The Beginning
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
ma olen 19a. vana TTU majandus teaduskonna tudeng , ja mind huvitab uks kaval küsimus:
Kuidas alustada ? Kuidas iseseisvalt sõltumatult alustada nt. oma äriga ? Ja mis on selleks vaja ? Ise olen aktiivne ja initsiatiivne , aga olen niiöelda segaduses , et ei tea kuhu poole siirduda oma ressurse...
Pea on ideid täis , aga ei ole päris kindel mis nendega teha , kuidas neid realiseerida , kas nad on edukad või mitte ...
Ühesõnaga , kui keegi saab aru milles mu probleem on siis aidake palun . -
Õpi veel, peagi saad ise aru mida tahad! Kui saad! Mina ei saa siiani aru mida tahan. Vist tahan rahu ja vaikust.
-
õpi veel
-
Järelikult puudub praktiline kogemus, selleks omandamiseks oleks parim viis kuhugi tööle minna. Ja seejärel (paar aastat vähemalt), kui maik on juba suus kuidas asjad käivad, võid mõelda oma ideede realiseerimisele.
Aga õpingud tasub igaljuhul lõpetada. -
õppimine on õige soovitus. eduka äri eelduseks on see, et sa tead oma äri eesmärke, potentsiaali, mida ja kuidas vaja teha on jne. tundub et sa ei tea midagi. teadmiste saamiseks on vaja õppida. tegutsemistahe ja initsiatiivikus on ka muidugi olulised. esialgu võiksid mõne targema juhtimise all tegutseda, kuni hakkad tegutsemise mõtestatusest aru saama.
-
4ever - õpi, ela ühikas, joo kõvasti viina, soeta sõpru, pärast lõpetamist magister, jälle palju vvina, veel uusi sõpru > JA SIIS TÖÖLE!
"hilja üles; väga hilja voodi - nii see rikkus majja toodi -
Vend 4EVER! yppimine ei jookse kuhugi. Sinul isiklikult on vaja oma ideedele ostjat vyi myyat. Alusta kohe tyna- praegu. mine nyiteks kohalikku" KAUPLUSSE" ja ryygi myyatega mida kysitakse vyi millest on ylepakkumine, mis iganes sinu suunitlus on.
Lybi ryykimise vyid saada samuti nii mynegi uue idee kuid samas koged ka et paljud su oma ideed on vyibolla vyyrtusetud antud momendil. Sa pead minema ja ryykima tegijatega. Minusugused lyua lyksutajad on vyyrtusetud. Just the loud mouth and nothing else! Samuti pole arvatavasti ka ylikoolikaaslastest sult midagi loota.
Samuti ei saa ka sa omi ideid reliseerida kui sul pole oma raha. Mida varem pihta hakkad seda varem pensile saad jyyda. Samuti peameeles, et EI tyhendab MITTE PRAEGU, ehk homme sa vyid uue pakkumisega alati tagasi minna.
Kahjuks vyi ynneks on yrimaailm vyga vyike ning seega pead sa oma partneritega alati aus olema. Kui sa tyssad vyikste asjadega ei saa sa kunagi tegema suuri asju! Just do it!
Samuti anna teda kuidas pyev lyks! -
Kõik õige, et kogemusi peab jooksvalt hankima, kuid RÕHK tuleks panna haridusele või vähemalt sama palju ressurssi kulutada õppimisele kui kogemuste hankimisele. s.t. haridus ei tohi jääda tahaplaanile -- kiired rikastumiseviisid ei ole "see tee".
kusjuures ettevõtjana alustades võib olla paar plussi (näed,mõistad,tunned -- kasvõi kakimaitse suus - aga omandad piisavalt kogemusi) -- siiski mina pooldaks kristjani soovitust jokkerjossi asemel -- käi kindlasti koolis ning omanda tugevat koostöökogemust ja loo kontakte olles kuskil tööl -- sest pigem oma ettevõtte tegemine ei jookse käest kuskile. -
JJ ajab jama. See aeg on Eestis möödas, kus kõige tähtsam oli tegutseda, sest konkurentsi vähesuse tõttu sai praktiliselt iga asjaga teenida. Täna on vaja juba head ideed ja ka ligipääsu kapitalile.
Seega soovitus: koolis tuleb järjest lõpuni käia ja samal ajal tegijate juurde tööle minna. Kui sinus on sisu, siis märkavad seda ka partnerid ning aja jooksul tekivad ka võimalused edasi liikuda.
