Kas Soomes uus lama, mis sedapuhku kandub ka Eestisse?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Viimase nädala jooksul on eestimaalasteni sh minuni jõudnud kaks üsna vastukäivat uudist.
Ühelt poolt HP igati positiivsed kvartalitulemused, mis on sundinud Neivelti ja massimeediat rääkima sellest, kuidas stagnatsioon maailmamajanduses jätab Eesti puutumata.
Teiselt poolt olen põhjanaabritega vesteldes kuulnud tihtipeale hoiatusi selle kohta, kuidas Soome majandus on siirdumas üha sügavamasse stagnatsiooni, tõuseb tööpuudus jne ning et lähema aasta - poolteise jooksul lööb see valusasti ka Eesti pihta. Sest kellega me praegu ikka kõige enam seotud oleme!
Värske uudis BNS-ilt (Soome elektroonikatööstuse allhankija Elcoteq vähendab tänavu töötajate arvu Eestis ligi 400 inimese vőrra, teatas Elcoteq Helsingi börsile. Elcoteq teatas, et vähendab töökohtade arvu valdavalt tähtajaliste töölepingute pikendamata jätmisega.)
tundub nagu igati kinnitavat teist elik mustemat stsenaariumit.
Millised on arvamused? -
elcoteqi probleemid on ammu teada ja hea, et nad asjadele reageerivad. soomel läheb kindlasti halvemini kui näiteks aasta eest. samas ega keegi ei oska ju täpselt tulevikku ette ennustada, et kas tegu on normaalse majandustsükliga või sügava depressiooni algusega. ise usun pigem normaalsesse tsüklisse. usutav tundub ka idee, et eesti võib euroopa langusest puutumata jääda. siiamaani on vist kinnitust leidnud stsenaarium, et probleemide tõttu euroopas on euroopa ettevõtted sunnitud odavamaid tootvisvõimalusi otsima, selles osas on eestil eeliseid ja eesti võidab neist probleemidest - investeeritakse eestisse.
-
Tundub, et Soome ja Eesti majandused ei ole päris samas majandustsükli faasis liikunud. Börs eriti. See võib õige olla, et hakatakse Soomes efektiivsust nõudma ja vaadatakse enam Eesti poole. Telekomivarustuse tootjad liikusid samuti USA-s outsourcingu poole parandades veidi viimaste majandusseisu. Arvan, et Soome ja USA majandused oli ikka mull sees. Eestis vist ei ole, eriti, börsil küll mitte.
-
Eesti börsil pole mulli sees, seda kindlasti mitte! Ja ega lähemal ajal ilmselt ei tule ka.
Küll aga on olukord murettekitav reaalsektoris. Suvised ilusad numbrid sügisel nii ilusaks ilmsalt ei jää, seda eriti tööpuuduse valdkonnas. Kindlasti vaadatakse nii Soomes kui mujal maailmas efektiivsuse poole ja otsitakse odavamaid allhanke võimalusi, kuid seda on tehtud ju tegelikult kogu aeg.
Määravaks probleemiks on ikkagi nõudluse vähenemine nii ameerika kui euroopa turgudel, mis lööb valusasti allhanke sisseostjate pihta.
Pealegi on mull (hetkel küll veel väike) tekkinud ootamatult kinnisvaraturul.
Mõtlemisainet jätkub! -
Viimase nädala muljed Soome tehnoloogiaettevõtete suhtes on kõike muud kui positiivsed.
Näiteid:
Benefonil on cash otsas ja firma endiselt cash flow negatiivne. Pankrot?
Eile juhtusin rääkima ühe Soome börsifirma Eesti allettevõtte(mitte Elqoteq) inimesega. Ka firma Eesti allettevõte on paralüseeritud, inimestel pole tööd.
Tundub, et koondamised on vaid aja küsimus.
Hansa rõõmustavte tulemuste põhjal ei tohiks liiga kaugele minevaid järeldusi teha.
Jaepankade kasumid reageerivad majanduskeskkonna muutustele suhtelise hilinemisega.
Langus algab reeglina laoseisude üleliigse kasvu põhjustatud nõudluse langusest investeerimiskaupade sektoris. Firmad reageerivad sellele ümberkorraldustega (tegevuse kokkutõmbamine) viibega. Üksikisikute tarbimine/krediidivõime reageerib samuti pisikese viibega.
