Pensionireformi II sammas käivitumas...
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mida arvate Pensioni II sambast? Kas liituksite? Ja kui, siis milliste mõtetega ja millise finantsasutuse pensionifondiga? Kuivõrd jõuliseks võib kujuneda võitlus liitujate pärast? Kuulda on, et enamikel II samba pensionifondiga väljatulijatel on antud teema tänavuse aasta prioriteet nr. 1.
-
Arvan II sambast positiivselt ja liitun igal juhul Hansapanga fondiga, sest usaldan seda panka kõige enam
-
mulle näiteks meeldivad võimalikult läbipaistvad, selgete ja madalate kuludega, (esimesel paarikümnel aastal) pigem agressiivsele kasvule orienteeritud fondid, mida soovitavalt juhivad inimesed, keda tean ja usaldan.
neile kriteeriumitele suudab täna vist üksnes LHV vastata, kindlasti mitte suur ja anonüümne Hansapank, kes muidu valdavat osa mu raha hoiab. -
Ei liitu,kuna usaldus on kadunud.Töötasin ise kindlustuses nn.krahhi ajal ja sain ise ka tünga,hullem oli see, kui pidin klientidele silma vaatama ja tõdema olete rahast ilma ja kõik see ilus, mis lubasin, oli vale.Ma ei väida,et kindlustus on halb,aga usalduse võitmiseks läheb veel üsna palju aega.
-
kas keegi oskab öelda kui suur on kaotus I sambast saadava pensioni osas kui kui liituda teise sambaga
kui riigi poolt kantakse praegusest sots maksust 4% II sambasse siis väheneb ju tasutud sotsiaalmaksu suurus, mis mõjutab I samba pensioni suurust -
igal juhul tasub liituda, et saada riigilt kätte 4%. see on ju puhas võit. minu usaldus pensionifondivaltisejate vastu on suurem kui riigi vastu. pole ju mõtet jätta seda raha musta auku kust seda poliitikute suva järgi jagatakse.
-
Kas see 4% on seadusega kuni pensionini garanteeritud? Või on võimalik, et vahepeal seda jaotust muudetakse? Kas see risk kaalub yles selle riski, et teisest sambast pole enam võimalik väljuda pärast sisenemist?
-
to Osama
see see ongi et see 4% pole puhas võit
selle võrra väheneb ju esimese samba pensioni suurus, kuna sinna ei arvestata enam 20% maksu vaid 16 ja sellest suurusest sõltub ju praegu I astme pensioni suurus -
Tegelikult on võit veel suurem kui need 4%, mis riik juurde paneb. 2% palgast arvutatakse enne tulumaksu, nii et võit on veel tulumaksu võrra suurem. Kokku neljakordne võimendus kohe matsust. Ise kavatsen küll kohel liituda. Kuna see on väga pikaajaline investeering, on siin kindlus ja fondihalduri usaldusväärsus väga tähtis.
Mina liitun esialgu sellise Hansapanga fondiga, kus on 50% aktsiad ja 50% võlakirju. Mis teised arvavad? -
Mulle väga meeldiks kui inimesed saaksid aru, et fondihaldus on hoopis midagi muud kui jaekaubandus ja et hunnik kontoreid ja logo igal tänavanurgal ei anna selles äris eelist.
-
siis jaepangandus muidugi mõtlesin...
-
Mina küll ei liitu, põhjused järgnevad:
1) arvestades maailmas toimuvat, ei tea keegi missuguste (mis riigi) seaduste järgi ca.30 aasta pärast pensioni makstakse ja seega hoolimata samba numbrist on jagamine kellegi suva.
2) võimatu on ennustada, kuidas toimub majanduse areng 30 aasta jooksul ja seetõttu pole kindel kas näiteks lubatava $100'000 -st piisab kasvõi 1 kuu normaalseks äraelamiseks
3) raske on leida kindlat argumenti, et mingi fond suudab minu vara minust paremini hallata -
Suurem osa fonde haldab vara paremini kui suurem osa inimesi.