P.S. Kes meist ei oleks 18-20 aastaselt arvanud, et olen juba vinge teadja ja tegija, 10 aastat hiljem saad alles aru kui roheline olid. -
Müü end, näe vaeva, siis tuleb armastus
-
kõik soovitused tunduvad olevat kuidagi liialt üldfilosoofilised.. st stiilis kas ellisson'n'gates way kooli lõpetamata self-made millionaireks või õppida edasi. mina sinu asemel käiks koolis edasi ja samaaegselt võtaksin ette need "TOHUTU HULK PEAST LÄBI KÄINUD IDEED" ja analüüsiks need korrektselt ära. suhtleks inimestega, kaaluks reaalset realiseeritavust, teeks selgeks konkreetsed põhjused mingi idee tasumatuse kohta jne. suur oskus on osata oma mõtteid kaardistada ja neis ka orienteeruda..
-
Mina läheks seitsmeks aastaks Tiibetisse :)
-
Kyi koolis, saa hea haridus, mine tyyle bla bla....... iseenesest pole selles midagi paha.
Get big my man! Ole iseenda peremees. Tyyandja mitte saaja. Kiiresti ei saa sa midagi! See vytab sul umbes 5 aastat aega teenida oma esimene miljon ning peale seda kui asi tyytab vyid tyy kyrvalt ka koolipinki nyhkida.
Samuti ei saa sa kyike asju korraga teha. pead tegema valiku kas business vyi kool. Minu valik on business, sest seal on raha ja mis iganes yle jyyb. ma tean et paljud silmad tahavad lugeda midagi muud kuid yra muretse sellepyrast ja eelkyige take care for yourself. -
jokkerjoss, kurb lausa kuulata - selliste vihjete pärast jäätaksegi kool katki ning tõepoolest hiljem kaob motivatsioon naaseda õppimisele -- ning häiriv on äärmiselt tehnilisi (põhi)aineid siis hakata endale treenima. õppida on kergem noorena, kogemus tuleb vanusega nii või teisiti.
ilmselt su arvamus tugineb millelegi - oled sa ise oma jutu eduka stsenaariumi esindaja?
p.s. mina ei poolda, et peaks kooli lõpus silmaklapid ära võtma ja maailma vaatama (võiks käia tööl või ajada väikestviisi mingit rida) -- aga ahnuses _KOHE_ palju rohkem teenida võib omada väga tugevaid tagasilööke - eriti kui tegu on stabiilse turuga ning eelise saab targem. -
parandan ja täiendan ennast veidi -- pigem on pikem harimine strateegiliselt ahne käitumine -- s.t. antakse aru, et "siis" on eelised ja võimalused palju suuremad. või vastupidi -- kui kõik ebaõnnestub, on alati kindlustatud, et lähed tavatööliseks.
sest kes tahab mingit jobu ettevõtjat, kes on just juhtimisvigade tõttu läbi põlenud ja mitte midagi muud ei oska, kui "bizneesi ajada" - pole raha, sittagi teha ei oska, aga elada/raha tahaks küll. kooli minna? aga kui "võidukäik" käis 35..40 aastani? -
jah aga, mida me teeme nende 2rijuhtide armeega, mida nn k6rgkoolid meile toodavad.
myya (kaasaarvatud iseennast) nad ei oska.
kuskil siin oli link kod. Ellisoni kõne Harvardi lõpetajatele.
otsike yles, kes viitsib. ise ei viitsi.
"hariv" lugemine. -
see ellisoni jutt on imho siia ka pastetud.
muidugi on see omaette kunst, mida valiti õppimiseks -- kui mingit humanitaari või teisest äärmusest "olemaks juht" -- siis on muidugi on lugu keeruline.
pigem õppida inseneriks+majandust juurde - IT,geeni,bio,ehitus - whatever -- siis kahtlen, et seda vaadatakse kui ületootmist. "üle olevad" saavad alati ju ühise eesmärgi nimel tegutsema hakata. -
las ma arvan, "pea on ideid t2is" t2hendab et m6eldud on teha tasuline pornosite, vahendada kasutatud mobiiltelefone v6i n2itex korraldada pidusid!?
aga juhul kui ma exin ning ideed on sellised mitte nii rohelised, siis siiralt usun et 6ppimise k6rvalt j22b palju aega yle tegelemax millegi muuga... alustada tulex muidugi t88 v6i lihtsalt tutvuste otsimsega vastavast valdkonnas, millega ideed seotud v6i mis lihtsalt huvi pakub...
tagavaravariant rahaliste "ressurside siirdumise" jaox on muidugi see, et anda raha kellelegi teisele n8. investeerida. pakux ennast!? -
larry ellisoni jutt on suur pask. tema edu definitsioon on maailma 10 rikkaima inimese seas olemine, ülejäänud on luuserid. üritab üldistada reeglit selliselt: mitmed maailma rikkaimad inimesed on madala haridustasemega, järelikult rikkaks saamise eeldus on mitteõppimine. see jutt näitab et tegelikult on see mees saanud rikkaks suure juhuse tõttu mitte mingite reeglite ja oma aju kasutamise abil. siin foorumis ülevalpool avaldati arvamust, et toimub ärijuhtide ületootmine ja et nad jäävad töötuks. tegelikult pole see mitte kunagi nii olnud, et ärijuhtimist või majandust õppinute seas oleks tööpuudus suurim võrreldes muude erialadega. kuskilt lugesin statistikat mingi suure lääne riigi kohta, et äri õppinud inimeste seas on tööpuudus väga väike ja väga lühiajaline isegi majanduslanguse-ja suure lõpetajate arvu korral.
