eraisik vs.firma-kumba eelistada? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

eraisik vs.firma-kumba eelistada?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kas on tulusam/kasulikum investeerida eraisikuna või OÜ kaudu?Eelised, puudused jne. Millist teenusepakkujat eelistada?
    Eesmärk nii lyhiajaline kauplemine kui ka pikaajaline investeering, samas ei ole see igapäevane tegevus. Alginvesteering ca 70K.
    Siiani veel koti pähesaajate ridades.
  • Olen ise ka mõelnud OÜ tegemist aktsiatega kauplemiseks. Peamine põhjus selles, et kasumit saab maksuvabalt reinvesteerida. Samas eraisikuna jälle see hea omadus, et kahjumit saab edasi kanda, ehk kui tulevikus tekib kasum, siis saab sellest varasema lossi maha arvata. Üldiselt arvan, et OÜ tegemiseks pead olema küllalt edukas investor/kaupleja, sest OÜ ostmine/registreerimine on kulukas ja asjaajamine keerukam kui eraisikul. Kui alles alustad, siis vast tasub ikka eraisikuna kaubelda, sest kahjumid tulevad kergesti.
  • Tere Alvar,

    Palun selgita natuke seda voimalust lossi edasikandmiseks! Mina tean voimalust mingist aritegevusest (naiteks FIE-na) saadud kahju edasikandmiseks kuni max 7 aastat aga aktsiatega kauplemisest saadud kahju kohta arvasin siiani e koik tuleb kaesoleval aastal realiseerida. Tean et USA-s saab aktsiatest saadud kahju kuni 3000 $ ulatuses maha arvata kaesolav aasta muust teenistusest (s.o. tootasust) ja jaaki saab edasi kanda aga eesti seadustes ettenahtud voimalusi ma nii hasti ei tea. Palun kommenteeri.
  • eraisikuna kaubeldes saad eelmiste aastate kahjumit edasi kanda ja selle kahjumi saad maha arvestada järgnevate aastate kasumist ning selle võrra vähem tulumaksu maksta. Minuteada kahjumi edasikandmisel piirangut ei ole.
    Nt. said 2002.a. 5000eek kahjumit aktsiatega kauplemise pealt. 2003.a. said kasumit 8000 eeku. Seega pead 2003.a. väärtpaberitehingute eest maksma tulumaksu 8000-5000=3000x26%=780eek.
    Palgatulu ja väärtpaberitulu arvestus käib eraldi, st väärtpaberikahjumeid ei saa maha arvestada palgast.
  • Arvestades asjaolu, et eraisik ei saa kahjumiga tehingu puhul müügi teenustasu kulusse kanda, on äriühingu variant otstarbekam. Muidugi peaks silmas pidama ühingu soetamis- ja pidamiskulutusi. Käibemaksukohustuslased, kellel investeerimine oleks kõrvaltegevus peaksid ettevaatlikud sisendkäibemaksu küsimustes olema.
  • Seoses hiljutise valitsuskriisiga jäi vastu võtmata ka seadusemuudatus, mis praegu takistab kahjumile teenustasu lisamist.

    Nagu Alvar juba mainis on OÜ kasulikum teha, kui on piisavalt edukas trader.
  • Minu teada saab eraisik kahju edasi kanda kuni 3 aastat kui seda vahepeal muudetud ei ole?
  • Eraisik saab kahju edasi kanda nii kaua kui ta elab. See on vist nii olnud juba aastaid. Huvitav oleks aga mis saab siis kui seda seadust muudetama peaks. Kas see muudatus oleks ka tagasiulatuv?
  • Mingil hetkel oli väärtpaberitehingutehingutest saadud kahju edasikandmise maksimaalne periood 5 aastat, kuid Tulumaksuseaduse kehtivas redaktsioonis sellist nõuet enam ei leidu.

    § 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine

    (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.

    (2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.

