Eelarve: Julge hundi rind on rasvane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Riigikokku jõuab eelarve, mis on suve jooksul kasvanud ca.15% 29.5 miljardilt krooniolt 34.7 miljardi kroonini(33.5 miljardit +1.2 miljardit välisabi)
EP on prognoosinud, et maailm on majanduslanguse lävel ja riigi tuluallikad võivad kokku kuivada.
Hea ,et valitsus raskete aegade ootuses kulusid suurendab (s.t toetab majandust)
Halb, et loodab puudujääki finantseerida makse tõstes(suure tõenäosusega võib prognoosida, et sellisel juhul laekumised hoopis vähenevad)
Puudujäägi katteks võiks valitsus võlakirju emiteerida. -
Emiteeribki tõenäoliselt. Plaane on hautud ju üle 2 aasta juba.
-
Tegelikult on see vist väike miin valimisteks: kuskil, kas siis äripäevas või postimehes oli selline välja toodud. Tundub veidi kuri-tegelik aga nii see on.
Nii, et ärge lootke, et siin on miskit pistmist majandusliku mõtlemisega või lihtsalt kaine mõistusega. See kipub poliitika olema... -
IMHO on teine asjasthuvitet pool veel olemas. Näiteks Hansapank neelaks kohe suure ampsuga alla päris piraka tüki emiteeritavatest võlakirjadest. Nii et seepoolne lobby-surve on täiesti olemas.
See on IMHO ja seda näidati mulle unes! -
Tegelikult on uuel eelarvel ka poliitiline aspekt.
Nimelt näitab uus eelarve, et koalitsioon on muutunud ebastabiilseks.
Aasta tagasi suuutsid partnerid teha tuludebaasist lähtuva(ratsionaalse) eelarve, siis nüüd ei andnud keegi järgi ja eelarve on koostatud kuludebaasist lähtuvalt: pikas perspektiivis on võimuliidul pohhui, lühikeses ajahorisondis ei taheta enne presidendivalimisi Status Quo'd rikkuda. -
ÄP kokkuvõte riigi megaeelarvele:
Äripäeva Kirjastuse eelarve kasvab järgmisel aastal ainult 8 protsenti, seega on riik isegi Äripäevast optimistlikum.
:-) -
ÄPO kirjutab:
USA emiteerib võlakirju terroristidega võitlemiseks
USA senat on heaks kiitnud otsuse riigilaenu võlakirjade emiteerimiseks, emissioonist saadud vahendid lähevad terrorismiga võitlemiseks, teatas RIA-Novosti.
Senatiliikme Mitchell McConnelli sõnul saavad USA patrioodid emissioonis osaledes kaasa lüüa sõjas terroristide vastu.
Mis hinnaga hakatakse võlakirju müüma, otsustab USA rahandusministeerium hiljem.
Eesti valitsus võiks emiteerida võlakirju koalitsiooni kooshoidmiseks :-) -
Miks võiks? Millest selline tingiv kõneviis?
-
Niisiis, rahakompassi raames oli võimalik kogeda analüütikute ja EP heakskiitu ülepaisutatud eelarvele - nenditi, et võimalikku puudujääki saaks katta laenamisega.
Õnneks ei käsitletud eelarve defitsiidi katmist maksude tõstmisega, mida teatavasti pooldavad vasakpoolsed poliitikud.
ÄPO:
Analüütik Toomas Reisenbuki sõnul võib Eesti lubada tuleval aastal ka 2-3 protsendi suuurst eelarve defitsiiti SKP suhtes. See oleks tema hinnangul stabilisaatoriks, mis pehmendab maailmamajandusest tulenevat ajutist tagasilööki.
...
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsingu sõnul on Eesti laenukoormus nii väike, et nüüd võiks riik raskete aegade üleelamiseks laenu võtta.
Samas leidis Eesti Panga pangainspektsiooni juht Andres Trink, et laenamisega ei tohiks liiale minna. -
Tjah. Vanasti räägiti, et raskete aegade üleelamiseks on stabilisatsioonireserv, nüüd siis hoopis laenamine.
Aga noh, eks Reisenbuk tea paremini...
