Õppeinvesteering-26% tulumaksuvaba - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Õppeinvesteering-26% tulumaksuvaba

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Üks idee, et mis oleks kui oleks võimalik investeerida nn. õppefondidesse, mis oleks tulumaksuvabad ning millest võiks teha väljamakseid vaid hariduskulude katmiseks. Tundub makromajanduslikult hea mõte olevad, sest haridus on sisuliselt tootmisvahend ning pikas perspektiivis suurendaks konkurentsi haridusturul (inimesed muutuks maksevõimelisemaks).

    Mis arvate. LHV cheers, usun

  • midagi sarnast on erinevad sihtasutused. raha kogumine on kyll teisel printsiibil (annetused), kuid väljamaksed on maksuvabad.
  • idee oleks individuaalne kogumine nagu pensioni puhul. oluline on, et pea igal indiviidil oleks selleks selge motivatsioon ning sellise individuaalse fondi puhul oleks. oluline on, et idee reaalselt töötaks. mis arvate? kas sina hakkaks enda järgmiseks kraadiks(MBA või Ph.D) raha koguma? Või enda lastele?

    siinsed inimesed peaks teadma kui suure osa moodustavad pensionifondid USA väärtpaberi turust(40-50%?). pension on aga tarbimine, mitte investeering, seega peaks haridusfondid osutuma makromajanduslikult võttes tootlikuks.

    mises
  • Ajafaktor tekitab probleeme: kui pensioni kogumiseks on aega aastakymneid, siis hariduse omandamisega on soovitav alustada juba varajases nooruses, misläbi enamikul ei ole võimalik suuri summasid kokku koguda. Tõenäoliselt oleksid mingid muud toetusmehhanismid efektiivsemad. Vähemalt keskmise õpihuvilise jaoks. Aga lastele raha kogumiseks võiks asi isegi toimida.
  • Luuser - võtsid sõnad suust - 100% nõus
  • Soovitan lugeda Peter Duckeri kirjutisi www.leader.com vist ja paar kuud tagasi Economistis, kus kirjutab tööühiskonnast, kus 50 aastane töötaja on keskmine. Inimesed hakkavad maru vanaks elama. Mina, sina ja Luuser elame kuskil 80+, seega võib-olla läheb elu jooksul kaht magistrit vaja. Mu taat (54) tahab EBSis MBAd teha:-D, kuid muidugi mõeldud ennekõike laste tuleviku jaoks, kuid siin poissmeeste foormis on see pisut naljakas jutt.
  • Selleks, et kahte magistrit teha, läheb enne siiski korralikku baasharidust vaja. Ilma selleta on asi kas mõttetus või on tegemist ostetud haridusega. Ise alustasin sellega (baashariduse omandamisega) ~ neljaaastaselt. Ja mul on sygavad kahtlused, et oleksin iseseisvalt jõudnud endale selleks ajaks majandusliku vundamendi luua eelnimetatud soodustuste abiga.

    Ps. Aga on alternatiivettepanek: maksustada investeeringutest saadud tulu täiendavalt ja finantseerida sellest Eesti haridussysteemi stipendiumite maksmise läbi. Idee on selles foorumis tõenäoliselt ebapopulaarne, aga mises ise kutsus Luuseri vaimu välja :)(

    Pps. Märkus igaks juhuks: Luuseril puudub erakondlik kuuluvus, eriti veel K ja Rga algavate parteide osas.
  • ma ei tea - kaks magistrit on OK, kui esimene on akadeemiline ja siis vanuses 30-40 teha veel MBA. Üldiselt olen ma nõus, et sarnaselt pensionifondidele võiks luua ka õppefondid ning anda sarnased maksuvabastused. Aga:
    Aga lugu selline, et kahe magistrite hulk ühiskonnas on küllalt väike (statistikat ei tea, aga pakuks, et mitte üle 1% elanikest). Kahe magistri huvilisi on ilmselt veelgi vähem. Selles valguses tundub, et mingisugusegi legislatsiooni loomine nii väikesele elanikkonnale on põhjendamatu. Ja teine aspekt on see, et kui palju sellistes fondides investoreid oleks? Pensiaeg tuleb meil kõikidel, aga pensifondides on ikka alla 5% elanikest...
  • osalt on sul õigus robert, kuid teisalt, kui palju magistreid oli 10 aastat tagasi? ja arvestades 3+2 süsteemi on tulevikus magistreid kindlasti oluliselt rohkem.
    tõsi, pensionifondides on vähe raha, aga taas, palju oli 10 a. tagasi ja kui palju on arenenud maades?

