Vello Vallaste ja kogumispension?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
ÄP seminar: Vello Vallaste ei liitu kohustusliku kogumispensioniga
Vello Vallaste firmast Vallaste & Partnerid ütles, et tema isiklikult ei hakka ostma investeerima kohustuslikku kogumispensionisse ehk teisisõnu ostma pensionifondide osakuid.
"Olen juba piisavalt vana ka, et keegi mind selleks sundida ei saa," lausus Vallaste. "Sund kehtib nende kohta, kes on sündinud 1983. aastal ja hiljem."
Vallaste sõnul peab investeeringu saama pöörata rahaks. "Antud juhul ma seda aga teha ei saa," ütles Vallaste. "Igal juhul on kasulikum koguda raha sukasäärde ning osta näiteks kusagil maatükk."
Ka peaks selleks, et fondi investeeritud raha ennast väljamaksetena ära tasuks, peaks Vallaste sõnul Eesti meeste keskmine eluiga tõusma 21 aastat võrra.
Vallaste ettekande pealkiri oli Miks ja kuidas maksta kogumispensioni makset? Kuidas see mõjutab töötajat ja tööandjat?
---
Päris omapärane vaatenurk. Tädi Maali ei liitu kolmanda sambaga, vaid hoidab kogu oma varandust loomakarjana. Jüri Kuusk ei loe äripäeva, sest ta eelistab maalehte jne jne.
Aga mis siis? -
jälle see jutt, et ostke maad, seda enam ei tehta. appi... marke on ka kole kasulik koguda. üks tuttav filatelist teadis rääkida. eriti eesti omi, sest neid trükitakse ikka kümneid kordi vähem kui saksa omi.
2% palgast (pardon, 2%*74%) kõrvale panna on ikka jube keeruline küll... eriti kõrgemapalgalistel. -
Ka peaks selleks, et fondi investeeritud raha ennast väljamaksetena ära tasuks, peaks Vallaste sõnul Eesti meeste keskmine eluiga tõusma 21 aastat võrra.
huvitav, milline tuleks üle 40a elada suutnud meeste reaalne suremisiga, kui tänase laste & noorte suremuse juures üleüldine keskmine eluiga 21 aasta võrra suureneks? mingi 120-130 aastat ma pakun? ;) -
Jah, koguda raha sukasäärde, kust inflatsioon iga aasta 5% ära sööb ning seejärel osta maatükk, mille igaaastased kulud söövad raha üldse ära. Vallaste ja Partnerid on ikka vist üks hea firma.
-
huvitav, kuidas minu investeeringu tasuvus on sõltuvuses eesti meeste keskmisest elueast?
-
Huvitav küll, miks üritatakse vaielda mõttetute argumentidega ja seda eriti olukorras, kus üks räägib aiast, teine aiaaugust. Kas tõesti oleks siis lugupeetud pangahärradel nii üüratult keeruline muuta selle õnnetu teise samba väljamaksmise korda - ja probleem olekski lahendatud. Siis saaks ta pöörata rahaks, ta oleks investeering. Praegu ta seda ei ole, praegu on ta raharaiskamine.
Pardon, sCandal, aga laste ja noorte suremus on ikka röögatult väike võrreldes suremuse kasvuga pärast 50.-ndat eluaastat. 120-130 aastat on utoopia, 80-85 aastat keskmine eluiga aga reaalsus. Muide, teispool läänemerd see ju nii ongi.
See on huvitav näide, kus üritatakse kaitsta argumentidega asja, mis kaitsmist ei vaja ja unustatakse (kas tõesti teadlikult?) ära kogu süsteemi tegelik viga - väljamaksete süsteem. Kahju. See ei vii edasi :-( -
teen ettepaneku minu vara ja brem pensionifondideks ümber nimetata----neljandaks sambaks
-
velikij, kas sa pead väljamaksmise all silmas seda, et kogu summat ei saa kohe peale pensionile minekut rahaks teha vaid peab mingi annuiteedi tegema? Jah, sellega ma olen nõus, et see pole kõige meeldivam, samas on se palju meeldivam kui praegune süsteem, kus sa võid küll oma poolteist % maksujärgset tulu maha juua/ära süüa (ma sügavalt kahtlen selle investeerimises), kuid hiljem pead leppima sellega, mida riik ja järeltulev põlv heaks arvab sulle jätta. Kuigi 2. sammas ei ole päris taevamanna nagu teda kohati näidata üritatakse, on ta ometigi parem kui praegune olukord.