Rahandusminister võiks selle koha pealt oma selge sõna öelda! -
graafik, kes see EP oli, kes Rahakompassil ütles, et eelarve puudujäägi laenuga katmine on OK? või on seda "uudist" ÄPO-s üllitatatud sellisel kujul ;-)
-
Kui öeldakse, et laenamisega ei tohi liiale minna, siis minu arvates tähendab see seda, et laenamine OK! ja veel seda, et laenata tuleb mõistlikult
sest ei saa öelda, et
me oleme laenamise vastu, laenamisega ei tohiks liiale minna
:)
või oli see selline diplomaatiline vastasseis? -
jajaa, gurmanka, nüüd hakkab ka EP ohtralt laenuraha sisse rebima :-)))
Tegelikult tahaks ise ka seda täpse tsitaadi kujul lugeda! -
graafik, ära keeruta... kui see oli tõlgendus Trinki arvamusest, et laenamisega ei tohi liiale minna, siis: 1) see ei tähenda, et EP kiidab heaks laenamise eesmärgiga eelarveaukude lappimiseks;
2) enamgi veel - tegu pole üldse EP seisukohaga;
mulle tundub, et Sa tahtsid EP-le [sõnu] suhu panna ;-)))
Velikij, jah EP luges Kesknädalat ja otsustas teha Pikalaenupanga - kõik vaesed saavad palju laenu odava intressiga, tagatist ei ole ja tagasimaksmine algab 25 aasta pärast. see on veel sellepärast hea plaan, et EP saab laenu odavalt ja ei pea hiigelkasumite teenima nagu vereimejatest kommertspangad ;-))) -
Kahjuks ei saa kommenteerida, edastan oma heameele ja kiiduavaldused pikalaenupanga loomise üle sulle privas :-)
-
ok!
ma ise arvan nii, et kui me näeme mastaapset majanduslangust, mida me kardame,
siis ei aita eelarve aukude lappimiseks ka 2-3 miljardi krooni laenamisest, tuleb laenata umbes 10 miljardit.
Selles suhtes oleks mõistlikum ikka teha esialgu konservatiivne eelarve (,mis arvestab 1-3% majanduskasvuga) ja kui raha jääb üle saab ju teha alati lisaeelarve. -
3% kulude reaalkasvu korral oleks järgmise aasta eelarvekasvuks seega pisut üle 8% vaja planeerida. praegune >12% on ehk tõesti pisut palju. Samas on seal ka ju 700m HF raha, mis (vähemalt osaliselt) läheb pensionireformi finantseerimiseks.
graafik, kui nüüd pisut mõelda, siis 10 jardi EEKu on ikka ilmselt liiga suur summa. See oleks ca 11% SKTst - ühe aastaga selline laenukoormus ampsata oleks ikka suur liialdus ma arvan. Reitingule tuleks sellest üks korralik laks. -
Sven, ma pidasin silmas seda, et kui pauk tuleb ei piisa 2-3 miljardist väljarabelemiseks
Ja siin ongi point: Kuna Eesti ei saa palju üle 3 miljardi laenata tuleks aktiivselt tegeleda eelarve kulude poole kärpimisega -
On ju olemas veel ka nn stabiliseerimsfond, kuigi sellest on üha vähem juttu ja ei teagi palju seal raha alles on. Vene kriisist üle saamiseks läks vaja miljard pensionide maksmiseks ja paar miljardit pankade väljaostmiseks/toetamiseks. Kas nüüd on siis asi hullem?
-
www.fin.ee Riigi rahakott> stabilisatsioonireservi serv täna 1803,48 miljonit krooni
-
alo54,
Mis kriisist saab tänapäeva eestis üldse juttu olla? stabilisatsioonireserv on ikka erakorraliste olukordade, loodusõnnetuste ja välisšokkide puhuks.
Aga võib-olla iga 4 aasta tagant kordubki eestis erakorraline olukord - parlamendivalimised! -
on ka väiksemaid shokke - nt. EV presidendi, õiguskantsleri või EP presidendi valimised-nimetamised...ja muidugi kohalikud valimised...
-
Eelpolmainit valimised pole arvestades nende kestust šokina kvalifitseeritavad, pigem võiks neid lugeda kroonilisteks haigusteks :-)
-
Kriisi pole ja esialgu ei näe seda ka kuskilt. Mõte selles, et stabilisatsioonifond on ütlemata kasulik. Tegelikult on ime see, et vene kriisist tuli Eesti välja ainult ühe aasta kestnud majanduslangusega (SKT langes ka ainult 2%). Suur osa oli selles muidugi ka Koonderakondlikul valimiskampaanial, millega suudeti sisemist tarbimist elus hoida.
-
Keegi võiks välja arvutada, et kui palju eelarve tulude pool jääb väiksemaks kui 5% majanduskasvu asemele on kasv 2.5%
-
alo: skt langes 1999 täpsustatud andmetel vaid 0.7% ja sisetarbimine seda langust küll ei vähendanud...