-
see krdi ellissoni kõne oli siiski mõningase iroonilise alatooniga ja ei ole reaalses elus aset leidnud. ja kurb, kui keegi ise mõtlema ei vaevu ja seda kirjatükki tõsiselt eeskujuks võtaks :)
-
äkki oligi naljajutt, ise ei viitsinud lõpuni lugeda.
-
ise olen insener, IT alal, m6tlemine on olemas, ainuke asi mida teha t6esti oskan on progemine (tegelikult ka probleemilahendus aga selle järgi pole eestis n6udlust). samas kui suvel tööd otsisin, näiteks troubleshooteriks v6i milleks iganes va progeja, siis mind ei tahetud. pohjuseks kas siis maailmavaade voi lihtsalt suured soovid palgale.
tähtis on endas mitut joont paralleelselt aretada - yks nö mis ära toidab (progeja) ja teine mida tahaksid teha (sekvensereid) kusjuures neid kombineerides ikka v6idad. progemine muidugi on ikkagi maailma k6ige m6nusam asi - parem kui seks!
ja yks asi veel - sa ei tohi kunagi teistel nahka yle k6rvade t6mmata ja pead alati aus olema. selle varjukyljeks on et tihti t6mmatakse sinul nahk yle tagumiku ja sa hävid rahaliselt ysna palju. pikas perspektiivis leiad ikkagi inimesed kellele lojaalsus ning ausus on tähtsamad kui sandikopikad, ja siis koostöö laabub.
ei tohi lihtsalt kunagi alla anda ja kui tööd pole, siis 6pi. ja kui on töö siis 6pi ka. ja käi tööl 9-18, sisi ei p6le läbi :) töölkäimises pole muideks midagi paha.. ilma töölkäiateta poleks manageridel tööd :p -
mina räägin seda et mis te ikka koolsi käite ja mis te ikka tööle lähete,
ostke loteriipilet ja v6itke 45 miljonit krooni..
sama jutt mis ellisonil :) -
pendel,
mis haridus on Rein Kilgil? Mart Luigel?
r22kimata sellest, et enamik eesti nn majanduselliti poleks viitsinud omal ajal kooli, vabandust, k6rgkooli l2bida, aga midagi muud polnud sel ajal lihtslalt teha. -
no mis haridus neil meestel siis on? mida see meile ütleb?
-
dirtH, paljud neist ilma korraliku hariduseta meestest tänases Eestis alustades edu saavutaksid?
Ringi vaadates näed, et need, kes oskasid õigel ajal ainult tegutseda, tänasel päeval taanduvad (targem osa) ja elavad rantjeena või taandatakse (lollim osa) ja pankrotistuvad.
Kui on suur tahtmine ainult tegutsemisega äri teha, siis oleks kohe targem sammud Eestist kuhugi vähemarenenud kanti seada. -
Kaisin mingil seminaril ning seal oli palju igasuguseid tegelasi. Korvu jai helisema Paltsu kuldavaart sonakolks, et Helsingi on meist koigest 80 km kaugusel ja lahema 5 aasta jooksul tuleks neilt koorida see nahk, mis pikapeale kuivab olematuks. seega tuleb soomlased meelitada meile
-
Veidi enam kui poolteist aastat tagasi oli just Palts see, kes kippus turismimaksu kehtestama. Siis tundus see nahakoorimine küll liiga räigete meetoditega käivat elik oht saada hoopis risti vastupidine tulemus. Aga tundub, et linnapeakandidaat pole oma seisukohti muutnud...
-
Kõigepealt.
Mulle meeldisid kommentaarid inimestelt kes väitsid, et ilmselt tahaks nad rahu ja vaikust. Või siis veeta 7 aastat Tiibetis.
Asi ongi nimelt selles, et see haridus mis saadakse Ülikoolis, ei anna teile alust selleks, et edukalt läbi lüia. Elu on natuke mitmepalgelisem ja keerulisem kui seda ülikoolis õpetatakse. Loevad sidemed ning reaalne oskus midagi loovat luua. Sidemed selleks, et saada lepinguid, et siis oma oskusi realiseerida. Ning oskused selleks, et sa oleks suuteline midagi looma.
