Sundinvesteerimine
Log in or create an account to leave a comment
-
Pangad toovad järjest järgmiseks aastaks jooksevkonto intresse alla. Kas taoline käik paneb inimesed lõpuks veidi rohkem investeerima?
-
Kõik lootused on Hill & Knowltoni 2002. aasta PR kampaania peal. Loodetavasti kaasatakse ka pädevaid eralaspetsialiste.
-
enz kas mõtled eesti h&k või üle maailma
-
Mõtlen seda plaanitavat Eesti pensionireformi kampaaniat, mis muuhulgas võiks propageerida ka muud investeerimist. Paar päeva tagasi eesti h&k võitis vastava konkursi selle korraldamiseks. Ma usun, et see on võimalus, mida tuleks targasti kasutada. Selles pressiteates mainiti ka juba h&k plaanitavate partnerite nimesid selle kampaania korraldamisel, kuid minu mäletamist mööda polnud neist ükski (investeerimis)pank, fondihaldur vms.
-
Arvan, et nõudmiseni hoiustele makstav intress ei mõjuta investeerimise mahtusid.
Pangad üritavad intressimarginaale säilitada, ei muud. -
Teada on, et panga eesmärk on viisakat kopikat teenida. Kuid niisama arveldusarvel hallitav kroonike ei teeni panga jaoks siiski piisavalt palju. Kui raffas nö. mõistuse pähe võtaks ja aktsiaid-fondiosakuid jne. säärast kraami innukalt ostma-müüma hakkaks, siis kahtlemata saaks pank iga liigutuse pealt teenustasu, pluss veel igakuine (protsentuaalne) hooldustasu vmt. mille suurus omakorda sõltub kliendi portfelli suurusest. Sama põhimõte kehtib ka muude teenuste nagu näiteks kindlustuspakettide (pensionikindlustus kaasa arvatud) puhul.
Ehk laias laastus ei ole siin mingit keemiat. Sellist pangapoolset liigutust võis juba ette aimata. -
Ega see rahake arvelduskontol nii väga hallita.
See ikka välja laenatud korraliku marginaaliga. -
2 mccool: kui keskmiselt 4bn EEK pealt marginaali suurendada 0,5% siis Hansa võiks teenida EEK 20 miot unustades et alla 1000 eek kesmisele jäägile ei maksta üldse midagi. 2001 TVB käive on olnud 3,8 bn ja keskmine komisjon ehk 0,3%, seega on kogu turul komisjonidest tehtud nii 11,4 miot. Ära unusta lisaks, et komisjonid ja hooldustasud on konkurentsiobjekt, arveldusarvele makstav intress mõistlikult oligopoolne, nagu märkasid alandas ka Ühis makstavaid intresse. Lisaks nii 400'000 kliendi peale jagunenult on kadu kliendi kohta 50 eeki aastas, kas see 50 eeku on tõesti argument et säästutoodetesse investeerida? Tehke ikka vahet informatsiooni ja demagoogia vahel!