-
Pensionide tõstmine 1999 aastal pumpas majandusse parajal hulgal lisaraha (pakuks sinna miljardi kanti), eeldades et pensionäril säästmisvajadust ei ole, siis läks sisuliselt kogu raha tarbimisse. 1 miljard oli sellel ajal rohkem kui 1% sisemajanduse koguproduktis. Poleks seda olnud oleks langus võinud suurem olla.
-
ok, sedapidi võttes küll, aga tarbimine üldiselt kahanes tol aastal oluliselt rohkem kui skt.
-
vaatasin järgi ja polnudki tegelikult palju suurem see eratarbimise kahanemine - ainult -0.8%...
-
ESTONIA FINMIN SAYS TO REVISE '02 GDP GROWTH FCAST TO "AROUND 4 (Reuters 10/26 10:05:51) PCT" FROM 5 PCT
-
Uudis täpsemalt:
Rahadusministeerium alandab maailma majanduse jahenemise tőttu järgmise aasta majanduskasvu prognoosi viielt protsendilt neljale protsendile, eelarvetulude prognoosi vähendab ministeerium 500 miljoni vőrra.
Ministeeriumi teatel on prognoosi muutmine ajendatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole - Soome Keskpank vähendas Soome majanduskasvu prognoosi 3,3 protsendilt 2,4 protsendile ja Rootsi Keskpank vähendas oma prognoose 3,3 protsendilt 2,2 protsendile.
Samuti on halvenenud Eesti tööstustoodangu müügi kasv ja vähenenud eksport, märgib ministeerium.
Seetőttu vaatab ministeerium järgmise nädala lőpuks üle ka eelarve tulude prognoosi, praeguste hinnangute kohaselt laekub 2002. aasta eelarvesse varem oodatuga vőrreldes 500 miljoni krooni vőrra vähem.
Rahandusminister Siim Kallas esitab valitsuskabinetile ülevaate kujunenud olukorrast teisipäeval, tehes samas ettepanekuid, kuidas saavutada tekkinud olukorras järgmise aasta eelarve tasakaal.
Täpsustatud informatsiooni prognooside alandamisest koos kommentaaridega avaldab rahandusministeerium järgmise nädala lőpus.
Valitsusel rahandusministeeriumi isikus on seaduse järgi kui riigieelarve eelnőu algatajal aega novembri alguseni esitada tuleva aasta riigieelarve projektile tuluprognoose muutvaid ettepanekuid.
Kallas avaldas valmisolekut maailmamajanduses toimuva tőttu vajadusel majanduskasvu ja riigieelarve tulude prognoos üle vaadata juba oktoobri alguses.
Riigikogus oli 2002. aasta riigieelarve eelnőu esimesel lugemisel 17. oktoobril.
Tuleva aasta riigieelarve maht on valitsuse esitatud projekti järgi 33,45 miljardit krooni, selle kasv tänavusega vőrreldes on 12,3 protsenti, eelarve tugineb viieprotsendilisel majanduskasvu ning 3,8-protsendilisel tarbijahindade kasvu prognoosil. -
Palts ja Kallas eelarve puudujäägi ja SKP seostest:
”Sa loodad, et eelarve puudujääk aitab suurendada riigi sisemajanduse kogutoodangut. Olen puudujäägi kui SKP suurendamise vahendi suhtes ülimalt umbusklik. Saadan Sulle kangi. Äkki saab seda kasutada SKP tõstmisel?”
http://leht.epl.ee/artikkel.php?id=120570 -
Naera ribadeks
Palts saatis Kallasele peegli, et “Sa leiaksid üles mehe, kelle tegevus(etuse) tõttu on Tallinna linn viidud olukorda, kus linna arenguks vajalikud investeeringud on suurendatud praeguste mõõtmeteni.” -
2001. aasta riigieelarvesse on esialgsetel andmetel kaheteistkümne kuuga laekunud 30,514 miljardit krooni ehk riigieelarve tuludest on täidetud 102,44 protsenti, teatab rahandusministeerium.Kaheteistkümne kuu kokkuvõttes ületavad tulud 927 miljoni krooni võrra kulusid, detsembris ületasid kulud tulusid 289 miljoni võrra.
-
Eesti Pank prognoosib käesoleva aasta majanduskasvuks 4,2 protsenti. Järgneb Eesti Panga majandusprognoosi kommentaar.
Majandusprognoosi kommentaarides leidub selline lause:
Mõnevõrra võib oodata ka valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist.