    (3) Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

    (4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

  • ma ei saa nüüd hästi aru, mismoodi kuulub kahjumi edasikandmise võimaluse puudumine OÜ kasutamise miinuste hulka, kui OÜ reinvesteeritava kasumi pealt tulumaksu ei maksa.

    miks stressata millegi vähendamisega, mida ei ole vaja maksta? ;)
  • Kas selleks, et OÜ all väärtpaberitega tegeleda pole vaja mitte litsentsi?
  • Seikatsu

    Tulumaksu ei ole vaja maksta reinvesteeritava kasumi pealt küll aga osaühingust dividendidena väljavõetava raha pealt.

    Eeldatavasti ei soovi enamik investoreid teenitud kasumit lõpmatuseni reinvesteerida, vaid tahavad osa sellest mingil hetkel ka isiklikku tarbimisse pöörata - paraku on selliste isikliku tarbimisega seotud kulude osaühingu ettevõtlusega seotud kulude hulka peitmine järjest keerulisem.
  • vahendusteenuse pakkumiseks on vaja litsentsi, mitte OÜ majandustegevusest tekkiva vaba rahavoo investeerimiseks.

    kelle asi see on, kuidas OÜ oma finantse juhib, hoiab vaba raha areveldusarvel, deposiidis või rohkem või vähem riskantsetes/tulusamates instrumentides.

  • Henno, see on kõik arusaadav.

    millest ma pisut tähte närides aru ei saa, on mure selle pärast, et kahjumit edasi kanda ei lasta. OÜ puhul vähendaks kahjumi edasikandmine ju just sedasama dividendimaksete suutlikkust elik omaks negatiivset efekti. seevastu kasumi kogunemine OÜsse ei tekita perioodilist tulumaksukohustust nagu iga-aastane tulude maksustamine eraisikul.

    OÜ tasub igal juhul ära, kui selle raha, mida investeerida tahate, kuidagi tööandja(te)lt selle OÜ arvete alusel kätte saate. enda tasustamine dividendidega VS sotsiaalmaksustatud palgaga - vat seal kivi all on vähk.
  • OÜ kasuks peaks olema ka see, et OÜ kaudu saab mitmesuguseid teenuseid ja asjade ostmist kuludesse kirjutada. Võrreldes eraisikuga muutuvad ju asjad veerandi võrra odavamaks. Isegi kui OÜ-l puudub muu tegevus, siis peaksid kulutused arvutile, telefonile, ajakirjandusele ja mõningasele mööblile (kirjutuslaud või raamaturiiul näiteks) küll igati põhjendatud olema kuna need on hädavajalikud väärtpaberitega kauplemiseks. Väga jaburaid asju muidugi kuludessse kirjutada ei saa, muidu võib maksuamet liiga umbusklikuks muutuda.
  • seikatsu, see tööandjale arvekirjutamise ja dividendid vs. palk jutt on jama.
    Ma ei tea küll ühtegi normaalset firmat, kes on nõus näit. kokkulepitud 10K brutopalga asemel 13350.- (palk koos sots. ja töötuskindlustusmaksuga) suurust arvet maksma. Heal juhul on teema see, et "susserfirma" ei jaksa/taha 10K brutopalka maksta ja teeb ettepaneku maksta 10K arvet, mis on aga tagasi arvestatud 7491.- brutopalka ehk "lüpsta" saab ikkagi eelkõige töötaja, mitte maksuamet.

    Teemal eraisik vs. firma on kindel, et alla 100K investeeringu puhul pole küll mingit mõtet OÜ-ga mässata. (kui raamatupidamine muidugi just lemmikhobi pole)
  • To Kuldar1

    Mina tean küll ridamisi ettevõtteid, kes on valmis olgu siis OÜna või FIEna vormistatud töötajale maksma 1,33 korda suuremat tasu võrreldes töövõtja brutopalgaga. Neil ju ükskõik ja tegelikult nii ka lihtsam.

