Lõike spekulandi piiblist
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eks jõuluaeg ole juba pikka aega harduse periood. Kutsutakse perekond (portfell) kokku ja loetakse salme (õpetussõnu) üksteisele. Headele ja tublidele lastele toob jõulumees (Hr. Turg) isiklikult kingikotti kõikse paremat nänni: no-limit orderid inside infiga ja gaasiballoonid mullide puhumiseks. Ega kuusetoomine oma väiksemat tähtsust – metsast (inforägastikust) valitakse kauneim noorkuusk (uljas idee), mida hakatakse ehtima sulgede ja pirnidega. Ühele on kuuseks sõjaspekulatsioonid, teisele tehnoloogiasektori tugevnemine. Kirik? Seda ei tohi unustada; korralik peremees (portfelliomanik) süütab vastu näppe saanute ja lahkunute mälestamiseks küünla (paneb orderi üles), mille kustutab viivu pärast pisuke tuul (stop taseme läbimine). Aga vähemalt on austus. Oh, see on muinasjutuline harmoonia.
Aga võtkem nüüd mütsid maha ja kuulakem tänast palvetundi ja palvetagem kõik koos, mis on tsiteeritud Elias Canetti raamatust “Massid ja võim” lehekülgedel 305 – 307 eksisteerivast esseest “Ellujäämine kui kirg”:
--- Ellujäämisest saadav rahulolu – eripärane nauding – võib muutuda ohtlikuks ja täitmatuks kireks. See kasvab juhuste toel. Mida suurem surnute kuhi, mille keskel sa elavana seisad, mida tihemini sa sääraseid kuhjasid näed, seda tugevamaks ja möödapääsmatuks saab vajadus nende järele. Kangelaste ja palgasõdurite elulood tunnistavad, et tekib omamoodi sõltuvus, mille puhul pole midagi enam parata. Tavaline seletus kõlab nii, et säärased inimesed võivad täiel rinnal hingata ainult ohu olukorras, igasugune turvaline eksistents on neile lääge ja tuim, rahulik elu ei suuda neile enam mingit lõbu pakkuda. Ärgu alahinnatagu ohu võlu. Ent unustatakse, et säärased inimesed ei lähe seiklema üksinda, et nendega on kaasas teised, kes jäävad ohule alla. Mida nad tõesti vajavad, millest nad ei suuda enam ilma olla, on üha korduv ja uuenev ellujäämise lõbu.
Ent selle vajaduse rahuldamiseks ei pea end alati ise ohtu asetama. Üksinda ei suuda keegi küllaldaselt inimesi tappa. Lahinguväljal on ühtviisi ametis loendamatud inimesed ja kui sa oled nende väepealik, kui sa kontrollid nende liikumisi, kui lahingu käik on sinu otsustada, võid sa enda arvele kirjutada ka lahingu tulemuse ja vastutada selle eest koos kõigi laipade naha ja karvadega. Mitte ilmaasjata ei kanna väepealik oma uhket nime. Tema käsutab, tema saadab oma inimesed vaenlase vastu surma. Kui ta võidab kuulub talle kogu surnute väli. Ühed on langenud tema eest, teised tema vastu sõdides. Võidust võitu elab ta nad kõik üle….
…Põlvkonnast põlvkonda on sääraseid uhkeid bilansse edasi antud, igas põlvkonnas on leidunud potentsiaalseid sõjakangelasi. Nemad tegid ellujäämisest hullumeelse hasartmängu. Ajaloo otsus paistis õigustavat nende plaani veel enne, kui see plaan oli teoks saanud. Kes valdavad kõige paremini taolist ellujäämist, neil on ajaloos suurim ja kindlaim koht. Sedasorti surmajärgse kuulsuse jaoks on lõppkokkuvõttes võidust või kaotusest tähtsam ohvrite tohutu arv. Võib küsida, mida tundis Napoleon Venemaa sõjakäigu ajal tegelikult. ---
Aamen (vaikides rist ette). -
Et kellegil ei jääks eelnevast tsitaadist muljet kui mingist sõjateooriast, siis tõin selle välja sellepärast, et:
1) Spekuleerimine on null-summa mäng, s.t. kui jätta välja nii makro- kui mikrotasandi muutused ja mullid, tuleb kaotajate ja võitjate kogusummaks null raha. Vanasti oli sõjameestel sama lugu - kõikide riikide ja väepealike võim moodustas kokku ühe suure X-i. Mõned auahnemad väepealikud tahtsid aga suurendada oma osalust x-s, s.t. saada kogu võimuhulgast suurema osa. Võimsamatel see õnnestus, põhjustades nõrgematele kahjumi ehk võimukaotuse.
2) Börsimaastikul kehtib sama reegel - mida targem, intelligentsem ja võimukam oled, seda suurem tootlikkus ja lolle sureb ehk kaotab raha. Investoril aitavad võidukäiku läbi viia hea firma tublid töötajad - suurendavad kasumit ja vähendavad teiste firmade kaumimarginaale. Tootlikkuse jätkusuutlikkust võib mõista võimena tekitada üha rohkem ohvreid. Näiteks Hansapank oskab väga hästi raha meie käest saada ehk siis nähtamatult vähendada nii eraisikute kui firmade võimu (kuigi minimaalses proportsioonis). Meie ilmselt võidame tegelikult ise ka HP teenustest, kuid ahelreaktsioon viib lõpuks kaotajateni, kas või mõne teise maa elanikeni. Kehtib klassiteooria - mida suurem ohvrite arv, seda targem oled.
Ilus on ju Fiti põhimõte, ole proff või ära üldse ole. -
laurime,
su teooria ei saa olla 6ige.
kui toimuks pidev ymberjagamine siis toimuks ka pidev vähenemine sest kaod on alati.
kuskilt peab aga stuffi juurde tulema. ma isiklikult vaevlen ikka selle käes, et kust kurat tuleb see raha ja see kaup mida majanduses vahetatakse -
kui inimene saab vahem raha kui ta toodab vaartust, siis ta suudab ju ka tarbida vahem kui ta vaartust toodab. kui inimesed toodavad vaartust rohkem kui nad tarbivad, siis mis selle vaartusega peale hakatakse? kuhu see kaob? kui moned saavad rohkem kui nad vaartust toodavad (=kasum) siis mis nad sellega ette v6tavad? ainus selgitus on et nad tarbivad väärtust vähem kui nad maksavad.
keeruline,
ei saa aru.
kas t6esti nullsumma mäng?
aga misasi on siis majanduskasv,
misasi on siis börsi keskmiselt 12%p.a. tootlus? -
nullsumma mäng võib investeerimine aktsiatesse olla tõesti mingitel kindlatel tingimustel näieks lühiajalisel spekuleerimisel. pikemaajaliselt toimub pidev kasv mis põhineb inimeste võimel piiramatult järjest rohkem tarbida ja oskusel rohkem ja efektiivsemalt toota tarbimissoovi rahuldamiseks. ja muidugu ka maailma rahvastiku kasvul. sinna juurde käib muidugi ka laenamine ja tarbimine tuleviku tulude arvel, aga see ei oma väga suurt tähtsust selle kõrval, et inimene võib praktiliselt piiramatult tarbida ja et vähemalt siiamaani on suudetud järjest väiksemate ressurssidega järjest rohkem väärtust luua.
-
Mainisin: "Spekuleerimine on null-summa mäng, s.t. kui jätta välja nii makro- kui mikrotasandi muutused ja mullid, tuleb kaotajate ja võitjate kogusummaks null raha..."
Mis on majanduskasv? See on kui inimkond õpib kasutama piiartuid ressursse piiramatute vajaduste rahuldamiseks efektiivsemalt. Ehk ressursside paremast kasutamisest tekib majanduskasv.
Kuid iva seisneb selles, et majanduskasv arvutatakse aritmeetilise keskmise meetodil, s.t. ühed ekspordivad ja tarbivad rohkem kui teised või suurendavad oma sissetulekuid/kulusid protsentuaalselt kiiremini kui teised. Üldine heaolu taustsüsteem liigub järjest kõrgemale.
Spekulant on aga selline inimene, keda ei koti majanduslangus ega kasv. Tema ülesanne on olla selle taustsüsteemi tipus pidevalt, tema heaolu kasvab seda kiiremini (kui säilitab tootlikkuse), mida aeglasemalt kasvab taustsüsteemi heaolu. Nende eesmärk - korjata taustsüsteemist niipalju kui võimalik heaolu ära, iseendale. Oluline pole lihtsalt varandust kasvatada, vaid koos teadmisega, et meetod peab olema selline, mis hoiaks 99% inimkonnast igavesti ja alati sinust tagapool. Et nii oleks, pead olema alati kiirem ja targem kui teised. Tegija on see vend, kes suudab turu keskmisest kaks, viis või kümme korda varandust rohkem kasvatada, ülejäänute au on olla taustsüsteem. Kas tahab keegi vaielda, et majandusseisaku ajal pole võimalik teenida; veelgi enam, languse ajal?
P.S. Lugesin kunagi artiklit, kus löödi kokku kõikide maade jooksevkontode aruanded, mis andsid tulemuseks suure defitsiidi. Ei tea kas see on valerahade tulemus (ostetakse kaupu loogiliselt võimatul eeldusel) või omab ka tavapärane must turg mõjusid ebakõladele. Rääkimata kommunistlikest süsteemidest. -
väärtust lisatakse produktiivsuse suurenemisega, see on üks 21. sajandi võtmesõnadest
-
Aktsiatesse investeerimine ükskõik kui pikal ajahorisondil ei ole nullsumma mäng. Derivatiivid on nullsumma mäng.
-
Solo,
Tõesta ja aksiomeeri oma väidet või vähemalt ürita selgitada. Millisel mudelil rajaneb sinu väide? -
Laurime, aastane tootlus ca . 11-12% ajalooliselt.
-
kui ülaltsiteeritud raamat on spekulandi piibel, siis peab tegemist olema kuradi ebaõnnestund spekulandiga:)
-
Deivatiivid on nullsumma mäng ainult juhul, kui ignoreerime arvutustes vahendajaid (maaklereid). Kui kaasata arvutustesse ka maaklerid, siis on derivatiivid alati miinussumma mäng [baasvaral põhinevas taustsysteemis].
-
kaasarutlejad,
Kes on viitsinud vähegi otsida täpsemat infot ja teoreetilisi mudeleid 0-summa mängu kohta, võib jaotada järeldused kaheks: 0-i pooldajad ja vastased.
Vastased on need, kes räägivad börsil olevate aktsiate omadusest kasvada 10-12% aastas ja tulevikutehingute puhul väidavad nad, et tihtipeale võibki puti väljakirjutaja rõõmustada alusvara tõusu peale, kuna ta on osanik. Ühesõnaga kirjutatakse putte/calle välja tihti riski maandamiseks (hedging), vähem aga taotlusliku kasumi võimendamise eesmärgil. Järelikult võib calli ostja rahulikult sisestada ostuordereid minimaalseks alusvara mõjutamiseks, sest vastaspoolt ehk allasurujat pole - eksisteerib grupp inimesi, kes on nõus vabatahtlikult optsiooniga kaotama ja pakkuma odavamalt kui turuootused.
O-summa pooldajad on aga need, kes ütlevad: "Olgu, nii derivatiivid kui aktsiad pole nullsummaga, kuid majandussüsteem kui tervik on." Nende üks väide on, et isikud, kes on nõus tulevikutehingutega kaotama, teenivad rohkemgi näiteks dividendide kaudu klientidelt tagasi. Ilma makrokeskonna muutusteta on reaalselt liikuva raha hulk ALATI ja IGAVESTI sama nagu 7 miljardit inimest pokkerilauas.
Hüva. Viimase 75 aasta keskmine börsiettevõtete turukapitalisatsiooni kasv võib tõesti olla 11% aastas, kuid see tähendab, et eksisteerib sama summa ulatuses inimesi ja firmasid, kes majanduskasvule alla jäänud, vaesemaks jäänud. Saame teha ainult subjektiivse (teoreetilise aluseta) oletuse, et börsiettevõtted kasvavad kiiremini üldisest majanduskasvust. -
kunagi otsiti kahh "igiliikurit". mõned otsivad tänase päevani....
mõistlikud inimesed lõpetasid otsimise siis kui tõestati, et
"energia ei teki ega kao, vaid muutub liigist liiki ja kandub kehalt ekhale"... või midagi sellist.
rahaga on vist sama lugu. ehk siis tsiteerides klassikuid....
"raha ei teki ega kao, vaid muutub liigist liiki ja kandub arvelt arvele"...
(loe õieti - loll saab kirikus ka peksa - ja seda peale seda kui on "kandnud" oma vaba ressursi "õigele arvele") -
Usa ajalooline 11-12% peegeldab kvaliteetaktsiate indekseid. Kuigi ka nendes indeksite komponentides on toimunud muutusi (firmad on läinud pankrotti, likvideeritud, muul moel ebaõnnestunud) võib siiski öelda, et probleemseid firmasid on nende hulgas olnud keskmisest vähem. Õigem oleks vast vaadata mingeid veelgi laiapõhjalisemaid indekseid, kus on ka palju väikefirmasid sees (Russell 5000 vmt), aga nende kohta pole vist piisavalt pikka aegrida?
Mina isiklikult usun hajutatud aktsiaportfelli "igiliikurisse" pikaajaliselt, kuid möönan ka et see 11-12% on veidi kaldu üksikute edukate indeksisse kuuluvate ettevõtete poole.
Siin arutati enne, et aktsiaturu keskmise 11-12% kasvu taustal peab olema ka palju inimesi, kes on samavõrra vaesemaks jäänud. Mina tõmbaks selle arutluse hoopiski riski-tulu tasandile. Aktsionärid on omanikud, kes kannavad ka põhilise riski ja joovad ka õnnestumise puhul shampust. Kelle arvel nad seda shampust joovad? Minu arvates mitte teiste firmade aktsionäride vaid just vähem riskialtite arvel (palgatöötajad, võlausaldajad). Teisiti öeldes riisuvad aktsionärid majanduskasvult koore. Seega minu arvates aktsionäride hulgas ei ole tegu nullsumma mänguga. Võita võib ka enamik aktsionäre ja seda just riskikartjate arvel. -
uuem fyysika siiski väidab et erijuhtudel energia tekib, kaob ja niisama laaberdab.
seda huvitavam on et energia=mass=gravitatsioon(väli) ja et vaakumil on positiivne gravitatsioon ja et on olemas neljas ruumim66de milles gravitatsiooni tegtelik olemus väljendub.. hetkel on fyysika läinud _nii_ keeruliseks, et arvata on et varsti keegi leiab viisi kuidas taas asi lihtsaks teha - umbes nagu kunagi arvati et maa on keskpunkt ja seet6ttu olid taevakehade orbiidid keerulised. ja yldse, positivism väidab et me ei pyyagi reaalsust tajuda, kuna see on voimatu - me saame tajuda vaid meie reaalsust, st reaalsust nii nagu ta meile paistab.
dirtH, tuleb meeles siiski pidada misasi raha tegelikult on - ta on väärtuse m66t. kui väita et raha ei teki ega kao siis tuleks ka öelda et väärtust ei teki ega kao. see aga oleks sama mis öelda et liiv saharas on sama väärtuslik kui pentiumi 3ghz chip.. ja k6ik majandusteooriad ja mudelid on ikkagi miski matemaatika tegeliku elu taga, nagu fyysikas. raha loodi selleks et väärtusi oleks lihtsam vahetada (vs agraarmajandus), börsid loodi selleks et oleks kergem raha vahendada.. nagu näeme on asjadel kalduvus kalduda oma esialgsest eesmärgist eemale ja moodustada omaette business. selle asja nimi on areng.
ja taustssysteemi valides voime t6esti väita et tegemist on nullsumma mänguga, aga kui globaalselt, k6ike inimtegevust v6tta piiriks, siis kohe kindlasti pole börs ega raha ega majandus nullsumma mäng - nimelt majandus pole mäng, ta on mängustatistika. mäng ise on elu ehk konkreetselt uue cadillaci ostmine, tööl käimine, lhvsse raha kantimine.. :)
p6hjust ja tagajärge ei saa sassi ajada, ja see 12% keskmist kasvu börsil (samas kui majandused kasvavad max 8%) on t6esti tingitud sellest et keegi kaotab - kuna börsil on suurettev6tted siis järelikult väikeetetv6tted lossivad, kuid seda on raske m66ta, kuna inimese töö väärtust onr aske m66ta kui oled ise ainus töötaja..
majanduskasv aga on tarbimise m66t, mis sisuliselt tahendab seda kuipalju uut suudetakse toota = areng. -
vaakumil on negatiivne gravitatsioon, st ta t6ukab mitte ei t6mba.
-
Tegelikult on käesolev vaidlus superilus näide sellest, kuidas kodanikud kallil jõululaupäeval, mil peax olema suur ülemaailmne ühtmoodi mõtlemise hetk, lõksutavad teineteise peale hambaid kuna üks pool räägib aiast ja teine aiaaugust. Mõlemad üritavad tõestada, et neil on õigus ja kummalgi see ei õnnestu :-)
Pikas perspektiivis on olemas majanduskasv ja inflatsioon ja tootlikkus ja need müstilised 11-12% (millesse ma suhtun küll üliskeptiliselt - liiga täpne on see number, aga anyway, ta on olemas!). Kes investeerib varasse, see võidab, olgu see aktsia või võlakiri (elimineerides ettevõtteriski). Vastasel juhul istuksime siiamaani koopas lõkke ümber ja teexime mömm-mömm!
Lühikeses perspektiivis need eelmise lõigu näitajad ei anna ennast tunda, on selleks liiga vähe kasvavad ja liiga palju volatiilsed. Seetõttu on see praktiliselt nullsummaga mäng.
Lihtne, kas pole tegelikult? Ja statistika ei puutu asjasse, selle eest ei osta bemmigi, cadillacist rääkimata :-))) -
Vend RIQ jyudis omadega vylja vaakumini, negatiivse gravitatsiooni ja tyukamise ja tymbamise juurde. hhehe. I don't give the s..! Ytle mulle parem mida ma 26 dec turuavamisel teen kas ostan vyi myyn APPLE see on asi mis mind huvitab- negatiivne gravitatsioon hahahah.
Olen seda juba ennegi yelnud. Seal palju raha saadaval ainuke asi mida sina pead tegema on saama turu yigeks. Pole see mingi 0 summa myng. Get it right! Mr VAAKUM hheh -
Mis moodi vaakumil on gravitatsioon? Minu teada on vaakum lihtsalt tühjus kus ei eksisteeri ühtegi ainet, seega ei saa tal olla gravitatsiooni ega massi. Gravitatsioon jõud saab olla ainult 0 või suurem, nii nagu ka mass võib olla null või suurem(positiivne).
Aga noh kes teab, võib olla kunagi keegi suudab tõestada, et vaakumil on gravitatsioon ja, et see võib olla koguni negatiivne. Või on see juba tõestatud. :-) -
akzo, väljad levivad virtuaalosakeste t6ttu mis ka vaakumis eksiteerivad.
seda ma oma mulaga öelda tahtsingi et maailm on keerulisem ja senised valed v6ivad t6ed olla, samuti kosmoloogiline konstant..ja yldse, selleks et rääkida möngust peab selle piiritlema, kuid väidan et alati on voimalik leida selline mäng kus bäljakäidud teesid paika peavad - game has rules, and rules are to be broken :)
akzo, uuri hawkingi töid.. v6i kasuta google abi ;)
PS! gravitatsioon on j6ud, k6ikjal kus on j6ud on energia, k6ikjal kus on energia on mass ja k6ikjal kus on mass on gravitatsioon.. aga miks siis valguskiirusel mass l6pmatuks läheb? ja et m6ista miks valguskiirus on suurim kiirus tuleks pigem m6elda selle peale misasi on kiirus ruumis yldse - see on massi ymberpaiknemine ruumis aja jooksul. aeg omab m6tet aga ainult siis kui kahel ajahetkel on ruumis toimubnud muutus, seisvas ruumis aega pole. seega mida suurem kiirus seda suurem ruumimuutus on (absoluut)ajayhikus, aga aeg ei ole mitte absoluutyhik vaid m66dab ruumis massi ymberpaiknemist. kui ajaks v6tta kahe ruumipunkti vahel toimuvat massisiiret, siis on loogiline miks liikuva massi jaoks aeg ikka sama on (aga ymbritseva suhtes liigub). aga kuna kvantosakesed ei levi ruumis sujuvalt vaid hypetena, on ka aeg mitte pidev vaid tykkides ning ..
yhes6naga m6elge et ruum on nagu kuupidest koosnev s6restik, kus aine saab olla vaid s6restikuelementide kokkupuutekohal. ja aeg on see asi, mis tekib kui mass liigub yhest solmpunktist teise. nyyd m6elge kuidas seda s6restikku saab painutada ja köönutada ja kuidas eri s6restiku osade omavahelised kaugused kyll suurenevad kuid aeg jääb samaks (sest aeg on kahe k6rvutise punkti labimise "aeg")
yhes6naga ebateaduslik jutt aga selline uitm6te tuli pähe misasi on ruum, aeg ja miks nad ei saa teineteisest lahus olla ja miks valguskiirus on ylim (sest see on ruumi massi transpordiv6ime).väga lahedaid m6tteid saab kui vaadelda ruumi kui s6restikku mille l6ikepunktides saab aineosake olla! -
j6ud on ruumipunktide ärav6tmine t6ukej6ud v6i juurdepanemine t6mbej6ud.
eriti kui m6elda et 1 ajayhik on kahe ruumipunkti vaheline kaugus.. -
riq,
Ütlesid: "yhes6naga ebateaduslik jutt aga selline uitm6te tuli pähe misasi on ruum, aeg ja miks nad ei saa teineteisest lahus olla ja miks valguskiirus on ylim..."
Mitte midagi isiklikku, aga, pole ilus öelda, et eelnevad mõtted ruumi kohta olid SINU OMAD, kui nad on jäljendatud teoreetilises füüsikas eksisteerivast stringiteooriast. Viita siis sellele kui üritad omi mõtteid lisada ja algallikat täiendada.
Täpsemat infot:
http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/sammuke.html
http://www.zzz.ee/horisont/1998/03/elementaarosake.html
www.superstringtheory.com
Hüva, hetkel pole vahet kelle mõtted, sest maailma fundamentaalsüsteemi kohta eksisteerivad hüpoteetilised teooriad on vägagi huvitavad. Märksõnade "General theory of everything" ja "string theory" alt leiab paeluvat infot. -
akzo > mõtlemisainet:
“Large extra dimensions are an exciting new development … They would imply that we live in a brane world, a four-dimensional surface or brane in a higher dimensional spacetime. Matter and nongravitational forces like the electric force would be confined to the brane … On the other hand, gravity in the form of curved space would permeate the whole bulk of the higher dimensional spacetime …. Because gravity would spread out in the extra dimensions, it would fall off more rapidly with distance than one would expect … If this more rapid falloff of the gravitational force extended to astronomical distances, we would have noticed its effect on the orbits of the planets … they would be unstable… However, this would not happen if the extra dimensions ended on another brane not that far away from the brane on which we live. Then for distances greater than the separation of the branes, gravity would not be able to spread out freely but would be confined to the brane, like the electrical forces, and fall off at the right rate for planetary orbits.”
- Stephen Hawking, Ch. 7
ja veel samal teemal LÕBUSAT JÕULULUGEMIST :) -
LÕBUSAT JÕULULUGEMIST Lollid naljad! irw
-
:)
-
stringiteooriast ma nyyd kyll ei rääkinud. ja ega ma sellest eriti ei tea midagi..
minu peamine m6te oli pigem see, et aeg on massi ymberpaigutus ruumis..
ja lugedes neid linke ei ole strngivärk ikka sama - minu arvates on m66tmeid l6pmatult.
ja mitte osakesed ei liigu ruumis vaid ruum liigutab osakesi, aga noh eks iga m6te p6hineb kuskil teisel m6ttel ja kohe j6uan ka braane uurima..
mina ei usu keerdunud dimensioonidesse.
see on liiga ajuvaba. mina usun et samamoodi nagu joonest saab tasand ja tasandist ruum saab ka 3m66tmelisest ruumist 4 m66tmeline.. yks tartu matemaatik demos kunagi 4 mootmelise ruumi projektsiooni arvutiekraanil - segane.
scandal,
loen hetkel eestikeelset nutshelli ja see on rämps.
väga hea oli huvitav fyysika (physics for poets) -
riq >
niipalju kui mu füüsikadoktoritest isa ja vanaisa minusse seda asja süstida suutnud on (ise ei ole ma kaugeltki reaalharidusega), siis füüsikasse ei saa USKUDA, eriti valikuliselt. see ON.
meenub lugu Tartu Ülikooli sisseastumiseksamitelt, kus küsiti koolisoovijatelt, miks on olemas gravitatsioon. kõik kes üritasid puterdades seletama hakata (į la "noh, sest on kehad, ja noh, üks on suurem"), kukutati läbi. kõik, kes teadsid vastata, et gravitatsioon on üks neid asju, mis lihtsalt ON, või vastasid lihtsalt, et ei tea, olid sees. -
uskuda saab (fyysika/majandus)teooriatesse ;)
samas "miks on olemas gravitatsioon" on rohkem teoloogiateaduskonna rida :))
k6ige lihtsam näide teooriatesse uskumisest on börsil -teooria ju hoiatab osta aktsiaid langustrendis ometi tundub kuidagi "loomulik" et kui kukub "kyl ta siis t6usma hakkab" igayks loob lihtsalt oma teooria oma vaatluste p6hjal ja kui teooria yldiselt kehtib siis seda aksepteeritakse kui t6de, erinevus fyysikast on aga see et inimkäitumine fyysika tegelikkust ei muuda, kyll aga börsikäitumist. edasi yldistades jouame selleni, et maailmas on ainult kaks teadust - fyysika kui teadus mateeriast ja veel yks teadus inimm6tlemisest. matemaatika on pigem see teine teadus - formaalne m6tlemine, millega saab fyysikat kirjeldada. tegelikult pole ka fyysika muud kui teadus m6tlemisest maailma kohta.
eriti friik oleks kui keegi hakkaks maailma käsitlema kui matrixilaadset simulatsiooni,
ja siis seda eksperimenteerima :o -
Tänapäevad füüsikud vist eeldavadki, et eksisteerib lõplik kolmemõõtmeline elementaarosakeste maatriksstruktuur.
Einstein oli vist esimene, kes tahtis hirmsasti oletada, et ruum on kõver (aja suhtes nagunii, kuid ka mateeriast tulenevalt). Üks väide oli, kuskilt lugenud, et muidu oleks ruum eukleidellikult sirge ja tasane, kuid elektromagnetiline väli ja gravitatsiooniväli keervad ruumi nihkesse. Einstein võttis kasutusele mõiste gravitatsioonivälja kvantteooria, mille kaudu tahtis esitada ülimalt hüpoteetlise väite gravitonide olemasolu kohta. Selle kohaselt murdub valguskiir päikesest möödudes seetõttu, et footonid põrkuvad gravitonidelt, s.t. mingisugustel kindlatel tingimustel ei muutu elektron-positronpaar footoniks, vaid gravitoniks. Gravitone pidavat aga ülimalt keeruline avastada olema, kuna neid tekib niivõrd harva ja nende mõjud väga väikesed. Ja tähed kaotavat oma energiat gravitonide kiirgamise tõttu... -
Sellest tulenevalt võiks esitada küsimuse: kas iga keha (mingisugune mateeria kogum) sisaldab gravitone - kui valguskiir möödub õunast väga lähedalt, kas ta murdub siis üliminimaalselt?
Või teistpidi - kuidas eirata gravitonide mõju ehk tekitada anti-gravitatsiooni? Keegi kodanik David W. Allan tõdeb: "As the electrons travel along diallel lines, they spin clockwise in a variety of quantum states. Anti-gravity comes as a result of spinning the electrons in the opposite direction. This is like and in conjunction with the creation of anti-matter. By so doing, one gets a negative sign from the A2 term in the above equation, for example, creating an upward rather than a downward force. This is somewhat analogous to a magnetic field being used to suspend objects."
Mingid USA ajuhäkkerid üritavad leida teoreetilist moodust, kuidas võiks lahti lammutada gammakiirgust ehk neutronite voogu (telekast kuulsin), mille abil saaks nende sõnul tekitada 0-ruumi või 0-palli, mille sees saavat ajas rännata ja ülikiirelt reisida, ka gravitatsiooni eirata - ilmselt on nende mõtlemise aluseks sarnane sõrestikruum, kuna tahavad tekitada mateeriast suhteliselt tühja kohta. Probleem on aga selles, et neutroni lõhkamiseks pole maakeral või isegi terves meie päikesesüsteemis niipalju energiat. Huvitav millise mürtsu võiks tekitada neutroni purustamine kui aatomituuma lõhustamisel tekib juba päris hea mütakas. Aga kvargi? -
Jutt on kyll suundunud mingitele mind-bending kosmilistele teemadele, aga minul on konkreetne talumehelik kysimus. Kas kellelgi siinviibijaist on otsest kogemust real time currency tradinguga kasutades FOREX'i platformi? T2nud.