-
yanek, kui kõik liituks, väheneks esimese samba kaudu jaotatava raha hulk 4% võrra. sellest kaotaks kindlalt praegused pensionärid. kuna 1 sammas ei ole väga kindlalt sissetulekutega seotud, toimub mingi ümberjagamine, kaotaks tõenäoliselt tulevikus eelkõige need kes maksavad keskmisest vähem kuna jagamine toimub nende kasuks.
kuldar1, 2. samba raha (ka 4%riigilt saadav) kantakse isiku arvele. loomulikult on oht et ka sealt võetakse kunagi raha ära nagu võib ju riik su raha ära võtta arvelduskontolt. samas on see konkreetse isikuga seotud raha ära võtmine ebatõenäolisem kui riigieelarve ümberjagamine. ise liitun esimesel võimalusel et riigilt oma 4% kätte saada.
sCandal, kas sul on mõningaid näiteid tuua lhv poolt juhitavatest eriti edukatest agressivsele kasvule orienteeritud fondidest, näidisportfellidest, aktsiasoovitustest. minul on pigem mitmeid vastupidiseid näiteid, kasvõi global crossing. -
To Kuldar1:
Ma ei taha küll sinu võimeid alahinnata, aga ma ei suuda kuidagi uskuda, et sa suudad 25-30 aasta jooksul iga aasta keskmiselt vähemalt 300% tulusust teenida(sellisel juhul oleksid sa ka Warren Buffetist 10 korda kõvem investor), mida teine sammas võimaldab. Paned näiteks iga kuu brutopalgast 100 krooni sisse, riik paneb veel 200 krooni juurde ja oled kohe seisus, kus ostsid 300 kroonise portfelli 74 krooni eest(sest sinu palgast läheks maha vaid 74 krooni, kuna 100 krooni oli tulumaksueelne summa).Lisaks teenib see 300 krooni veel stabiilselt keskmiselt ca 5% tulu juurde. Kui suudad mulle mingit teist paremat investeerimisalternatiivi välja pakkuda, siis jään huviga ootama ja pakuksin Sind kohe Nobeli majanduspreemia laureaadiks. -
kuldar1, võid seda 2+4 protsenti ju vaadata ka diversifitseerimisena.
-
garu: ostuhind on suurem kui 74 krooni, sest I sambast saad hiljem vähem.
aga ma niisama torgin, tegelikult on ikka mõnusalt kasulik mumeelest see II s. -
Kellele sissemaksed lahevad kui ei ela pensionini?
-
pärijatele
-
Tänan sCandal LHV-le tehtud komplimendi eest.
Kas teise sambaga liituda või mitte? Liituda.
Miks? Minu jaoks on 2 argunti:
1. Saan ISE investeerida (s.t. ise teostada fondi valiku) oma pensioniraha. Ma ei maksa 4% ühisesse katlasse, kus toimub ümberjagamine ning riigi käitumise risk on 100% sisse programmeeritud. Õigus, ka 2. samba puhul tuleb riigi risk sisse, kuid see on samas suurusjärgus kui võimalus, et Sinult maaregistris maa arvelt ära kustutatakse või pangas kontolt raha ära võetakse. Eriti tugev argument on aga see, et mu kogutud raha on minu nimelisel kontol ja see on pärandatav
2. 300% tootlust ikka kuidagimoodi muidu ei teeni oma sissemaksetele. See on nii suur riigipoolne kompensatsioon või boonus, mida tuleks igal juhul ära kasutada.
Kui need argumendid ei müünud, siis mõelge nii, et mida Teil kaotada on?
Osama - Global Crossing oli Rain Lõhmuse isiklik panus ja ost. Ma ei ole kuulnud, et keegi Hansapanga juhtides on mõne isikliku tehingu avalikustanud teades, et kõik investeerimisnõud ei pruugugi head olla.