Ning selle loomise koha pealt ongi kõige suuremad probleemid, et lihtsalt ei saada selgeks mida elus tahetakse, ning mis on see mida hing ihaldaks teha. Paljud ei mõtle neid asju lihtsalt läbi, ning siis ei saagi aru miks nad pole edukad.
Tüüpilise majandustudengi mõte on saada ratsa rikkaks. Kui eesmärgiks seatakse saada kiiresti ja vaevata rikkaks, siis jäetakse ära põhiasi: oma loova oskuse arendamine. Kes näeb põhieesmärki oma erialal edeneda, sinna süvitsi sisse minna, seda saadab mistahes alal edu. Kui siia juurde veel panna natuke majandusoskusi, siis ei lase ta teistel ka ennast koorida. Ning siis suudab ise ka luua süsteemi(firma), mis on sellel alal edukas. Põhiasi ongi selles, et prioriteediks tuleb seada arenemine sellel erialal inimesena, mitte papi tagaajamine.
Progejale, kes kuidagi tööd ei leia!!!
Ma ei saa aru kas tõesti on Eestimaal, siis nii vähe progemise töid. Ise töötan ka IT alal, ning pakkumisi on niipalju, et kohati on raske nende vahel valida. Loeb usaldus ning tuntus eriala inimeste seas. -
Progejatega on samamoodi nagu lõuna-eesti saekaatrimeestega - tööjõudu nagu oleks aga töötajaid mitte (või käis see ütlus kuidagi teistmoodi). Kes on loll ja kes on laisk.. väga raske on leida inimest, kes lubatud asja ka lubatud aja jooksul ära teeks.
-
Täiesti nõus argov-ga selle pühendumise/ratsa rikkaks koha pealt.
Diskuteeriks aga nende sidemete koha pealt. See et sidemed on olulised pole mingi uudis. Aga mis on siis retsept - mitte minna ülikooli ja kogu rõhk sidemete loomisele? Või minna ikkagi ülikooli, kuid mitte õppima vaid sidemeid looma? See kõlab juba veidi selle Ellisoni jutumoodi, et edukaks saamise eelduseks on ülikooli poolelijätmine.
Ainult sidemetele rõhumisel tasuks mõelda, et kuhu suunas me liigume. Kas korrumpeerunud Ladina-Ameerika riigi suunas või vähese korruptsiooniga Skandinaavialiku riigi suunas. Mina usun viimast ja koos sellega sidemete osatähtsuse vähenemist.
Veelkord, ma ei kahtle sidemete olulisuses, kuid selles, kas see on nr1 tulevikuretsept anno 2002 Eestis. -
sidemete tähtsus seisneb ikka selles et säästad metsikult reklaamiraha.
vaevalt et asised tyybid sind ainult seepärast tahavad et sa tuttav oled.
ise kyll ei soovita kedagi kellesse ma ise ei usu, olgu v6i lihane s6ber..
progejatel peabki olema head referencid, ehk head sidemed. isiklikult on teatud inimeste tundmine kasulik tulusate otsade jaoks. samas v6ib aga vahendaja oma rahamahhinatsioonidega ikka k6ik pekki keerata. tähtsad pole ainult ametioskused vaid kahjuks nö marketinguoskused - tyybid r6huvadki ainult sellele et oigel hetkel head muljet jatta. ja ylejaanud aja lebitavad. ja oskus end myya on ylitahtis ytles kunagi mulle yks mu boss. lopuks on ikka nii et need kes deliverivad need ka saavad lopuks jobi.
aga eestis on veel probleemiks väiksus ja k6ik-tunnevad-k6iki,
kuulsin kunagi yht nö saunajuttu kus yhel muul elualal kui IT töötavad inimesed rääkisid et neil on v6imatu vahetada töökojta kuna praegune tööandja omab turul nii suurt j6udu et hoiab palgad ohjes ja kui hea inimene läheb konkurendi juurde siis tehakse konkurendile salesdrop. ma ei oska kahjuks hinnata selle jutu paikapidavust, kuid ma ei kahtleks kui nii tehtaks - on ju palgakulud asju vahendavatle firmadel suurimad kuluallikad ja palkade kasv sektoris ohustaks margineid. ja nyyd inimese seisukohast - mida pekki sa siis teed kui oled väikese ala spetsialist? lähed välismaale..
asju väljatöötavatel firmadel on inimesed ikka tuluallikad :) -
Minu arvates on Ellisonil õigus ,kui sa oled nii kõva mees ,et jätad kooli pooleli ja hakkad kohe suurt raha teenima . Gates, Ellison ja veel paar nägu olid tõesti nii kõvad tegijad. Paraku enamus inimesi ei ole sellised.
Kui sidemed siin ilmas tähtsad pole no mis siis on ,kui programmeeria leib endale kliendi siis on tal ka ühtlasi selle kliendiga side olemas. Segadust aga tekitab see kuidas see side tekib kas tutvuse või reklaami kaudu. Tutvusega tekkinud side on vaieldamatult tugevam (kuid paraku ka vähem esinev).Pealegi "enz" ega siis head sidemed ei tähenda veel korruptsiooni. -
Nii!
