ARGENTIINA - kas õudne lõpp või lõputu õudus?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Argentiina ametnikud teatasid alles äsja, et riik on sisuliselt pankrotis ning elanikel ei lasta pangast üle 1000 dollari kuus välja võtta ning välisinvestoritel ei lasta samuti raha riigist välja viia. Kuidas võiks taoline likviidsuskriis mõjutada teisi arengumaid, eeskätt aga Venemaad, kus ka rubla langes kiiresti dollari suhtes ja Keskpank oli sunnitud tugioste tegema. Teeb igal juhul veidi ärevaks, kuigi analüütikud väidavad, et Argentiina probleemid on juba aktsiahindadesse sisse arvestatud.
-
Riikide default - mmm, üks mu lemmikteemasid!
Riikide kõrge võlakoormus on minu arvates jällegi üks argument, mis toetab inflatsioonilise keskkonna tekkimist lähema 10 aasta perspektiivis ja seetõttu on minu ilmselge soovitus - hoia eemale pikaajalistest võlakirjadest (üle 5 aasta). Mingil hetkel peavad suurriigid hakkama raha pakkumist järsult kasvatama, sest eelarvedefitsiitidest jagu ei saada ning valdavalt on maailma suurriikide võlakoormused üle 50% GDP-st. Kui võtta näiteks riik, mille võlakoormus on 60% GDP-st ning mille riigieelarve maht on 35% GDP-st, siis 5%-lise intressimäära puhul on aastased intressikulud 3% GDP-st ehk umbes 8-9% eelarve mahust. See on ikka väga suur number! Siinjuures tuleb märkida, et on palju riike, mille võlakoormus GDP suhtes on 60%-st kõrgem ja intressimäär 5% on ikka pigem stabiilse keskkonna märk.
Minu arvates on Argentiina juhtum ülioluline.
Muide omal ajal räägiti Venemaa ülisuurest võlakoormusest. Võrrelgem:
Venemaa 140m inimest, võlakoormus 140-150bn USD
Poola 38m inimest, võlakoormus 40bn USD
Argentiina 37m inimest, võlakoormus 132bn USD.
Kui võtta aluseks võlakoormus 1 inimese kohta, siis on n-ö arenenud riigid väga suure võlakoormusega. Ma alles mõtlen selle üle, kuidas sellesse suhtuda. Ühest küljest on nende võla tagasimaksmise võime kõrge, kuna seal piirkonnas toodetav lisandväärtus on kõrge. Samas... miks ei võiks see lisandväärtuse tootmine ühel päeval lihtsalt liikuda kuhugi mujale (keegi alles väitis mulle vastu, et geograafia tänapäeval enam oluline). Riigi võlakoormus tähendab ikkagi potentsiaalselt kõrgemat maksukoormust.
-
IMF on väljatöötanud seaduseelnõu, mis reguleerib varade müüki kui riik on sattunud pankrotiseisu
-
Minu meelest on tähelepanuväärne, et contagion effect on seekord Kesk-ja Ida-Euroopat siiski säästnud. Kas tuleneb see lihtsalt kaasaminekust USAst imporditud ajutise positiivsusega või on konvergents EUga juba sellises faasis, et kõigi emerging marketite loksumistega enam kaasa ei minda?
-
Argentiinas on 19 inimest surma saanud, president astus tagasi. See on algus uuele languslainele. Ma kujutan ette, et aktsia- ja võlakirjaturud ei jää siin pühade vahel sugugi rahulikuks. Argentiina sündmused eskaleeruvad ning Bulgaaria 95, Aasia 97 ja Venemaa 98 on kordumas. Kõik kommentaarid üritavad positiivseid meeleolusid süstida, kuid keegi tõenäoliselt ei usu neid kommentaare. FT-s oli mõnda aega tagasi väide, et peamiselt Hispaania pangad võidavad sellest, kui kohalikud pangad raskustesse satuvad, sest nad on seal esindatud ja raha jookseb neile üle. Ma ei usu seda. Ma arvan, et kõik kaotavad. See süsteem kukub sisuliselt mingi 30-40% alla (devalvatsioon). Seda juhul, kui IMF kiiresti sisse tuleb. Kui ei tule, siis tuleb variant "lõputu õudus".