Et aimu saada, mida plaanime 2. sambas, kannatab vaadata meie vabatahtliku pensionifondi portfelli. 60% on puhast aktsia ning 40% võlakirjariski. Aktsiad oleme ostnud rahvusvahelistelt turgudelt indeksite või JPMF fondidena lisaks veel näputäis Hansapanka. Veel LHV Soovitusi? Maybe kasvukonto? Direct 100, Direct 80 ja Direct 50 on ikka veel agressiivsemad kui näiteks Ühispanga pensionifondi või Sampo pensionifond. Ämbrite poole peal kasvõi Kasvuportfell, mis iseenesest on ka väga agressivne, kuid seda portfelli pole tükk aega uuendanud ja investeerimisideid välja pakkunud. Samas on ta kõrval Bettie portfell...
Tulles tagasi 2. samba juurde, siis konkurents saab siin kõva olema: turule tuleb 2 täiesti uut fondivalitsejat (ERGO & Seesam) ning kokku üle 10 fondi. Mis on kellegi head/vead ei oska kuidagi öelda, kuna ühtegi fondi pole veel. Vaadates olemasolevaid fonde ja nende reklaame, siis Hansa võidab mängu niikuinii, küsimus on, kas 60 või 10 punktiga. -
Ilus jutt ja ilmselt kujuneb ka II samba müük vägagi edukaks. Samas on II samba fondidel suur hulk mõtetuid piiranguid ja veelgi mõtetumaid seadusandlusest tulenevaid kulutusi mis muidu hea idee (ja tootluse) ära nullivad. Kõige toredam on see, et pinsile jäädes ei saa mitte raha kätte vaid (kindlustusseltside lobby tõttu) tuleb kohustuslikus korras sõlmida elukidlustusleping kus vaest investorit kõigepealt f..takse surevustabeliga ja lisaks ei tohi kindlustusseltsid maksta suuremat kui intressi kui 3%. Tegin ka ise mõned arvutused ja avastasin, et kõik jamad kokku võtavad pika perioodi jooksul kenasti koogu riigi poolt antud 4% ära ja tuleb veel puudugi.
-
robert, rain lõhmuse globalcrossongu tehing oli selline aktsiate ostmine, millega kaasnes aktsia promomine ja lhv foorumis kõlas see soovitusena. avalikustamine ei toimunud ju mingitest omakasupüüdmatutest ideaalidest lähtuvalt. sellel soovitusel oli 2 võimalikku tagajärge: a) oleks tehing väga hea olnud, oleks rl investeerimisguru oreool veelgi kinnitust saanud ja see oleks lhv-le abiks olnud (näiteks 2. samba müüki oleks see toetanud). paraku juhtus variant b) tehing oli halb, aga kahjuks hävisid global crossingu tõttu lisaks rl-le ka investorid kes rl-guruimidzi tõttu asja kaasa tegid. igal juhul on halb kui keegi raha kaotab ja tunnen kaasa. igaüks kaotab ja võidab ja see on täiesti loomulik. rl võttis lihtsalt lisaks aktsiariskile ka nimetatud tehingu avalikustamisega lhv imidzi riski. ei saa süüdistada kedagi (näiteks hansapanga juhte), kui ta ei soovi oma tehinguid avalikustada, sellega mingit lisariski võtta ja loobub võimalikust positiivsest imidzist.
samas tomus -
peace
minu point oli, et Rain on piisavalt julge ytlema asju, mida ta teeb, ka enne tulemuse selgumist ja paraku teistel seda julgust pole. -
robert,
see kõik, mis kirjutad on see päikselisem pool, aga kas on ka midagi negatiivset?
mulle teevad näiteks muret järgmine asi:
olles II sambaga vabatahtlikult liitunud - sealt enam välja ei saa. Tõsi, on vähetõenäoline, et riik inimese raha lihtsalt ära võtab, kuid:
kui reform on edukalt käivitunud ja olemasolevatele pensionäridele seetõttu raha nappima hakkab, siis võib lugupeetav Riigikogu üliküüniliselt seadust muuta ja mitte enam toetada
4% või muuta maksuseadusi.
keegi tõstis ka juba ülesse teema meie riigikese kestmise suhtes. ainsad tõelised võitjad on need, kes seda raha paigutama hakkavad... -
Osama,
minule ei jõua kah kuidagi kohale, mis seos on pensionifondi usaldusväärsusel ühe konkreetse isiku personaalse investeeringuga, mis ei ületanud tema varadest tõenäoliselt X%. kui keegi selle suuremas osas anonüümse foorumithreadi peale X*10% oma varast magama pani ja nüüd haavu lakub, siis kahju muidugi.
