerimisel olema omajagu tugev ohutusmarginaal. (Samas nt Tencenti ja Alibaba puhul on see minu arvates hetkel olemas.) Mu eesmärk pole kedagi Hiinasse investeerima meelitada, vaid pigem iseenda hüpoteese tule alla seada.
Kui rääkida konreetselt Tencentist, siis varasemalt olen maininud, kuidas nii nemad kui ka nt Baidu saavad online tutoring crackdown śrapnelliga pihta. Tencenti jaoks oli tegu Top5 reklaamivertikaaliga. Üleüldse on reklaamiturul pigem nadi aeg ja CPM'd peaks olema kogu sektoris madalamad. (Kindlasti mängib rolli ka vähenenud nõudlus kinnisvaras, gamingus, kosmeetikas jne.) Tencenti sõnul peaks olukord paari kvartaliga stabiliseeruma. Õigemini peaksid nad suutma paari kvartaliga ümber kohaneda ning uuele kasvule korraliku vundamendi laduda. (Neil on erinevad rauad tules: e-commerce, cloud, SaaS, metaverse :D jne.)
Gaming piirangud langetasid Tencenti käivet vähem kui ma isiklikult arvasin, kuid endiselt on õhus (vähemalt minu jaoks) küsimus, et kui alaealisena arvutimänge mitte nii palju mängida, siis kuidas mõjutab see harjumusi täiskasvanuna. Väidetavalt on lisaks õhus ka gacha games piirangud. Nagu mainisin, siis alati on võimalik ka igasuguste take rate'ide piiramine (nt makselahenduste puhul jne).
Kindlasti on viimase poole aastaga löögi saanud ka Tencenti investeerimisportfelli väärtus. Samas on nende portfell ja võimekus teha häid investeeringuid ikkagi väga muljetavaldav ning on üks põhjustest, miks nad minu arvates maailma suurima ettevõtte tiitlile tulevikus tugevalt pretendeerivad.
Regulatsioonide positiivne pool tundub Tencenti jaoks olevat walled-gardens langemine ehk suurte ökosüsteemide avanemine konkurentidele (nt WeChat pay kasutamine Alibaba keskkondades).
Ehk siis nagu ma ka varasemalt mainisin: see pole nii, et eranditult kõik regulatsioonid mõjutavad eranditult kõiki ettevõtteid ainult negatiivselt. Ka suurettevõtete kontekstis tuleb ette nii piiravaid kui abistavaid regulatsioone.
Kindlasti tuleb üritada aru saada põhjus-tagajärg seostest ning see pole sugugi lihtne. Alibaba on siinkohal hea näide. Meedia ja sotsiaalmeedia narratiiv on olnud, et konkurendid (JD) võtavad neilt metsikult turuosa. Samas kui süveneda detailidesse, siis tundub kasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks olevat ebakindel makrokeskkond, mis on loodetavasti midagi ajutist. Ehk siis Alibaba tähtsaimates tootesegmentides (riided, kosmeetika) oligi üleriigiline langus. Samas JD keskendub suures osas elektroonikale ja see tootesegment toimis hästi ka Alibabal. JD tõi oma earnings call'is ka ise välja, et nende olulisemad tootekategooriad toimisid antud perioodil paremini. Lisaks tundub, et 1P retailerina (laovarud jms) oli neil lihtsam tulla toime igasuguste logistika ja tarneahela väljakutsetega.
Ma usun, et Alibaba reklaamitulu langus oli samuti vähemalt mingil määral seotud üleüldise reklaamituru nõrkusega. Huvitav oli näha ka seda, et Alibaba kasvu puhul toodi hästi palju välja just 1P retail kasvu osatähtsust, kuid tegelikult tuli ka JD kasv suuresti just 1P supermaketi segmendi pealt.
See muidugi ei tähenda, et Alibaba ei peaks konkurentsi pärast muretsema. Mingis osas on nende moat kindlasti nõrgenenud ("vali kahest üks" kaotamine), kuid näiteks PIPL (Hiina GDPR) tundub olevat neile jällegi uus moat. Ehk siis nagu olen ka varasemalt maininud, siis varasemalt nägid kaupmehed klientide kontaktandmeid ja võisid neid teistes kanalites kasutada. Nüüd on andmed anonümiseeritud ja see tekitab kõrgema switching cost'i.