Ma olen veidi mures seepärast, et üle maailma hakkab tekkima regioone, kus pinged tulevad tänavale. See on tõenäoliselt alles algus. Aasta 2002 on paljudes riikides raske aeg.
USA aktsiaturul tuleb jaanuar tõsise miinusega. -
Üks riik, mille puhul ma kardan tõsist kriisi ja mis asub lähedal - Poola. Sealne hype aastatel 1998-2000 oli ülivõimas ja riigi ettevõtted ja riik ise kerisid üles suure võlakoormuse. Seda tingimustes, kus erastamisest tuli niigi raha tugevalt sisse. Jooksevkonto defitsiit oli üle mõistuse. Nüüd, majandusaktiivsuse langedes on tegemist kriitilise situatsiooniga.
Ma mäletan, et omal ajal analüüsisin kõiki Ida-Euroopa riike ja kui ma õigesti mäletan, siis kuni 1996-97 oli Eesti palgatase Poolast kõrgem või võrdne. Täna on Eesti keskmine kuupalk alla 6000 EEK, Poolal peaks see olema juba üle 8000 EEK.
Elektrim, Netia... - default'id. Need olid väga olulised Poola ettevõtted. Poola saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kõige lähem häving. -
Sul võib Poola kohalt õigus olla. Minu mälu järgi on Poolal ajalugu vaadates olnud kombeks vahetevahel end lõhki laenata ja siis defaultida. Sellel sajandil pole seda veel tehtud:-)
-
Ei taha ära sõnuda, aga kui devalveeritakse Argentiina peeso, siis tullakse ka Eesti krooni kangutama, sest Eesti kasutab ka valuutakomitee süsteemi
-
lootma peab. saab jälle kangutajate arvelt teenida.
-
Argentiina peeso ja Eesti krooni vahe on nende ankurvaluutas ja eksporditurus. Argenitiina fenomen on ka kohalik valitsus, milline suutis end lõhki laenata. Kui Argentiinat mõjutab tugevalt seotus dollariga ning suhteliselt ebastabiilne Brasiilia, siis Eesti on haagitud euroga ning ka peamiseks ekspordituruks on europõhised maad või muidu stabiilsed kohad (Rootsi). Eestis ei ole ka valitsus otsustanud laenukoormust üle ääre ajama. Eestiga sarnases positsioonis on näiteks Bulgaaria, kes ka kasutab europõhist valuutakomitee süsteemi. Leedulased tegid mõni aasta tagasi sellise tembu, et sidusid liti dollariga (stabiilne raha mis Venemaal maksev, ekspordiga USA-sse polnud midagi pistmist). Nüüd on leedulased oma vitsad kätte saanud ning haagivad end dollarist lahti ja eurosse.
Seega ei näe mingit põhjust krooni kursi kangutamises. -
Ma ei näe ka erilist ohtu selles, et Eestis on valuutakomitee süsteem. Probleemid tulenevad ikka vastutustundetust laenuvõtmisest. Lihtsalt ajalooliselt on paljud võlaprobleemidega riigid üritanud oma finantssüsteemi stabiliseerida või uuesti üles ehitada valuutakomitee süsteemi abil ja seetõttu on asjale halb maik külge jäänud. No kuidas Eesti krooni vastu spekuleerida, lootuses, et tood kaasa valuutakriisi. Võimatu. Riik võtab kasvõi laenu. See ei ole muidugi kokkuvõttes hea näitaja, aga väldiks tõsise kriisi tekke.
Selleks, et alanevast kindlustundest võita, ei pea muidugi valuutakurss murduma. Need, kes omal ajal EEK-i vastu spekuleerisid ja näiteks võtsid EEK-is laenu 10%-ga, said tipphetkedel edasi laenata enam kui 15%-ga (lühiajaliselt). -
vist ikka tuleks dem-is või euros laenu võtta ja eek-is edasi laenata kui eek intress ebakindluse tõttu tõuseb.
-
DEM vaeseke läheb hingusele, kus sa enam DEMis laenu saad?