Sinu suust kõlab see pigem nagu oleks LHV (nt Robert ja Andres kui fondihaldurid) ostnud oma klientide raha eest GXi...
you win some you lose some,
peace,
sC -
GXi koha pealy mina ka Scandali ja Robertiga nõus. Kui keegi julgeb oma aktsiatehingud avalikustada, siis müts maha.
Pensionifondiga pole tõesti kuidagi see seotud, nii et räägiks selle teema all ikka Pensionifondi II sambast. -
sCandal, ise sa tõid seose isikute ja pensionifondide vahel. anonüümne suur hansapank - tunda, teada isikutega lhv. lhv pensionifondivalitseja on lhv ja isikutest seostub lhv-ga nii mulle kui ka arvatavasti paljudele teistele eelkõige rain lõhmus.
mis seal vahet on, kui näiteks lhv rain lõhmuse isikus soovitab osta global crossingut või lhv kellegi teise isikus soovitab osta lhv pensionifonyou win some you lose somedi. mõlemal juhul pärast hävingut öeldakse, et see oli kellegi isiklik arvamus, meie pole soovitanud vaid ainult oma investeerimisstrateegiat kirjeldanud (me olime julged) ja ise olete lollid kui ostsite ja hävisite.you win some you lose some. -
osama,
ütle mulle palun üks finantsvahendusega tegelev (pensionifonde haldav või mitte) ettevõte, kes sinu raha investeerimiseks teenuseid pakkudes e. Sinu mõnest isiklikust otsusest tingitud hävingule justkui "kaasa aidates" EI ÜTLEKS Sulle, et "ise olite lollid, et ostsite"? nt Hansapank maksab Sulle raha tagasi, kui nende fond ei tooda? Benetreks tuleks seljakotiga Sulle koju ukse taha kui eelmisel ööl nende kasiinos valed kaardid valisid?
mida Sa täpsemalt tõestamas oled ikkagi? -
Osama, sinu võrdlused GXi ja pensionifondi vahel näitavad ainult sinu ignorantsust.
Räägime siin foorumi all pensionfondist. -
Kui rääkida isiku nimelisel kontol oleva raha "ära võtmise" riskist, siis see on tunduvalt suurem näiteks maa "ära võtmisest", sest raha "ära võtmine" tuleb läbi devalvatsiooni või läbi muu rahanduspoliitilise võtte (meenutagem 10-12 aastat tagasi toimunut). Ma olen kahjuks suhteliselt kindel, et Eesti senine parempoolne majanduspoliitika ei kesta siin mitte 30a. jutti.
-
scandal, olen sinu käest küsimas mingit infot, mis seletaks lahti su arvamuse, et lhv vastab ainukesena sinu jaoks pensionifondi valitseja kriteeriumitele. küsisin sult mingeid konkreetseid positiivseid näiteid lhv tegutsemise kohta turgudel, mille alusel väidad, et mehed on head. (omale tuli pähe negatiivne selleteemaline näide)
tõestamas olen seda, et rain lõhmuse lhv foorumis avalikustatud tehingud ja kommentaarid kõlasid soovitustena ja et rain lõhmust võib tugevalt seostada lhv-ga (sh.pensionifondiga) nii positiivses kui negatiivses mõttes. -
cynic, kas sa saaks avalikustada oma arvutused, mis näitavad et piirangud ja kindlustus söövad riigi poolt antava 4% ära?
-
Kõige parem on teha arvutused oma isiklikest eeldustest lähtuvalt (vanus, alternatiivsed investeerimisvõimalused jne.) sest tulemus sõltub suuresti iskiust. Üldiselt mida noorem seda vähem on mõtet teise sambaga ühineda. Oma iskilikest eeldustest lähtuvad arvutused avaldan siis kui esimesed fondid on oma haldustasud, sisenemis/väljumistasud avalikustanud.