Samas olen nõus, et Eesti majanduse struktuur on heaoluühiskonna riikidega võrreldes endiselt paindlikum. Mis pakub mõnevõrra kaitset negatiivsete välismõjude eest. -
Kuulge kas see lama ei ole siiski rokem nagu tehnoloogia sektoris???
Ilma naljata - põhiline kasv ja buum toimusid just seal. No ei ole vaja inimestel iga poole aasta tagant vahetada telefoni ja arvutit(koduarvutit)või siis arvuti softi.
Soomlased ennustasid pauku juba 1999 sügisel. Põhjenduseks tõid nad välja, et inimesed ei jõua kohaneda aina uute lahenduste ja vahetuva tehnoloogiaga ja juba siis ei kasutatud pooltki võimalustest, mida uuendused pakkusid.
Soomlaste nn. savupiipu teolisuus aga näitab päris häid tulemusi, ka PEd on äärmiselt mõistlikud.
Siin palju räägitud Seppo Saarioinen vaatab ja on investeerinud tänaseks põhilisel vana majanduse ettevõtetesse , ehk metalli ja puitu.
Soome börsi buum aga põhines Nokial ja Soneral. Tänu Nokiale tekkis hulganisti viimasega nii otseselt kui kaudselt seotud ettevõtteid. Buumi ajal listiti ka need. Seega on ikka laks seotud just selle sektoriga.
Kuigi ei saa välistada, arvestades Nokia suurt rolli Soome majanduses, et võimendudes laieneb lama ka muudele sektoritele. Näiteks kinnisvarale: Helsingis on (kui ma ei eksi) seoses EU ga kinnisvara hinnad tõusnud pea 3 korda! Nii, et.....
Eestisse aga laieneb soome jahtumine just läbi elektroonika allhanke tööde (metall ja koostetööd). Neid ettevõtteid ei ole aga kuigi palju. -
Tõsi ta on, see lama tabab ennekõike tehnoloogiasektorit, ses pole vähimatki kahtlust! Kuid kui asi sellega piirduks, oleksid mõjud suhteliselt talutavad. Siiski, ainuüksi Nokia osa Soome majanduses on päris suur, tema teenindamisega on samuti paljud seotud. Tagasilöök tuleb seeläbi kindlalt kõikidesse majandusharudesse, tehnoloogia saab lihtsalt esimesena pihta ja temast saab lama alguse. Kuid nii saavad kaudselt oma löögi ka Eesti ettevõtted. Ajanihkega, tõsi, kuid saavad ikkagi.
Tarbimise vähenedes kogu maailmas ei ole Eestil paindlikkusega suurt midagi peale hakata. Ehk, utreerin, pole kuigi mõttekas painutada end Venemaa ja Aafrika vahel. Majandus jahtub suurimatel turgudel ja Soome on tegelikult vaid sillaks Euroopa ja Eesti vahel. -
Seda küll ei usu, et Helsingi kinnisvara EU tõttu kolm korda kallines. Isegi praegu on võimalik Helsingi äärelinnas leida korterit hinnaga 15000 EEK-i ruut, samas kui Tallinna kesklinna kandis eriti alla 10000 EEK-i midagi ei leia, äärelinnas algavad hinnad vist 6000ga. Soome korterite hinnad on viimasel ajal küll hakanud juba allapoole liikuma. Eestis jätkub tõus. Arvestades keskmise palga kuuekordset vahet, tundub Eesti kinnisvaraturg küll mulli sisaldavat.
-
Eesti kinnisvaraturu puhul tundub mulli-jutt käivat siiski vaid Tallinnast. Jõgeval ja Võhmas ületab pakkumine selgelt nõudluse, kuigi hinnad on tunduvalt madalamad :-)
Tallinna mullist lastakse aga järgmise aasta jooksul ilusti õhk välja, sest kui tööpuudus hakkab kasvama ja reaalsed sissetulekud ei tõuse, on oodata paarikümneprotsendilist hinnalangust. -
selle meie kinnisvaraga on jama selles, et mina arvasin juba 1998, tollal ProKapitali hinnates, et asi on üle võlli läinud ja teiste hulgas ProKapital hindab Eesti turu võimalusi üle.