    Aruteludest OÜ kahjumi edasikandmise võimaluse üle on raske aru saada seni, kuni reinvesteeritud kasumit ei maksustata. Enne seda selline võimalus oli.
  • Tere Henno,

    Sooviks veidi näitelist selgitust sinu poolt esitatud seaduse väljavõtte kohta. Nimelt huvitab just paragrahv 39 (1).
    Kas seotud isikuks saab lugeda residendile kuuluvat OÜ -d ja kuidas toimub kasumi kahjumi arvestamine nende omavahelistelt väärtpaberitehingutelt. Eriti, kui tehinguid tehakse turuhinnast erinevate hindadega, ehk siis näiteks soetusmaksumuse alusel kuigi hetke turuhind on näiteks kõrgem.
    Näitena huvitaks just Eraisiku poolt OÜ -le müüdavad väärtbaberid soetusmaksumuses, kui hetke turuhind on soetusmaksumusest tegelikult kõrgem. Kas selline tehing on võimalik ja ei tekita hiljem mingeid maksustamisega seotud probleeme?

    Ette thnx
  • income, kogemusest võin öelda, et iseenesest turuhinnast odavamalt müümine maksustamist eraisikule ega ka ostvale äriühingule kaasa ei too. Kuid "luubi" alla lähevad selle tehinguga kuidagi seotavad asjad:
    1) näiteks kui on eraisikul muidu saadud tehingutelt kasumeid, mida sellised "kahjumlikud" tehingud nullivad, siis ei arvestata neid maksustamist vähendavatena
    2) samuti lähevad "luubi" alla kõik selle äriühingu kulud ja väljamaksed, et selgitada ega ei ole tegemist varjatud kasumi jaotamise või erisoodustustega.
  • Kuidas kajastatakse väärtpaberitehinguid firma raamatupidamises? Igakuiselt pole vist midagi teha, kuna käibemaksu ju väärtpaberite pealt ei arvestata. Nii et siis kord aastas vaja ainult kasumiaruandes ja bilansis neid näidata? Siis ei tekita ju raamatupidamine kah eriti suurt probleemi, kui ettevõtte alt investeerida.
    Ettevõtte alt investeerimisel oleks aga mitu eelist tõesti. Esiteks, saaks rahulikult kulusid maha arvestada kasumist (ja ka kahjumist). Nagu väga hästi teada, saab maksuameti praeguse tõlgenduse järgi tulumaksuseadusest eraisik arvestada ainult kasumiga lõppenud tehingute kasust maha arvestada müügiga seotud kulud. Kahjuks lasi Rahvaliit koos tulumaksu alandamisega põhja ka vastava paragrahvi paranduse, mille järgi oleks saanud kulud kasust maha arvestada ja kahjule liita. Aga isegi seejärel on hulka seotud kulusid, mida ettevõte saab kuludesse kanda ja eraisik mitte - kulud arvutile, sidele, erialasele kirjandusele, LHV Pro teenustasuks ;)
    Probleem tekib siis, kui on soov teenitud tulu isiklikuks otstarbeks kasutada. Sel hetkel muutub eraisik olemine kasulikumaks, kasvõi sellepärast, et eraisiku tulumaksumäär on 26%, dividendidelt tuleb maksta 26/74 tulumaksu.
    Seega peaks eelistus sõltuma põhiliselt kauplemisega seotud kulude osakaalust. Mul endal on teenustasude osakaal üsna suur ja seetõttu kaalun tõsiselt OÜ kaudu kauplema hakkamist. Enne otsuse tegemist ootan veel veidi - loodetavasti läheb tulumaksuseaduse muudatus ikkagi teisele ringile ja saab tehingutasusid selliselt näidata nagu terve mõistus õigeks peab.
  • income, Kuldar jõudis muu jutu juba suures osas ära rääkida, aga alljärgnevalt seotud isiku mõiste seaduse tõlgenduses ära toodud, nagu näed see päris lai ...

    § 8. Seotud isikud

    Isikud on omavahel seotud, kui:
    1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
    2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
    3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
    4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
    5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
    6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
    7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
    8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
    9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

    Ahjaa, eelmise Kuldari kommentaari lisaks, kui juba ettevõtte raamatupidamine või eraisiku maksude arvestus "luubi" alla läheb, siis võib uurimise käigus välja tulla ka muid üldsegi mitte väärtpaberitehingutega seotud möödalaskmisi - ma ei pea siinkohal sisegi silmas mingis tahtlikult tekitatud skeeme, vaid lihtsalt seaduste ja raamatupidamiseeskirjade vähesest tundmisest või selle täht-tähelt mitte järgimisest tulenevaid apsakaid, tõenäoliselt võib selliseid leida pea 100% juhtudest.