ma ei tea, kus on kõik pensionifondide tulevased haldurid? miks nemad siin sõna ei võta? neil peaks natuke rohkem olema huvi neid sambaid kaitsta kui minul. -
Pardon, sCandal, aga laste ja noorte suremus on ikka röögatult väike
võimalik, ega ma teemat eriti süviti uurinud ei ole. lihtsalt jäi kuskil silma statistika (eksole), mis väitis, et kui oled suutnud üle 35 elada, siis eeldatav keskmine vanus tõuseb X*10%.
kui noorena suremise alla lugeda ka kuni kolmekümnendates auto alla jäänud, end surnuks joonud, ehitusel tellisega pähe saanud jm eestis mitte harvad juhtumid, kas see osa ka siis röögatult väike tuleb?
ah, whatever, eks see śks tähenärimine ole. peace. -
Kui Velts suudab üliedukalt ka kinnisvaramahhinatsioone korraldada, mis pakuvad sarnaselt kogumispensioniga 200% garanteeritud tootlust, võib vast tõesti väita, et känd pole käbist kaugele jäänud...
-
peace, sCandal!
Aga matrox, loomulikult on sul õigus, et 2. sammas on parem kui mitte midagi (loe: praegune olukord). Ja Robi on sel teemal sõna võtnud küll ja vägagi proffessionaalselt.
Ma pole isegi väitnud, et näiteks ma ise ei liituks sellega või et ei soovitaks teistel liituda, vastupidi. Ta on nagu mingi omamoodi kindlustuspoliis, et kui juhtub ime ja elan kauem kui pensioniiga ehk keskmine eesti mees (mille juhtumise tõenäosus arstide meelest on null) siis tõesti on vanaduspõlves veidi parem. Omal kergem tunne.
Loogish, mida rohkem inimesi selle sambaga liitub, seda parem liitujatele. Aga see ei muuda olematuks väljamaksete süsteemi röövellikku olemust :-( -
Kui inimene paneb oma säästud kuhugi investeerimisfondi või ostab maalilise maatüki kuskil Lõuna-Eestis ning kümne aasta pärast müüb selle fondi osakud või selle maatüki - kas keegi tahab öelda, et fondiosakute müügist teenib ta rohkem kui selle maatüki müügist?
Vallastel ju täiesti õigus. Tema eas pole mingit mõtet mingisse fondi raha koguma hakata vaid kasulikum on soetada kinnisvara mille saab 10 aasta pärast soodsalt maha müüa. -
Njaa... selline point, et 2. sambaga saavad paremal juhul liituda vaid need, kes on alla 60 aasta vanad ja sedagi ainult esimese kahe kuu jooksul. vahest lihtsalt vello vallaste ei saagi liituda?
-
Jurmala, sul on ilmselt olemas väga täpne info maa hindade tõusu kohta järgmise 10 aasta jooksul. avalda see info ja info allikas, sooviks ka kasulikku äri teha. ilmselt on sul olemas ka skeem kuidas saab lõuna eestis maad osta igakuiste 1500 krooniste sissemaksetega. avalda ka see skeem. ning poleks paha ka väike tabel investeerimisfondide tootlustega järgmise 10 aasta jooksul. tänan.
-
To: Pendel
Kui Eesti kuulub EL miks peaks Eestis maa vähem maksma kui Soomes. (seda vist ütles Preatoni) Kas sa leiad, et see väide ei pea paika? Kas kõik need välismaalased kes rohtu kasvanud põllumaid Eestis kokku ostavad teevad seda heategevusest? (esiteks nad usuvad, et maa hind tõuseb ning lisaks loodavad saada peale euroliiduga ühinemist dotatsioone maa söödis hoidmise eest.)
Ma räägin siiski ühekordsest investeeringust. Tulles esialgse foorumi teema juurde tagasi siis seal on öeldud, et ennem koguda raha sukasäärde ja osta selle eest maatükk.
1500 krooniste sissemaksetega saab ka, kui selle maatükki ostu finantseeritakse pikaajalise laenuga.
Ma ei tahagi öelda, et investeerimisfondid pole vajalikud - eks igaüks valib selle toote mida ta õigeks peab või hoopis kombineerib erinevaid tooteid.
Kas sina oskad öelda milline on investeerimisfondide tootlus järgmise 10 aasta jooksul? Minu seisukoht, et kasulikum on teha ühekordne investeering ostes Eestis maad kui osta fondiosakuid põhineb loogikal mida ma ennist mainisin. Kui sa tahad väita, et fondiosakute ostmine on kasulikum siis millisel loogikal see põhineb? Tänan. -
Tere jälle üle tüki aja.
Muide Vallastel ja Jurmalal on kahjuks või õnneks 100% õigus.
Miks ? Sest näiteks on eestis metsamaa soome omadest umbes 30 korda odavam, põlumaad aga ei hinnata eriti üldse. Alates 98 lõpust on näiteks looduskauniste maatükkide hinnad tõusnud 15-20 korda. 5 aastase perspektiiviga liitub Eesti ELiga. Üks asi veel: mets kasvab juurde aastas u. 5-7% Parem kui pangadeposiit või mis?
Muide kod. Pendel, skeem on olemas aga avaldamisele ei kuulu. See on täna juba päris suur äri aga sellest eriti palju ei räägita, sest konkurente ei ole nagu vist vaja.
Ise nagu vahetasin aktsiad maa vastu kuskil aasta või veidi rohkem tagasi ja eriti ei kahetse. Kõigele lisaks on uni parem. -
to: jurmala & pendel,
kaldute kõrvale põhjusest, miks Vallaste ei soovi liituda 2. sambaga.
Maa on muidugi hea investeering, kuid pagana ebalikviidne ja vajab ikka ka mingeid kinnisvaraalaseid teadmisi. Kõigil neid pole, ja nagu näha, avaldama ei kiputa :-)
Vallaste point seisnes 2. samba väljamaksete süsteemi puudulikkuses, mitte alternatiivses investeeringus. Ehk teisisõnu, minu meelest võid 500 või 1500 krooni kuus lisada investeerimisfondi ja sa oled oma raha peremees. Piiranguteta.
Investeerimisfond on lähedaseim ja reaalseim alternatiiv igasugustele pensionisüsteemidele (peale 1. samba, sest muidu lähen Toompeale meelt avaldama:-) Ja miks ei peaks fondijuhid hoopis inv. fonde promoma? -
aitähh TNT asjaliku maa hinda kajastava info eest. jurmala, seda ma ju küsisingi et miks peaks maa hind tõusma. kui TNT andmed tõele vastavad, ei näe ma investeerimisfondil suuri eeliseid, 30 x hinnavahe kahe samaväärse maatüki vahel mille vahemaa teineteisest on mõnisada km, on veenev argument.
-
maa hinda mõjutab vist inimeste reaalsissetulek ka natuke. Pluss asustustihedus. No soomes pole see viimane vist ka eriti suur nagu eestiski, tegelikult suisa ligi kaks korda väiksem (kuigi teisalt jälle - kes seal Oulu kandis enam niiväga elab?). Ja siis veel iive, nii loomulik kui mehhaaniline - kumbki ei räägi eesti kasuks.
Nii et ma paneks rõhu sissetulekute taseme erinevusele. Ja kuigi see ilmselt kasvab palju kiiremini kui soomes, pole see ilmselt piisav õigustamaks maa hindade jätkuvalt ülikiiret kasvu. Mõnes kohas on ju ka arendajatel mitte nii väga hästi läinud. Ja kui ringi vaadata, siis on tühja maad ju kõik kohad täis. Ülilooduskaunist võibolla mitte nii väga, aga milline osa elanikkonnast neid veel saadaval maalappe ihaldab. Oluliselt kõrgema hinnaga kui praegu pealekauba? -
To: TNT
Praeguses Eestis on tõenäosus, et sinu metsamaalt öösel salaja puud maha võetakse ja sadamasse veetakse, ilmselt märksa suurem, kui võimalus, et sinu pensioniinvesteeringuga enronit tehakse. Ja sellest, kui palju põllumaa vaeva nõuab tulu andmiseks, ei hakka parem rääkima. -
2. samba eelis on ju ikkagi see et paned 2% saad 4% juurde, miinus tulumaks.
