millal on haridusse investeerimine mõtetu ja millal mitte?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
hariduse koha pealt selline küsimus:
mis on foorumis osalejate arvamus hariduse puhtmajandusliku väärtuse koha pealt? teisisõnu, kus marginal gain vs. marginal pain(cost) võrdsustub? BSc, MBA, MSc ?
Kas teie näete, et eesti annaks magistrikraad suurema cash flow tulevikus?
Mina ise arvan, et cash flow on liiga ettearvamatu asi iga indiviidi puhu, keskmiselt aga suureneb CF hariduse suurenedes kindlasti.
Samas olen rääkinud inimesega eesti reaalsektorist (keemiatööstus), kelle alal on iga MBA-ga mees vähem väärt, kui ilma selleta inimesed (eelarvamus, aga arvamus siiski). Tema soovitus oli oma kraadi varjata (ta ise õpib MBA kursusel).
Millised on kogemused? -
Kui "mõtetu" kirjutatakse ühe t-ga sõna keskel, siis ilmselt on senised investeeringud haridusse olnud mõttetud.
Sorry, proteo, see on IMHO! -
depends, ja julmalt. eelkõige sellest, kuidas keegi suudab haridust kapitaliseerida, rahaks muuta.
-
Haridusse on mõtet investeerida kui seda (haridust) kavatsetakse sihipäraselt ka kasutada. Nii nagu pole mõtet investeerida veoautosse kui sa ei kavatse transpordiga tegeleda pole mõtet omandada mõnd suvalist haridust lihtsalt kraadi nimel. Ausalt õeldes on kõrini kogemusteta värsketest ülikoolilõpetajatest, kes saadavad oma CV ja küsivad kohe 10 kilo kätte. Kraad tavaliselt ei näita, kas inimene firmale ka kasulik suudab olla, küll aga näitab, et tal on eeldusi selleks kui ta tööalaselt vaeva näeb ja ennast tõestada suudab/tahab.
-
Vana ja kogenud tahab palgaks 20 kilo kätte. Kui ta midagi oskab kui oskab!
-
Undergraduate võib isegi motiveeritum olla (kui värske graduate).
Keemikutest niipalju, et andekad värvatakse peale BA saavutamist kahe käega MBA programmi jätkama.
Commitment is leading to results. Any area, any arena. -
Tahta võib palju... asja paneb paika see, kas ja kui palju ta aitab firmale kasumit genereerida. Paljute firmade põhiviga on see, et peetakse muidusööjaid, firmad ise vegeteerivad ning omanikud ei saa aru, miks kasum olematu on.
-
fire:
ilmselt on põhjus selles, et kvaliteetset tööjõudu pole lihtsalt kuskilt võtta. kes vähegi midagi oskab, hakkab ise ettevõtjaks ja teda ei huvita mitte niivõrd kõrge palk, vaid soov ja tahe midagi ise luua ning seda juhtida ja arendada. äärmisel juhul partnerlus, kus tekib sünergia.
haridus peab haakuma inimese arenguga ja tulevikuplaanidega. pole mõtet teha mba-d keemias (lihtsalt näide), kui inimene kavatseb hakata lenduriks (ka lihtsalt näide) või pangajuhiks. aga kui mba tegemine on elus omaette eesmärk ja see loeb... siis küll.
ma lihtsalt olen kokku puutunud paljude välismaalastega, kes topivad oma nimele mba taha, ja ise ei jaga paljusid elementaarseid asju. näiteks firmajuhid, kes ei tea rahavoogudest midagi, või raamatupidamisest ja turunduse põhiprintsiipidest. sest kui sa nendega pikka aega suhtled, siis tuleb see varem või hiljem välja, kuigi pealtnäha on kõik viimase peal.
tuleb rohkem teha ja siis tuleb praktiline kogemus. haridus on enamasti teoreetiline ja annab alused praktiliseks tegevuseks. kes teeb vastupidi, avastab teooria alles hiljem, tegevuse käigus. mis polegi nii paha.