-
to Cynic:
Nüüd paned küll segast. Mida nooremalt liitud, seda enam suudad ka taolise riigipoolse finantsvõimenduse toel kapitali koguda. Ja kuna paraku kõik sellest aru ei saa, siis ära unusta et isikutele, kes on sündinud 1983 või hiljem, on liitumine nagunii kohustuslik, mistõttu järjest enam inimesi hakkab liituma teise sambaga ja need kes ei liitu, saavad paratamatult peksa, sest esimene sammas ei hakka enam koosnema 20%-st, vaid aja möödudes see protsent läheneb järjest 16%-le. Dumatt nado, ne prõgatt! -
cynic kirjutas...
Kõige toredam on see, et pinsile jäädes ei saa mitte raha kätte vaid (kindlustusseltside lobby tõttu) tuleb kohustuslikus korras sõlmida elukidlustusleping kus vaest investorit kõigepealt f..takse...
Paraku on tal õigus ja mul on äärmiselt kurb, et ma pean elama sellises värdjalikus riigis, kus paari ettevõtte lobbytöö tulemusena röövitakse paljaks kogu riigi elanikkond. Muide, Garu, cynic ei ei pane segast, vaid sina soovitad lihtsalt valida 2 halvast (mitte liituda teise sambaga ja mitte midagi saada versus saada paljaks röövitud aga midagi näpuotsaga ka alles jäetud) vähem halb.
Ma ei näe nende vahel vastuolu, mõlemad väited on loogilised. -
Garu, mõtle nüüd ise natukene. Mida noorem sa oled seda pikemale ajahorisondile 4% jaguneb ja seda väiksemaks jääb dotatsioon ühe aasta kohta. See, et pikema ajahorisondi korral koguneb investeerimisel rohkem raha ei puutu asjasse, sest inimene võib ka ise (allesjäänud) raha pikaks ajaks mõistuspärasemalt investeerida. Et sulle päris puust ja punaseks teha võrdele kahte juhtu:
1. Inimene jääb pinsile ühe aasta pärast
- tootlus fondist ~2-3% + 200% riigilt -sisenemistasu- väljumistasu
2. Inimene jääb pinsile 40 aasta pärast
kõik sama v.a. see et riigilt lisandub 200/40 aasta kohta. -
Cynic, see loogika sellisena ei tööta nüüd küll...või mõtled sa selle all midagi muud, mida pole viitsinud pikemalt lahti kirjutada...kuidas sa 200 jagad 40 ja miks?
-
loodame, et mõne aja möödudes saavad fondivalitsejad piisavalt tugevaks, et lobitöö tulemusena see kindlustuse osmise kohustus välja jätta.
4% on eelis ainult senikaua kuni kõik inimesed pole liitunud. senikaua maksavad osad rohkem sots. maksu ja teised vähem. kui kõik on liitunud, kaob riigipoolse 4% korjamise ja kohe tagasimaksmise mõte ära. -
Idee on jämedalt öeldes selles, et tuleb võrrelda pensionil inimese igakuist ostujõudu kahte stsenaariumi korral:
1. investeerid II sambasse mingi summa ja saad kohe riigilt 200% summale lisaks. Edaspidi juba investeeritud summadele riigilt enam midagi juurde ei saa ja investori vara teenib fondi varade tootlus- fondi kulud. Mingil hetkel läheb tema vara ebasoodsa elukindlustuslepingu sissemakseks.
2. investor paneb ise raha kõrvale ja investeerib seda ise (või paneb mõnda fondi või maksab lihtsalt kiiremini eluasemelaenu tagasi). Riigilt midagi juurde ei saa, kuid puuduvad ka piirangud ning kohustus kindlustuslepingu sõlmimiseks (mis mõlemad suurendavad oluliselt vara väärtust 1. stsenaariumiga võrreldes). Lisaks puudub poliitiline risk vara maksustamise suhtes.