-
Valuutakomiteest: tuleb aru saada, et valuutakomitee koosneb kahest osast valuutareserviga tagatud M0 ja laenajate/pangasüsteemi vastutusel olev M2-M0. Kui laenajad liiga hoogu lähevad nagu ARG või Eesti 1998, siis valuutakomitee ei aita, kas laenajad/pangad lõpetavad tegevuse või devalveerub valuuta (musta)turuhind.
-
Täpselt nii. Välisvaluutareservidega on ju valuutakomitee süsteemi puhul tagatud ainult emiteeritud sularaha.
Samas - ega kuskil tasemel on (ka Argentiina puhul) kate olemas. Lihtsalt nüüd lastakse õhk välja. -
Minu arvates on pea ainus võimalus krooni täna põhja lasta olukorra tekitamine, kus HP ja EYP oleksid korraga pankrotti minemas ja riik peaks neid (rootslaste asemel?) bailima hakkama. Tundub suht vähetõenäoline? Pole kuulnud, et isegi Handelsbanken kui vana tuntud pessimist oleks seekord kroonile peatset hukku ennustamas.
-
Mõned komponendid on siiski olemas:
poliitiline ebastabiilsus,
jaheneva maailmamajanduse taustal 14% suurema riigieelarve vastuvõtmine -
võiks tulla küll mõni tegelane graafiku poolt loetletud komponentide baasilt krooni vastu spekuleerima. vastupidised positsioonid võiks päris hea riski ja tulu suhtega tootlust anda.
-
Puudub peamine valuutapositsioon, mis paneks pangad muretsema võimaliku sisemise konverteerimise pärast. Just see devalveeris 1997 15% Tshehhi krooni, inimesed tulid raha oma arvetel vahetama ja pangad ei tahtnud/saanud oma valuutapositsioone üle teatud piiri lasta. Eestis oli selline situatsioon 98/99 kui panagandussüsteemi avatud FX positsioon oli -3bn EEK ehk pankadel oli EEK nõudeid rohkem kui kohustusi ja EEK/DEM devalveerimine 15% võrra oleks pankadele tekitanud 450MEEK'se lossi. Täna on avatud FX positsioon ca 12bn EEK teiselepoole ja muret devalveerimise pärast pole vaja tunda enne kui see number arvestades tänast pankade kapitalibaasi umbes samapalju teisele poole ei lähe. See puudutab pangandussüsteemi. Valitsuse poolt, jah - kui riigieelarve kulude katteks jätkatakase EUR põhist laenamist võib valitsuse valuutapositsioon paigast ära minna ja ühel hetkel võibolla pole valitsusel enam alternatiivi selle katmiseks, kuid 15bn EEK on panagd ilmselt nõus seda riski endale võtma, mõistliku tasu eest muidugi.
-
Enrontiina
-
US: Elektrim, Netia... - default'id. Need olid väga olulised Poola ettevõtted. Poola saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kõige
lähem häving.
Siin on nüüd paar asja küll valesti läinud. Esiteks mineviku vormi ei saa veel kasutada, sest mõlemad kompaniid on restruktureerimisel ja jätkavad mingil kujul kindlasti majandustegevust. Olulisusest: Netia on marginaalse turuosaga fixed-line operaator; Elektrim on holdingfirma, mille valuation põhineb Poola juhtival mobiilioperaatoril PTC, millel läheb vägagi hästi. Tööjõuturule on palju suurem mats kui TPSA hakkab töötajaid lahti laskma, et kulusid kokku tõmmata.
Üldiselt nõus, et Poola arengute suhtes tuleb ettevaatlik olla, aga päris hävingut ei ennustaks, sest poliitiliselt tundub konsensus saavutatud, et majandusega on vaja kiiresti midagi ette võtta. Zlott nagu indikeeriks, et turud usuvad sellesse. Pealegi naabritel, kellele saab eksportida läheb siiski suhteliselt normaalselt. -
Elektrim oli mulle ikkagi suur üllatus, et midagi sellist üldse juhtus. No restruktueerimine iseenesest on väga komplitseeritud juhtum. Aga Elektrimi osas võib Sul ka õigus olla, sest äkki see tõesti möödub suhteliselt valutult ja kreeditoridega jõutakse kokkuleppele.