Mis tähendab kõva mees olemine? See tähendab oskust süveneda ning oskust mingil alal edukalt toimida. Muud ei midagi. Ülikoolis paraku on niimoodi, et tahetakse pakkude kõike ja sügavuti ja põhjalikult. Paraku on aga probleem selles, et õpetamismeetodid on vanad, õpetatakse loengu vormis, ning pole õpetajaid kes lihtsalt oskaksid elavalt huvitavalt asja seletada. Ning ongi tulemus see, et lihtsalt ülikool ei paku elulisi teadmisi, ning õpilastes erilist motivatsiooni ei tekita.
Mina näiteks tagantjärele mõeldes olin keskkooli ajal kõvem progeja kui ylikooli ajal, sest ylemäärase matti tuupimisega oli mingi hetk poogem õppimisest ja enda arendamisest. Ning õppisid ainult sessi ajal. Parim kild oli see näiteks, et me koos sõpradega tegime matemaatika aluste teooriaid raamatukogus selgeks 4-5 päevaga. Sama materjali korrutati terve semester tahvli ees 2 loengut nädalas.
Lahendus oleks seminarivorm, ning asjas arusaamise arutelu, kus eelnevalt on kõigil materjal läbi loetud. Ning edasi enne ei minda kui kõigil asi selge. Ülikoolis aga oli ju nii et loeti materjali sitaks ette ja siis järgmine loeng pidid peast orienteeruma kõikidest mõistetes mis edasi anti. Seda suutsid ainult üksid helged pead.
Sidemed pole omaette eesmärk. Nad on vajalikud ning tekivad ise kui mingil alal tegutsema hakata. Ning tahaks veel rõhutada, sidemete rohkus ei tekita korruptsiooniohtu. Asi on ikka nimelt selles, millisel eesmärgil sa sidemeid kasutad? Kas selleks et nende läbi manipuleerida ning teistel nahka üle kõrvade tõmmata. Või lihtsalt selleks, et omada piisavalt laia suhtlusringkonda, kelle käest vajadusel uusi teadmisi saada, ning selle läbi oma otsustus-teadmis-arusaamisruumi laiendada.
Marginaalide koha pealt on nii, tüüpiliselt on IT firmades asjad kujunenud järgmiselt. Alustatakse IT firmaga alguses kõik hingega asja juures. Tehakse vähese palgaga tööd, sel eesmärgil, et firma saaks järjele. Ning mingi hetk tekib firma juhtkonnal arusaam, et kõik raha mis firmas on, on nende oma ja nende suva järgi kasutada. Ning palgatõusud jäävad ära. Tekib lõhe juhtkonna ja tavatöötaja vahel. Ehk lihtsalt inimlikud väärtused jäävad jalgu rahaahnusele. Ning inimesi kes firmale toovad põhiväärtuse, ehk firma tuumiktegijad ei saa vastavalt oma panusele tulu-palka. Nende arvelt hakkavad firmajuhid oma kasumiahnust rahuldama. Sellest momendist, kui ülemus seab põhieesmärgiks raha teenimise, hakkab ta kaotama inimlikkust. Koos inimlikkusega kaovad ka firmast inimlikud ehk väärtuslikud töötajad. Nende asemele võetakse uued ja rohelised, kes põhiliselt ülikoolidest tulnud, ning elu näinud pole. Ning lastakse niimoodi nende kulul jälle edasi. -
Kui ideed on olemas, koosta võimalikult pessimistlik äriplaan (eriti selle majandusosa ja SWOT). Kui idee veel ikka "kannab", saad äriplaani koostamise, koolitust, stardiabi (kuni 100 kEEK) jms. abi EAS ERDA'st (www.erda.ee). Kui idee küllalt tehnoloogilis-innovaatiline, siis võib katsetada ka EAS ESTAG (www.estag.ee) abiga (kus rahad mõnevõrra suuremad). Kuidas alustada ja mida teha vaata ettevõtjale suunatud&abistamiseks mõeldud riiklikust infoportaalist (G&B) www.aktiva.ee.
Edu&indu!