haridus on jõud, sest inimene kogub informatsiooni ja täiendab ennast ja seda rohkem suudab ta näha valikuid ja võimalusi. (läheb juba optsiooniteooriasse) -
bin laden: typo :)
aga kriitika on edasiviiv jõud, nii et tänud. mulle endale on mulje jäänud, et eestis MBAd tehes maksavad inimesed (tähtsuse järjekorras) selle eest, et:
a) saada vaheldust rutiini
b) networki laiendada
c) midagi õppida
d) palka juurde küsida
d) nimekaardi pärast
endale tunduks a,b,c päris head põhjused. -
noore inimese eriala valik on ka nagu aktsiate ostmine, võrdlus investeeringuga pole väga vale. aga isegi kui kõik perfektselt teha võib investeering asjaolude kokkulangemisel ikkagi ebaõnnestuda.
mina ootasin, et finantssektori keskmine palju kõrgem palk tekitab tungi pangandusse ja selliste noorte ületootmise. eriti ei paista see küll nii olevat. esiteks ei ole pangandus kuigi popp noorte seas, teiseks õnnestub noortel endiselt hea palgaga tööle saada. noored eriti eriala valikul tulevast palganumbrit küll silmas ei pea. jätkub ju keemikuks ja arstiks ja medõeks tahtjaid küllaga. majanduslikult ei paista see turg kuigi efektiivne välja. -
magistrikraadi olemasolust on kasu väga suur võrreldes tööpanusega selleks. aega kulub 2x vähem kui BA-ks aga mõjub palju enam.
aga varsti on 75% BA-dest ka magistrid. peale 3+2 süsteemi toimimist.
mõttetu on praegu vist doktori teha, kole palju vaeva ja aastaid ning vähe vilja. pärast sellist hingeldamist võid küll juba veidrik olla ja tööle enam üldse mitte sobida. :) -
haridus muudab inimese filosoofilisemaks ja paneb asjade üle mõtlema.
tööandja ei taha sellist tarkpead ehk üldse värvata. oskab veel tööandjal naha üle kõrvade rebida ja võtab veel äkki kohagoi ära. :) -
millest ma aru ei saa on see, et algharidusega töötud saavad äri alustamiseks algkapitali (küll väga väikest), et hakata ettevõtjaks. minu meelest ettevõtja peab olema nii kvalifitseeritud, et leiaks ise alati tööd.
majandusdoktorid enamasti ettevõtjateks ei hakka, kuigi hariduse järgi peaks see nii just olemagi. ilmselt on nad liiga targad, et mitte oma nahka turule viia ja mõnulevad kerge töökoormusega heapalgalistel riiklikel postidel. -
head ja õiged mõtted, mio. teed vist ise ka magistrit? ;)
-
nii see on :) eesmärgi saavutamine on lähedal aga samas kaugel.
-
Ehk on abi selgitusest: BBA/MBA = bachelor/master of business administration, ehk ärijuhtimise bakalaureus/magister. BBA ega MBA keemias ei ole võimalik:) Keemias saab BA=BSc või MA=MSc (A=artium/Sc=science). Majandusdoktori kraad on PhD Economics, nemad tegelevad majandusteooriaga ja neil ei ole ärijuhtimisega mingit pistmist:)
Üldiselt, MBA Eestis BBA-dele on täiesti mõttetu, eriti samast koolist. Kasu on MBA-st ainult mitte majandusharidusega bakalaureustele, kellel on äriga tegemist. Kahjuks, kuna varsti on kõik ülikooli lõpetejad MBA-d (ja MA-d), siis pikemas perspektiivis oleks MBA kraadi vaja kui plaanid tööjõuturul konkureerida. Kui oled ettevõtja, siis pole kraadi vaja, piisab kui tead ja oskad. Kui vaatad oma tegevuses Eestist kaugemale, siis soovitaks teha MBA välismaal. -
MBA võib siiski olla kerge kiiksuga st. mõnele reaalalale rohkem tähelepanu pöörata.