Samas on makromajanduslik pilt ikka väga valus. Aastal 1999 oli jooksevkonto defitsiit üle 12mld USD, 2000. aastal 10mld USD. Poola GDP peaks olema vist 167mld USD ringis. Asi on selles, et suurel riigil on jooksevkontot märksa raskem õiges suunas juhtida kui väikeriigil. Suurem mass inimesi, protsessid toimuvad aegalsemalt. Eks näeb.
Mind hirmutab lihtsalt see, et omal ajal pidasid paljud Skandinaavia firmad just Poolat väga strateegiliseks turuks ja nüüd laseb Telia ettevõttel minna. Ma ei saa sellest aru. Kas suhtumine Poola suhtes on muutunud.
Muide, mis puutub keskmisesse palka, siis see on juba 8800 EEK kuus.
Poola jaoks on EL väga oluline kaubanduspartner. Keegi Ida-Euroopas (n-ö allhankepiirkonnas) kannatab, kui EL-i kompaniid enda tootmist vähendavad ja vähem jubinad Ida-Euroopast tellivad. Kes kannatab? Tsehhi, Ungari, Poola või Balti riigid? -
Ah soo, võib-olla seletan, miks ma Poola probleemidest niimoodi räägin. Aga sellepärast, et kuskil 1,5 aastat tagasi ma pidasin probleemseteks riikideks makromajanduslikult Brasiiliat, Argentiinat, Türgit ja Poolat. 2 neist on tõsise paugu saanud, Brasiilia saab niikuinii. Poola peab tõenäoliselt kõige kauem vastu.
-
Welldone, US :))
Telia, muideks ei lase Netial päris minna. Tundub, et nad mõtlevad hoopis kuidas põhivara hästi soodsalt enda kontrolli alla saada. -
naised saunas rääkisid juba ligi 2 aastat tagasi kui ülehinnatud on dollar ja kuidas see kohe-kohe kukub. seda ei taheta meenutada? :)
ja argument "kunagi see niikuinii juhtub" on crap. me kõik teadsime, et greenspani meelest oli 1996 juba S&P overvalued. -
fit, kui sul on miski visioon, siis finantseeri seda, lõpuks võidad tugevalt
mine USDis lühikeseks, aga tee seda pika lepinguga(1-2 aastat) -
Fit - mida kauem tugevat dollarit toetatakse seda valusam saab lõpptulemus olema
-
tyhi kott ei seisa pysti
ega talv taeva jää
me v6idame niikuinii -
riq - me oleme juba võitnud
-
Vennad VIIES ja RIQ! Keda vyi mida te, siis omaarvates vyitsite vyi vyidate? Kas vend FIT-i, US dollarit vyi midagi muud? Ha-ha
Vend VIIES! Kuidas myista seda lauset-
mida kauem tugevat dollarit toetatakse seda valusam saab lõpptulemus olema
Kellele see lypptulemus saab valus olema? Miks ta peab just valus olema miite hea lypptulemus?
Omaltpoolt lisaksin ma niipalju, et kyimas on syda, mis pyyrab kohutaval kombel US dollarit, mis toetab omakorda turge jne.
Ma kahjuks ei tea, mis on Argentiina peamised eksport ja import allikad kuid arvan, et keegi kasutas vyga efektiivselt intressi poliitikat tekitades kena tulevase turu US dollarile. Syydi on minuarvates ainult Argentiina pangandus spetsialistid, kes lasid sellel olukorral tekkida. Selliseid olukordi tekitab eelkyige: korruptiivsus, ettenygematus, reservide ebalikviidsus. Lisaks pyhjustab veel selline asi nagu inimestele raha mitte kytte andmine bouble crash-i effekti.
EESTI puhul vyib laenata kyll kuid raha tuleks investeerida siseturule vyimalikult efektiivselt ja ettenygelikult. Rikkad saavad pahaseks, siis kui nyevad, et nende raha raisatakse, mitte ei compoundita.
Niisiis vennad RIQ ja VIIES. Tynase seisuga 12.23.2001 kell 3:00:00 lyksite te lyhikeseks US dollaris euro currency vastu.
