operaatorid tapavad mobilitootjad!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Täna mul meel eriti m6ru, kuna minult kisutakse käest GPRSimise v6imalus.
Siiamaani on m6ned operaatorid pakkunud gprsimise v6imalust kuumaksu eest, kuid nyyd lähevad k6ik yle kuumaks+maht. Nt. DNA Finland Oy: 16,65€ 100MB+1,22€ iga yleminev MB eest. Samast otsusest on teatanud ka Eesti gprs teenust pakkuvad operaatorid (RLE, EMT).
ehk, soovitakse kliente, kes kasutaks k6iki tasulisi teenuseid, kuid kasutaks neid v6imalikult vähe. ok, saan aru, see on kapitalism, kuid nii ei saada inimestelt raha kätte (IMHO)!
mis motiveerks mind ostam kolme-neljatuhandelist telefoni (miinimum GPRS telefoni hind), maksma iga kuu 300+ eeku (RLE ja see on odavaim turul) v6i isegi rohkem (450,- EMT), kui saan selle eest netis käia kaks kolm korda kuus?
selline maksustamissysteem loodi minusuguste megakasutajate eemalepeletamiseks :)
keskmine päevamaht on mul GPRSiga 60-70MB.
Varsti on tulemas EDGE, MMS ja muud teenused? kui kallid need saavad olema?
Eile teatasid koostööst MSFT ja Prantsuse Orange. Hakkavad koos pakkuma teenust: Saad telefonile SMSi, et oled Hotmaili saanud maili (maksad), saadad SMSi, mis läheb mailile (maksad).
Kliendid ei tahagi varsti enam osta kallima klassi telefone, kuna nendega pole midagi peale hakata.
:( -
Üks minu Ameeriklasest sõber armastab sihukeste asjade kohta öelda:
"I the money is the issue - deal with the money"
Elik. Kes on öelnud, et operaator peab sulle pakkuma teenust alla omahinna. Iga bitt, mille sa läbi õhu omale kärutad maksab operaatorile midagi. Ja mitte vähe. Eriti Eesti mastaapides. -
"I the money ... asemel pidi olema " If the money...
trükikurat -
ja EMT kasum on "kõigest" rohkem kui pool käibest....
ehk tsiteerides klassikuid - sularaha vastuvõtmis kontori ülalpidamine viru tänaval oleks märksa kallim. -
tegelt ei ole asi selles, et gprs megakasutajad saavad biti alla omahinna, sest omahinda on v6imatu arvutada, vaid asi on selles, et suurkasutajaid on 4-5% ja need kasutavad ära kogu vaba ressursi.
-
Ega operaatorid pole sotsiaalhoolekande liigasse kuuluvad asutused. Kui nad näevad, et nende kasum on ohus ja konkreetne projekt nõuab ristsubsideerimist isegi pikemas perspektiivis, pannakse kiosk nendele klientidele kinni, kes pole kasumlikud.
OK, kui GPRS ja MMS või mis iganes teenus on kellegi jaoks kallis, siis pole ta järelikult sellele mõeldud. Innovatiivsete (tegelikult eesti keeles õige käänata `innovaatiliste`) toodete, eriti tehnoloogia poole peal, kogutakse alguses raha friikidelt ja kõrgema elatustasemega inimestelt, et teha investeeringuid teenuse masside viimise jaoks. Kui asi kulgeb plaanipäraselt, saab kunagi EDGE-st (või mõnest muust GPRS-i edasiarendusest) kõige tavalisem ja tavapärasem teenus. Siis on ka hind odavam. Kui mingi operaatori teenus tundub liiga kallis, siis pole tegu järelikult õige kliendiga (teoreetiliselt võetuna) - teenus pole kasutaja jaoks niivõrd suures osas ja väärtuses tööefektiivust tõstev.
Teiseks. Iga telekomi aktsionär tahab näha kasumikasvu ja heal juhul ka rentaabluse suurenemist versus ootamist, et kümne aasta pärast kasutab arv X just seda teenust ja siis hakkame teenima. Telekomid on võrreldes e-äriga eelistatud seisuses seetõttu, et nemad üritavad algatuseks raha küsida, mitte luua suurte investeeringutega hiigelkasutajaskonda, kelle käest raha kasseerimine on problemaatiline.