Paraku on mul tulnud pettuda - kuigi Pro pole kunagi õieti alustanud oma eluasemete megaprojekti Tondi kasarmute kandis, on ta ometi enamikust vanalinna projektidest puhtalt (?) välja tulnud.
Ühesõnaga, oodatud matsu pole aset leidnud. Aga ega vist need kesklinna hinnakruvijad eriti palkadest, intressidest ja muus sellisest ei sõltugi - laovad lihtsalt klotsi lauanurgale ja polegi probleemi. -
Tagasi majanduslanguse või -kriisi juurde. Minu arvates ei hakka sel aastal Eestis majandus langema ega isega aeglustuma. Soomes ja muudes arenevates riikides on asi teine, meil aga tuleb tõenäoliselt arvestada järgmise aasta (s.t. 2001) vähendatud SKP kasvuprognoosiga.
Kuigi Soomes ja nt USAs on probleemide aeg (nii makro, kui mikrotasandil) on juba käes, kandub see mingil määral Eesti majandusele ja siinsetele ettevõtetele aasta-poolteise hilinemisega. Välisettevõtted hakkavad oma tootmist kokku tõmbama (vähem tellimusi meie allhankijatele), tööjõu massiliselt koondama (välismaalaste tulud kukkuvad - aga need on kõik potentsiaalsed turistid ja peamine tuluallikas Eesti teenindussektorile) jne.
Muidugi tuleb tunnistada, et Eesti "majanduse paindlik struktuur" loodetavasti aitab ettevõttel üle mõõna saada. ...Hansapank aga lihtsalt ajab kasumit, pidevalt tõstes oma hindu ja suurendades marginaali. Kaldun arvama, et HP saaks edukalt korralikku kasumi toota ka majanduslanguse ajal (vt eelmised paar-kolm aastat). -
Absoluutselt nõus, et Soome "uus lama" on tehnoloogiasektori probleem. Kuid see võib ju lumepalli veerema lükata. Rohkem pessimismi kärbib ka vana majanduse nõudlust. Hirmuäratav on ka arenenud maailma üksmeelne jahtumine, mille lõppu veel jõutud pole. Kui kannatab arenenud maades ka vana majandus, pole Eestil eksporti tänades kusagile pääsu mõjude eest. Kuigi taasärkavat ida võib ehk kasutada riskide maandamiseks.
Hansapank Eesti majanduslangusest vist tervelt küll ei pääse. Näiteks mis saab laenudest, mis on välja antud? Mis saab säästmisest?
Minu meelest kinnisvarahindadel on pikaajaliselt tõusuruumi tasemeni (x korda ehitushind), (x < 1). Ülejäänud hind peaks sõltuma maa hinnast? Vähemalt maa hinnaks see hinnavahe loetakse, kui hind ületab ehitushinda. Kuna ehitushinnad viimastel aastatel 2-3% aastas on kasvanud ja kinnisvara 10-20% aastas, siis igavesti see nii ei kesta. -
See väide, et mingit aeglustumist aset ei leia on küll vale. Aeglustumine on nüüdseks kestnud juba pea aasta ja kestab kindlasti veel natuke edasi. Aeglustumine tööstuses, tarbimises, ekspordis, impordis - pea igal pool kuhu vaatad.
-
matrox, kas sa leiad, et mõjud annavad ennast juba tunda ja juba sel aastal kasv aeglustub?
OK, Neivelti jutt kuulub rohkem PR valdkonda, ega ta ei saagi teist juttu rääkida. Amet selline.
Praegu on siiski vara nutta. Meenuta 97-98 kvartaleid, kuidas ja millal asi reaalis hapuks läks. Börs oli läbi põranda, aga majandus kasvas kahekohaliste numbritega.
Greeki poolt välja käidud argumendid on minu meelest õiged ja parimad. Hansapank elab lihtsalt tänu oma monopoolsele staatusele hästi, aga ülejäänud majandus saab oma laksu üsna valusasti kätte igas sektoris. Aga asi läheb tõsiseks alles järgmisel aastal, arvan. -
Väike, aga minu meelest üldse mitte väheoluline lause siitsamast LHVD-st:
Nordea alandas Soome majanduskasvu prognoosi 3,4% kidurale 1,3%.
any comments? -
Täna on seda teemat päris pikalt lehtedes jaarutatud. Fakt see on, et soomlastel on hirm naha vahel: kõik mäletavad 90-ndate algust vägagi selgelt. Mis on täna siis soomes teisiti? Tegelikult vägagi oluline punkt (siin vajaksin meie analüütikute abi): nimelt minu teada ei ole eralaenude osa nii metsik, milline oli 80ndate lõpus. Seega kui ka lama tuleb, siis elatakse see päris rahulikult üle (vist). Seda siis säästude arvelt. Alles veel paar aastat tagasi olid soome pangad hädas, sest inimesed ei tahnud eriti laenu võtta. Muidugi , kui see rahakene ei ole investeeritud aktsiatesse või siis fondidesse....
