Kuidas olla teistest edukam, teades vaid kalendrikuid?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuidas olla teistest edukam, teades vaid kalendrikuid?
See on väga lihtne. Nii nagu aastad ei ole vennad, on sama lugu ka kuudega. Nimelt erineb kuude tootlus väga tugevalt. Uuringuid on selle kohta tehtud üle maailma ja tulemus kattub suures osas. Kõige parem periood aktsiate hoidmiseks on detsembrist – märtsini. Väga hea kuu on ka juuli. Kõige viletsam kuu on vaieldamatult september. Krahhide poolest on kuulsaks saanud oktoober. Lisaks kehtib reegel, et 4 kuud (jaanuar – aprill) on tootlikumad kui ülejäänud 8 kuud (mai – detsember). Lisaks kuudele on tehtud uuringuid ka nädalapäevade kaupa. Seal paistab silma see, et esmaspäeval alustab börs langusega (tõusu tõenäosus vaid 45%). Kõik teised päevad on kokkuvõttes positiivsed, parimaks osutub reede (57%).
Minu uurimus Tallinna börsiindeksi Talse kohta jõuab sarnastele järeldustele. Oma uuringus võtsin aluseks iga kuu viimase börsipäeva Talse indeksi väärtuse. Parim periood jääb detsembrist – märtsini, nagu seda kinnitab ka maailma praktika. Samuti osutus kõige halvimaks kuuks september, ka oktoober on Eestis krahhikuuna arvel. Oma uurimuse põhjal kujundasin ma välja strateegia, mis arvestab ainult kuid. Selle kohaselt tuleks aktsiaid osta juuns ja müüa augustis, siis jälle osta oktoobris ja müüa märtsis (siinjuures pööraks veelkord tähelepanu, et aluseks on võetud kuu viimane börsipäev). Tegu on siiski suurema tõenäosusega ja kursid võivad tugeva tõusuperioodi käigus tõusta ka nõrkadel kuudel ja vastupidi. Kindluse mõttes arvutasin ka välja, kas selline strateegia kannab vilja ja võrdlesin seda Talse indeksi tootlusega koguperioodil. Tulemus erineb kardinaalselt. Vaadake ise!
Investeering 10000
Periood Tootlus Summa
jun-aug 96 3,40% 10340
okt 96-mär 97 144,37% 25268
jun-aug 97 78,26% 45042
okt 97- mär 98 -27,48% 32665
jun-aug 98 13,48% 37067
okt 98-mär 99 22,13% 45270
jun-aug 99 4,04% 47098
okt 99- mär 00 77,47% 83585
jun-aug 00 6,73% 89210
okt 00-mär 01 -11,20% 79218
jun-aug 01 -9,88% 71393
TALSE aug 01 27,64% 12764
Antud tabel annab ülevaate strateegia edukusest, kuid samas annab märku ka sellest, et mõnikord tuleb leppida negatiivse tootlusega. Juurde võib lisada veel seda, et tootlust on võimalik veelgi suurendada, hoiustades raha ajal, mil ostu- müügisignaal puudub. Tootluse arvutamisel olen kasutanud liitintressi, st kogu eelmisest perioodist saadud vahendid on reinvesteeritud. Tulevikku ennustada on raske, kuid ajaloost on alati midagi õppida!
Tõin välja ka tõusu tõenäosuse ja keskmise tootluse.
Tõusu tõenäosus
jaanuar 80%
veebruar 60%
märts 80%
aprill 60%
mai 60%
juuni 17%
juuli 83%
august 67%
september 0%
oktoober 40%
november 60%
detsember 60%
Keskmine tootlus
jaanuar 6,16%
veebruar 4,27%
märts 9,91%
aprill -1,39%
mai -6,62%
juuni -5,18%
juuli 6,35%
august 7,69%
september -11,02%
oktoober -3,30%
november 1,99%
detsember 7,85%
Keskmine tootlus on arvutatud põhimõttel: liidetud kokku vastavate kuude (näiteks jaanuaride) tootlused ja jagatud need kuude arvuga. -
Alvar, tänuväärne töö,
kuid tulemuste reprodutseeritavusega ja kasu lõikamisega tekib ilmselt probleeme.
Kui turuosalised avastavad mingi seaduspära, mida võib nimetada ka turuebaefektiivsuseks, siis tõtatakse sellest kasu lõikama, mis viib selleni, et ainult esimesed saavad kasu, järgijad jäävad reeglina kasumist ilma või lõpetavad hoopis kahjumiga.