    Ei ole just meeldiv perspektiiv, :)

  • Seikatsu ja Vanaema

    Selliseid firmasid, kes töötasu nõus OÜ arvete kaudu välja maksma tean isegi, aga neid on siiski ilmselt valdav vähemus - Maksuameti senise tõlgenduse kohaselt võetakse selliste arvete tasumisel automaatselt ka vastutus makse saanud firma raamatupidamise õigsuse ja maksedistsipliini eest, eriti ohtlik on see juhul kui makstav töötasu juhtub nii suur olema, et selle saaja peab ka käibemaksukohuslaseks hakkama (>260K EEK aastas).
  • Kuldar1 >
    äh, see, et sina ei tea, ei tähenda, et pole olemas. töölepingu alusel töötajate asemel kasutavad ühe-mehe-OÜdest allhankijaid, kellelt ostavad teenust ja tasuvad arvete alusel, Eestis: audiitorfirmad, konsultatsiooniettevõtted, juristid, investeerimispangad, IT-firmad -- klassikalised professionaalsete teenuste firmad. sinu hinnangul pole "normaalsed" vaid pigem "susserfirmad"?

    maksuametil saab olla midagi ette heita ainult juhul, kui tuvastatakse töösuhe (ülemused-alluvad, organisatsiooniline kuuluvus, puhkused, etc), mida üritatakse PEITA teenuse müümise sildi alla. kui muutub mõtteviis ja sel viisil eraisik läbi oma juriidilise keha PÄRISELT KA osutabki teenust, võtab ettevõtjariske (s.h. loobub sotsiaalsetest garantiidest) ja kohtleb oma "tööandjat" tegelikult suure ja olulise kliendina, siis ei ole ka maksuametil midagi arvata, sest kõik on seaduslik.

    ja Hennol on selles osas õigus, et kõigis nimetatud sektorites on aastased tasud üle käibemaksukohusluse piiri. seda enam peab olema asi puhas, selge ja läbipaistev. pluss korrektsete lepingutega kaetud.

    ja kui kõik see raskelt tulnud raha on legaalselt OÜsse jõudnud, siis on seda lust investeerida, makstes tulumaksu ainult ja alles siis, kui reaalselt eratarbimiseks raha vaja on. ;)
  • Mis siit siis järeldada?
    Et kui kui OÜ revisjoni nimekirja sattub on pahasti aga kui kod siis OK?
    Kui te käibekaga ei sussi ja metsikult alla turuhinna miskit endale ei müü siis ei ole mõtet ka MAd karta.
    MA revideerib mingi perioodi (paar aastat) jooksul kõiki uusi jur.isikuid ja revisjoni alla lähete ka siis kui suurema summa käibem. tagasi tahate.
    Kui aga oma nimel sagimine lahedam tundub siis muidugi palun või kui ka summad piskud on....
  • TNT

    Ega asi ei ole ikka nii lihtne, et kui raha vähe, siis investeeri oma nimel ja kui summad suured siis tee OÜ.

    Näiteks kui investeerin 100K 3 aastaks püsivalt ja kavatsen seejärel teenitud kasumi kohe tarbimisse pöörata, siis pole nagu eriti mõtet OÜ alt seda teha.

    Kui aga sama 100K tahan 3 aastat pööritada kasvõi Kristjani kiirete ideede all, kus 1 aktsiat hoian ehk max kuu aega, siis annab väljavõetud kasumilt tulumaksu edasi lükkamine efekti küll.

    Sama asi sagimisega, pole vahet ons see lahe või mitte - sagimist on just OÜ all rohkemgi ja paljudele ei tundu see maksuvõit ka suurte summade puhul rabelemist väärt.
  • jim,

    ehk saaks antud lõiku lahti seletada:

    Probleem tekib siis, kui on soov teenitud tulu isiklikuks otstarbeks kasutada. Sel hetkel muutub eraisik olemine kasulikumaks, kasvõi sellepärast, et eraisiku tulumaksumäär on 26%, dividendidelt tuleb maksta 26/74 tulumaksu.

    Mismoodi erineb siis OÜ ja eraisiku tulumaks?
  • Avoxz: my bad. Maksumääral vahet ei ole, erinevus on lihtsalt selles, kuidas arvutatakse. Eraisiku puhul arvestatakse 26% brutosummalt tulumaksuks, ettevõttel arvestatakse väljamakstava netosumma pealt tulumaksuks 26/74, mis teeb kokkuvõttes sama protsendi. Sisulist erinevust selles ühesõnaga pole. Põhiline erinevus on ikkagi kulude arvestamine/mittearvestamine.
  • Ehk siis väike süntaks firma vs. eraisik:

    Firma tasuks asutada kui

    a) investeeringud on üle 100K eek ja vähemalt 10 tehingut aastas

    või

    b) kui kaudsed kulud (hooldustasu, muud tehinguga otseselt sidumatud kulud on kõrged).
  • Ehk siis väike süntaks firma vs. eraisik:

    Firma tasuks asutada kui

    a) investeeringud on üle 100K eek ja vähemalt 10 tehingut aastas

    ja/või

    b) kui kaudsed kulud (hooldustasu, muud tehinguga otseselt sidumatud kulud on kõrged).
  • ning loomulikult

    c) investeeringute mudel peab kasumit tootma.
  • jim, ette jõudsid, tänud, olin just sama juttu kribamas, :)

    ja käesolev foorum sai nädala enamklikituima staatuse ka vahepeal
  • Ehk teisisonu ,kui mul oleks firma,siis voiks ma vajaliku ylej22gi korral(mida riik kavatseb 2ra votta) osta nt sportauto ja sellega ringi kimada...
  • Lp. Henno ma saan aru, et siin saidil just seda propageeritakse, et aktsiat ei tohi eriti kaua omada?
    OÜ Puhul peab leidma raamatupidaja, kes aastas üle 5000 ei küsiks ~ põhimõtteliselt võimalik kui käibemaksu kohuslane ei ole ja palku + makse ei pea arvestama. Muidu need raamatupidaja arved muutuvad häirivateks.
    Eraisikutel lõikab see aasta lõpp nagu noaga, et kui kasum, siis maksa. Aastad ei ole teadupärast aga vennad...aga nagu ütlesin maitse asi ja OÜ dest raha välja võtmiseks on ka kavalamaid nippe kui dividendide maksmine.
    Sauto võib ju osta 2000 tuhinat tuleb igakuiselt OÜs ( erisoodustus) peale.
    Te unustate minu arvates kõige tähtsama asja siin. OÜs vastutate te minimaalselt 40 000 eegu piires. Isiklikult tehinguid vorpides naha ja isiklike karvadega. Tõsi mul on ka meeles, et mingid tegelased oleks mulle siin saidil selliste mõtete eest kätega kallale tulnud, millegi pärast.
    Vanasti oli OÜ asemel ofka, mis oli seetõttu mõnus, et seal käis selline kassapõhine raamat. Aga eks ajad muutuvad.
  • Jim ja Henno, kas olete kindlad, et jur. isiku puhul 26/74 just dividendide netosummalt.
  • See auto erisoodustus nii kindel väljaminek nüüd ka ei ole.
  • pitsat2, see 26/74 on ikka täitsa kindlalt netosummalt (ja kehtib ka igasuguste varjatud kasumi jagamiste korral ka, vaata TMS prg.50-52)

    marcano, sportauto kasutamise korral on see erisoodustusmaks ikka vägagi kindel (sõidupäeviku pidamisega sa Maksuametit küll ei veena)
  • Lisaks Kristjani kiirele reeglile soovitaksin tähelepanu pöörata realiseeritud kasumile. Tehingute arv või kapitali hulk ei pruugi sulle öelda kas ja kui palju sa maksudega võidad.