Saarioinen ise muidugi väidab, et ootab aktsiatega seni, kuni 200 päeva libisev ülesse pöörab...
To Neto: uusehituse hinnad soomes on samad, ainult ühik on teine:FIM -
ÄP Online annab päris üksüheselt mõistetava pildi asjade kulust:
"USA mõõdupuu järgi on Soome majandus languses
Soome kogutoodang on eelmise aastaga võrreldes vähenenud kuu arvestuses kaks kuud järjest: mais 0,8% ja juunis 0,3%, kirjutab Kauppalehti."
Tunduvalt asjalikum on aga paberversioonis välja toodud IMF-i tulevikuväljavaade kogu maailma kohta... -
Täna on siis jälle kerge krahh TVB-l. HP, ETL ja NORMA kõik kõvasti alla. Lisanimekirjas sama.
-
Või on see Ernesto kättemaks TVB-le ;)
-
Lihtne vastus küsimusele on muidugi: "sedapuhku küll". Lihtsalt eelmine kord ei olnud Eestis midagi võimalik mõjutada.
Neivelti jutt on (nagu mainitud) mõistetav PR seisukohast, kuid muidu väga ohtlik (tegelikult usun, et tema jutt oli pisut kontekstist välja kistud).
On muidugi hulk tegureid mis Eestis teistmoodi kui mujal, kuid kõik neist ei ole tingimata positiivsed
1. Puudub tugev eraisikute laenukoormus (krahh ei saa olla seetõttu väga tugev)
2. Halli sektori osakaal on väga suur (iga märk palkade suurenemisest ei tähenda tegelikult inimeste sissetulekute suurenemist, annab vale märgi majanduse juhtimiseks)
3. Eelmisest punktist johtuvalt ei näita ka palkade suurenemisele alla jääv tootlikuse kasv õiget pilti.
4. "Minimaalne ostukorv" on väga odav suuresti tänu NLiidu ajast jäänud elamispindadele, mis inimestel täna üliodavalt käes.
jne.
Kuna pangad arusaadavatel põhjustel tegelevad hetkel sellega, et suurendada just eraisikute laene, siis mida aeg edasi, seda tundlikumaks Eesti muutub.
Ja kindlasti on Eesti väga tugevalt mõjutatud oma naabritest. Eesti sisenõudlus on veelgi volatiilsem kui seda ei siluks välisnõudlus. Minu jaoks tundus eriti ohtlik Eesti eksordi suur kasv- õigemini see, et kasv ei olnud mahus, vaid hindades- Eesti ekspordiartiklite nimistu ei ole nii lai, et need üksteist siluksid (s.t. hinnakõikumised on olulise tähtsusega). Kui välisnõudlus väheneb, on Eesti eksport ilmselt löögi all. Kas sisenõudlus suudab seda kompenseerida? -
Hoppaa..
Seda, et kas LHV tegeleb alates tänasest majanduslanguseks valmistumisega? Keegi igal juhul müüs suhteliselt valimatult aktsiaid?
Ja kui nii, siis saab varsti HPd osta jälle alla saja eegu? Ja seda pagana telkut miskit 30ne kandis? OK, andke tuld, sobib mulle. -
siin paljud nendivad, et iseenesestmõistetav on see, et neivelt räägib avalikkusele eesti majanduse käekäigu kohta PR eesmärkidel valesid või pooltõdesid. keegi võiks seda loogikat lahti seletada. kas on analoogseid näiteid ka varasemast neivelti avaldustest?
-
Pigem on näiteid tuua sellest, et ajakirjanikud valavad kellegi sõnad teise konteksti; saades niiviisi endale meelepärase tulemuse. Samal ajal jättes allteksti vasturääkivused, mida saab originaali kaela ajada.