Võib-olla need detailid on juba antud teemas kohati ebaolulised ja kaootilised, aga üritan lihtsalt illustreerida, kuidas artiklid ja pealkirjad ei anna head ülevaadet. Confirmation bias on ülikerge tekkima ning põhjus-tagajärg seoste väljaselgitamisel tasub olla ettevaatlik ja kriitiline - see on ka põhjus, miks ma üritan oma hüpoteese teiste inimestega jagada ja arutada. -
"Street"
Tarmo.tamm kommentaarid on mõnevõrra huvitavamad, aga loomupärase küünikuna häirib natuke see über-positiivsus. Küsiks otse: kui kõik need piirangud nii mõistlikud on ja kui kasv igal pool taevani ulatub ning Tencent peaks maailma suurimaks firmaks saama, siis miks seesama Tencent (milles USA investoreid ja fonde peaks olema suht näputäis, kaupleb Hong Kongis lõviosas) on hiinlaste enda poolt 50% alla tambitud oma tippudest ja sisuliselt 2018. aasta tasemetel, samal ajal kui globaalsed aktsiaturud on metsikult rallinud?
Ma vist ei vastanud otseselt sellele küsimusele. Tencenti aktsia on langenud, kuid fundamentaalselt pole ettevõttega justkui midagi katastroofilist juhtunud. Seega võib justkui järeldada, et hinda juhib eelkõige äärmiselt negatiivne sentiment. Kindlasti on globaalsetel turgudel näiteid selle kohta, kus pendel on teises äärmuses ja valuationid on ülikõrgel. Kahjuks või õnneks on turu ajastamine väga raske. Ma ei oska seda üldse prognoosida, et mida Tencenti aktsia teeb nt järgmise paari aasta jooksul - selle pärast soovitangi (Hiina) aktsiate pidevat sisse-välja hüppamist vältida.
Bullish hüpotees Tencenti kohta lähtub eelkõige nende juhtimiskvaliteedist (sh kohanemisvõime, suhted valitsusega jne), liidripositsioonist mitmetes perspektiivikates kategooriates ning nende investeerimisvõimekusest. Selle kõige juurde läheb siis ka eeldus, et Hiina majandusel läheb pikas perspektiivis ikkagi hästi ning nende globaalne mõjuvõim kasvab.
Sarnane prognoos on nt ka Mohnish Pabrail - tema mõtted Tencenti osas leiab sellest videost. -
siin on paar kuud vana artikkel uutele investoritele, mis lisariskid on Hiina aktsiate soetamisel, st mida sa tegelikult soetad:https://rahafoorum.ee/alibaba-baba-hk9988-hiina-aktsiad-vie-ja-adr/?fbclid=IwAR2ZtWc2suoZu_jTZgiLwpeJ1Al5do6wCF9_Tr15FwxAOd3c--XyOsoWmDc
-
Hiinasse investeerimisel on ka ajaline horisont oluline. Vaatasin oma tehingud hiina aktsiatega ja BIDU ja BABA on olnud portfellis pikalt , üle kümne aasta ja väljunud olen eelmise USA administratsiooni aktsioonide ajal.
Analüüsid on head aga lühiajalised. Osta tuleb miskit sellist, mis areneb pikalt. Ma kardan kohe neid vanu nimesid ja tehnoloogiaid.
-
Hiina regulaatorid üritavad turgu rahustada.
Siin ka Bloombergi artikkel sama teema kohta.
Ühtlasi käivad sahinad, et oleme suuremate regulatoorsete muudatuste perioodi lõpusirgel. Ehk 03.12.21 võis tähistada põhja. -
USA vs Hiina.
S&P 500 indeksi valuatsioonist moodustab 50 protsenti õhk, tehnoloogiaaktsiate ja Nasdaq 100 puhul on õhu osakaal suurusjärgus 75 protsenti.
USA turul on praegu käimas eepiliste mõõtmetega spekulatiivne maania. Aasta 1999 vol 2.
Eestis käib samuti maania, mis läheb enne muusika lõppu veel absurdsemaks.
Aktsiate ralli USA turul jätkub kuni jätkub kogenematuid investoreid. Pea kõikide varade valuatsioonid - sealhulgas Private Equity ja Venture Capital - on paigast ära. IPO'd ja SPAC'id on tänapäeval puha finantsprügi. Loll raha lihtsalt ei saa aru sentimendi mõjust varahindadele.
Häid diile saada on pea võimatu.
Niipea kui sentiment muutub lendab ka fundamentaal vastu taevast.
Sentiment põhjustab fundamentaali mitte vastupidi.
Aktsiaturgudel ja majanduses võtavad inimesed otsuseid vastu emotsionaalsetel põhjustel. Inimesed ei ole masinad.
Ettevõtte juht suurendab investeeringuid tootmisvõimsuse tõstmiseks, sest tema kindlustunne on kõrge. Kõrge on kindlustunne sellepärast, et iga päev uusi rekordeid tegevad aktsiaturud sisendavad optimismi. Aktsiaturud on oma olemuselt edasi vaatavad. Kõige rohkem raha teeb turgudel see, kes suudab sündmuste ja nähtuste arengut teistest täpsemini ette aimata.
Ei, ettevõtte juht ei käi iga päev turgude meeleolu kontrollimas. Tema sõbrad, lähedased ja kolleegid teevad seda. Aktsiaturgude meeleolu mõjutab kogu ühiskonda, ilma, et asjaosalised saaksid aru, kust nende meeleolu alged pärit on.
Enamik ettevõtete juhte on suurima kindlustundega kõige ebasobivamal hetkel.
Enamik ettevõtteid teevad kõige uljamaid laienemisplaane just siis, kui tuleks täiega pidurit vajutada.
Enamik inimesi kopeerib teiste meeleolu ja käitumist.
On tavaline, et turu tipus võtavad ettevõtted laene, et dividende maksta ja aktsiaid tagasi osta. Nagu kombeks, ostetakse pullituru tipust absurdsete valuatsioonide pealt ettevõtteid üle, et need siis karuturul kahjumisse kanda. Kõige rohkem M&A tehinguid tehakse just turu tipus. Suurim raha aktsiate tagasiostmisse voolab turu tipus.
Seevastu karuturu põhjas on kõik ära hirmutatud ja konservatiivsed, selle asemel, et ahnitseda teistelt odavate hindadega tootmisvõimsust.
Hiina aktsiate puhul on vähemalt tänaste hinnatasemete juures tagumik hästi kaitstud (margin of safety) ja kui Hiina lõpu ennustajad eksivad (ning nad eksivad), siis on ülespoole risk meeletu.
Vähemalt investorile tasutakse siin riski võtmise eest.
USA ettevõtete investorid on tänaste rekordiliste valuatsioonide juures äärmiselt naiivsed arvates, et koduturult välja kasvanud Hiina ettevõtted kunagi nende kasumite kallale ei tule.
Hiinlased on alati olnud maiad võõraste kasumite peale. See nimekiri tööstustest mille nad üle on võtnud, on liiga pikk, et siin ära tuua.
Hiina ettevõtted on saamas tehnoloogiliselt piisavalt küpseks, et minna järele Lääne kõige tuntumatele ja tulusamatele kaubamärkidele.
Maailma suurim traktorite ja põllutehnika valmistaja John Deere kaupleb oma ajaloo kõrgeima valuatsiooni peal. Kas tõesti usute, et hiinlased ei suuda maailmale pakkuda parema hinna ja kvaliteedi suhtega traktoreid? Täpselt sama teema kõikide teiste valdkondadega. USA aktsiatel ei ole Hiina riski hinnas sees!
USA aktsiate puhul turvaline upside puudub. Pärast seda kui turg ekstreemis ära käib, saab USA aktsiatest järgmiseks 10 aastaks surnud varaklass.
Idufirmasid tabab lähiaastatel tuumatalv. Mitte keegi idudele raha juurde ei anna, vastupidi, kõik tormavad korraga väljapääsu poole.
Nii globaalses kui eesti investorite kogukonnas jääb varsti päris vaikseks, sest millestki muust peale kahjumite rääkida ei ole.
Lühikeses perspektiivis (6-12 kuud) USA turu suhtes positiivne suhtumine, kuid pikas perspektiivis (5-10a) äärmiselt küüniline.GUANGZHOU, China — Chinese technology companies are considering expanding overseas much earlier in their lifecycles, a venture capitalist told CNBC — marking a shift in attitude among firms in the world’s second-largest economy.