n. MBA in Whitchcraft
MBA in Southern Alpine Jodeling
MBA in Entrepreneurship and Technology Management
:)
(kahjuks ei saa esimese kahe nimetuse eest autoriau endale võtta, need pärinevalt ühelt õpingukaaslaselt) -
tean mis on ärijuhtimine ja mis majandusteooria.
strateegiliseks mõtlemiseks on vaja just majandusteooriat, raamatupidamisega las tegelevad väiksemad mehed, selle võib sisse osta :) see ju ka ärijuhtimine. ärijuhtimist õpetab iga maatehnikum täna Eestis, peale põhikooli, kohe lühikese ajaga. Mis üldse on ärijuhtimine? -
Ma ei oska nüüd midagi kosta. On jäänud mulje ja hinge tekkinud arusaamine, et oleks pidanud paar aastat tagasi ikka rohkem matemaatikat ōppima - see on paljude asjade alus... igaüks oskab oma Spreadsheeti koos Black-Sholesiga kasutada, mis seal aga tegelikult taga on, teavad ju üpriski vähesed.
Selline jutt, et värsked ülikoolilōpetajad midagi ei oska, on natukene ebatäiuslik. Mida nad peaksidki oskama? Ülikool ei ole see koht, kus öeldakse, et vajutage ESC+F7+F7+F9 ning siis ongi asi korras. Ülikool on see koht, kus inimesed peaksid lōpuks jōudma tōdemuseni sellest, kui vähe nad tegelikult teavad. Endal on lōpp suhteliselt ligidal ning ennast väga kindlalt küll ei tunne. -
EPL võttis ka teema käsile.
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=220996 -
eriti mage artikkel. siin foorumis saab 10 korda targemaks.
-
ideaalne haridus????
enda jaoks olen paika pannud sellise mõtte:
1. põhjalik bakalaureus korralikus koolis mõnel reaalsel alal - keemia, füüsika, informaatika, ehitus.
2. tööle minna omale alale ning kõrvalt teha MBA.
ise tegin omal ajal veidi erinevad otsused, ja väga ei kahetse, täna otsustaksin siiski nii, nagu ülal kirjas. -
Artikkel võib mage olla, aga vaatleja Saksamaalt, kes seda kommenteeris väärib selle eest küll 12 pointsi!!!
proteo, kuldsed sõnad nagu Graafik ütleb!!! Ilma ironiseerimata! -
cashflowwise tasuks ära äärmisel juhul BA, aga mida kõrgem haridus suurendab on rahulolu tööga ja töö meeldivus. nii et seda arvesse võttes tasub ka edasine ära. väide põhineb küll norras tehtud uurimusel, nii et eestis ei pruugi tingimata kehtida. aga vabalt võib.
-
ja veel: sama uurimuse kohaselt phd koguni langetas sissetulekut!
ja 12 punkti tki-le hinnangu eest mba-le. peale bba saamist uurisin mba programme, enamus aineid seal paistsid juba läbiitud olevat. lähem uurimine mõne aine kohta näitas, et selle õpetamise aluseks olev kirjanduski oli sama mis bba programmis. mba on ärikursus inseneridele. -
Reaalselt on väga väike võimalus, et peale ülikooli lõpetamist on võimalik saada hea töökoht (v.a. tutvuste kaudu). Tööandjat huvitab eelkõige kogemus ja veelkord kogemus.