Näiteid pole vaja kaugelt tuua: internetifirmade krahh, IPO-de turu kadumine, kohe on riskifondide mull lõhkemas -
Natuke vaidleks vastu. Antud strateegia järgi õnnestub arvatavasti ka edaspidi turgu lüüa. Selline olukord maailma aktsiaturgudel on kestnud juba aastakümneid (tõsi, Tallinna börsil vanust veidi üle 5 aasta). Mis sellega kaasneda võib? Loomulikult hakkab teatud hulk investoreid seda ära kasutama ja selle tulemusena võib periood nihkuda natuke ettepoole. Näiteks Seppo Saario "100 igihaljast börsivihjet," kus kirjeldati 5 parimat börsipäeva kuus (mis on järjest), siis viimase uurimuse kohaselt oli see liikunud 2 päeva võrra ettepoole. Seega tuleks sellise asjaoluga arvestada. Kuid kui palju investoreid sellest teab? Vaevalt, et koduperenaistel üldse sellest aimu on.
Ma võin kihla vedada, et ka järgmise 5. aasta jooksul õnnestub selle strateegiaga Talse indeksit lüüa. -
Veidi teoretiseerides: Turu efektiivsuse paradoks - turud muutuvad efektiivsemaks, kui on piisavalt turuosalisi, kes turgude efektiivsusesse ei usu. Ja vastupidi - turgudel on võimalik leida ebaefektiivsusi, kui on piisavalt palju käegalööjaid, kes arvavad, et nagunii mingite strateegiatega midagi ei saavuta.
-
Alvar, pean kihlveo asjus LHV Arbitrage inimestega konsulteerima :-)
-
yks VAGA hea vanas6na, t6si kyll, tarkvara arenduse raamatust:
"if you always do what you did you always get what you've got"
yhes6naga: tehes nii nagu koik teised ei saa sa muud kui kui teised.
ja teine vanas6na oli et "common sense is uncommon"
yhes6naga targutada v6ib, aga kui asi töötab, milleks "targem" olla?
yhes6naga, on voimalik et enamus turul olijaid ei viici vaevalda tsyklitega
ja loodavad oma strateegiatele mis on vist daytradingu asjad.
mind ikkagi huvitab k6igerohkem market power.
st ma läheneksin asjale niimodi:
1)otsida välja kes on k6ige suuremad turu liigutajad (kas fondid, erainimesed, inv firmad vms ivesteerimisega tegelejad)
2)uurida, mis on nende eesmark (riskide maandamine, tulu, seaduste taitmine jne)
3)uuride nende kaitumist minevikus (reageerimine syndmustele, ebaloogilise teod jne)
4)uurida kaitumise muutust ajas
siis teha suur suur graafik koos timelinege kuhu panna peale etteteada syndmused ja nende voimalikud outcomid ning marketpowerite voimalikud reageerigud.. samuti lisada igayhe juurde list nende voimalikest tegevustest kui on erakorralised syndmused. ja seda pidevalt updateda.
ja siis kui tuleb syndmus, on plaanid varem valmis ja saab kiiresti tegutseda.
ma siiski usun, et turud kaituvad rohkem psyhholoogia mojul kui matemaatika.. -
Graafik, kuidas kihlveoga jääb?
Pakun välja variandi. Võitja saab 5 aasta pärast 3 Talse väärtuse võrra rikkamaks. Näiteks kui Talse väärtus on 220 punkti, siis tuleb võitjale loovutada 660 krooni. (kui on käibel eurod, siis kurss on 1EUR = 15,64664 EEK).
Ühesõnaga pean ma ületama oma eelpool mainitud strateegiaga Talse tootlust vastaval perioodil. -
Alvar,
Kas sa ei leia, et 5 aastat on natuke liiga lühike periood, selleks et tulemused oleksid..statistically meaningful? Võibolla peaksid sama asja testima mõne muu indeksiga, millel on vähemalt 20 aasta jagu datat. (Nasdaq, Sp, DJI etc.) -
To: Alvar
Check out "Predictable patterns in Stock Return" Hellström & Holmström, 1998. Peaks leiduma aadressil http://citeseer.nj.nec.com/. Pakun, et sealt oleks metoodika osas nii paljutki üle võtta. Samas taandub suur osa avastustest taustamüraks andmete kvaliteedi tõttu.
Sellel strateegial on üks suurem häda, nimelt ta hästi ei tööta :) Valdav osa häid strateegiaid taandub kahele variandile: kõrge keskmine tulu (muidugi ka risk) võimaldab teha lühiajalisi liigutamisi (millega kaasnevad suuremad tehingukulud) ja pikemaajaliste investorite puhul ei kujune tehingutasud eriti suureks. Kui arvata keskmiseks tehingutasuks 0,5% (ei arvesta bid/ask spreadi) ja sinu strateegia keskmiseks pikkuseks 2 kuud, siis sisse/välja tsükkel võtab sul aastasele baasile viiduna 6%! See peab ikka hulka riskantsem strateegia olema, mis kannataks sellist teenukat... -
Tänan nõuannete eest!