Kui keegi viitsib, siis vyiks vaadata Jaapani jeeni graafikut.
Hei!Soovin Kyigile mu vendadele ja ydedele HYID ja RAHULIKKE JYULUPYHI! -
you guys peaksite ytlema mulle mitu contracti te ostsite? Veel parem mitu call contracti te ostsite, mis strike ja exp month.
Lisaks kyigele ma mytlen kyesolevat spot-cash contracti.
Mul pole kahjuks charti ees kuid minuarvates peaks praegune: 1 Euro -89xx-90xx USA centi.
Good Luck! -
Tegin vea, sest tegelikult mytlesin ma US dollarit, seega peaksite tegema put optsiooni dollarile mitte call-i. Samas vyiksite teha call-i Euro currencile. You have many options.
-
Hmm...no mind võttis küll nõutuks nüüd...Argentiinast&Poolast ei sobi siia edasi kirjutada vist :(((
-
Kummaline, et nii paljud soomlastest teadlased Eestile Argentiina taolist lõppu ennustavad. Ootavad vist millal kahjurõõmu saab tunda. Eriti suur löö tabavat just neid, kes krooni devalveerimise ajaks endale eurodes suure võlakoorma on kogunud. Siis kulub kogu sissetulek võla tasumiseks ja tarbimiseks enam ei jäägi. Ja kuna tarbimine SKP-st suur osaline on, siis kukub SKP -12%.
Kui suur peaks see rünnak Eesti krooni vastu olema, et kroon devalveeritaks. See oleneb vist ikka rünnaku suurusest/tugevusest? -
2 BUY: "ONE BILLION DOLLAR ..." nagu Dr. Evel Austin Powersist ütles, peaks OK olema, siis võiks jälle EEK devalveerimisele mõtlema hakata.
-
buy, kas kuskilt on võimalik lugeda neid soome teadlaste ennustusi? ise pole viimase aasta jooksul selleteemalisi jutte kuulnud, kui mitte arvestada käesolevat foorumit.
-
Millised on prognoosid Argentiina keskmise palga kohta USD-des (või EUR-des) 2002. aasta lõpuks. Tänasel päeval pidavat see olema 600 USD kuus. Minu prognoos on, et aasta pärast on pool sellest ehk siis 300 USD kuus. Ja see on muide suhteliselt positiivne variant.
-
ja nii möödubki eesti (kilpkonn) majandustiigritest (jänes)
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :) -
Vend US! Minu teada vyetakse kasutusele vyi on vyhemalt yks option, et kyesolevad bondid-Argentiina riiklikud vylakirjad (mida Argentiina ei suuda antud momendil vyljaosta) niinimetatud 3 riikliku rahana USD ja Peeso kyrval.
Muidugi ei saa sa poodi minna ja yhe bondi eest pulgakommi osta kuid nyiteks saad teostada energiamakseid ja muid suuremaid makseid.
Mina kyll ei nye, et see avaldaks mingit survet palkadele. Inimestel on ju endiselt pangaarved ja credit ning debit kaardid, mis tyhendab seda, et sula sa ei pea kasutama. Muidugi iseasi on kui pangad kukuvad.
Vend RIQ-i naljad on nagu kuum piim meega kylmetuse puhul ainult myjuvad kakskorda kiiremini! he-he
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :)---- Rich boys pole kohe mitte rahul kaotades oma assets-id. Nad lyhevad hulluks kui nad kaotavad oma raha. Kui sa mind ei usu, siis kysi nyiteks vendade GRAAFIKU vyi SCROOGE kyest.
-
Pankade püsimine on loomulikult oluline, aga pangandussüsteem ei olnud probleemide allikaks.
Kui vaadata Argentiina pankade deposiitide ja laenude struktuuri, siis peesodes/välisvaluutas depode ja laenude struktuur on vägagi tasakaalus.
Probleem on eelkõige pankade jaoks see, et ainult 30% deposiitidest on peesodes, ülejäänud välisvaluutas. See tähendab, et peesot võib devalveerida, kuid pankade seisu see eriti kergemaks ei muuda. 76mld USD väärtuses deposiitidest on vaid 24mld USD peesodes. Sisuliselt sama kehtib varade struktuuri kohta.
Probleemid on eelkõige riigiga kui sellisega. Antud maksutulude (mis veelgi kahanevad) juures ei ole Argentiina riik võimeline oma laene teenindama ja olemasolevaid funktsioone täitma. Tuleks nagu makse tõsta. Aga kui makse tõsta, siis see hakkaks probleeme tekitama ka erasektoris ja vähendaks omakorda nende laenuteenindusvõimet. Teatud juhtudel osutub rahvusvahelistel ettevõtetele kindlasti mõttekaks oma ettevõtmine Argentiinast üldse minema viia (näiteks allhanketööde puhul).
Riigi suur võlakoormus on minu jaoks väga oluline süsteemi kui terviku riski seisukohast. Isegi juhul, kui Argentiinas toimivad pangad on teinud maksimaalse, et oma riske hajutada, ei julgeks mina oma raha sellisesse riiki üldse investeerida. Nüüd tuleb ka neil mingil hetkel teha valik (kui laenuportfelli väärtus oluliselt kahaneb ja n-ö turuhindades muutub pankade omakapital negatiivseks), kas suurendada omakapitali ja seeläbi ka turuosa probleemides turul ning loota pikaajalisele kasvu taastumisele või lasta oma kohalik pank Argentiinas allavett minna. Ausalt öeldes ei kujuta ette, mis juhtub.
Kas Hispaania, USA pankade jaoks on pikaajaliselt Argentiina oluline turg või mitte. Kindlasti on nende jaoks atraktiivne ka variant, et lasta senised operatsioonid läbi pankroti ja tulla sellele turule hiljem läbi uue keha. Igatahes on pangad Argentiina ettevõtetele ja eraisikutele USA dollarites 50mld USD võlgu. See on välisvaluutas ja peesot võib devalveerida kui palju tahes, kohustuse suurus sellest ei muutu. Nüüd on siis pankadel valikuvõimalus.
Mina ei usu elu sees, et Argentiina kunagi normaalseks riigiks saab. Seal on juba aastakümneid nukuvalitsused kas teiste riikide asju või oma isiklikke asju ajanud. -
Tasakaalustamaks negatiivse info laviini Argentiina kohta - vutti mängib nende rahvusmeeskond vägagi normaalselt. Kuivõrd olen läbi aegade ise suur fänn olnud ja pean seda tänaseni maailma parimaks tiimiks, siis tahaks sellele positiivsele asjaolule ka nagu naca tähelepanu juhtida.
-
Argentine president announces there will be a devaluation of peso.
-
Mis puutub edukusse spordis, siis mina olen läbi aegade uskunud, et see on otseses seoses finantsseisuga. Mulle meeldib seetõttu jälgida Euroopa liigasid. Viimane suurem pauk oli näiteks Fiorentina pihta, kes eelmisel hooajal oli sunnitud pankroti vältimiseks sisuliselt kõik oma normaalsed mängijad (sh Batistuta Romale) maha müüma. Näiteks Madriidi Real on sisuliselt kohustatud poolfinaali jõudma oma suure võlakoorma tõttu (umbes 100m USD), Juventuse omanik Agnelli oli raskustes, millest loodeti IPO abil üle saada.
Rahvuskoondis on ehk veidi teine asi, aga minu arvates Eesti sportlaste käekäik viimase 10 aasta jooksul on selgelt näidanud, et süsteem spordis ja selle pidev finantseerimine on üliolulised. Kui riik on edukas, siis juba ainuüksi erasponsorid annavad süsteemile tõhusa panuse. Kui endal on kõik korras, siis on lihtsam ka teistele anda.
Mis puutub Argentiina valuutasse ja selle devalveerimisse, siis ma kardan, et kui USD vääringus 12 kuu pärast 50% tänasest keskmisest palgast alles jääb, siis on isegi hästi läinud. See riik lihtsalt ei ole normaalne riik. President kujutab seal ette, et ta on nagu oma karjääri tippu jõunud näitleja, kelle varustuses on sõjavägi, politsei jms. nipsasjad. Tavaline inimene ei huvita kedagi. Niimoodi kaugele ei jõua. -
huvitav kuidas argentiina selleni yldse joudis?
ja kas paltsul oli sama plaan.. -
Võimalus, et koos peeso devalveerimisega lubatakse dollarilaene tagasi maksta peesodes on viimastel päevadel(presidendiks sai Duhalde umbes samasuguste vaadetega nagu Janno Reiljan Eestis) kasvanud.
-
the Argentine program, in an effort to protect small
holders of dollar-denominated loans, says that all loans under $100,000 must
be converted to pesos, effectively reducing their value -
Ei ole varem isegi süvenenud, millal Argentiina oma hirmsa võla tekitas. Nüüd loen, et sõjalise diktatuuri ajal perioodil 1976-83 suurenes riigi võlakoormus 8.3bn USD tasemelt kuni 43.6bn USD-ni. 1982 lõpus oli esimene moratoorium. Intressimaksed võlalt olid 2/3 riigi ekspordituludest (no näiteks Eestis tähendaks see vist umbes 40bn EEK aastas intressimakseid).
1995. aasta alguses oli võlakoormus vaid 90bn USD, aga nüüd juba 140bn USD. See tähendab, et vähem kui 6 aastaga on tulnud juurde kolmandik koguvõlast. Mis probleemi oli peesot samal tasemel hoida, kui kogu aeg oli neid, kes riigile olid nii palju laenu juurde andma.
1973-82 oli Argentiina keskmine eelarvedefitsiit 5.2% SKT-st. Muide, väidetavalt riik isegi ei pidanud välisvõla üle ise arvestust. Lihtsalt tahtis laenu ja raha tuli. Valitsus kulutas nii nagu ise tahtis, aga vahepeal mõeldi, et raha väljavoolu saab ju vähendada, kui tavainimese impordi tarbimist vähendada. No siis pandi piirangud vilja ja loomaliha impordile (mis nad ikka söövad, las peavad natuke vahet!?).
Valitsus trükkis kohalikku raha nii nagu vaja oli ja loomulikult oli tagajärjeks meeletu inflatsioon. Selle tagajärjel tahtsid kõik kohalikust valuutast välja saada, ostsid USD-sid ja panid raha välismaale. Kokkuvõttes jooksis süsteem kokku.
No edaspidi oli igasuguseid vahepealseid kohalikke valuutasid (austral) ning praegune peeso võeti kasutusele umbes 10 aastat tagasi.
No minu arvates vahet ei ole, mis nimega see valuuta on, kui riigi eesotsas on mingid täiesti vastutustundetud tegelased. Tagantjärele vaadates ei ole ka viimased 10 aastat midagi head olnud. Võlakoormus on ikka meeletu tempoga tõusnud. Huvitav, kes tahab minna Argentiinasse elama ja makse maksma?? Kuuldavasti on konsulaatide ukse taga praegu pikad järjekorrad, inimesed tahavad jalga lasta. JP Morgan ootab peeso kursiks varasema 1:1 asemel 1:2.70. No kõik märgid näitavad, et 600 USD suurusest keskmisest palgast jääb aasta lõpuks ehk pigem 200 USD alles. Olin vist liiga optimistlik oma 50% languse prognoosiga. -
On Friday, Argentina's Supreme Court ruled that the government's freeze on bank accounts was unconstitutional, opening the way to a possible run on the banks.
The government responded by closing the banks today and Tuesday. -
Huvitav nähtus Argentiina kohta on muide teravilja- ja loomaliha impordi keelustamine. Vanasti oli Argentiina üks maailma suurimaid liha ja vilja eksportööre. Kas seal suudeti hakkama saada millegi taolisega nagu kommunistid 20-ndate Ukrainas?
-
Argentiina peeso on USD vastu kursiga 2,05 (varasema 1 asemel). Kui mingeid lisavahendeid IMF-i poolt ei anta, siis läheb tõenäoliselt kurss madalamale. Ise ootan kurssi 2,5-3. Muidugi, kui lühiajaliselt väljaspoolt aidatakse, siis on teine asi.