-
väga õige arkok. tööandjat huvitab kogemus. inimest tööle võttes ei riskita mitte ainult talle makstava palga ja sellega seotud kuludega, mida ta ei pruugi ilma kogemusteta suuta isegi mitte välja teenida rääkimata kasumist, vaid ettevõtja riskib ka temale pandud tööde ja kohustuste täitmisega. võttes inimese tööle planeeritakse talle ka töö, mis peab ka tehtud saama. kogemuseta inimene tuleb ju sisuliselt kellegiga koos dubleerivalt tööle panna, mis sisuliselt tähendab, et sa pead kellegile veel uue töötaja koolituse eest ka maksma (ja kui reaalselt ei maksa, kulud ikka tekivad). Ettevõtjal tekib kohe küsimus, et miks ta peaks võtma koolipingist tulnu kui ta soovib kohe täispalka nagu ehk küll mitte nii kõrgelt haritud kuid oma tööülesannetega edukalt toime tulev inimene. Loomulikult, kui koolipingist tulnu on valmis kirjutama alla lepingu, et ta peale väljaõppe ja kogemuste saamist kohustub sellessamas firmas veel mingi X aastat töötama, siis võib ettevõte võtta õppeperioodi täispalka ka investeeringuna.
-
Tööandja soovib kogemusega noort, seega oleks kõige mõistlikum rakenduskõrgharidus omandada. Samas akadeemiline kõrgharidus on inimestele kes soovivad ise kunagi tööandjateks hakata. Kas keegi oskab midagi lisada? Ja mida üldse arvatakse siin rakenduskõrgharidusest?
-
Noh.. isiklikult olen varsti ehitusinsener, bakalaureus. Tööle minnes alguses ikka katseaja palk, eks tuleb end seal tõestada. Samas terve lõpetav kursus meil töötab, ühtegi vaba inimest ei õnnestunud leida.
Tööle sain tutvuste (maililisti) kaudu, aga see on alati nii, et sama eriala inimesed läbivad omavahel ja esialgu otsivad tuttavate seast, nii kiirem ja turvalisem. Selles mõttes on ülikool hea, sest tutvused tulevad laialdased.
Ise tegelikult vaataks ka ärimagistri poole hea meelega. Tahaks turu käitumisest ja makrost paremat ülevaadet saada. Kui inseneridele majandusõpe on, siis väga hea:)
Mis siin pikalt ikka arutleda, mõelge nii, et millist inimest te ise palkaksite ja kuhu ja asi saab selgeks. -
USAs teeb Donald Trump vaga menukat saadet "Apprentice".
Konkursil osaleb igal aastal vist u miljon noort (ari)inimest, 16 talendikaimat valitakse teleshowsse, saate voitja saab lopuks Trumpi juurde toole, ametikoht ja aastapalk muidugi vastavad...
Sel aastal jagas Trump osalejad kahte leeri: "book smart" ja "street smart" ehk siis kraadiga vennad ja need, kes otse peale keskkooli oma ariga alustanud.
Uldiselt voib oelda, et ilma kolledzihariduseta vennad on nii moneski suhtes asjalikumad, kuigi praeguse seisuga on siiski Trumpi roomuks kolledzipoisid eduseisus:)
Aga sel aastal on kuidagi imelik seltskond koos - on kosta imestust, et kas siis toesti need inimesed ongi Ameerika 16 parimat noort ariinimest? Narvilised ja kohati mitte uldse targad sellid, imho.
Muide, nende street smartide keskmine teenistus oma tookohal enne saatesse tulemist oli mitu korda korgem haridusega inimeste omadest!
Jareldused tehke ise:) -
See arvestatavate kogemuste nõudmine ülikoolilõpetajalt on paraku eesti ettevõtete väiksuse süü - väljaõpetamine on enamiku ettevõtete jaoks kallis, kuna ei palgata inimesi piisavalt suurel hulgal et in-house väljaõpe ökonoomne oleks.
Suuremates riikides on töökogemus loomulikult plussiks, aga pigem seetõttu et see on võimekate inimeste fitreerimismehhanism - jõuab kooli ja tööle ergo on hakkaja ja ettevõtlik jne. Kas see töökogemus ka erialane on, on juba sekundaarne.