Mis puudutab majanduslangust ja börsi, siis TSE ei ole sugugi Eesti majanduse läbilõige. Ühest küljest on õige, et majandusaktiivsusel elavad sektorid (nagu telekom ja pangandus- ehk TSE) liiguvad sõltuvalt kogu majandusest, teisest küljest ei liigu kogu majandus niiväga sõltuvalt neist sektoritest.
Telekomide probleem on see, et keegi ei oska neid hetkel hinnata. Tulevikku vaadates ei tea keegi, mille arvelt hakkavad tulud tulema, kuidas need jagunevad jaotuskanali ja sisupakkuja vahel jne.
Niikaua kuni (analüütikutevahelist) kokkulepet ei ole, ei usu turg ka ühtegi analüütikut. Ja trend püsib. -
Neivelt peaks olema küllaltki vilets PR inimene, sest vähemalt siiani on ta minu meelest rääkinud seda, mida ta mõtleb ja pooltõed pole samuti tema spetsialiteet. Kuigi osadele seisukohtadele võiks ehk osaliselt vastu vaielda (näiteks EURi kasutuselevõtmine), on ta yks tagumisi inimesi, kellelt võiks oodata mingit "strong dollar is good for America" tyypi kampaaniat. Ilmselt oli kas sõnastus ebatäpne või ajakirjanik nagu nad on.
-
Pole nõus, Loowi!
Euro enneaegne kasutuselevõtt oli 100% üksüheselt mõistetav, siin pole võimalik mitut moodi tõlgendada. Pärast seda pole ka võimalik Neivelti juttu tõsiselt võtta.
Mitte et ta rumal oleks, ilmselt on ta targem mees kui mina ja enamik siit kokku. Ega ta muidu ei saaks sellise koha peal töötada.
Kuid ilmselt kuulub lauslolluste rääkimine tema ametikohustuste hulka :-( -
To: Velikij
Kunagi mulle meeldis hirmsasti inimesi kataloogida. Tollel ajal oleks sa nähtavasti sattunud "hyyumärgi-mehe" kategooriasse, kes hõikab välja kõiksugu väiteid, vaevumata neid kuidagiviisi põhjendama.
Mida nimelt sa lauslolluseks pead: euro kasutuselevõttu? Ma olen sulle XO sees, kui sa suudad selle väite nii ära põhjendada, et näiteks Matrox ja Tqnis on sinu argumentide põhjal nõus, et see on lauslollus. Ehk see tasub veidi pikemini põhjendamise vaeva? Ja ega see Neivelti algne väidegi polnud midagi taolist, mida saaks lihtsasti ümber lükata. -
Kõva sõna see XO. Mulle maitseb:-)
Ja lauslollus on selge utreerimine, aga mis parata, kui inimesed mõnikord väga detailideni asju võtavad.
OK, sõnastame asja ümber:
Indrek Neivelti seisukoht poolteist aastat tagasi, mille kohaselt Eesti oleks pidanud võtma kasutusele euroraha enne Euroopa Liidu täisõiguslikuks liikmeks saamist ning Euroopa majandus- ja rahaliidu liikmeks saamist koos vähemalt 2-aastase prooviperioodiga on absoluutselt ja täielikult vale. Vale siis, vale nüüd ja vale ka tulevikus.
Kas selle väite eest konjakit saab .-)? -
P.S. Neivelti algse väite lükkavad ümber aeg, Euroopa Keskpank ja Eesti Pank.
-
mis vahet sel on kas eesti v6tab euro kasutusele v6i mitte, kui dem on euroga seoutd ja eek on demiga seotud?
ehk ainult see et eeku voime me seadusega muuta, eurot mitte? -
Siis on ju päris hea väide, kui selle ümberlykkamiseks on vajalik koguni aja ja ECB abi?
-
Loowi (& all),
Palun võta oma väidetes veidi agressiivsust maha! Nii on raske suhelda.
Ja palun arvesta suhtlemises (ka foorumis) asjaolu, et kritiseerida või maha teha või vaidlustada on mõtet väidet elik tegu (sest ka sõna on tegu), mitte aga inimest!
Rõhutan, Neivelti 1 konkreetne avaldus võib olla rumal, vale ja väär ning isegi lausloll. Kuid see on avaldus Hansapanga kliendilehes, mitte Indrek Neivelt kui inimene!