    Kui su realiseeritud kasum aastas kokku on üle 50 000, siis tulumaks sellelt on 13 000 mis peaks firma asutamise ja esimese aasta kuiva raamatupidamise kulud tasa tegema. Enne seda ei ole mõtet vaid tulumaksu põhjendusel firma kaudu kauplemisele üle minna.

    Nagu aga Henno õieti märkis on lisaks oluline tarbimine. Kui su igapäevased kulud on seotud investeerimisega ja sellega seonduvaga, võidad sa maksud (TM, SM, KM) mõnedelt kuludelt. Näiteks Interneti püsiteenuse tasult võivad need maksud olla ca 5000 aastas, mis alandab su firma loomist õigustava vajaliku kasumi numbrit.

    Kui sul aastas arvestatavat realiseeritud kasumit ei teki (näiteks oled sa osta-ja-hoia investor väikese portfelli turnoveriga) ning sul eriti ettevõtlusega seostatavaid kulusid või muud äri käimas ei ole, pole mõtet minu arust väikeettevõtja karjääriga vaeva näha.
  • Kui keegi leiab mu kommentaaridest vähimagi vihje sellele, et aktsiaid ei tasu kaua omada, siis oleksin sellele viitamise eest väga tänulik, :)

    Kindlasti tahtsin aga öelda: nii eraisikuna kui OÜ kaudu investeerimisel on omad plussid ja miinused, mis ühele kasulik ja/või sobiv ei pruugi olla teisele, ei ole kohe mitte nii et 1 mees teab mis ainus ja õige, teised ümberringi ei jaga üldse midagi ...

    Muide, OÜ piiratud vastutus ei oma investeerimise puhul minu arvates suurt tähtsust, väärtpaberitehingute sooritamine küll nahale ja karvadele halvasti ei mõju, vastutus maakleri ees lühikeseks müügi või võimenduse korral on nagunii tagatud investeerimisvaraga, vastutus maksuameti ees ka kaetud reaalse rahavooga, mis alati kaasneb maksustatava tulu tekkimisega väärtpaberitehingutest - naha ja karvade kallale läheb asi siis kui Sul puudub distsipliin raha juhtimisel, mistõttu Sa ei suuda korralikult makse maksta.
  • jajaja.kui aktsiaid mängus ei oleks siis saaks küsimusele vastata nii---kas sul on töölisi vaja äri tegemiseks või mitte,kui on siis võta firma kui mitte siis tee oma nime all.ja maksud maksa ära.
    Aktsiatesse investeerimiseks pole reeglina töölisi vaja.Oluline on hoopis see,kust see raha sulle investeerimiseks tekib!Kui sul on 100k juba olemas ja maksud selle pealt makstud siis investeeri oma nime all ja see kehtib ka 100m kohta.Kui see 100m tuleb tehingust,kus veel maksud vaja maksta siis on see kahtlemata lihtsam kanda OÜ sse ja seal ju makse pole ja sealt ka hea investeerida.26% kasumist ei ole palju kui raha välja võtta enda tarbeks ja kõik ülejäänud kulud on ka reeglina OÜ kulud.Investeeritakse tavaliselt ikka seda raha mis on välja teenitud ja mille pealt on maksud makstud.See raha millega me igapäevaselt toimetame ja treidame on vahend,ressurss,millel pole investeeringuga midagi pistmist ja seda on muidugi lihtsam firma nimel toimetada.
  • Rahu-ainult rahu.
    Mina eelistan privaatsust , olen algusest peale nn. riiulite peal toimetanud ja ei ole kahetsenud. Kui mõned korrad välk on sisse löönud olen jõudnud ka õigeaegselt ennast pöörata. Aga veel kord: see on sügavalt maitse asi.
    Mul on üks hea lugu meeles. Onkel (tuttav) teenis miskit 2,5 milkut aktsiate müügiga. Tegi seda omalt nimelt vahetult enne aasta lõppu. Tekkis korralik tulumaksukohustus. Seejärel onkel investeeris ja muutus nn. strateegiliseks (pikaajaliseks) investoriks aga MA tahtis oma pappi saada ja oligi onu probleemi otsas.
    Mulle see OÜ värk meeldib : kuidagi distsiplineerib. Ei pääse kogu papile korraga ligi kulutama ja pead teist lugema (raamatup.), et verokarhu oma saaks (rahule jääks). Autod ja telefonid ja muu ka koera nimedega firmades naabrid ei lähe kadedaks. Igasugused tegelased ei leia lambist su telefoni ega pääse tülitama - privaatne ja mõnus.
  • Nojah - eks meetodeid mitmeid.

