Miks ma peaks ostma Microsofti?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kui ma ei eksi, siis hiljuti soovitas LHV Pro osta msft aktsiat. Mul tekkis arvutikasutajana küsimus miks? Miks peaks üks tavakasutaja maksma suure summa MS Windowsi litsentsi eest, kui on saadaval palju tasuta Linuxi versioone. Enamus programme mida tavakasutaja vajab on olemas ka freeware-ina nt Openoffice.org jne. Proovige nt mõnda aega Mozillat või firebirdi MS IE brauseri asemel ja te näete, et nad ei jää sugugi alla.
-
Võõrutusnähud on erinevad!
-
usd, eks loe Pro alt täpsemalt miks me just soovitame seda aktsiat osta.
Tasuta tarkvara on küll tore asi, kuid ülalpidamiskulud on enamasti väga kõrged. Keskmine arvutikasutaja ei saa kindlasti Linuxi haldamisega hakkama ja seega tuleks palgata spetsialist kes kõrval seisab ja aitab.
Kuigi ma olen kindlasti tasuta tarkvara pooldaja ning Microsofti monopoli vastane, ei näe ma võimalust, et tasuta tarkvara lähiaastatel eriti Microsofti lööks. -
MSFT teenib korralikku kasumit, patsiga poiste foorumites halamine seda ei lõpeta. -
Linuxi kohta saab abi meililistidest ja foorumitest. Tihti saab abi kiiremini kui spetsialistide käest. Linuxi lähtekood on ju avatud ja seda arendavad tuhanded vabatahtlikud.
-
usd, ma rääkisin keskmisest arvutikasutajast. Nemad ei oska kindlasti kusagil netiavarustes mööda FAQ-sid tuhlata.
Loomulikult võivad arvutispetsialistid kasutada sellist softi nagu vaja, kuid nende osakaal on vast 1% kasutajatest. -
Microsofti kasutaja jälle ei pea oma kallist tööaega meililistide ja foorumite külastamisele kulutama. Olgem ausad, neid liste ja foorumeid külastavad asjaarmastajad nagu ka siinseid LHV foorumeid. Kui igamees, isegi see kes investeerida ei soovi, peaks kilo banaanide ostmiseks LHV foorumitest abi otsima oleks elu ikka päris põrgu.
-
Minu teada on Eestis mõned riigiasutused üritanud vabavarale üle minna ja tulemuseks paras kaos. Sest sealgi on tööl keskmised või alla keskmise arvutikasutajad, kelle ümberõppimine harjumuspäraselt Microsofti kraamilt aega võtab. Pealegi peaksid asutustes-ettevõtetes inimesed tööga tegelema ja mitte mööda liste-foorumeid kolama abi otsides, samas kui vastavate koolituste korraldamine kohapeal võib maksta hinda, mis muudab vabavara kasutamisest tuleneva võidu olematuks.
-
tavakasutaja vajab maili klienti ,browserit ja ohvitsat.
Nende kasutamiseks ei pea foorumites käima.
Aga jah ,kui tahad näiteks divx pilti telekasse koos maakeelsete subtiitritega siis võib
olenevalt distrost asi keerulisemaks minna ,kuigi tavaliselt piisab ka seal download->install->run
Yhoos oli muide paar päeva tagasi artikkel kus viidati mingile IBM majasisesele memo'le mis soovitas 2 aasta jooksul win pealt linuxi peale kolida.
Eks see linuxi desktop'i arengu tulevik ibm,hp jt suurtest sõltubki. -
to kristjan.lepik
Vaata eelnevalt mainitud lehekülge ja vali sealt Linux kontoris (diplomitöö), see on ühe üliõpilase poolt tehtud põhjalik uurimustöö linuxi kohta, milles on ka ümberlükatud linuxi kohta käivad müüdid ja on ka räägitud hinnast. -
> Miks peaks üks tavakasutaja maksma suure summa MS Windowsi litsentsi eest, kui on saadaval palju tasuta Linuxi versioone.
Ilmselt MS-i niivõrd ei huvitagi, kas tavakasutaja talle midagi maksab või mitte... Pigem ongi olulisem suur kasutatavus kui tavakasutajatelt saadav otsene tulu. Minu teada tuleb MS-i peamine kasum (suurtelt) äriklientidelt. Fakt on see, et äris domineerib MS ning vaevalt, et lähiajal mingi oluline muutus selles osas tuleb. -
Eks ole seda linux vs microsoft juttu miljoneid korda aetud ning jõutud ikka samasse punkti - aga proovime veelkord :)
Proovis ka mul üks tuttav keskmine arvutikasutaja (50-aastane väikefirma omanik) OpenOffice peale üle minna, kuid lõpuks pidi ikkagi MS Office soetama. See Open värk lihtsalt ei töötanud - küll oli probleeme miskite failide avamisega ja küll peale avamist imeliku käitumisega. Muidugi üks korralik itimees oleks selles olukorras kiiresti rohtu leidnud, aga "keskmine arvutikasutaja" läks kergema vastupanu teed.