PS Kui veel abi vajad, siis AarneL@solo.ee. Aga see on jälle minule äriks! -
argov:
mis koolis sa käisid ? isiklikult olen matemaatika ja paljude muude 1-2 aasta ainetega sinuga yhel meelel, kuid (näiteks) tipis olid paljud 3-4 aasta ainete andjad yle prahi rahvusvaheliselt autoriteetsed tegelased ning kui sul nende õpetussõnad kõrvust mööda läksid, siis mine kuula uuesti :) (eestis võib vist igayks suvalisse loengusse kuulama jalutada.. st olen proovinud).
jutu mõte ei ole väita, et peaks sinisilmselt nende teadmisi manustama, aga kogemusi saab päris mitmel tasemel erakordselt suures koguses. pealegi oli haridus tasuta.
minu arvates yletab tipis pakutav tehnikaharidus teinekord paljude maailmas hinnatud koolide oma. räägin reaalsele kogemusele toetudes. viimastel aastatel soetatud tehnikabaas on samuti 100% konkurentsivõimeline.
muus osas (rahaahned firmajuhid) jne olen igati nõus. mittemajandusinimesena näeksin (loogilist) lahendust selles, et juba loomisest peale kõikidele osalejatele osalus anda.. siis saavad firmajuhid juba varakult aru, et ka nemad on teistega võrdsed palgatöölised, ja uute töötajate värbamisel kahandatakse kõikide teiste vanade olijate osalusi proportsionaalselt, sest uus töötaja peaks eeldatavalt firmale perspektiivis rohkem kasumit hakkama teenima. -
argov, synop >
mina olen IT-firmasid teiselt (omaniku/juhi) poolt vaadates näinud just seda probleemi, et alguses entusiasmiga alustanud inimesed tegelevad solidaarselt firma käimajooksmisega, aga osad neist ei mõista, et pärast seda on vaja hakata ka raha teenima. ega spetsialist ei mõtle, et 5% osalus ettevõttest võimaldaks tal läbi kasumi teenimise raha saada, tema tahab ikka kohe ja igakuiselt ja stabiilselt kõrgestimaksustatud palka, et oleks hea rahulik oma tehnilist asja ajada.
lihtne lahendus: inimesi on kahte liiki, ettevõtjad ja professionaalid.
ettevõtjad peavad firmasid ja projekte juhtima, sest nad suudavad olla kasumile orienteeritud ja tahavad sellest osa saada.
professionaalid (või nishigurud, kuidas soovite) ei saa kas aru või ei taha mõelda oma tegevuse ja kasumi seostele, vaid tahavad stabiilsust, mis võimaldaks neid oma nishi maailma parimal viisil täitmisele.
ettevõtjad võtavad endale professionaalide ajude väljamüümisriski ja teenivad selle pealt. professionaalid, seni kuni neid välja müüa suudetakse, saavad stabiilse nivoona nii suurt raha kui nad väärt on.
osalusi/boonuseid/kasumijaotusi jagatakse ikka eelkõige võetud riskide, mitte niisama tööpanuse eest.
ahjah, on veel kolmas liik inimesi, kes ei kuulu kummassegi kategooriasse. nemad töötavad mcdonaldsis hamburgerikeerajana, istandustes suhkruroogu lõigates ja IT alltöövõtjate veelkord alltöövõtjate juures tehnikuna. ;)
sC,
kapitalist, aga inimene -
Scandal, vaidleks vastu - professionaal on ikka see kes tajub oma tegude tagajarjed.
need kes palgatööl olla tahavad ja stabiilsust ei ole profid - nemad on palgatöölised.
see häiribki tavaliselt k6ige rohkem et inimene v6tab endale pähe et tema asi on ainult näiteks programmeerida mitte kliendile/kasutajale väärtust luua. progejad peaks sunnitööle panema paariks kuuks juhtivale kohale v6i klientidega suhtlema siis näeksid kui väike osa kliendi lahendusest on progemisel ja kui suur terviku tajumisel.
juhid och ettev6tjad on lihtsalt "proffide eriliik" - nende competency on orgnunnimine. ja hea juht <> hea proff (ehk eriala tundja). lihtsalt erinevaid isikuomadusi on selleks vaja. yhiskonnas aga hinnatakse juhte k6rgemalt ja see tekitab selle nö m6ttelaadi et kui tema on juht las siis tema riskib ja mina saan pappi sest minul pole respekti, on raha..
samas naiteks eestis pole v6imalik profil riske ärijuhiga jagada - pole lihtsalt kommet tulusid jagada, pyytakse pigem väikest palka maksta kui keerulistele risk/reward suhetele minna.
ka seda tuleks meeles pidada, et raha toovad firmale ikkagi eelk6ige töötegijad, mitte juhid. tööd aga toovad juhid. kui tegu on proffide firmaga, on järelikult töötajatel miski erialaoskus millele on turul n6udlus ja juhid lihtsustavad selle n6udluse ja pakkumise kokkusaamist. seega juhid ilma proffideta oleks töötud, proffid ilma juhtideta aga part-time tööl. tihti lähevad aga töötajad m*nnideks kätte ja hakkavad ette kujutama et nad ei vastuta millegi eest ainult saavad crediteid ja palka ja noori naisi.