    peamine idee on ikka vanematel enda lastele ülikooliraha (BA) kogumiseks, kuid miks mitte ka kutsekooli või tasulise keskkooli eest. Ülikoolides on praegu 53 tuhat üliõpilast.

    jaajaa luuser, siis teeme koolilõunad tasuta, lõunad ametnikele tasuta, tasuta riided miinimumpalga saajatele, tasuta õlu töötutele jne. selle nimi on argentiina mudel
  • 2 korda magistratuuris käimisest mõttekam tundub
    ikka edasi spetsialiseeruda ning valitud erialal
    doktorikraad välja võidelda.
  • Kommentaar mises'ele:
    idee, mille välja pakkusin, ei olnud minu oma, vaid ymbertöötlus mises'e algupärasest ideest. Ma sain asjast aru nii, et mises'e seisukohtade tõlgendamiseks on põhimõtteliselt 2 varianti:
    variant a\ anda soodustusi hariduse omandamiseks;
    variant b\ maksta riigile vähem makse ausalt teenitud tulult.
    Olen sunnitud tõdema, et isiklikult arvasin, et mises pidas silmas varianti a ja sellepärast pyydsin just seda (a\) edasi arendada. (Märgin igaks juhuks, et eelmine lause ei ole irooniline, vaid tõsiselt mõeldud ja tegelikult suhtun mises'e idee mõningatesse elementidesse vägagi positiivselt)

    Ja kuidagi ei suuda ma aru saada, miks peaks maksusoodustusi pakkuma vaid väga kitsale tuluryhmale, nagu seda on väärtpaberitehingutest saadav tulu, loogilisem ja ka õiglasem oleks, kui maksuvabastust rakendataks kogu tulu puhul, sest näiteks ei leia ma, et minu tööga teenitud tulu oleks selles suhtes väheväärtuslikum.

    Samas tuleb tunnistada, et isiklikult muidugi meeldiks mullegi seaduse piires võimalikult vähe makse maksta, aga tunnistama pean ka seda, et MAKROmajanduslikku kasu ma asjas ei näe (möönan, et muidugi võib probleem olla ka minu silmades, mis valesse suunda vaatavad).

    Ps. Tasuta asju eriti ei poolda, sest need teevad inimese laisaks (tean isiklikest kogemustest) ja pigem vaidlustan mises'e ideed praegu hoopis selle pärast, et maksusoodustuse saajate ring on liiga kitsas.
    Aga selle poolt, et hariduskulud tulumaksust vabastada, olen valmis hääletama kahe (st võimaliku maksimumarvu) käega. Kusjuures maksuvabastust võiks edasi kanda ka tulevikku, sest yldjuhul noorel inimesel ei ole veel tulusid, millest hariduskulusid mah kanda.

  • maksud on kaudselt riigi vahend sundida inimesi om arahaga teatud asju ette v6tma.
    seega kui riik näeb et on kasulik et inimesed tarbiksid siis vahendab kaibemaksu, kui on oluline et inimesed investeeriks siis vabastab investeeringud maksust. siit oleks loogiline jareldada et kui tahab et inimesed tööd teeks tuleb..

    ja noh vaatame mida siis need "hariduse taotlejad" on teinud juba PRAEGU pakutavate sodustustega: vaadake mis on juhtunud yllast ideest pakkuda 6ppelaenu madalama intressiga ja riigi poolt tagatuna! eesti inimesed on lihtsalt varganäod kes k6ike head ei jäta kuritarvitamata.

    me ju k6ik saame aru kui raske on riik olla.. eriti oiglane riik!
    ideede teostatavus soltub eelkoige masside psyhholoogiast.
    siin nagu kommunism v6itis seet6ttu ja seet6ttu ka kaotas,
    kuna noh inimene on egoist. siit tulekski lähtuda..
  • to: 0808
    seda ütlust tead?
    BA>MBA sissetulekud suurenevad
    MBA>PhD sissetulekud vähenevad
  • Vähe usutav, et riik hakkaks haridust ette toetama, kes kindlustab, et see kunagi tarbeks läheb.
    Aga meil ju on õppemaks tulumaksuvaba. Mina saan päris kena kopika pool aastat hiljem tagasi ja kui vanemad maksavad oma võsukese kallist erakooli, saavad nemad ju ka tulumaksu tagasi. Isegi hästi ju. Toetada veel mingit moodi bakalaureust või magistrit pole ju tegelikult mõtet. Või juhul kui on tegemist millegi eriti vajalikuga riigile. Praegu õpin ma ju põhiliselt ideega, et tulevikus hakkan ma tänu paberile ja teadmistele rasket pappi taskusse lükkama. Õppimine on ju niikuinii investeering ja kui kellelegi ei ole siis sorry, rumalat ei paranda ka paber.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon