Tehnikavidinad on küllalt head...
Log in or create an account to leave a comment
-
...seega ei saa tehnoloogiasektor enam olla majanduse veduriks.
Hiljuti lugesin briefing.comist intrigeerivat artiklit
http://www.briefing.com/scripts/sub/stocks/PowerAnchor.asp?varArticleID=SB20020813002134rvgreen
,mis just nii väitis.
Allpool ma refereerin ja kommenteerin loetut:
Desktopid on küllalt head, vajalikud programmid(Outlook, Excel, IE) töötavad hästi ja kiiresti - ei ole vaja uut arvutit osta!
ma ise arvan, et vanad monitorid vahetaks LCD vastu välja kyll - silmad püsiks kauem korras
Ettevõtte andmevõrgud on küllalt head, jooksevad nad siis NT või Oracle või mõnel muul andmebaasiserveril s.t. et firmadel ei ole põhjust praeguseid võrke välja vahetada.
võib-olla on see nii, ma ei tea, kõrvaltvaatajana näen, et võrgu haldamine läheb firmale üpris kulukaks, arvan, et tehnoloogiat oles võimalik täiustada nii, et võrguhalduskulud alaneksid.
Mobiiltelefonid on küllalt head, et uue vastu välja vahetada.
Autori(Robert V. Green) arvates hilineb 3G sellepärast, et olemasolevad moblasüsteemid on küllalt head.
PDA suhtes on autoril omapärane seisukoht: Palm Pilot'id on väljavahetatud Blackberry'de poolt, mis on küll coolid juhtidele, kuid liiga kallid kogu personalile.
Interneti kapatsiteeti jätkub praegu küllalt. fakt on see, et pooled võrgufirmad on praeguseks pankrotis, sest investeeriti üle
Broadbandist ei ole saanud juhtivat tehnoloogiat, sest see on liiga kallis.
Firmad ei astu broadbandi teenust pakkudes omavahel klientide võitmiseks hinnasõtta, sest see nõuab suuri kapitalimahutusi.
Eestis on vist teisiti
***
Lõpuks teeb autor järelduse, et tehnoloogiasektorisse pole mõtet investeerida* kuna olemasolevad tehnoloogiad on küllalt head
*ühe erandiga: jälgida tasub neid firmasid, mis olemasolevatele infrastruktuuridele(tehnoloogiatele) toetudes pakuvad teenust (näiteks FDC)
Mina ei tahaks sellise lähenemisega kuidagi nõustuda :) -
olen g'ga n6us.
Nii.
ma kysiks nyyd et kui realmoneyst ei loeks siis mina kyll ei arvaks et arvutid on kyllalt head.
ma ytleks et asjad on kyllalt head praegiuste kasutuste jaoks praeguste piirangute juures, ja m6ttemallide.
milles kyhvel? asjad on metsikult keerukad see viib productivity alla. jah outlook jookseb kyll hasti, kuid inimesed kasutavad aint maili saatmist/vastuv6tmist. proovi naiteks outlookil settinguid vahetada :p probleemi v6rdleks olukorraga kus hobuvankrile poogitakse pidevalt kylge alates tuuleklaasidest, peeglitest ning istmetest kuni mootorini aiskade vahel. Vankrist tuleb piisavalt hea - isegi kaeru pole vaja anda, ei väsi ja vihma eest kaitseb.
ometi tuli auto.
minuarust see on bs et koik on piisavalt hea. pigem on frustratsioon et rohkem raha kulutades ei saa enam rohkem lisavaartust. oraclet kasutavad koik kes tahavad shooffida -samas inimesi kes oraclest tema eelised välja suudab pigistada on vahe. sama jama on arvutitega. ja v6rkudega. ja internetiga. ja tegelikult ka 3g'ga - uusi asju pyytakse vanamoodi kasutada!
juba msi tooted on lainud metsikult keerukaks (v6i minu aju on stagneerunud). ainus erand on siin .net tehnoloogia.. ja tulejumal appi kui .net upgrade lahti läheb! tegelikult peaks dotnetist kirjutama pikema jutu - see pakub lihtsalt väga lihtsat voimalust kirjutada uusi appe!
millest ma siis rääkisin?
productivity! -
see mis ma tahan öelda on et ka tech sektoris oleks vaja revolutsiooni..
mitte nagu internetirevolutsioon (the tool) vaid productivity revolution (the usage method) -
Küllalt kitsas lähenemine - läänemaailma inimestel on juba ammu kõhud täis ja riided ümber.
Kapitalistid, sead sellised, mõtlevad aga järjest välja uusi lahendusi.
Samas olen nõus pessimistlikuma hoiakuga tehnoloogiasektori väljavaadete kohta lähitulevikus.
Hea idee, toode ei tähenda veel kasumit. 80% edust on execution. Turg loeb lähiajal rohkem P/E-d kui ostab fururistlikke visioone tehnoloogia arengust.
Hetkel on LHV tehnoloogialembesele investorile paslik meenutada Louis V. Gerstner-i kuulsaks saanud kommentaari, kui ta 90ndate algul IBM-i etteotsa asus: " The last thing this company (IBM) needs is a new vision". -
IBM mehed on ajalukku läinud ka ytlusega, et lauaarvuti ei vaja rohkem mälu kui 64kb :)
-
IBM on endiselt suurim patentieerija
yldiselt ma v6rdleks turuloogikat naiste loogikaga: teen nii nagu teised teevad, eriti pean ma samamoodi riides käima, mood on ju selline. koore viivad siiski ekstravagantsed beibed.
isiklik kogemus konsultantidest (ibmi leivanumber) on pigem see et tellija organisatsiooni boss hingab kergendatult, kuna tema vastutus och vaev väheneb. konsultandil on aga pohhui mis kliendist tegelikult saab - peasi et raha saab. ja mida hullemini laheb seda rohkem aega kulub och raha makstakse.
kui asjad poleks nii keerulised, poleks konsultante vaja. SKT vaheneks meeletult :) samas kasvaks effektiivsus, ning time to market. varem v6i hiljem saavad ka finantspaksud aru et ehki tehnoloogia ei ole nii kuum, pakub see v6imalusi säästmiseks.
yhes6naga shift toimub tehnoloogiasektoris konkurentsieelise tagaajamiselt kulude kärpimisele. tule jumal appi kui paljud märkavad et nad ei vajagi oraclet selleks et crmi teha 30 inimesega firmas..
v6i t6esi on järgmiseks mulliks tegevuste optimeerimine? -
Sisuliselt peakski tehnoloogia põhieesmärk olema kulude vähendamine, mis tagaks ettevõttele konkurentsieelise, mille baasil ettevõte saaks laieneda ja haarata turgu teistelt. Samas, kui tehnoloogia ülevalpidamine sööb ära kogu tekkiva kokkuhoiu, siis pole asjal mõtet.
-
mnjaa..
see briefingu jutt on justkui veneajast,
et kuna inimesed ei osta mersusid on nad volgadega vagagi rahul :)
voi ei söö banaani kuna kodumaised pabulad on nii tervislikud.. -
ROI ehk täna kasutusel olevad gadgetid-tehnoloogiad pole veel end [piisavalt] tasunud.
Paralleel autotööstusest: autor on veendunud, et elektriautod oleksid rohkem arenenud ning laiemalt levinud, kui naftamüügi stakeholderid alternatiivenergial liikuvate masinate R&D "ei toetaks". mastaabi(d)efekt.
p.s. BillG oli vast see, keda Graafik silmas pidas: "640kb should be enough" back in 1985. -
eks need tehnomängud/ vidinad ning nende edasine arendus ole kõvasti huvide, vajalikuse ja ratsionaalsuse suhtes kinni. üks tähelepanek on siiski silmajäänud. kuigi keskmine või veidi edukam eesti/kohalikku päritolu ärimees on üsna agar tehno-lemb(uusim mobla leiab suhtkiiresti koha tema taskus), ei kohta just väga sagedasti tema pihus PDA'd(pigem veidi räasitud TimeSystem'i) või tema kontori laual traadita-võrgus olevat läpparit. kui üldse on siis on just see sama 64-128 kb "luristaja" ning täna ta enamat maili saatmiseks/saamiseks ja oma kalendri hoidmiseks ja telefonis uuendamiseks ei tahagi.
asja võib ka nii vaadata, et milleks talle raha matmine mingitesse varsti juba swat teamilikult keha kaunistavatesse jubinatesse ja nendega jukerdamine kui samal ajal võib rahulikult endale uued ja vingemad Kite'i kamad osta, kaatriga lahel põristada, kardi või mingi muu aparaadiga ringrajal adrenaliini otsida või houstega mitmepäevasel ratsamatkal olla.
bottom line is, inimestel eriti neil kel reaalselt võimalust pidevalt igast jubinaid vahetada, on reeglina tunduvalt enam elulisi tegemisi ootel kui aega oma uue ülihelikiirusel ja kõike tegeva leluga mängimist harjutada. selles osas on "mersudel" kõva eelis saada väljavahetatud uuema/ sheffima mudeli vastu. :-)
innovatsiooni tulemata jäämise pärast siiski vist eriti muretsema ei pea, kõik mis vähegi sisu omab tehakse nagu nii varem või hiljem ka laiemale avalikusele kättesaadavaks. tech-lab'd podisevad ka mõõna ajal. -
See TimeSystemi teema on päris hea. Paber ja pliiats on kuidagi mugavam ja kordi odavam kasutada kui mingi tehnoloogiline ime vigur. Ime viguri kahjuks räägib ka see, et seda pidevalt uuendatakse ja täiendatakse, mistõttu ta muutub aastaga kasutuks koluks , millega midagi teha pole aga ära ka visata kahju. Karm on ka see, et sellise ime viguri manual on 500 leheküljeline - kes kurat viitsib seda lugeda.
Keegi võiks miskit sellise värgi välja mõelda, et läppariga saaks netti igal pool ja ilma metsikuid IT alaseid teadmisi omamata st umbes nagu mobla, et võtad suvalises maailmanurgas välja ja helistad. Ja ei maksa ennast oimetuks. Ja oleks lihtne kasutada. Ja aku võiks ka kauem kesta. Mis aga põhiline - jube kallid kolud.
Uute autodega on meil ju selline probleem, et kui miskit seal elektriga juhtub, siis ei oska neid küll keegi parandada. -
innovation on siiski main thing: igal tootel on oma product cycle, mille jooksul see muutub obsolete'ks ja uus ja parem (efektiivsem, odavam, vms) vahetab vana välja. küsimus on cycle'i pikkuses...
häid ütlemisi veel:
-ken olsen, ceo digital equipment corporation, 1977: "there is no reason for any individual to have a computer in their home". 1980-ndatel oli dec juhtiv personaalarvutite tootja. muide, dec on olnud üks algusaegade parimaid very-long-term vc investeeringuid, kus 14 aastaga muutus aktsiapaki väärtus 70 tuhandest dollarist 355 miljoniks.
-wilbur wright, lendur, 1901: "man will not fly for 50 years". mees ise tegi seda juba 2 aasta pärast.
-albert einstein, nobelist, 1932: "there is not the slightest indication that nuclear energy will ever be obtainable. it would mean that the atom would have to be shattered at will". 10 aastat hiljem alustati maailma esimese nuclear reactori ehitamist. -
Aga mida praegu võimatuks peetakse? Ehk kuhu investeerida :)
-
ajamasin; zero point energy; teleportatsioon. paras kühvlihuumor, aga kes teab eks..
tõsisemalt arvestatavana ehk kvantarvutid ja mõningate mööndustega Artificial Intelligence? ;) -
Noo jaa! Aga tundub, et ka kvant ja AI on endiselt ülikoolides oma suurejoonelisemat spinoffi ootamas. Eks tasapisi spinnib, aga nö suurt pauku pole veel ehk käinud. Lihtsalt mulle tundub, et paugu suurus sõltub paljuski sellest, kui kasulik ja kui odav rakendus "asjale" kohe alguses leitakse. Seepärast on võimalik, et ilusad asjad jõuavad rahvani praktiliselt märkamatult nagu fuel cell mis vaikselt teaduslaboritest alustades ringiga lõpuks igapäevaellu jõuab. Kas pauk (krdi lahe sõna) alati olema peab või mitte...
Aga küll tulevad ka AI-korravalvurid ja antigravity autod :) -
saate aru, ai ja kvantarvutid on juba popid. neisse juba usutakse :)
-
Kitsas lähenemine tõesti härra Greeni poolt, nagu paljud teisedki on jõudnud juba nentida.
Eelkõige hämmastab ameerikalik enesekesksus, ka praeguse tehnoloogia jaoks on aasias
ning lõuna-ameerikas kindlasti nõudlust. -
p6him. on ju v6imalik t6estada k6ike, tuleb ainult materjalid oskuslikult valida..
kes oli see mees kes ytles et "leiutada pole enam midagi, k6ik on ära leiutatud"
natuke downtoearth lahenemine, eriti kui käia OMA SILMADEGA vaatamas mis tehnoloogiatega tehakse ja kuidas kasutatakse jatab mulle kyll enesetapum6tted pähe - ostetakse asju millest aru ei saada, mida pole vaja, ja ei kasutata oieti ja yldse on yks suur anarhia.
goosh, kas selleks andis jumal meile elektri.. -
> "ostetakse asju millest aru ei saada, mida pole vaja"
ja mulle meeldibki igasugu pisivurrikeste vurritamine ja mullipakendi mullikeste purukspigistamine. kui müüdaks mullipakendeid kaubamajas, oleks ma klient. mitte tihe. aga kord aastas ikka. nii et pole vaja nii kriitiliselt nonsense asjadesse suhtuda. mullipakikene on nagu muusikagi, mingilt tasandilt mõistetav rahuldus :) -
tehvlon, ja kui selle pisivurrikese või mullikestega kile hind oleks võrdne sinu kuupalgaga, kas siis ka ostaksid kord aastas endale neid mõttetuid vidinaid?
-
guru: see teeb pisut üle 8% aastas mõttetutele vidinatele. Kui mõttetuks vidinaks lugeda meelelahutus, siis 8% aastas meelelahutusele kulutada polegi ehk väga palju? Sõltub sissetulekust. Aga ma ei oska küsimusele vastata, sry :)
-
Ei tea kas ma olen imelik või mitte, aga igasuguste elektrooniliste taskumärkmike ja telefonide progemine pole minu jaoks meelelahutus, mille eest maksta 8% oma sissetulekust. Pigem nõuaksin hüvitist oma aja raiskamise eest.
-
Sellelt aadressilt leiate yhe mehe arvamuse tuleviku tehnoloogia kohta.Sammuti ka mehe arvamusele järgnenud suure vastukaja.
http://www.kuro5hin.org/story/2002/8/19/54354/3995 -
Vidinad on suht head aga nendest tekkiv kasu / productivity tõus on ikka inimeses (kasutajas) kinni.
Ma olen korduvalt näinud, kuidas excelis numbrid ilusti yksteise alla tulpa kirjutatakse ja siis laualt kalkulaator haaratakse, et neid kokku liita.
Hannes