kui rääkida firma alustamisest siis pole ju alguses midagi juhtida, hiljem aga on. isiklik arvamus on et koige parem oleks kui admin juhiks v6etaks keegi väljastpoolt - naisterahvad on selleks ideaalsed - asjalikud korrektsed ja samas ei oma ego töövaldkonnas. profid saavad aga oma core competence juurde jääda ja olla profid - naiisjuht haldab nende igapäevamuresid. ja profid ei lähe jagelema.
kust siis raha tuleb? k6ige lihtsam on teha rusikareegel, mille alusel raha kysitakse. tavaliselt inimesed häbenevad palju kysida ja hävivad. kysida tuleks siiski väärtuse mitte töö eest :) ja riskid raha/töö eest tuleb jagada piki toitumisahelat mitte ainult yhte otsa - on ju kasu kogu tegevusest koigil mitte ainult viimasel lylil, olgu selleks klient v6i proff..
ahjaa,
pole m6tet yldse koostööd teha inimestega kes on m*nnid. ykskoik kui head erialaoskused neil ka poleks! samuti pole m6tet firmast lasteaeda teha et koguda kokku tyype kes ei suuda ja siis neid ymber kasvatada. ja pole m6tet pidada juhti kes lisaväärtust ei loo..
riq,
idealismiinsener, aga tahaks ka nagu raha.. -
to 4ever: sinu jutust kumab, et sa ei tea päris täpselt mida sa tahad. Aga see on kõige tähtsam. Wall Street'il on selline ütlemine, et aktsiaturg karistab armutult neid kes ei tea mida nad teevad või ei ole selles kindlad. Arvan, et eelöeldu käib ka muu elu kohta. Seega tee kindlaks ja omanda veendumus selles mida sa tahad. Üks hea viis on leida endale sobiv eeskuju elust, teine võimalus on käia koolis. Kuigi koolid produtseerivad keskpärasust, on paraku nii et ühiskond toetubki enamjaolt keskpärastele inimestele kuna neid on kõige rohkem, siit ka tohutu hariduse tähtsustamine. Kui sa tead mida sa tahad, siis hakkad ka nägema võimalusi selle teostamiseks ja siit pole raske enam edasi minna ehk siis vajad lihtsalt julgust võtta riske, sest äri on alati ka risk. Aga jäta meelde: maailm annab teed mehele, kes teab mida ta tahab!"
See ei ole muidugi lihtsalt mingi üldine teadmine, et tahad rikkaks saada jne. Vaid konkreetne teadmine. -
Hästi õeldud, msr.
-
Aitäh Lepatriin! Elu õpetab ja raamatud kinnitavad kogemusi
-
riq: sinuga nõus.
ScandaL:
eeldused:
1) 5 inimest loovad koos firma,
2) 5 inimest panevad võrdselt raha sisse,
3) igayks saab 20% osaluse
4) igayks teeb päevas 14 tundi tööd
kapitalism kapitalismiks, aga kuda sa sellisest seisust välja loed, et firmajuht riskib rohkemaga kui teised ? kui juhtiv progeja laseb mingi prohmaka läbi, võib see firmale tunduvalt rohkem kahju tuua kui firmajuhi suutmatus hoida tööl yhte tavaprogejatest või mingile kliendile asja myymisega jänni jääda.
aga tõesti on kahju nendest riviprogejatest, kes laiemast pildist mitte mõhkugi ei jaga.. omas seltskonnas on nad ehk autoriteedid :P , aga kõrvaltvaatavale ajuga inimesele jätab haleda mulje.. olenevalt tööylesannete jagamisest on muidugi võimalik neid lihtsalt koodi genereerimiseks kasutada :))
riq: m*nnidega tulebki m*nnilt käituda, st keevita kokku valem nende ekspluateerimiseks võimalikult väikese närvikuluga sinule ja lihtsalt kylmalt naerata ja kaaguta kaasa kui nad ila ajavad :) peaasi, et sa seda ila oma projekti sisse ei lase. -
100% msr-ga ühel arvamusel!
-
to synop, kui tulevad kokku 5 inimest ja teevad firma, siis ma ei näe milleski probleemi. aga probleem on tavaliselt selles, et tuleb kokku ainult 1-2 inimest, kes ka praktiliselt teevad firma. ülejäänud 3 on need, kes patsutavad õlale ja ütlevad, et nad on alati toeks. ... ja nõuavad tööd... ja palka, ...sest naine vajab raha ja tahaks vahel väljas ka käia. siis kui firma hakkab juba edukaks saama, siis tulevad need 3 jälle jutule ning juba väitega, et nad on ka firma alustamisest saati tegevad olnud.