Põhjus miks ma eelmises näites jagasin 200%/40 oli selleks, et saada mingi jäme hinnang täna investeeritavale rahale riigi poolt lisatava aastatootluse suhtes illustreerimaks seda, et ühe aasta kohta tulev dotatsioon on seda suurem mida lühemaks ajaks inimene sambasse investeerib . Akadeemiliselt täiesti korrektse võrdluse saab loomulikult NPV arvutusega. -
to Cynic:
Matemaatika pole ilmselt su tugevaim külg:Esiteks ei ole protsendiks mitte 200% vaid 300% ja see lisandub igale kuumaksele, mitte vaid korra. Kui inimese kuupalk on brutos 5000, siis maksab ta eeldusel, et tema palk ei muutu 30 aasta jooksul (mis pole tõenäoline) ise 30 aasta jooksul teise sambasse sisse 74*12*30 = 26640 krooni. Eeldusel, et see raha teenib keskmiselt teises sambas lisaks riigi poolt pakutud boonusele aastas 6% juurde, on inimese pensionikontol 30 aasta pärast 301356 krooni (300 krooni annuiteet 6% aastatootlusega)ehk keskmiseks aastatootluseks kujuneb ca 35%. -
Niisiis matemaatikast.
1. protsendiarvutus
investeerin 100 krooni ja riik paneb juurde 200. Mitu protsenti moodustab 200 sajast?
2. Teine osa on juba mõistuspärasem aga juhiksin tähelepanu asjaolule, et kui inimene täna sambaga ei ühine on tal tulevikus see võimalus endiselt olemas. Seetõttu võib otsuse langetamiseks täna vaadata ka ühte makset ja sellest tulenevat ostujõu kasvu.
Suurem on probleem tootlusega- julgen sügavalt kahelda fondi 6% suuruses tootluses (aga see on eraldi teema). Ja lõpuks võiksid kogu investeerimishorisondi lõppu panna elukidlustuslepingu alusel sõlmitava annuiteedi maksimaalse tootlusega 3%. Seejärel korda kogu arvutust inimese kohta kes jääb pensionile näiteks 10 aasta pärast ja võrdle tootluseid. Pakun välja, et kui need arvutused läbi teed ja protsentide arvutamise üle kordad on sinu järeldused suht sarnased minu omadele. -
cynic - 100kr on tagapool tulumaksu - sinu reaalne negatiivne kassavoog tuleb korrigeerida tulumaksuga, s.t. 26%-ga. Seega "kaotad" Sa iga kuu 74kr ja saad pensionifondi 300. 300/74-1=300%
-
Võib ju ka nii arvutada, et juhul kui pensionifond ei teeni kogu selle aja jooksul midagi ehk tootlus on 0%(mis pole kuidagi võimalik, kui valida näiteks 100% võlakirjadest koosnev fond), siis maksad ise 30 aastaga sisse ikka 26640 ja see summa on 30 aasta pärast 12*300*30 = 108000 ehk 4,05 korda suurem ehk 305% rohkem ehk keskmiselt aastas 14% m.o.t.t.
-
roberti point täiesti õige (eeldusel, et riik suudab/tahab säilitada maksusoodustuse). Samas võib alternatiivina vaadata ka võimalust 100 krooni mustalt saada ja lisaks veel ka (kasvav?)sots maks 100le juurde liita. Aga nagu ennist ütlesin sõltub õige võrdlusstsenaariumi leidmine iga konkreetse inimese vanusest/võimalustest.
-
cynicu point "ühe aasta kohta tulev dotatsioon on seda suurem mida lühemaks ajaks inimene sambasse investeerib" on õige ainult suhteliselt, mitte absoluutselt. Tegu on ikkagi kogumispensioniga ja vaieldamatult mida varem sa temaga liitud, seda rohkem pensionieaks koguneb.
Talupojamõistusega võttes (arvestades reaalsust, et eesti meeste keskmine eluiga = pensioniga) oleks muidugi arukam investeerida näiteks laste haridusse, kinnisvarasse või kasvõi rahaturufondi. Kogu pensionisüsteem on bullshit ja inimeste petmine ei muud!