That shift has been prompted in part by China’s tighter regulatory scrutiny on technology as well competitive pressure in certain sectors, according to Ben Harburg, managing partner at venture capital firm MSA Capital.
“It’s also forcing Chinese companies much earlier in their lifecycle to think about going global,” Harburg said at CNBC’s annual East Tech West conference in Nansha, south China.
Harburg said that a few years ago, his venture capital firm was working with social media or cross-border e-commerce companies that were more mature. But today, early-stage companies in sectors from artificial intelligence to health care are going global or “thinking about plotting their globalization strategy,” he said.
https://www.cnbc.com/2021/12/06/chinese-tech-companies-are-just-starting-to-go-global-vc-says.html -
Hea lobe jutt, mis võib teatud asjaoludel isegi nii minna.
ainus asi, mille mugavalt ära unustad, et kui USA aktsiatest (ja majandusest järelikult ka) saab surnud varaklass, siis Hiina aktsiatest saab zombie varaklass. :D võibolla mõnevõrra väiksemate lossidega."martk"
USA aktsiate puhul turvaline upside puudub. Pärast seda kui turg ekstreemis ära käib, saab USA aktsiatest järgmiseks 10 aastaks surnud varaklass.
Idufirmasid tabab lähiaastatel tuumatalv. Mitte keegi idudele raha juurde ei anna, vastupidi, kõik tormavad korraga väljapääsu poole.
Nii globaalses kui eesti investorite kogukonnas jääb varsti päris vaikseks, sest millestki muust peale kahjumite rääkida ei ole. -
https://www.youtube.com/c/serpentza/videos
https://www.youtube.com/c/ADVChina/videos
rohkem vist pole midagi vaja öelda.. -
Natuke rohkem võiks sest pelgalt mingite suva linkide peale ei viitsita neid ilmselt lahtigi teha.
-
Evergrande’s overseas bonds are officially in default, according to Fitch, which has become the first credit-rating agency to take that step. Co. missed a key bond payment worth about $82.5 million that was due to be paid to international investors on Monday. Fitch said that it had sought confirmation of payment from Evergrande but the company had not responded. “We are therefore assuming that they were not paid,” the agency said. It has now downgraded them to Restricted Default, which means that they are in default but the borrower, Evergrande, has not yet entered into formal bankruptcy proceedings.
Hui Ka Yan, who was once China’s richest man, has been selling his personal assets to raise cash to pay staff and to try to save the business. Last month he sold personal assets, including a villa in Hong Kong and private jets, worth about £815 million.
Kaisa, another developer with huge debts, has been struggling to keep up with its repayments. Fitch has also downgraded Kaisa to restricted default after it failed to repay a $400 million bond that matured on Tuesday. Kaisa has about $12 billion of international bonds outstanding, versus $19 billion outstanding for Evergrande. -
Fitch võib rääkida mida ta tahab aga Hiinlased ei tunnista mingit pankroti.
Ütlevad ühe maagilise sõna restruktureerime ja kogu maailma jääb uskuma ja kõik rõkkab jälle.
Nii, et buy the fucking dip. -
Wtf
Järsku ilmub foorumisse mingi krdi onu Tarmo, kellel on kogu inside info CCP-st? 😮
Eino laske käia kes veel aru ei saa, kuhu perse viib kommu(sotsia)lism eventually -
Parimad võimalused raha teha tekivad siis, kui turuosalised on milleski väga kindlad. Peaaegu alati, võib-olla isegi alati, osutuvad turuosaliste arvamuse kohaliselt "investeerimiskõlbmatud" varad suurepärasteks investeeringuteks.
Turuosaliste enamusel ei ole kunagi õigus.
Täna oleme sentimendiga seal kus Hiina aktsiate kohta positiivset nägemust omavaid inimesi loobitakse internetifoorumites kividega.
Kõike rohkem meeldimisi SeekingAplha's saavad negatiivsed kommentaarid.
Lühiajalises plaanis teeme Hiina aktsiatega ilmselt veel uued põhjad (müügipaanika, mis paneb i-le täpi), kuid viie aasta pärast olukorrale tagasi vaadates näeksime, et juba täna on käes suurepärane ostukoht.