Kui täna on GPRS kallis, peab ootama aega millal konkreetse operaatori ja kliendi vaheline suhe rajaneb võrdusel võit=võit. Kui ühel pool on kaotus, siis tuleb järelikult leida alternatiivvariant. -
laurime, seega peaks toodete hinnad pidevalt langema (loomulikult mingi tasemeni), kuid hetkel oleme olukorras, kus hindu t6steti ja ette pole näha hinna langetamist sellisele tasemele, et see läheks massidesse.
mis saab Nokia marginaalidest (1Q03 23,9%),kui teenused on kallid ja m6tekas on osta ainult lihttelefone (k6ne+sms)? nokiast saab motorola, kelle marginaal on 1,7%! -
Või saavutati eelmise soodushinnaga mingi suur hulk kasutajaid ja nyyd võivad operaatorid kysida teenuse eest rohkem.
Igatahes võidumehed olid need, kes sellel soodusperioodil tõmbasid ikka megakoguse baite alla. Kes hiljaks jäi see ilma jäi.
Tulevikus on GPRS ikka lisayhendus netti pääsemiseks. -
Rene2, muideks eksid. Kui GPRS tuli, maksis 1MB 40 krooni päevasel ajal (EMT). Siis löödi hind alla, kuumaksupõhiseks (kasutajaskonna loomine, potentsiaali loomine rahateenimiseks). Nüüd 100MB pakett maksab 4,5 krooni mega eest ja iga lisanduv mega 20 krooni. Odavam ju algsest! Ja ilmselt asi tunduvalt odavam ütleme 2a pärast.
Nokia ja Motorola marginaalide vahe on vähemalt senini olnud asjolus, et üks on tipptasemel innovaator, teine imitaator. Operaatorid on Nokia nii öelda vahendajad - Nokia põhjustab kõige esimesena GPRS teenuse kalliduse - võrguseadmete ja telefonide kasumlikkus ühe tooteühiku kohta on praegu kõrgel. See on magus etapp Nokiale. Nüüd hakatakse liikuma per toode kasumlikkus asetuselt per üldkasumi poole. See tähendab massistumist. Võrguseadmete ja GPRS telefonide turg hakkab liikuma konkurensti poole, seadmete hinnad langevad, teenuse hind langeb ja kliente tuleb juurde.
GPRS teenuse hind liigub täpselt nagu toote- ja teenuseinnovatsiooni õpikutes kirjeldatud. Hinda määravad tipptasemel innovaatorid nagu Nokia, mitte nende toodete vahendajad nagu operaatorid. Operaatorid lükkavad teenuse kombineerimise eest lihtsalt oma tavapärase "juurdehindluse" otsa. GPRS teenuse praeguses kalliduses on süüdi Nokia, kuna ta on innovaator, seega mopoolne nähtus ja seega kõrget kasumlikkust lubada võiv organisatsioon. -
aga radiolinja oli minu teada üldse tasuta
-
Yks workaround:
kui probleemiks on yle paketilimiidi minevate baitide kõrge hind, siis on odavam teha endale mitu telefoninumbrit ja igaleyhele oma pakett. -
Lauri:
RLE oli algul tasuta (mitu kuud), siis maksis 100 eeku kuu ja nyyd maksab 300 eeku kuu ja alates 1.7.2003 hakkab maksma 300 eeku 150Mb+10eek iga mega eest. (läheb kallimaks)
DNA Finland Oy, praegu maksab kuu gprsi 16,65€, alates 1.7.2003 16,65€ 100Mb+1,22€ iga ylemine mega. (läheb kallimaks)
ja kas EMTil enne mitte 495 eeku eest samuti piiramatu kasutus polnud?
lisaks sellele, et teenus kallineb muutub see ka ebamugavamaks. nimelt need, kes ei taha yletada paketis sisalduvat limiiti (100-150Mb) peavad hoolega lugema baite. Ericsson T65ga on see lihtsam, sellel on datacounter, kuid paljudel telefonidel seda pole.
Nokia tooted ei ole keskmisest kallimad, seda suurematest kogustest ja innovatiivsetest tootmismeetoditest johtuvalt. Nokia mobiiltelefonide keskminie müügihind on isegi madalam, kui Motorolal.
Võrkudega oli aga selline lugu, et nendesse pole mitu aastat midagi eriti investeeritud, sellest sai m6ni päev tagasi kirjutatud siin.
Kui Eesti saab järgmine aasta Euroopa Liitu (otsustatakse septembris eestlaste poolt), siis EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu, sest eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekust sidele, mis on kallimad, kui EUs. -
radiolinja ei ole enam tasuta:
http://www.radiolinja.ee/erakliendile/hinnakiri/maksed_teenustele.asp -
Niiii!
Kobiseks nüüd ka tiba. Sest asi kipub jamaks minema...
Kui Eesti saab Euroopa Liitu või ei saa Euroopa Liitu, ei tähenda see veel seda, et EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu. See on mõistagi vale ja väär.
Lisaks on veel vähem Komisjoni asi, kas eestlased kulutavad sidele oma sissetulekust vähe või palju. Selline lähenemine on ekslik ja loob väärarvamuse Euroopa Liidu toimimispõhimõtetest.
Euroopa Liit ei sekku iial ühe eraõigusliku institutsiooni poolt siseriiklikult teostatavasse hinnakujundusse. See hind kujuneb välja ärliste otsuste tulemusena ja mitte mingil muul moel. Euroopa Liit ei sekku ka aktiivselt oma kodanike tarbimisharjumuste kujundamisse, kui need ei oma Ühenduse mastaabis tähtsust (ntx raudteetranspordi soodustamine omab).
Siiani on spekuleeritud üksnes võrkudevaheliste sidumishindade langetamise teemal ja seda Eestis. Sideamet on meil vastavaid suuniseid andnud, kuid regulaatori käed jäävad ses osas veel veidi lühikeseks (ja see on ka loogiline ja paratamatu). Samas, surve nende hindade langetamisele on tugev ja kui operaatorid sellele järele annavad, saab esimese matsu Tele2.Mobiil, kes teenib kena kopika just oma võrku sissetulevate kõnede pealt (ja annab veel mõnikord 30 senti sellest kliendile ära).
Kui eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekutest sidele, siis on ainult 2 võimalust. Kas operaatorid langetavad hindu või inimesed tarbivad vähem. Ja mis on "liiga suur" osa? Tarbimise mahu määrab rahaliste võimaluste ja vajaduste kooskõla. -
Rene2,
a) EMT oli esimene kes GPRS teenust hakkas pakkuma. EMT-l ei olnud alguses mittemingisugust kuumaksupõhist varianti, ainult 40 krooni MB päevasel ajal ja 4 vist öösel. Seetõttu on absoluutselt korrektne väide, et GPRS teenuse hind kasutajale läheb ka üle 100MB kasutuse korral odavamaks kui alguses. RLE on selles suhtes EMT järellainetus.
b) NOK toodete hind võrreldes ERICY-ga ei puutu teemasse, kuna GPRS teenuse hinna määrab ära üleüldine hinnatase konkreetse võrguelemendi või mille veel korral. Motorola võib kas või ühe krooni eest oma telefone müüa, kuid tema hinnapoliitika mõjutab kaduväikest osa ja väga kaudselt GPRS teenuse hinda praegu, varsti hakkab ilmselt Motorola GPRS-i imiteerima, siis ka hinnad langevad.
c) Võrkudesse pole midagi investeeritud!? Huvitav. Kuhu EMT paneb siis keskmiselt iga päev miljon krooni, mis on ette nähtud tugijaamade lisamiseks ja andmeside läbilaskevõime suurendamiseks.
d) Vaata näiteks Siimoni, Lumiste ja Lumiste raamatusse "Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid", et kuidas uute teenuste ja toodete hinnapoliitika toimib. Hind langeb sarnase funktsiooni kohaselt nagu optsiooni ajaväärtus, ainult teatava tasemeni (konkurentsifaasis kujunenud hinnani). Sealt raamatust leiab vastused küsimustele, et kes on innovaator, kes vahendaja ja kes teenuse või toote imitaator ja mis roll ning millal neil on. Vbla leiad netist ka sellekohast infi.
P.S. See arutlus on tegelikult mõttetu, ei vii miski uue järelduseni. Let`s end this session. Teooriat tuleb usaldada, kuna muidu võib üksiknähtuse põhjal teha vale üldistuse: GPRS teenuse hind on tõusutrendis; kuigi sel samal päeval, mil GPRS side läheb mahupõhiseks, saavutab ta oma kalliduse tipu, millest edasi hakkab ta ainult langema. -
laurime, aga miks kirjutad siis foorumitesse mõttetuid komme? :-)
-
velikij, sest alguses on lootus, et äkki koorub mõni huvitav idee või mudel! : -)
-
a) oki, vbla EMT on GPRSi hinda alandanud, 1:0 sinu kasuks, kuid ma t6in kaks näidet, DNA ja RLE, 1:2 minu kasuks. Sonera kysib soomes Mb eest 10€
b) foorumit algatades m6tlesin, et telefon maksab 3-4K, oki, see on yhekordne investeering, kuid kui teenus maksab kah palju, siis see paneb tarbija m6tlema, kas tasub yldse asja kasutusse v6tta.
c) kui EMTi kapasiteet kasvab hirmsa kiirusega, miks siis tahetakse kapasiteedi kasutajaid eemale peletada?
DNA pole midagi märkimisväärset v6rkudesse investeerinud, kuid klientide hulk on kasvanud eelmise aasta algusest ca 250%. operaatoreid, kes pole v6rkude läbilaskev6ime suurendamiseks leiame euroopast hulgim.
d)see raamat räägib teooriast, kuid pragu seisame fakti ees, et operaatorid t6stsid teenuse hinda. (kuid ilmselt töötab see teooria pikas perspektiivis).
eesti operaatorid ei tea, mis on konkurents!
Velikij: ca 13%, mis (mobiilne) eestlane keskmiselt mobiiltelefonile kulutab on palju. (www.stat.ee, etl 1Q aruanne, meedia) -
siin ongi hea mudel Lauri: operaatorid t6stavad teenuste hindu, mis peletab eemale kliente. kui klient ei j6ua maksta kalli teenuse eest, mille kasutamiseks on vaja kallist telefoni (hea marginaaliga telefoni), siis ta ei osta telefoni ja telefonivalmistajate kasumid kukuvad. see ongi topic!
-
Kas pole see GPRS mitte operaatoritele nuhtlus? Miks peaks nad selle eest võimlema kui kõneminut on 2.50? GPRS on üks shaakal lihtsalt, tahab palju riba ja rauda aga pappi ju ei tooda. Kõnede ja SMS edastamine ziljon korda tootlikum. Kuna rauamehed, et innovatiivne olla, on sellise asja välja mõelnud ja üles haipinud, siis eks nad ole sunnitud olnud selle asja käivitama, aga mõistus tõrgub uskumast, et vabatahtlikult ja suure hurraaga :-)
-
Isiklikud kogemused: maksan kuus erinevatele operaatoritele keskmiselt GPRS'i eest sama palju (või isegi rohkem) kui kõnede eest kokku - lihtne loogika, kui gprs'i ei pakutaks, oleksid minu puhul rahavood 2 korda väiksemad.
Loomulikult kui hinnapoliitika nyyd muutub, lähevad asjad revideerimisele. -
priitp,
Minu meelest oled liiga resoluutne. No paljuke see GPRS ikka rauda tahab, vähemasti ei nõua ta uut masti ja kaabeldust. Ja riba tahab palju küll, aga see-eest vabana seisvat.
Metsas ja maal on minu jaoks GPRS igavesti mõnus asi. Maksad ju mobiilsuse eest, mobiilsuse eest täiega. Ja natuke toodab ju pappi ka ikka .-)
Sinu loogika kohaselt võiks operaator kogu pundile kinga anda ja jätta tööle vaid kõne ja SMS edastuse võimaluse. Üldiselt töötab see strateegia ideaalselt, kulud kaovad ja kasum tekib nii mis mühiseb, aga siis juhtub varsti, et kõige rohkem, isegi kasumist kiiremini kasvab üks viietäheline asi, Churn nimelt! -
noh, kuid milles siis probleem, kui minusugused gprs megakasutajad viivad ainult "vabana seisvat riba"?
ja kui k6nede maht suureneb, siis sureb esimesena alati gprs välja, niiet peabisnest kah gprsijad ei segaks.
muie tuleb näole m6eldes 3G haibile :) -
Probleem selles, et pealtnäha nagu oleks igavesti tore, megagprsijad kasutavad ainult vaba võrguressurssi. Tegelikult on asi veits keerulisem.
Nimelt on GPRS-i võimaluse loomine siiski investeering rauda - ja päris mitmed head miljonid. See tähendab seda, et need investeeringud tuleb ju kuidagi tasa teenida. 10 kasutajat per 300EEK/kuu - kaua, et mitte öelda liiga kaua läheb!