Ilmselt need, kes eluaeg lõtva lasevad, elavad mugavalt 80-aastaseks ja saavad 1. samba pensioni, on winnerid. samuti naised, kelle keskmine eluiga ületab eestis meeste oma ligi 8 aastaga. -
kinnisvara on muidugi üks targemaid investeeringuid. ja-jah. eriti kuskil seal merirahu kandis ja no eriti eestis üldisemalt, sest siin on ju maad nii vähe. ostke maad, seda enam ei tehta.
ja kinnisvarainvesteeringud 100-500 krooni kaupa kuus on muidugi eriti tasuvad.
ma arvan, et kõige tõenäolisem alternatiiv II sambale on investeering õllesse vms, mis siis omakorda pikemas perspektiivis aitab kaasa sellele, et puudub vajadus igasuguste sammaste järele. -
Velikij: Keskmine eluiga ei ole tegelikult asjakohane näitaja. Mehe keskmine eluiga saadakse ju nii, et võetakse kõikide meessoost isikute aeg sünnist surmani ja jagatakse inimeste arvuga. Seal hulgas on ju ka vastsündinud, imikud jne. Teadupoolest on suremustõenäosus selline, et sünnijärgselt on see suhteliselt kõrge, seejärel langeb hästi madalale ja siis kuskil keskeast alates hakkab püsivalt jälle tõusma. Seega keskmise eluea kohta kehtib see, et on olemas suured valed, väiksed valed ja statistika... Seepärast kindlustusseltsid võtavadki arvesse hoopis "oodatavat eluiga", mis on keskmisest elueast palju kõrgem. Ehk teisisõnu, vastsündinu tõenäosus elada 75-aastaseks on palju väiksem kui sellel inimesel, kes on elanud juba 25-aastaseks.
Ja ei tahaks küll kuidagi uskuda, et 1. samba pensioni saajad on erilised winnerid. Kui enda sissetulek oleks praegu alla 2000 kuus, tunneks suht nutuselt. Ei näe ka mingit põhjust, kuidas riikliku pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus võiks pensionäridele soodsas suunas muutuda. Vaevalt muidugi, et ka II sammas mingi pensioniprobleemi täielik lahendus on. -
matrox,
ironiseerid ilmaasjata.
Investeering õllesse on muidugi vaieldamatult parim investeering, selles ei kahtle vist keegi (erinevalt investeeringust õlletootjasse :-)
Küsimus polnud ka mitte selles, et puuduks vajadus igasuguste sammaste järele. See on demagoogia ja sellega ma ei nõustu. Nii pole ilus väita.
Kinnisvarasse investeerida 500 kr kaupa kuus on tõesti raske, kuid lõppude lõpuks jagavad pangad (s.h. Ühis) heldel käel igasugu eluasemelaene. Päris pikaks ajaks. Nii et see pole sugugi absurdne ega ebareaalne.
Minu seisukoht on see, et kui pärast pensionikka jõudmist antakse mu kogu aktiivse tööperioodi jooksul kogutud raha kindlustusseltsile väljamaksmiseks ja seal eksisteerivad piirangud, siis see on röövimine. Ja röövlitele tuleks tina anda.
Alternatiiv inimesele, kes ei taha ise pidevalt mõelda, kas saaks teha tehing nüüd vasakust või paremast servast, on investeerimisfond. Vähemasti on osakutel reaalne väärtus ja võimalik realiseerida MILLAL TAHES ja KUIDAS TAHES. Tahan, müün kõik, tahan, müün osade kaupa. tahan, ostan hoopis juurde. Erineva riskiastmega fondid. Palun, olge lahked, inimesed.
Jah, siin ei anna riik juurde 2% veel 4%. Ei anna tulumaksusoodustust.
Nüüd võib öelda, et ma reklaamin hoopis 3. sammast. Kui nii võtta, siis on sul, matrox, vist õigus, f... o.. kõik sambad! -
keegi kuskil ytles et milleks elada, kui me matame Teid k6igest $2 eest!
-
Velikij kribas:
"Kogu pensionisüsteem on bullshit ja inimeste petmine ei muud!"
Küllap on siis tegemist ülemaailmse vandenõuga, kus osalevad kõik heaoluriigid.
