Riskijuhtimisest Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas Eesti ettevõtted juhivad oma riske? Milliseid riske nad juhivad? Miks nad seda teevad? Millisel viisil nad seda teevad? Kas neil on piisavalt võimalusi/teadmisi selleks, et juhtida riske niipalju kui tegelikult (halb sõna, tean) vajalik oleks?
Öelge sõna või kaks. Teeme nii, et jätame pangad kõrvale ja räägime ainult nendest riskidest, millega seotud muutujate üle firmal endal kontroll puudub - ilm, intressimäär, valuutakurss. Mõningate mööndustega võiks siia riskide alla lugeda ka maksumäärad ja üleüldise ettevõtluskeskkonna (seadusandlus vms.).
Teen otsa lahti ja väidan, et Eestis on selliseid ettevõtteid ja juhte, kes saavad küll aru, et riske peaks nagu juhtima, kuid kuna see tegevus vajab mõningal määral know-howd ja võtab tsipa ka kasumimarginaali alla, siis jäetakse see kõrvale ja loodetakse, et läheb alati nii hästi nagu täna. Ja siis on need teised, kes ingliskeelset sõnavara kasutades on proaktiivsed. Ja neid teisi ei ole kahjuks palju. Lisaks siia juurde ka, et neid ei ole palju põllumajandussektoris, kuid ei julge :D -
ettevõtte juhtimine ongi riskide võtmine ja nende juhtimine. seda tehakse üldjuhul teadlikult või alateadlikult ilma defineerimata, et näiteks "esmaspäev hommikupoolikul juhin riske". minu meelest hindamise kriteeriumiks, kui hästi riske juhitakse, pole see kas ettevõttel on spetsiaalne riskijuht tööl või et kas juht on spetsiaalse riskijuhtimise kursuse läbinud. kriteerium on ikka see kui hästi ettevõte kasumit teenib, ehk kui ettevõte oma võetud riskidelt (investeeringutelt) head tulu teenib ilma oluliste tõusude ja mõõnadeta, on riskid hästi juhitud. kui põllumees ei teeni tulu ja nõuab riigilt pidevalt kahjude kompenseerimist, pole riskid hästi juhitud. kogu eesti kohta saab kinnangut anda vaadates ettevõtete summaarset kasumite kõikumist.
-
Tüüpilises professionaalssete teenuste ettevõttes (IT, konsulatsioon, ...) on ettevõtte riskid suuresti ettevõetavate projektide riskide summa (pluss veel mõned üldistest protsessidest ja organisatsioonist tulenevad riskid).
Selliseid ettevõtteid, kus projektipõhiselt riske juhitakse, täiesti teadlikult ja planeeritult, tean Eestis küll ja küll... -
Mind huvitab ka see sama kysimus. Eesti yhiskond ei ole ju tegelikult harjunud sellise kontseptsiooniga. Tahaks kyll kuulda rohkem neist firmadest eestis kes risk managementi juurutavad.
-
Kas uus ussiõli vajab maaletoojaid? Meenutame heldimusega PR teenuste ja esindajate "lansseerimist" mõni aeg tagasi...
Hoolimata uutest seadustest ja uutest paragrahvidest on tung juhatusse endiselt suur? Üks ( kassikoolis koolitet ja väljamaal magistreeritud) riskujuht mahub ikka ära!
Ja 5 aasta pärast ootame uut "spetsialistide" lainet, ennustan, et siis läheb suuremaks ettevõtte sotsiaalse rolli ja vastutuse haipimiseks - sotsialistid saavad ka juhatusse :-) -
priitp, ma ei saa kahjuks Sinu irooniast üleüldse aru. Seleta palun, et mida Sa silmas pidasid oma ussiõliga? Tahad öelda, et riskijuhtimine on Eesti suguses väikeriigis ja meie ettevõtete väiksuse juures täielik overhead? Et kui läheb hästi, siis mingu juba ülihästi ja kui kehvasti, siis paneme lihtsalt poe kinni ja teeme võlgnikele tünga?
No ehk seepärast need intressimäärad muust Euroopast natukene kõrgemad ongi... -
eestis ei kehti 6pikumajandus.
mastaabid on liigväikesed. -
Kus peale USA kehtib õpikumajandus ja kas mastaabid nt. Luxembourgis on suuremad? Rahaliselt kindlasti, aga kas see ei näita, et meil võiks olla potentsiaali? Kui ainult...
Mis majandus Eestis kehtib? Autarkia? Ei usu. -
Noh riq, mis majandus siis Eestis kehtib?
-
To Kanarik: Paraku sinu poolt esitatud küsimused riskide juhtimise ja juhitavate riskide osas on liiga üldsõnaline (ehk süstematiseerimata), et sellele piisava täpsusega vastata. Väide, et riske mõistavad/juhivad vaid vähesed, ei pea paika. Valdav enamus teeb seda oma oskuste ja arusaamise pinnalt. Võibolla mitte kõige efektiivsemalt, kuid teeb seda siiski. Riskijuhtimine kui tegevus eeldab kõige vähem ühte konkreetset riskijuhti. Riskide juhtimise/maandamise küsimus on ikka ennekõike iga funktsiooni-/valdkonna-/projektijuhi vastutustude, hoolsuse ja kutseoskuste küsimus.
Üldiselt jagan Roimari seisukohta, küll kasumi/kahjumi osa sõnastaksin ümber, kuna see konteptsioon ei ole omane nt kolmandale sektorile. Riskid on juhitud, kui on tagatud varade säilimine. Seejärel tuleb väärtuse säilimine ja peale seda kasv.
Mida sa selle kasumimarginali alanemisega silmas pidasid? -
Uurisin hiljuti valuutariskide juhtimist Eesti ettevõtetes ning mõned kommentaarid siis:
Peamine põhjus riskide mitte-juhtimisel või siis selle tegemisel üsna primitiivsel tasemel on teadmiste vähesus nii finantsriskide juhtimisest kui ka selleks kasutatavatest instrumentidest. Samas enamus kellel olid märgatavad riskid, ikkagi maandasid neid mingilgi tasemel. Lahtisi riske tundus olevat tegelikult ainult vähestel; kõige levinum ja kergem viis valuutariski likvideerimiseks on euro põhine arveldamine.
Mõneti üllatuslik oli see, et välised faktorid tundusid riskide juhtimist soosivat. Väliste faktorite all pean siis silmas seda, et hinnad, likviidsus ja raamatupidamislik käsitlus ei tundu firmade jaoks olulised probleemid olema.
Üldine mulje jäi ikkagi selline, et piisavalt suurte riskidega firmad peaksid rohkem mõtlema sellele, mida nad riskide juhtimisega saavutada tahavad, mida nad selleks tegema peavad, kuidas nad oma tulemusi hindavad ning kuidas kontrollida, et plaanitud sammud ikka täide viidaks.
Teema tundub väga huvitav olema ning tegelikult saab selline hea pank nagu LHV finantsriskide juhtimisel abiks olla. Huvitatutel tasuks saata e-mail aadressil mihkel.oja@lhv.ee või siis helistada 6 108 446.
-
Üldsõnaline või mitte, aga minu eesmärgiks oligi diskussiooni tekitamine.
Hugo: oleks selle uurimuse lugemisest vägagi huvitatud. Palun e-mail kanarik2000 /at/
hotmail.com
Euro põhine arveldamine tähendab mida? Et kas tegeletakse siis ainult eurotsooni riikidega ja teiste riikide puhul lükatakse risk oma partneritele? Kas partnerid selle eest mingit hinda ei taha? Kindlasti tahavad.
Kas pole teadmatus riskijuhtimisest selle põhjuseks, et Eesti ettevõtted tegelevad rohkem Soome partnerite kui nt. Poola partneritega? Kas Soomes on äri tõesti niivõrd tulusam või on seal seda lihtsalt kergem ajada?
Küsimused lihtsad ja lahendust ma ei oota. Lihtsalt mõtteid ja arutelu. Ning vastus küsimusele, et mis majandus Eestis kehtib. -
Tänases Postimehes:
Savisaar hakkab ise juhtima Tallinna finantsriske -
Linnavalitsus kavatseb kolmapäeval kinnitada 55,14 miljoni kroonise lisaeelarve, milles on suurim kuluartikkel teeremont - 20 miljonit krooni.
Tulude laekumist on lisaeelarves suurendatud 41,233 miljoni krooni võrra.
come on, põhieelarves on 450meekune auk ja nemad teevad lisaeelarveid! -
Huvitav kas Savisaar lindiskandaali ajal uurijaks või prokuröriks ei tahtnud saada?
-
Vat see lisaeelarve on päris nupukas. Kui näiteks mõnel eraisikul hakkavad pangad laenule täiendavaid tagatisi nõudma, siis tuleks ka pangale pakkuda lisaeelarvet. Las laenavad juurde.
-
Kuidas see oligi, et andis Partei töökoha, andis ka mõistuse. -
to: SideKick
Sa ei saa lihtsast asjast aru:
Linna ei juhita niimoodi, et vaatad palju sul raha on ja palju sul realistlikult tuleb ning siis üritad seda mõistlikult jaotada, hoides tasakaalu hetkeliste probleemide lahendamise ja linna pikemaajalise arengu huvide vahel.
Linna juhitakse nii, et kõigepealt vaatad üle demograafilised grupid linnaelanike hulgas. Seejärel kaalud, kui palju on ACPV (average cost per vote). Seejärel "investeerid targalt". Ainult lollid ehitavad teid, mis tähendab mingit poolt miljardit eeki selleks, et närused 100 000 elanikku positiivselt meelestatud oleks. Selle asemel investeerid 10 korda väiksema summa ja saavutad selle, et 100 000 natuke teistsugust inimest on positiivselt meelestatud. See, et lõppkokkuvõttes tuleb kogu see raha ikka peamiselt selle esimesena mainitud 100 000 elaniku taskust ning kui nii edasi minna, siis lõpuks ei ole enam sellele 2. 100 000-le enam midagi jagada, ei ole oluline.
Kokkuvõte: korras teed linnas on ainult nõmedatele ja tegelikult peaks üldse nii olema, et kes autoga sõidab, see leiab ise selle raha, et endale tee ehitada. Krdi eliit siuke... -
samale järeldusele on LHV foorumites korduvalt jõutud.
-
Kaks ahvi istuvad puul, üks istub madalamal, teine kõrgemal.
Madalamal istuv ahv ütleb: "Kuradi soe vihm täna."
Kõrgemal istuv ütleb vastu: "Teen, millist tahan!" -
Tsitaat sestsamast uudisest:
Savisaar võtab Tallinna finantsriskide juhtimise ise üle
17:12, 4. mai 2004
NB! Lisatud opositsiooni kommentaar.
TALLINN, 04. mai, BNS - Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval vastu võtta määruse, mis vabastab finantsriskide juhtimise komisjoni esimehe kohalt abilinnapea Toomas Vitsuti ning nimetab tema asemele linnapea Edgar Savisaare.
"Nüüd on siis ninasarvik lastud pimedasse portselanipoodi," ütles linnavolikogu Res Publica fraktsiooni esimees Kaupo Reede. "Savisaare nimetamisega komisjoni esimeheks topitakse kinni ka see tilluke ava, miskaudu valgus linna finantsseisule paistis."
Reede sõnul tähendab Savisaare nimetamine seda, et objektiivsest linna riskide hindamisest ei saa nüüd enam juttugi olla. -
Varsti vabastab Savisaar kõik abilinnapead jm tegelinskid ning asub ainuisikuliselt linna juhtima... -
Ja lõpuks vabastab Savikas ka kõik teetöölised ning hakkab ise tänavatel auke parandama (seda siis lisaks kogu muule linnajuhtimisele). Õhtul hea läbi Raepressi deklareerida, et mis te kuramused vingute, täna parandasin oma kätega Tondi tänaval 2 auku ära, ja kui sama tempoga jätkan, siis aastals 20_ _ on kõik augud Tallinnas prandatud :)
-
Viimase uuringu kohaselt tegeldakse riskijuhtimisega tõesti vähe, täpsemini vales suunas.
http://www.aripaev.ee/mod/emb/online.html?uud_id=592280&disp=2