Eestis toimival mudel, kus igasuguselt kõrghariduselt, ka akadeemiliselt, eeldatakse palju konkreetset praktilist ettevalmistust viib paraku selleni et ka ülikoolis on suund suuresti teadmiste tuupimisele mitte analüütilise mõtlemise arendamiseni. Igasugust tüüpi valgekraeliste elualade jaoks on oma BA või vähemasti suund - personalijuhtimine, raamatupidamine, meedia, ajakirjandus, avalik haldus, PR jne rääkimata BA ärijuhtimise erinevad versioonid. Need on erialad kus õpetatakse "igast asjast natuke" ja tulemuseks on eriti laia profiiliga valgekrae kes tegelt ei tea mitte millesti midagi. Aga analüütilist mõtlemist, mis tegelikult arendaks võimekust annaks palju paremini mingi suvalise ükskõik kas reaal või humanitaaraine süvitsi õppimine (sest ei ole võimalik millegi üle sisuliselt arutleda kui sa ei tea asjast rohkem kui üks semester kord nädalas loengud). Rahaliselt jäämäe tipus olevatele graduate level ametitele USAs või Suurbritannias nagu investeerimispankurid või juristid ei esitata mingeid nõudmisi selle suhtes MIS aines kraad saadi, küll aga mis ülikoolist ja mis hindele.
Ülaltoodu loomulikult ei kehti tehnilistele ametitele nagu arstid, insenerid jne. -
Muuseas, siinsamas kodumandril:
http://www.plymouth.ac.uk/courses/course.asp?id=1645
surfz up, dudes! -
Ainuke kuhu tasub investeerida on akadeemiline kõrgharidus ehk siis eriala kus ei õpetata "midagi eluks vajalikku". Tasuta, riiklik kõrgharidus. Kõik muu on mõttetu. Või noh mõistlik, aga võrgustiku punumiseks. Niipalju veel ka, et õppinud reaalist (füüsik) võib saada humanitaar (filosoof), aga vastupidist mitte kunagi.
Kassikoolidest rääkides on meile saadetud CV's mõistlik see eluperiood maha vaikida :-) -
ilus mõte - "füüsikust võib saada humanitaar, aga humanitaarist füüsikut ei saa". ehk reaalil on aju aga humanitaaril mitte üldjoontes?
mäletan kui üks Ph.D cum laude ütles, et kui teed doktorit ja lõpetad selle ilma ühegi märkuseta, siis oled mõttetu vend teaduses, cum laude tähendab, et suht nõrk tüüp oled ja kui saad summa cum laude, siis on sus iva ilmselt.
kraadid ja muu selline peaks vist andma hea keskkonna, kust peaks saama piisavalt mõtteid ilusateks tegudeks, kuid inime ise vist määrab ära kuidas ta seda kasutada oskab. -
Abesiki,
Kirjutasin huvi pärast googlisse "physicist turned philosopher" - lugematu arv tulemusi.
Paku palju "philosopher turned physicist" andis:-)
ps. Ma ei arva et ühel pole aju ja teisel mitte, isegi mitte üldjoontes. Pigem sarnane suhe nagu keemikust peaminister ja peaministrist keemik? -
kirurgist sai taksojuht. taksojuhist sai kirurg. pigem on asi selles, et füüsikutes oli filosoof kogu aeg olemas. nad ei "pööranud" äkitselt filosofeerima. loomulikult on hard science'ist tunduvalt lihtsam siirduda soft science'isse. Pea igaüks on ju võimeline asjalikult arutlema teemadel, kus hüpoteese ei ole võimalik eksperimentidega tõestada ning genereerima teoreetilisi mudeleid, kui reaalsuse isikliku käe järgi vähendatud, lihtsustatud ja rõhutatud koopiaid.
-
Ma leidsin sellise pealkirja Philosopher Gone Wild.
-
"Niipalju veel ka, et õppinud reaalist (füüsik) võib saada humanitaar (filosoof), aga vastupidist mitte kunagi."
piisavalt segaseks jõudmise tagajärjel alustab iga filosoof (võib vaadata ju tagasi isegi kaugele ajalukku) endale tõestamisega, mis on tegelikult tõeline/tõene, mis illusioon/väär. Ning nõnda nad kõik ka matemaatikasse/füüsikasse tagasi pöörduvad. Aja küsimus ;-)