puuduseks oleks justkui see et pensieas ei saaks raha korraga kätte.
kas pensioni ylesanne nagu ei olegi anda iga kuu sulle raha millega ära elada
mitte ei ole rahakogumisvahend? st see on rohkem kindlustusleping kui investeering.
see on juba jama jah et ei tea mis 40 aastat meile toob. aga m6elge kui vaike on ikka
2% iga kuu oma brutopalgast. isegi kui saad 40keek pruto on see 800 eeku.
peale makse jääb vahet miski 600 eeku. see on yks parkimistrahv!
riik l6i ikka 2samba selleks et ei peaks vanaduses sulle ise pensioni maksma.
seda ei loodud selleks et sealt suurt tulu loigata. see kindlustuse osakud on seega
kaitseks et lollid inimesed kohe kogu raha ara ei kulutaks.
ja miks mitte siis v6tta 2. sammas, miski indeksiinvesteering, ja veel natuke oma lobuks ka investida. see eeldab min. 10keek netosissetulekut. mida aga enamusel eestlastel pole.
see on probleem.
et raha ei ole! -
varastamise ning vägivalla eest v6iks hakata karmimalt karistama.
sellest meie yhiskonna mured tulevadki!
kurat, kui sa öösel linnapeal ringi ei luusi siis on pätid v6itnud!
kui sa omale metsa ei osta siis on vargad v6itnud!
kui sa pensionifondiga ei liitu siis on kindlustusfirmad v6itnud!
haha :) -
Kõik räägivad pensioni teise samba puhul riigi poolt antavast 4%-st, nagu taevamannast. Mina sellest aru ei saa. Kas te tõesti arvate, et riik hakkab maksma "rahvapensioni" võrdselt neile, kes teise sambaga liitunud pole ja neile kellele on ta 4% personaalsele pensionikontole kantud. Millel küll selline usk põhineb?
-
to: artjomik
Selleks, et keegi su metsale öösel saagi sisse ei lööks tuleb see mets ära kindlustada. Tegelikult ei ole viiamsel ajal kuulnudki, et keegi oleks erametsa varastanud. Varastatakse ikka riigimetsa. Kui keegi erametsaomanik (näiteks talunik) kaebab, et ta mets on öösel ära varastatud siis on tegu tavaliselt kokkumänguga nende "metsavarastega". -
Jurmala, kindlustusmakse teeb tootluse sinu maalt ja metsalt täiesti olematuks. Olen nõus, et maahindadel on tõusuruumi, kuid see eeldab ka väga oskuslikku valikut, samamoodi nagu aktsiate puhul.
Ja metsa varastatakse üsna valimatult, harva käiakse maakatastrist vaatamas kas kuulub see riigile või naabri-Antsule :) -
Pole küll maa-investeeringutega ise kokku puutunud, kuid ikkagi on raske uskuda toodud fakti, et maaturg on nii ebaefektiivne, et ikka veel on 30x hinnaerinevus Soomega? Kas see erinevus ikka on nii suur? Paljud sisendavad endale mõtet, et kinnisvara on kõige kindlam investeering. Ei pruugi olla! Skandinaaviast on mitmeid näiteid, kus kinnisvarainvesteeringutega on valusalt vastu näppe saadud.
Ja mida tähendab see 30x erinevus? Et Eesti metsamaa on odav? Või hoopis Soome metsamaa kallis? Samamoodi on Eesti aktsiad fundamentaalselt odavamad kui põhjanaabritel ja me vist ootame siit ka kõrgemaid kasvumäärasid. See erinevus ei pruugigi olla väiksem kui väidetav metsamaa hinnavahe. -
riq,
mida rohkem inimesi liitub teise sambaga, seda rohkem võidavad kindlustusfirmad. Nemad saavad ju sinu teenitud raha endale pärast pensioniikka jõudmist.
Eilne Postimees (või oli see Rahva Hääl) avaldas arvamust, et pensioniiga tõstetakse kuni 75 aastani. Hullumeelsus. Siis on pensioniiga juba kõvasti kõrgem keskmisest elueast.
Minu meelest sellisena on 2. sammas puhas röövimine päise päeva ajal. sest mis siis saab, kui viskad näiteks aasta pärast pensionile jäämist lusika nurka? Aastakümnete jooksul teenitud (kogutud ja investeeritud) sajad tuhanded jäävad lihtsalt kindlustusseltsile. Ja riik vaatab pealt... -
Velikij,
Kindlustuslepingu võib sõlmida ka garantiiperioodiga, mille minimaalne pikkus oli minu meelest 5 aastat. Seega kui lähed kahe aastaga teise ilma, saavad sinu pärijad pensionimakseid edasi kuni garantiiperioodi lõpuni. Kas see nüüd sind just väga lohutab muidugi... -
artjomik, ega ei lohuta küll :-(
-
Räägiks ühe loo lõpetuseks?
Üks sõber ostis maad ideega , et talle läheb seda vaja. Tegi detali jne kokku vist hukkas miskit 5-6 sotti kokku. see oli kolm ja pool aastat tagasi. Asjalood kulgesid nii, et tal ei läinudki seda vaja ja vanad müüsid selle maha miskit pealt 15 miljoniga. Hakkate ka mind lõpuks uskuma või ajate ikka seda 500 krooni ja 12% juttu? -
Vend TNT! Mida sa soovid, et ma usuksin? Kas seda, et sul on YKS syber, kes teostas EBATEADLIKULT yli soodsa kinnisvara tehingu. Kui sa mytled seda, siis ma vyibolla usun sind kuigi ma ei tea millised eelised tal olid kui ta seda tehingut sooritas. Summa tundub EBAREAALNE. Kui sa mytlesid midagi muud, siis ma ei tea mida uskuda?
Sinu kommentaar algab synaga YKS! Kahjuks me ryygime siin vyhemalt: YKS * X00 000 sypra.
Seega on see 500EEK compounditult 12% aastas pensioni fondis kusagil 95% reaalsem variant. Muidugi vyiks kahtlemata olla nyiteks mingid kinnisvara pensioni fondid vyi muud variandid fondidest. Siin on kymneid variante. Lisaks kyigele
Mis puutub vylja maksmistesse, siis see peaks toimuma loomulikult millal klient ise tahab. Muidugi peaksid seal olema varem vylja tymmatud raha juures vastavad penaltied. Lisaks ma arvan ,et see summa peaks olema kindlasti ka pyrandatav kuid sealt tuleks maha arvata pyrandusmaks, mis vyiks kyikuda kusagil 30- 40% vahel yarelolevast summast. Tasuta raha pealt peaks teenima kogu EESTIRAHVAS. -
Kogumispensioni kohta käivas infos on olnud segane see, et eriti kuskil pole toodud arvutusnäiteid, mis siis ikkagi tegelikult toimuma hakkab: esiteks, kogumisperioodil, teiseks väljamaksete perioodil. Teisisõnu, pole ammendavalt selgitatud KÕIKI asjaolusid tulevase "sambasseseotu" vaatepunktist. Tulevased teenusepakkujad ja riik rõhutavad neid momente, mis neile kasulikud.
Leidsin juhuslikult vist pensionäridele mõeldud ajakirjast ELUKIRI (jaan.2002 number, artikkel "Kindlustatud vanaduspõlvele vastu, lk.20 alates) lausa mitu lehekülge arvutusnäidetega infot. Mis paistis - kui rõõmsalt liitud 2.sambaga, siis sinu 1.sammas VÄHENEB. Kuidas: asi selles, et väheneb ju sinu isiklik sotsiaalmaksu maksete kogusumma! Seda asjaolu tuleks ju arvestada, kui räägime 2.samba tulususest, et riik maksab minu 2 kroonile 4 juurde. Kas riik arvab midagi ka maha, ja kui riik arvab midagi ka maha, siis milline on see lõplik tulusus?
Olen rõõmus kui eksin, ja väga tänulik, kui hästi informeeritud kommentaatorid asja selgitaksid! -
TNT,
Su näide ei veena selles, et keskmine Eesti kodanik peaks praegu kiiruga hakkama laenatud raha eest maad kokku ostma ja tulu oleks garanteeritud. Kindlasti on kuskil keegi kodanik kes kasiinos milli võitis ja arvatavasti keegi teine kodanik tegi hea diili aktsiatega ja keegi kolmas sai läbi ime odavalt kätte kunstiväärtuse. Üksikuid näiteid ikka leiab ja kinnisvaraga tegelev inimene võib praegugi mingi pärli leida. Aga minu arvates ei ole mõnel teisel alal karjääri tegeval inimesel praegu mõtet osta kokku maad põhjendusega, et kuuldavasti keegi kuskil sai maaga rikkaks. -
Tõsi, enz, rikkaks võib saada kuidas iganes. Kuid see pole ju käesoleva foorumi teema, pigem risti vastupidi. Siin tahaks ikka selgust nendele punktidele, mis puudutavad enamikku!!! eestimaalasi, mitte üksikuid.
Kõik me oleme elus mõne hea diili teinud. Ikka juhtub. Aga pensioniks on seda lootusetult vähe... -
Mul täitsa kama kuus, mis te arvate. Mina toimetan edasi ja kavatsen oma pensioni vähe teistel alustel kindlustada.
-
Fondihalduri sõnavõtt:
http://www.eyp.ee/calc/pension/P_Calculator.html
Siit peaks saama vastuse küsimusele, mis juhtub II sambaga liitudes ja mis siis, kui ei liitu. 30 - 40 aasta pikkust prognoosi teha on suhteliselt raske, kuid ma arvan, et suurusjärk on õige. Riigipension jääb tõesti veidi väiksemaks, kuid II sambast juurde saav osa kompenseerib selle mitmekordselt.
Kommentaarid on teretulnud. Parandusettepanekud paluks privasse (loit.linnupold@eyp.ee) -
loit, mul pole e-maili, seetõttu pöördun kalkulaatori teemadel sinu poole siin. väga lahe kalkulaator. segaseks jäi ainult see tänases väärtuses asja nägemine. näiteks kui mul on brutopalk 10 000.- väidab kalkulaator, et minu viimane pensionieelne netosissetulek on 42 300.-, tänases väärtuses on see 15 136.-. ei saanud aru mis skeemi abil need numbrid sinna tekkisid ja mis aja sissetulek (kuu, aasta vms.) see võiks olla? mis tähendab viimane pensionieelne sissetulek? võiks olla selline koht ka kus saad oma keskmise palga tõusu prognoosida, või kus kalkulaator on seda kuidagi prognoosinud (mingi statistika alusel).
-
see tulevane palk on saadud ilmselt inflatsiooni arvestades. Kahjuks ei ole kalkulaatoril näha kasutatud inflatsiooni määra.. ja ka sellega võiks olla võimalus mängida.
-
http://www.eyp.ee/calc/pension/P_Calculator.html
Soovitused: Hakake juba varakult mõtlema, mida kõike huvitavat Te oma elu kuldsetel aastatel teha sooviksite.
Niisiis: Uus süda, -magu, -maks, -neerud, -silmad, jne. Ravimid hüpertooniatõve raviks, viagra, jne. -
Pendel,
Kalkulaatoris on kasutatud alljärgnevaid eeldusi: keskmine inflatsioon järgneva 30 aasta jooksul ca 3%, reaalpalga kasv 2%. Seega oleme pannud sinu tänase palga nominaalse väärtuse ca 5%-ga p.a. kasvama. Sinu pensioniiga tuleb seadusest (meestel 63, naistel täna vähem, tulevikus ka 63). Tulevase palga ja pensioni diskonteerimisel tuleb tõesti vahe sisse, see on tingitud asjaolust, et palk kasvab ca 5% aastas, diskonteerimiseks kasutatakse aga inflatsiooni (ca 3% aastas).
Viimane pensionieelne sissetulek on sinu prognoositav netopalk arvestades sinu tänast palka, inflatsiooni ning reaalpalga kasvu. See on tase, mida oled harjunud kulutama.
Palgakasvu otsustasime ära fikseerida tagamaks inimeste püsimist reaalsuse piires - kui ikka lükata reaalpalga kasv järgmise 30 aasta jookusl 10% peale aastas, siis on tulemused inimese jaoks ilmselgelt eksitavad.
Fjot: inlatsioonimäära muutumise kohta kehtib sama asi - enamike inimste puhul tekitaks selle muutmise võimalus pigem segadust (mis väärtuse ma sinna peaks panema?) kui selgust. Seega on ka see fikseeritud. -
Oot-oot, miks peaks inflatsioonimäär rohkem segadust tekitama kui arvatav tootlus? Pigem pakuks, et 3% on liiga optimistlik. Või ongi eesmärk skeptikute võimalusi piirata ja demonstreerida inimestele neid oodatavaid miljoneid.
Aga nagu üks minu tuttav skeptik armastab öelda:
"ärgem olgem nii optimistlikud, võiame 20 aastased perioodid..1980-2000, 1960-1980, 1940-1960.. mis on sai sellest rahst perioodi lõpuks kui raha perioodi algusess sisse pandi? Ja mis annab meile kindluse, et see nii enam ei lähe?" -
fjot,
Ja mis sellest rahast siis 1940-2000 sai? Mina igatahes loen Ibbotsoni graafikutelt välja, et suvalisel 20-aastasel investeerimisperioodil on hajutatud aktsiaportfell USA turul inflatsiooni löönud. Või mõtles see skeptik mingeid muid turge? -
usas on tõesti olukord suhteliselt stabiilne olnud. Tema mõtles siiski siinset meie keskkonda.
-
enz,
Kui ma vaatan inflation-adjusted Dow Jones Industrial Average graafikut, siis näen, et aktsiad pole inflatsiooni löönud aastatel 1925-1945, 1935-1955, 1960-1980 ning 1930-1950 ja 1965-1985 lööb inflatsioon aktsiaid tugevalt. Graafik ilmus "The Elliott Wave Theorist" - November 2001 väljaandes. Loomulikult esineb ka 20 aastaseid perioode, kus aktsiad löövad inflatsiooni. -
loit,
Kalkulaator näitab praegu kogumispensioni väljamakseid meestele ja naistele erinevalt. Sooline eritsamine peaks minu teada olema seaduses keelatud. -
mex,
Sõltub jah mis indeksit vaatad. Laiemapõhjalise S&P500 kohta igatahes väidetakse, et 1926-2000 pole olnud 20 aastast perioodi, mil indeks poleks löönud inflatsiooni. Vt näiteks
http://www.axaonline.com/rs/3p/sp/5015.html -
enz,
S&P 500 kodukal aetakse mingit jahu. Tõmbasin 1965 - 1985 S&P500 ja USA tarbijahinnaindeksid Excelisse ja sain, et S&P 500 keskmine aastane tootlus 5,3% ja tarbijahinnaindeks 11,9%. Mulle selline institutsionaalne mütsipähetõmbamine ei meeldi. -
mex,
Ilmselt on sul õigus ja minu viidatud leheküljel ei ole õigus. Nii suurt vahet ma nüüd aga ka ei saanud - tarbijahinnaindeksi 20-aasta keskmist 1965-1985 ei õnnestunud mingi valemiga ligi 12% saada, minul tuli see veidi üle 6% ja S&P500 veidi alla 5% - seega minu arvutuste järgi vahe 1,5% on tõesti aktsiaturu kahjuks sel perioodil. -
Siin võis erinevus tekkida sellest kui kasutada annualized return asemel average return. Mina kasutasin esimest. Samas võib probleem olla ka allikas. Mina kasutasin indekseeritud CPI'd 1965 jaanuar oli see 31,2 ja 1985 jaanuar oli see 105,5. Valem: (105,5/31,2-1)/20*100 = 11,9
-
artjomik,
siinohal on sul õigus, meie näpuks. jäime liiga palju vabatahtliku pensioni kajastamise peale mõtlema. calc läheb parandusse :-).
3% keskmist inflatsiooni tundub meie arvates üsna paras näitaja olema. EU-s on sätestatud inflatsiooni piirmääraks 2% p.a. Kui arvata, et Eesti mõne aja pärast ka sinna kuulub, peaks kohalik inflatsioon pikemas perspektiivis ka selle 2%-ni jõudma. Kas ka tegelikult jõuab, on iseasi...
Meie mudelis on esimese kümne aasta keskmine inflatsioon pigem 5% p.a. kui 3%. Ilmselt on kõigil meist Eesti pikajaliste makronäitajate kohta mingi oma arvamus. Elame - näeme.