Kirjutan siin paljud laused hüüumärkidega. See ei tähenda, et ma peaksin kedagi hüüu- või jutumärgimeheks tituleerima. Silte on lihtne juurde kleepida.
Ma ei näe mingit vajadust segada asja sisse Tõnist või matroxi (kuigi ma teda väga austan!). Seda vaid juhul kui nad selleks ise soovi avaldavad. Muide, siin LHVD's on olemas kihlveokontor ja seda haldab Graafik, mitte Tõnis.
See XO jääb praeguse seisuga kindlalt Sulle. Juba ainuüksi seetõttu, et selliseid tingimusi pole võimalik vastu võtta - nad on liiga ebamäärased. Ei saa ka kihla vedada selle peale, et Neivelti avaldused on rumalad või hullem veel, Eestile kahjulikud, süüdimatud või mida iganes. Nende mõõtkava on subjektiivne.
Kihla võib vedada näiteks selle peale, et millal euroraha (EUR) vahetab Eestis ametliku maksevahendina välja eesti krooni(EEK). Seda kasvõi XO peale, kui tingimused sobivad. Mitte aga selle peale, et keegi usub, et kellegi väide on loll või lihtsalt rumal.
Rohkem rahu, viisakust ja tolerantsust!
peace! -
Hysti tehtud vennas VELIKJI! Both- Nokia and Ericson went down today! Metallide hinnad kukuvad. Maailma yks suurimaid Nikli tootjaid Hiinas sulges yhe tehase kuna metalli hinnad on nii all! Hiinas! Usa-s on juba mitmed metalli tootjad oma tehaste osad sulgenud lisaks muudele ekonoomika harude downsizidele.
Mis visiidil Putin Soomes kyis? Mida seal arutati?
Tapa tahab sulgeda raudtee parandustyykoja, mis jytab tyyta 350 inimest. EESTI raamatukylas teeb tyyd yks viiendik ehk 20% kyla workingforceist. Seega 80% kyla WF on tyyta, mis tyhendab et praegused tyytajad peavad ka nende lauale leiva panema millest jytkub ainult neile ega lase myelda perekonna soetamisele ning juurdekasvu peale.
Mis vyimalused on siis noortel kes tahaks tyyd teha, pere luua ning lapsed -EESTI riigi tuleviku soetada. Vyimalus nr.1 lahkuda kodukohast suuremasse EESTI linna ning alustada 0. Nr.2 lahkuda EESTIST vylismaale ning luua omale pere seal ning toota tulevikku vylisriigile.
Vennnas TAAVI foorumi teemast Vyidu taktika vyiks vylja arvutada palju lyheb maksma EESTI rahvale mitte riigile iga pyev millal lahhkub yks tyyjyus vend vyi yde kodukohast. Kui palju toitu jyyb kohalikust poest ostmata, kui palju riideid, kytet jne. Samuti oleks vajalik veerandiline rahvastiku loendamise skeem. Ehk niimoodi saab siis maalida Tyelise kohutavalt hullu pildi silme ette.
Peaksid just tegutsema kohalikud omavalitsused. Tallinna peale pole mytet loota. Ise, ise ja veelkord ise. Kyik on meie endi kytes. Kohalikud omavalitsused hoidke oma tulusid enda kyes ning investeerige oma kohalikku rahvasse niipalju kui vyimalik. Rahvas on meie tulevik ning ainult see vyim jyyb mis peab lugu inimestest. Ykskyik, mis yri te loote pidage silmas, et just teie kohalikud inimesed tyyd saaksid. Hoidke oma rahvast ning rahvas astub vylja teie kaitseks kui teid tahetakse eemaldada. Inimesed jyyvad kuid vyimud vahetuvad!
Ma ei tea kas TVB uued omanikud hakkavad vylja vahetama juhatust vyi mitte kuid mulle tundub, et vend TIIVAS saeb oksa mille peal ta seisab!
Soome majandus on vygagi sarnane meie majandusega. Esimese laksu said meie Soomlastest vennad ja yed NL lagunemisega, nyyd siis Maailma majandus langus. Pyhiline asi on see, et recessioniga kaotavad tyy 300-500 000FIM-ga aastapalgaga inimesed, mis omakorda kahjustab teisi majandus harusid. Lisaks sellele peab rahvas hakkama otsima uusi vyimalusi ning harusid, et vyhemalt kinni toppida kyesolevat auku. Kahjuks tuleb teha seda kellegi vyi millegi arvelt.
Kas Soome recession puudutab EESTIT! Jah ja kuidas veel! Look at the whole picture!
Hea teema vend VELIKJI. -
Velikij, viktoriiniküsimus Sulle:
Millal läheb Tallinna börs üle eurole?
Vastata pole vaja, aga vihjan ,et see aeg on lähemal kui Sa arvata oskad. -
OK, kasutan Sinu poolt pakutud võimalust ja jätan vastamata. Kuigi usun, et oleme ses suhtes üsna ühel meelel :-)
Küll on mul aga mõned tehnilised probleemid sellega seoses. Nimelt peab siis ju iga Eesti resident omama Eesti või Soome kommertspangas eurokontot? Või on see kuidagi teisiti lahendatud? Praeguse süsteemi kohaselt mitte.
Kindlasti paras peavalu juristidele. Aga see kisub juba teise, seaduse rikkumise foorumi teemaks... -
tänane Äripäev Online:
"Rahandusministeerium: allhangetest põhjustatud langus ekspordis jätkub"
Ja edasi juba pikemalt. Teema üks ja üldine, maailmamajanduse ja eriti tehnoloogiafirmade kehvake seis on juba oluliselt asunud eesti väliskaubandusbilanssi mõjutama. Seda ennekõike Soome allhangete kaudu.
Muidugi räägitakse sisemaisest tarbimisest ja lõpptoodangu ekspordist, kuid see tundub pigem lohutamisena stiilis ära nüüd kohe nuta...
Ametlik majanduskasvu prognoos EW jaoks olevat 5,4% järgmisel aastal, rohkem veel kui tänavu. Tahaks näha mis sellest aasta-pooleteise pärast järele on jäänud!
Suprema on igatahes esimene pääsuke, kes alustas allapoole korrigeerimisega. -
Põhjanaabrite juurest:
Soome tööstuse ja tööandjate liit teatas tööstususaldusindeksi tõusmisest oktoobris –12 punkti tasemele –15 punktilt.
Soome rahandusministeerium langetas käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,6%-le varasemalt 2,7%-lt ja järgmise aasta prognoosi 1,6%-le 2,5%-lt. See peegeldab ekspordi, eriti Soomele oluliste elektroonika- ja pudidutööstuse väljaveo järsku langust. Inflatsiooniootused säilisid senistena, st 2,7% selleks aastaks ja 1,7% järgmiseks.
Tundub, et lama päris jamaks ikka kätte ära ei lähe või mis? -
Mobiilivabariik lihtsalt elab üle mobiilide seas toimuvat põlvkonnavahetust. Põhjuseks on see, et arendustöö ei lähe enam nii lühikeste tsüklitega, põhjuseks on vastava taseme IT inseneride puudus. IT on ala, kus kõik protsessid toimuvad eksponente mööda. Nii ka töötajate vajadus. Alles paar nädalat tagasi avaldati ajalehes artikel, et soomlased on suhteliselt välismaalaste vaenulikud. See on tõsi. Soomlased lihtsalt ei suuda enam leida enda seast võimekaid insenere ja väljaspoolt tulnutele ei jagata teadmisi nii, et nendest suurt kasu oleks. Tagajärjeks on arendustükli pidurdumine. Võib ainult oletada, et Ericssoni lõpetamine antud valdkonnas on põhjustatud samamoodi nendest samadest põhjustest ja võib olla ka nende firmade vaheline kokkumäng. Nokia tegeleb arvatavasti laienemisega lähimaadesse - ka Eestisse. Reaalselt võiks Eestisse tulla kuni 1/10 Nokia käibest. Samas on mobiiltelefonide puhul tegemist jagatud meediumile orienteeritud toodetega ja kui vaba meedium otsa saab siis hakkab langus. Ja nagu Telekomi firmadele kohane tekib olukord kus ettevõte on üle finantseeritud. Ehki siinkohal on veel arenuruumi nagu Bluetooth(WLAN) + VOIP, Bluetooth + ID kaart lahendused. Nii et lähima 5 aasta jooksul suuri probleeme siinkohal olla ei tohiks.