to riq. ma nüüd hästi ei saanud aru, aga naisjuht... ma pole näinud innovaatilist naisjuhti, kes suudaks tõesti midagi ise ära teha. sorry, kuid minu meelest naine firmat looma ei sobi. või õigemini väidan, et naine üksi eduka firma loomisega hakkama ei saagi. kindlasti on erandeid. samas ma ütlen jällegi naiste kaitseks, et nad suudaksid minu meelest olla meestest edukamad aktsiaturgudel -
ma väidan, et väljast v6etud asine naine sobib profiorganisatsioonile vaga hasti administratiivseks juhiks.. mida sa neid 5 inimest ikka juhid (lead) rohkem on vaja managementi teha ja maksuametiga suhelda 8)
-
riq - su eelviimase kirja viimane lause juhtide kohta on äärmiselt teravalt ja täpselt öeldud. kusjuures fakt, mis on meeletult alahinnatud. juhul kui tegu on muidugi _juhiga_, mitte su tankistinnaga :-)
-
riq:
samas naiteks eestis pole v6imalik profil riske ärijuhiga jagada - pole lihtsalt kommet tulusid jagada, pyytakse pigem väikest palka maksta kui keerulistele risk/reward suhetele minna.
vabalt on. ühes ettevõttes, mida Sa päris hästi tunned, eksole. :)
kui inimene on proff, siis saadab ta riskijutuga tulnud juhi kurele, tõestatud. see ei tähenda, et teda ei huvitaks ettevõtte käekäik või et ta ei saaks asjadest aru -- tema isiklikud prioriteedid ja motivatsioon on mujal lihtsalt.
kui inimene on hingelt ettevõtja, siis tuleb ta juhi juurde ise jutuga, et tahaks kasumit jagada ja on valmis riske võtma.
seega juhid ilma proffideta oleks töötud, proffid ilma juhtideta aga part-time tööl.
riq, juhte (ettevõtjaid) ilma proffideta nimetatakse hoopis konsultantideks. :)
s.t. nad suudavad klienti raha ikka kätte saada, müüa oma aega ja kui sellest väheks jääb (koguse või kompetentsi mõttes), siis kasutavad allhankijaid. ja juhivad nende poolt tehtavat projekti. pole probleemi.
synop:
me räägime kahest erinevast asjast: inimese eraisiku ja töötajana võetavast riskist ja ettevõtte kui terviku (ja proportsionaalselt selle osanike) riskidest.
Sinu mudeli puhul -- ütleme et neli neist viiest on programmeerijad e. profid kes teevad asju. ja üks müüb. minu kogemuse puhul tahab proff pühenduda tööle. ja selleks, et ta haltuurat ei peaks tegema ja kopli liinidel elama, vajab nt 10k neto.
alustav firma, rahavood kehvakesed, viies mees otsustab, et kuna ta on juht, kelle ülesandeks on firma kasumisse viia ja hoida, siis pigem ta tahaks saada osa oma eesmärgi täitmisest. ja on nõus elama peost suhu 5k eest kuus kuni tuleb kasum. kuigi tema turuväärtus on nt 15k.
esimese nelja kuti puhul võtab riski firma tervikuna, neile tuleb maksta 4x10k + maksud ükskõikmis. juhi puhul on püsikulud (e. firma risk) 2x väiksemad, sest ta kannab ise oma ris(k/t)i.
kui nüüd hakatakse esimest 100k töötajate kasumiosa jagama, siis väidan et juht on sellest oluliselt suurema osa kui 20% välja teeninud. absoluutarve arvutage ise.
möönan, et 5-meest-kõik-osanikud situatsioon ei ole selles osas parim näide.
ettevõtetes näiteks 60-inimest-ajusid-müümas, kus rahad ja võimalused ka hoopis suuremad, toimib see-eest suurepäraselt.
sC
PS: jagada inimestele 5 x 20% aktsiaid/osasid laiali on üldse erakordselt loll mõte. partnership tuleb välja teenida, optsioonide, teenitud kasumi aktsiateks konverteerimise või muu mehhanismi läbi. 20% mittelikviidseid osasid ei motiveeri kedagi. aga see on eraldi teema. :) -
Neid probleeme on ysna palju käsitletud yhes raamatus nimega JUHTIMISTARKUS yhe rootslase poolt kirjutatud, Karl Erik Sveiby.
ma just hetkel loen :) väga huvitav raamat ehki miski 10a vana.. räägib teabeettev6tetest ja nende probleemidest, vaatab minevikku ning pyyab tanapaeva ettev6tteid lahterdada. seal on ka lahatud juhtide ja proffide aga samuti ka osaluse probleeme antud teemal. soovitan teistelegi!
ja oma r66muks leidsin et minu m6tted polegi midagi uut, ja palju kuulsamad mehed on samamoodi m6elnud juba enne mind (siiski tulin ma oma m6tetele iseseisvalt) näiteks areenis on jutuke siin
aga synop, kes Sa oled? :) -
mis mõttes ? :)) m/23a/shveits