Lisaks nõuab operaatori tegevuse runnimine ka suuri püsikulusid (palgad, haldus, remont jms) Kui aga kliendibaas koosneb paarikümnest hullult palju gprsijast, siis nende pealt fix tasudega palju ei teeni. Nemad raiskavad aga ressurssi, mida tahaks kasutada teised, kah, gprsida soovijad. Operaatorile on aga kasulikum, kui on palju inimesi gprsimas, mitte et mõni üksik daunlõudib gigade kaupa.
Üks nüanss veel, reeglina käib MMS (ka meil Eestis ju) kasutades GPRS-i. Praegu maksab MMS-i kasutaja vaid GPRS-i tasu, ehkki tulevikus võib selle ju ka tükipõhiselt maksustada - maitse asi. Aga kui megakasutaja hakkab minu MMS-imist häirima? Mis siis saab? Kui arvate, et mul võib jääda ööklubist pilt saatmata seetõttu, et keegi tahab omale midagi läheduses daunlõudida, siis eksite, härrased. Edevus maksab ja ruulib.
Aga inimkonnale on kasulik, kui mobiilitootjaid veidi nuheldakse. Ma praegu ei MMS-i lihtsalt seepärast, et telefonid on alla igasugust arvestust. Ekraan pisike nigu sea silm ja mis veidi kobedam, see roppkallis. Isegi 3G ei saa Rootsis sellepärast tulla, et telefone pole. No kus on selle häbi ots!
Ja Nokia aktsia võiks tõesti kukkuda, on selle juba ära teeninud! Tehakse uus telefon, 6800 mudel, pealtnäha nagu täitsa söödav ... ja siis avastad, et bluetoothi polegi. No täitsa pael! Kellele sellist risu vaja on?
Ja ära muiga midagi 3G-le mõeldes. Küll need kasutusvaldkonnad ka välja mõeldakse. Vaata kui lagunenud on Eestimaa teed. Siis aga vaata ja mõtle, kui palju asfalti sai laduda ja pensione välja maksta Inglismaal ja Saksamaal 3G litsentsitasude eest... -
eestis pannakse teeehitusse ainuyksi sellel aastal 1,5mrd eeku (narva-tallinn ja pärnu-tallinn mnt peamiselt), 3G litsentsdest saadava raha (210Meek) eest ei saa eriti palju ehitada :(
ja minu m6istus t6rgub uskumast, et 3G saab olema kunagi l6pptarbijale odav.
kas see on tulevik: ehitusmees Marko v6tab l6unapausil taskust välja tuttuue läikiva Nokia (3G) ja vaatab viimased uudised telefonist ja siis käib hanza.netis kontrollimas, kas palk on juba tulnud... ja saadab paar MMSi: "mina söön", "mina kivi t6stmas" :)
Velikij, telefonide osas sul 6igus, mingit jama tehakse, saatsin Nokiale maili ja kysisin, miks ei teha 9210le GPRSi, väidetavalt pidi see segama faksimist... kes seda faksi anyway vajab?
Ma ei suutnud/viicinud otsida viimaseid andmeid, kuid mälu järgi oli RLEl ca 5000? GPRS kasutajat (mitte 10) :) -
ÄP:
Kahel Eestis GPRS-teenust pakkuval mobiilsidefirmal on kokku 15 000 GPRSi kasutajat ehk umbes kolmandik GPRS-telefonide omanikest.
EMT võrgus kasutab GPRS teenuseid veidi üle 10 000 kliendi. GPRSi toetav telefon
on umbes 30 000 EMT kliendil.
Radiolinja klientide seas on GPRSi kasutajaid aprilli lõpu seisuga üle 5000.
GPRS toega telefone on Radiolinja võrgus kasutusel sama perioodi seisuga 14000.
Tele2 Eesti GPRS teenust veel ei paku. -
Siin tuleb arvestada hoopistükkis teisi nüansse.
1) Iga päev müüakse telefone, mille puhul GPRS tähendab tegelikult ainult GPRS-WAP-i kasutamise võimalust (näiteks Nokia 3510). See tähendab, et tegelik GPRS tarbimise maht jääb väga-väga väikeseks.
2) 10 kasutajat oli muidugi utreering, tegelikult on megakasutajate arv muidugi tunduvalt suurem. Kuid hinnanguliselt jääb üle mahupiiri (ntx RLE-s 150 MB) tarbivate GPRS-klientide osakaal siiski alla 5% kogu GPRS-klientide arvust. See on ikkagi väga väike number.