Loowi, kuna aasta jooksul on 2 ostumomenti ja 2 müügimomenti, siis 0,5% tehingutasu puhul tuleb aastas 2% tehingutasuks. Minul tuleb tehingutasuks näiteks 0,25% (U-net), aastas 1%. Põhimõtteliselt võiks tootluse ümber arvutada, lisades tehingutasud. Kuid samas arvestage ka seda, et vahepealsel perioodil (kui signaal puudub) on võimalik raha hoiustades teenida.
Olen nõus selle mõttekäiguga, et antud uurimus tuleks teha pikema ajalooga börsi kohta. Kuid ma uuendan pidevalt käesolevat ja vast 5-15 aasta pärast on vähem juhuslikkust tulemustes.
Kas keegi oskab soovitada mõnda head linki, kust mõne tuntud börsiindeksi (S&P 500, Dow, NASDAQ) väärtused kätte saaks? -
to: Loowi
Kust sa võtad strateegia keskmiseks pikkuseks 2 kuud? Jutt on ju sellest, et müüa aastas kahel korral ja osta kahel korral, seega sinu näites kadu aastas 2%. Mina usun küll, et kui teinguhetkeks võtta veel mitte kuu viimane päev vaid kombinatsioon asjaoludest (üldine suundumus, optsioonireede, esmaspäev jms) õigustab see 2% igal juhul. -
Alvar,
finance.yahoo.com on kõik aegread tasuta -
Nagu aru saanud on tegemist talse indeksile põhineva uurimusega, sellist indeksaktsiat kahjuks ei eksisteeri ja eraldi neid aktsiaid ostes on asi ikka väga kallis. Talse indeks on samuti väga kahtlane mõõdupuu. eeldan et inflatsiooni pole arvesse võetud, aga Eesti puhul ei olnud veel 1997 aastal 2% inflatsiooni kuus mingi ime. Teiseks koondab see indeks liiga vähe aktsiaid ja sektoreid, et sellest mingit pilti saada, ja osade aktsiate osakaal on liiga suur. USA aktsiate aegread on aadressil www.economagic.com neid tuleb veidi ümber panna, aga statistikat on seal küll väga palju ja erinevat.
-
To: Kuldar
Ei oska täpselt ytelda, kust ma keskmiseks pikkuseks 2 kuud sain :)
Aga seda ma ei usu eluilmas (palun vaata ülaltoodud working paper'it), et strateegiaga, kus sa tuimalt istud 8-l kuul 12-st aktsiates, õigustab 2% tehingukulusid ennast igal juhul. -
to: Loowi
Kuna minu enda uurimised "sesoonsuse" kohta on viinud peaaegu samale tulemusele, siis kavatsen seda taktikat järgida. Kui IGAL JUHUL tõlgendada kui IGAL AASTAL, siis see on kindlasti vale aga pikema perioodi peale olen valmis selle 2% peale kihla vedama :-))) -
Midagi sellist oli kirjas ka kunagi sellises raamatus nagu "100 igihaljast b6rsivihjet" Seppo Saario teos!!!
Kas on see tabel sealt p2rit!!! -
Idee on sealt pärit. Proovisin, kas see ka Eestis toimib. Kunagi arvutasin ka Talse muutust nädalapäevade kaupa, kuid tulemus ei kattunud kuidagi Seppo Saario raamatus olevate arvudega. Põhjus võib-olla selles, et meil toimub kõik välisturgude järelkajana.
-
LAST UPDATE:
1 FEB + 34,74% (ost OKT lõpp) -
Veel yks graafik neile, kes usuvad hooajalisi muutusi on võimalik pöörata rahaks
http://www.vtoreport.com/nasdaq/nasdaq-month.htm -
2002. aasta on olnud natuke erakordne ja minu strateegia pole ka kõige paremini töötanud. Erakorraline oli see, et septembris ja oktoobris aktsiate hinnad tõusid. Need on kõige nõrgemad kuud börsil ja varem polnud septembris Talse tõusnud. Tavaliselt näitab head tootlust ka juuli, kuid sel aastal osutus viimane kõige kehvemaks kuuks. Kuid praegu juhib minu strateegia Talse indeksi ees 118105 vs 21276 krooni.
Investeering 10000
Periood Tootlus Summa
jun-aug 96 3,40% 10340
okt 96-mär 97 144,37% 25268
jun-aug 97 78,26% 45042
okt 97- mär 98 -27,48% 32665
jun-aug 98 13,48% 37067
okt 98-mär 99 22,13% 45270
jun-aug 99 4,07% 47111
okt 99- mär 00 77,47% 83607
jun-aug 00 6,73% 89234
okt 00-mär 01 -11,20% 79240
jun-aug 01 -9,88% 71412
okt 01-mär 02 47,53% 105353
jun-aug 02 -1,63% 103633
okt 02- 27.12.02 13,96% 118105
TALSE 27.12.02 112,76% 21276 -
alvar, kui sa oma strateegiasse usud, ja mul on tunne, et sa usud, siis võiksid äkki seda veidi võimendatult rahaks pöörata ja halvematel kuudel lühikeseks minna, või veel parem, endale sobivad optsioonikorvid kokku panna?
noh, lihtsalt, et veri kiiremin käiks peale suuri verivorsti ja kapsa pidusööke :) -
Ma usun oma strateegiasse ja olen püüdnud ka selle järgi investeerida, vähemal määral olen ka optsioone kasutanud. Ma ootan praegu võimalust, et saaks optsioone müüa, LHV peaks seda varsti pakkuma hakkama. Kui vastavat teenust pakkuma hakatakse, siis võiks näiteks tugevatel kuudel ITM pute müüa, nõrkadel kuudel jälle calle müüa.
-
kui lhv tüüpidele helistada, siis peaks sul olema võimalus optsioone müüa. pead lihtsalt hinnas kokku leppima.
võta homme toru ja helista! -
2003 aasta oli mõnevõrra üllatav. Kolmel esimesel kuul Talse langes, võiks öelda, et tõus lihtsalt lükkus edasi aprilli ja mai kuusse.
-
2003 aasta Talse muutus:
jaanuar -1,83%
veebruar -1,48%
märts 1,52%
aprill 6,27%
mai 7,29% (11.05 seisuga)
Nagu näha on tõus lükkunud edasi, kuid hiljemalt juunis peaks tulema turul tulema nõrkus (ajalooliselt on juunis Talse langenud 5,16%). Kuigi mai on ka languskuu, siis sel aastal see nii polnud.
Nüüd vaatame, kuidas on strateegia töödanud
Investeering 10000
Periood Tootlus Summa
jun-aug 96 3,40% 10340
okt 96-mär 97 144,37% 25268
jun-aug 97 78,26% 45042
okt 97- mär 98 -27,48% 32665
jun-aug 98 13,48% 37067
okt 98-mär 99 22,13% 45270
jun-aug 99 4,07% 47111
okt 99- mär 00 77,47% 83607
jun-aug 00 6,73% 89234
okt 00-mär 01 -11,20% 79240
jun-aug 01 -9,88% 71412
okt 01-mär 02 47,53% 105353
jun-aug 02 -1,63% 103633
okt 02-mär 03 11,75% 115807
TALSE mär 03 108,62% 20862
Nagu näha on minu strateegia (2 korda aastas osta, 2 korda müü) olnud edukam, kui pikaajaline aktsiate hoidmine.
Tõusu tõenäosus
jaanuar 71%
veebruar 57%
märts 86%
aprill 71%
mai 33%
juuni 14%
juuli 71%
august 71%
september 14%
oktoober 43%
november 71%
detsember 71%
Keskmine tootlus
jaanuar 6,03%
veebruar 3,73%
märts 7,73%
aprill 0,53%
mai -5,81%
juuni -5,16%
juuli 4,54%
august 7,31%
september -9,22%
oktoober -1,50%
november 4,60%
detsember 6,96%
Nagu näha on aprill jõudnud tõusukuude hulka, esialgu pole mul siiski plaanis strateegiat muuta, ka keskmine tõus aprillis on olnud marginaalne. -
Kuna paljud on kurtnud, et uurimus Talse kohta on liiga lühiajaline (kuna Tallinna börs on üsna noor), siis otsustasin teha pikemaajalise uurimuse S&P 500 kohta. Uurimus algab 1980 aastast ja kestab tänapäevani.
Tulemus (keskmine tootlus) on järgmine :
jaanuar 2,07%
veebruar 0,25%
märts 0,80%
aprill 1,53%
mai 1,24%
juuni 0,62%
juuli 0,35%
august 0,14%
september -1,25%
oktoober 1,34%
november 2,04%
detsember 1,09%
Nagu näha, on S&P põhjal rabelemist märksa vähem, kui Talse puhul. Vaid september on languskuu, ülejäänud on aga kõik positiivsed. September oli ka Talse uurimuse põhjal kõige viletsam kuu. Üldiselt sobib S&P hästi pikaajaliseks investeerimiseks, ainult septembris tuleks mõelda oma positsioonide kaitsmisele (näiteks optsiooni või futuuriga).