    Tean paari selli, kes opereerivad mitte väikeste summadega USA turul - kannavad inv. kontolt raha Shveitsi panka - võtavad sula välja ja ongi kogu moos.

    MA jälgib liikumisi Eesti pangakontodel, mitte seda, mis USA maakleril juures Antsul või Matil inv. konto on.

    Disclaimer: Ise maksan 26% kuna ei viitsi jännata ja oh imet - Eestis elades evin ka niisugust asja nagu sotsiaalne vastutus.
  • azzie

    Kui see konto USA maakleri juures on Antsul oma nimel, siis minu teada piisab Eesti Maksuametil järelepärimisest USA analoogsele organile ja ongi ülevaade seal teenitud kasumist olemas - kui seda siiani pole tehtud, siis tulevikus ei saa küll välistada.
  • Azzie, henno,

    kusjuures minuni on jõudnud andmeid, et maksuamet on välismaakleritele teinud järelpärimisi kahtlust äratavate isikute kohta. Seega kindlasti selliseid skeeme ei soovita - pärast on valu 10x rohkem kui see tulumaks ausalt ära maksta.
  • Küsimus - kas LHV-l on firmade jaoks kes LHV kaudu aktsiatega kaupleb erinev hinnakiri kui eraisikute jaoks?
  • ma arvan et päringud voivad olla isegi laadis "koik kes on w8beni teinud eesti kodanikud"
    sest usaga topeltmaksustamise vältimise kokkulepe, lisaks ei meeldi ka usale kui maksupettusi tehakse.
  • Jurmala, paljudel pankadel on firmade ja eraisikute jaoks erinev hinnakiri, kuna ettevõtetelt saab sageli rohkem teenida.

    LHV seda teed läinud pole, kuna meie jaoks on nii eraisik kui ka firma võrdne klient. Seega hinnakiri on kõigile üks.
  • USA Maksuamet võib ka väga otsustavalt tegutseda ja konto, millel lasub maksupettuse või rahapesu kartus päevapealt külmutada.
  • Irw..
    Mul ükskord külmus... Andis ikka tantsida, mõtlesin lausas ise maailma teise otsa sõita.
    Eesti lihtsameelsed ostavad ofka, hakkavad ise arve kasutajateks ja avavad konto Taani Unibangas. Taani ma aga saadab iga aasta lõpus memo kõigile "sõber" MAdele info mitteresidentidest, kes on Taanis konto avanud/kasutajad mitteresidendid (kodanikud).
    Aga head vana aasta lõppu. Ja mõelge vähem rahale, kergem elada.
  • Jurmala, joudsid ette hinnakirja kysimusega.

    Kas kuskil on sellist tabelit, mis vordleb erinevaid teenusepakkujaid ja hinnakirjasid (LHV, HP,EYP jne) firma seisukohalt lähtudes?
    HEX kodulehel saaba vaid eraisiku teenustasu arvutada, minu teada

    Kas keegi oskab soovitada kust osta OÜ, et saada kvaliteetne teenus normaalse hinnaga ja samas ka pysiv konsultatsioonivoimalus?

    Kas motekas registreerida firma TLN-s voi hoopis mujal Eestis.Selge see et OÜ-d ei tee pelgalt investeerimise eesmärgiks.Huvi ka muid voimalusi kasutada millalgi Ntx Sauto liising jne :)

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon