Börsile minekuga firma väärtus mitmekordseks ?!?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ehk keegi targem selgitab pisut seda mehhanismi ...
Mulle on jäänud arusaam, et üsna suvaliste firma väärtus kasvab börsile minekuga mitmekordseks ??? On see tõesti nii ?
Kui see ka tõele vastab, ehk seletaks keegi, kuidas see finatspoole pealt toimib - ehk lihtne küsimus MIKS see nii on ???
On ju loogiline, et börsileminek firma väärtust tõstab aga miks tihti nii palju ???
Või olid need silma/kõrvahakanud väärtuse mitmekordistumised vaid e-äri kuldajaga seotud nähtus ??? -
...Vast oskab mõni targem seletada ettevõtete börsile mineku plusse ja miinuseid paremini, kuid...:)
Oletame, et sul on firma Y, mis tegeleb kingapaelade müügiga. Ettevõtmisse oled investeerinud 10 000 krooni. Viimase paari aasta kogemusest on teada, et sinu ettevõtmine toob aastas enam-vähem täpselt 1000 krooni kasumit. Ühel ilusal päeval leiutab tööline Voldemar aga sellised kingapaelad, mis muudavad temeratuuri tõustes/langedes värvi. Kuna sa oled kõik eelmiste aastate kasumid dividendidena välja maksnud, pole sul võimalik uuele tootele reklaami teha ega uusi müügikanaleid otsida, aga äriplaan ütleb, et uute kingapaelade turustamiseks on vaja 1500 alginvesteeringut. Selleks tarbeks kuulutad börsi abiga avaliku esmapakkumise aktsiatele. Müüki lased näiteks 40% aktsiatest, millest poolest üritad lahti saada vähemalt nominaalhinnaga, et siis finantseerida Voldemari leiutist. Selle tulemusena:
a) Firma Y satub avaliku tähelepanu alla ja saavutab tuntust;
b) Tekivad analüütikud, kes uurivad sinu firma vigasid ja häid külgi - heade omaduste ilmnedes hakkavad investorid sinu tootesse uskuma, mille tulemusena tekib ostusurve ja aktsia hind hakkab kerkima - ootused ja lootused toote edusse tõusevad.
Kui firma Y ei suuda turuootusi täita, on aktsia hind mütsti all. Turuootuste ületamine aga suurendab ostusurvet ja kergitab aktsia hinda.
Iga kord pole peamiseks põhjuseks tegevuse laiendamine või pangast ei saamine, vaid näiteks omanike soov oma vara likviidsemaks muuta. Seetõttu eksisteerib küllalt palju firmasid, mis peale aastast börsilolekut on samasuguse hinnaga või langenud. Ei ole loogiline, et börsileminek kindlasti tõstab firma väärtust, selleks peab olema hea põhjus ning mittelikviidsete firmade korral võib aktsia hind olla omanike poolt üles haibitud.
Arvan, et e-äri firmade väärtus tõusis kuldajal börsilemineku tõttu seepärast, et esimest korda puutus suurem mass kokku "mitteporgandikasvatuslike" äridega, s.t. vähese rahaga oli mõne kogemusliku näite varal võimalik teha palju (eBay). Tekkis hirmus ostusurve haibi tulemusel. Kuid rahval oli kange üldistamisvajadus ja arvati, et iga netivend on võimaline miljardidollarise saidi tegema.
Börsileminekust: http://www.tse.ee/noteeritud/noteer.html
P.S. Loco, antud teemat saaksid esitada mõnevõrra huvitavamalt (minu isiklik arvamus) kui teeksid enne taustauuringu, uuriksid tsipa uute tulijate käekäiku, modelleeriksid sellest väikese üldistuse või idee ja sõnastaksid probleemiasetuse umbes nii: "Uute ja edukate börsiletulijate leidmise strateegiaid ja kriteeriume." Miks nad on/ei ole tootlikumad turu keskmisest? -
Aga kuidas sa mõõdad firma väärtust enne börsile minekut? On loomulik, et kui ettevõtte tegevus paistab pikemas perspektiivis kasumlik ning bilansiline seis korralik, ületab börsil kaubeldava aktsia hind aktsia nominaalväärtust ja ettevõtte turuväärtus ületab raamatupidamislikku väärtust.
-
kas mitte IPO'del tahtlikult ei panda hinda madalaks, et IPO ei tooks pettumust?
-
Kui aktsia tõuseb kiiresti mitu korda üle IPO hinna, siis normaalne see küll pole ja enamasti jäidki sellised juhtumid nn. "e-äri kuldaega". Enam seda pea üldse ei juhtu.
-
riq: oleneb kes underwrite'b ja kas kellelegi (institutional) jääb pärast ipo-t ports kätte
-
IPO puhul pannaksegi hind madalaks e. raha jäetakse lauale. Siis saavad investeerimispankurite (underwriter) sõbrad kindlasti mingi tükikese seal kätte ning ärivad selle paari päeva jooksul peale esimest kauplemispäeva maha.
Naljakas on veel see aktsiate jaotamise värk... et kui lähed oma brokeri juurde ja ütled, et tahad 100 aktsiat sellest uuest asjast ning broker ütleb sulle, et palun väga, siis on midagi valesti.
Kusagilt lugesin, et 60ndatel näitas madalat taset see, kui turule toodi firma, millel ei olnud nelja aasta jooksul kasumit olnud. 90ndate lõpupäevil toodi aga turule ettevõtteid, millele ei ennustatud mitme mitme aasta jooksul mingitki kasumit. Eriti valus oli see Saksamaa (Neuer Markt) puhul...96% langust ei ole ikkagi naljaasi. -
väga toores idee, aga kui IPO-ga hakatakse turule tooma firmat, mille aktsiahind pärast IPO-d enam ei tõuse (või tõuseb 5% kuu-kahega), siis tuleb kähku kõik pikad possud sulgeda.
tegu on kindla indikaatoriga turust, kus investeerimispankurid on investorite hullumuses juba täiesti veendunud ja tuuakse turule turuhinnaga. -
See , Velikij, ei ole toores idee. See on vana tõde, turu suundumust saab määrata IPOde arvu, õnnestumise jne. järgi.
Näiteks, see kuidas IPOd käitusid 99, 00 märtsis! Detsembris tõusis suvaline kribul päev pärast IPOd 100%, märtsis aga langes kuu kahega 30-50%. Maitse asi, kas sa otsustatsid oma raha kellegile ära anda või mitte. -
Siit ju tulenebki see, et kui kuu-kaks pärast 2000'märtsi veel midagi pikka käes oli, siis tulnuks see kiiresti müüa - ehkki investori teadvusse on raske jõudma asjaolu, et pidu on läbi ja kahjum tuleb välja võtta
-
Tänane ÄP räägib jälle Eesti firmade omanike soovimatusest muuta ettevõte avalikuks ja minna börsile.
http://www.aripaev.ee/2307/rt_invest_230701.html
Nõus saab olla küll sellega, et IT IPO-de kõrgaeg oli mõni aasta tagasi ja Tallinna Börsile mineku mõttekus on kaheldav. Mind aga jäi ikkagi häirima seisukoht, et lähinaabrite börsidele minekut isegi mitte ei kaaluta ning põhiargument on, et meil ju kapitali küll, mis sinna börsile veel otsida.
Öeldakse, et ära armu ühtegi aktsiasse. Minu arust toimub just sama Eesti ettevõtjatega, kes on oma ettevõtte üles töötanud, saanud multimiljonäriks ja peavad oma ettevõtet kui oma lapseks ega taha sellest mingil tingimusel osa loovutada. Et nagu 100 milli on mu ettevõte arvatavasti väärt, milleks mulle see lisa 50 milli, mida ettevõtte väärtus võiks turul laia ringi investorite ja analüütikute tähelepanu all kasvada.
Siin on veel ka teine mõte - riskide hajutamine. Kogu rikkus on seotud oma ettevõttega ja probleemid võivad seda rikkust oluliselt kahandada. Võib-olla isegi endale teadvustamata ollakse ülisuure riski võtjad. -
Et nagu 100 milli on mu ettevõte arvatavasti väärt, milleks mulle see lisa 50 milli - aga tõesti, ütle miks? kas mõned ostud jäävad selle 50-ne taha? kui areneda, siis kapitali on ju küll nagu mainisid.
-
Enz ja teised,
Midagi võiks ju endale ka jääda, eriti, kui arvestada et esmavajadused on rahuldatud. Milleks olla kuskil sulane, kui võiksid olla peremees. Ega soomlased näiteks ei kipu ka kõiki varasid müüma, kapitali kogumine on ikka pikaajaline protsess. Listiti vaid müügiks tehtud firmad.
Veel, võib ju juhtuda, et virtuaalselt(arvestuslikult) suureneb su vara 50 miod. See raha/väärtus on sul siiski arvestuslik. Müües näiteks 100 st 30nd - kohe tekkib probleem selle paigutamisega. Võttes veel näiteks, et kui ürituses puudub laiem aktsionäride ring (perefirma), siis ei osata uute tulijatega arvestada ja sellest tõuseb paras kisa + avalikkuse tähelepanu. Avalikkuse tähelepanu on aga eestis kahjuks negatiivse fooniga ja ründav peaaegu alati.
Teisisõnu ei ole sa pärast väikest rahalist kompensatsiooni enam peremees aga sulane, keda iga suvaline tibla võib vabalt kottida subvalise nurga alt.
Kui sul aga juhtub suti mingi hetk kehvemini minema ja börsil vedeleb üle 50%, siis võid arvetstada koheselt saakalite ja teiste ülevõtjatega. Tulemuseks kaotab ka su allesjäänud näiteks 45% igasuguse väärtuse.