Olen proovinud ka ise Firebirdi peale üle minna, kuid seni pole see miskit tulemust andnud. Harjumuse jõud on vägavägaväga suur ning kui browser, mida ikka kogu aeg kasutad, käitub olulistes kohtades ka veidi teistmoodi, siis ei viitsi aega raisata ja ümberharjuma hakata. Aeglasem on kah see Firebirdi junn mu PII 400 peal (avaneb ca kolm korda kauem kui IE) ja oluline osa veebilehtedest on ju arvestanud ainult IE olemasoluga ning seega palju situatsioone, kus ei tööta ei üks ega teine asi... Tuleb veel oodata (väga tahaks IE'st lahti saada).
Ja üks asi on ikkagi Microsofti toodete puhul kolmepeakõrguselt igasugu vabavarast üle.. kui vabavara puhul on niinimetatud kasutajainterfeiss kuidagi progejate poolt kokku klopsitud (õige itimees kasutab ju commandline), siis MS toodete puhul mõeldakse ka inimese ja kasutusmugavuse ja esteetilise väljanägemise peale. Eks see väide võib jälle mõne itimehe veidi kirevaks ajada, aga see on minu arvamus.. :) -
To jyri heero
firebird kasutab tunduvalt väheb resursse, kui IE, samas sa võid ka kasutada Operat mis pidavat kõige nobedamini liikuma. Opera puhul meeldib mulle ka see, et ta ei löö platsi tervet laaditud lehekülge ette vaid laeb järk-järgult pilti ette, jääb ära aeglase ühenduse puhul valge lehe vahtimine. -
koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi - sobib ülihästi iseloomustama situatsiooni Linux vs. MS
-
to: usd,
Hakkab pihta.. mida ma peaks siis keskmise arvutikasutajana kasutama? Kas Firebirdi või Operat? Kumb on siis ikkagi parem? Kas ma pean oma aega selle peale kulutama, et ise välja leidma? Aga mul pole aega ja ma ei viitsi kah ja IE on ju kah hea. Ja Opera pole ju ikka päris tasuta asi.
Ja selle ressursikasutamise jutuga võib küll pigem vanaema juurde minna. Tegin väikse testi nii IE kui Firebirdi peal - avasin browseri, kirjutasin aadressiribale www.lhv.ee, logisin sisse ja klikkisin portfelli menüüd. Peale seda oli ressursikasutus taskmanageri põhjal järgmine:
IE:
CPU time: 0:00:09
Mem usage: 22,348 K
VM Size: 11,200 K
Firebird:
CPU time: 0:00:14
Mem usage: 21,368 K
VM Size: 12,556 K
Seega protsessorit sööb Firebird rohkem, mem ahnus kaldub väga veidi IE poole, kuid virtual mem jälle rohkem Firebirdi maiuspala. Ja näiteks I/O Read Bytes on Firebirdi puhul kolm korda suurem. m.o.t.t. -
Kui ma olen keskmine arvutikasutaja, siis on mul täiesti savi palju IE või mõni teine asi ressurssi rohkem-vähem kasutab, minu toimetusi see ei häiri ju, :)
-
LHV võibolla tõesti kasutab supa workstationeid aga vähem rami omavatel arvutitel ei ole see sugugi savi.
-
Me kaldume teemast ära. Mu point on, et on ka alternatiive, muidugi leiab igaüks endale sobivama lahenduse.
-
Ennäe, hakkasin just samal teemal kirjutama, aga Kristjan jõudis ette ...
Mind on alati pannud imestama mõtteviis, kust midagi tasuta või odavamalt saaks.
Äkki tasuks hoopis mõelda sellele kuidas saaks rohkem raha? -
Usd, minu meelest sa eksid. Mitte igaüks ei leia sobivat lahendust, vaid tehnoloogiafriigid leiavad. Ja nemad on veel hetkel selges vähemuses.
Ma ise saan arvutitega väga hästi läbi ja seega ei valmistaks mulle mingit probleemi tasuta StarOffice kasutamine. Kuid kuna minu tund maksab liiga palju, siis ei tasu mul mingil juhul hakata aega sellele kulutama, vaid osta MS Office litsents kus kõik tuttav. Sinna ongi koer maetud. -
Microsofti poolt räägib tõesti tugevalt üks asi - harjumuse jõud. Kui juba ainuüksi ühe netilehe kujunduse muutus võib lõpetada selle lehe kasutamise (minu puhul on valuliseks muutuseks hiljutine Yahoo Finance muutus), siis kuidas suudaks tavakasutaja loobuda Exceli, Wordi ja PowerPoindi võludest?
-
to usd >
(Sinu enda sõnastust kopeerides, sorry:) Vaata http://www.microsoft.com/mscorp/facts/default.asp , see on väga paljude sõltuvate ja sõltumatute (sic!) osapoolte poolt tehtud põhjalik uurimustöö linuxi kohta, milles on ka ümberlükatud linuxi kohta käivad müüdid ja on ka räägitud hinnast.
sC
PS: nii tore, kui aegajalt tuleb jälle mõni laps ja arvab, et sai tasuta kommi ja teised on lollid. :)
PS2: disclaimer: MSFTis pikk + teenib igapäevast leiba MS-põhise tarkvaraarendusega. -
lfc
kirjutasid eespool ...
"Yhoos oli muide paar päeva tagasi artikkel kus viidati mingile IBM majasisesele memo'le mis soovitas 2 aasta jooksul win pealt linuxi peale kolida."
Kuidas sel juhul suhtuda IBM kodukatel tooteid tutvustavates rubriikides standardsele lehekülje kujunduse koostisosale: IBM recommends Microsoft® Windows® XP Professional? -
sellel lehel ka ?
http://www-1.ibm.com/linux/
Artikkel on siin:
http://www.linuxworld.com/story/38661.htm
"Blue Linux" - IBM To Move to Linux Desktop by 2005?
ms vs linux on lõputu vaidlus .
Mida mina tahtsin ütelda on see ,et kui HP ,IBM jt "suured" panevad õla alla desktop'i arendamisse siis võib see MS 'le kahjulikult mõjuda. -
MSFT ja näiteks RHAT hindu võrreldes tundub küll et enamus investoreid peaks meeletud Linuxi fännid olema. Huvitav, siit foorumist ei paista nagu sedamoodi ;-)
Aga tegelikult see näitabki, et idee et Linux tuleb kohe varsti suure pauguga ja klobib MSFTi läbi, on vägagi populaarne. Mis siis et seda on juba mitu aastat oodatud ja ikka veel pole pauku käinud.
Ise pakuks, et pigem võiks MSFT'le kannale astuda Adobe. Sest miks ei võiks Adobe kunagi kontorisoftiga välja tulla. Ja Adobe võimest millegi sellisega turgu võita annab ettekujutuse pdf'i võidukäik. Heh, ma usun et ADBE teeks kohe võimsa hüppe lihtsalt selle peale kui teatataks pressile, et neil on varsti plaanis hakata oma kontoritarkvara tegema. -
ADBE-l on selge fookus trükitsükliga seotud toodetele. Alates InDesign/Photoshop/etc laadsetest algmaterjali töötlemise vahenditest, Type1-fontidest kuni printerikeeleni PostScript -- igasugused värvikalibreerimisstandardid ja -vahendid sinna vahele. Kuigi PDF kui elektroonilise dokumendi de facto standard tundub sellest pisut hälbivat, on järele mõeldes vundament siiski sama.
Hoiaks jumal, et ADBE fookus ei hajuks mingi Exceli-klooni tegemisele! :)
sC -
Nojah, järgi mõeldes Corel ju sisuliselt proovis seda mida ma nyyd Adobele soovitasin ja mitte just väga õnnestunult. No siis pole midagi teha, Microsoft jääb igaveseks maailma valitsema ;-)
-
Ahjaa, tõrjumaks rünnakuid märgin ära, et olen Linuxi kasutaja number .... nojah, numbri ma kaotasin kahjuks ära ... ;-)
-
Ma pole mingi tehnofriik, vaid spekulant. Süvenesin MSFTi aktsiasse siis kui ta veel 25$ peal kauples ja leidsin, et ta on suhteliselt odav, võrreldes näiteks INTC või CSCO-ga. Aga ei julgenud siiski osta, kuna lühiajaline trend oli MSFTil alla. Enda analüüsi kinnituseks leidsin ta LHV Pro valikute hulgas, see oli minu jaoks väga positiivne. Ma pole veel Pro klient, aga nagu öeldakse, läbirääkimised käivad. Üks põhjus, miks ma teda ostnud pole, seisneb aktsia rahulikus liikumises. Aga kes soovib ilusaid unenägusid, (mitte iga päev aktsiaid unes näha, nagu see minu puhul on) siis soovitan OSTA! Tegu suht rahuliku investeeringuga!
-
msft saab varsti varsti suurkliendi. triple buy!:)
-
ma arvan et kui msft saaks kliendiks eesti riigi oleks see kasulik molemale :)
-
Esiteks pean kinnitama et olen Linuxi kindel toetaja. See ehk selgitab mondagi... Harjumuse joud on jah ysna tugev. Sellised vaited nagu "...üks tuttav keskmine arvutikasutaja..." ja "...kuidas suudaks tavakasutaja loobuda Exceli, Wordi ja PowerPoindi võludest..." on ikka selgelt subjektiivsed. Mis moodi on siis "jalajalje" peale klopsamine keerukam kui "start" peale klompsamine? Mul on 3,5 aastane poeg kes oskab juba (peaaegu) Linuxisse sisse logida ja teab vaga tapselt kuidas oma mange voi "ICE Age" filmi startida ja shutdowni tegemine on talle kakitegu. Jaah, jaah, harjumuse joud... Siiski on tosi et kyllalt paljudele on joutud hirmujutte raakida sellest kui keeruline Linux/UNIX olevat. Seega toenaoliselt enamus arvab nii ja ei hakka niipea jargi uurima kas see ka tosi on. Kristjan voib ju kah raakida et hirmus korrektsioon tuleb aga paljud turuosalised vist veel vilistavad sellele. Massi vastu on motetu voidelda. Siiski ma arvan et kunagi tuleb nii yks kui teine muutus. Ka M$ osas. Kunagi ju ennustati ka IBM-i ylivoimu x aasta jooksul mis aga ennustatud ulatuses tulemata jai. RedHat ja teised omavad voibolla rohkem tousupotsensiaali kui MSFT. Maalimas on palju haid programmeerijaid ja nemad vajavad eneseteostust mida Linuxi liinis on lihtsam saavutada kui Microsofti jargides. Kunagi oli Microsoftil see garaashist tousnud firma volu ja seda imetleti aga hetkel tundub et selle M$ myyri lohkumine on populaarsem. Ma arvan et ka seda joudu ei saa ignoreerida.
-
Linuks ennast tutvustamas.
http://www-306.ibm.com/e-business/doc/content/ondemand/tvspot.html -
08:08 MSFT Microsoft loses browser market share -- USA Today (27.86 )
Security flaws in Microsoft's Internet Explorer Web browser are causing some customers to seek alternatives, according to USA Today. Since early June, Internet Explorer's share of the market has dropped from 95.48% to 94.42%, according to San Diego Web analytics firm WebSideStory. Alternatives to the Microsoft browser include America Online's Netscape and Firefox, a product from the non-profit Mozilla Foundation. -
Eks see ole tasuta ka ju. St pisipehme ei teeni selle pealt otseselt.
sB -
Jah, aktsiahinnale sellest otsest lööki ilmselt küll pole. Aga kasutajate käest on üha rohkem kuulda, et Mozilla kasutamisele üle minnakse.
-
kasutan ise IEd, kuid vaadates kuidas Ardo Hanschmidt kasutab kõrval Mozillat, tekib vägisi tahtmine kah seda proovida...
IE on uimane käkk... -
Pisike täpsustus: kasutan Firefoxi, mis kasutab sama mootorit, kuid millel ei ole maili ja uudistegruppide tuge juures. Kiire ja mõnus tõesti tavapäraste webilehtede vaatamiseks.
Maili lugemiseks kasutan eraldiseisvat Thunderbirdi.
Kõigi nende kohta saab infot http://www.mozilla.org alt.
Ardo -
kasutan ka mozillat ,lhv menüüd ntx ei "hüppa lahti " :(
Aga peale viimast IE auku ei luba kodustel seda kasutada ,eks peab need IE 'le tehtud lehed kuidagi ära kannatama (ning neid on väga palju ). -
LHV menüüde probleem laheneb kohekohe .. st ca kuu aja jooksul :)
Ja tegelikult leiavad nii mõnedki IE turvaprobleemid lahenduse, kui igapäevaselt administratori õigustes windowsi kasutamisest loobuda (igasugu activex jama install keelatud, kuid ega see ka tihti ei aita). -
Mina kasutan ka firefoxi ja olen rahul. Et IE normaalselt tööle saada tuleb talle lisasi tõmmata (pop-up blockerid, activex keelaja) ja pidevalt spybot sd või ad-awarega ketrata. Firefoxiga võib tekkida siiski vahest probleeme, sest enamik saite on tehtud arvestades, et rohkem kui 90% inimesi kasutavad IE-d. Si....sti progetud lehe tunneb firefoxiga kohe ära.
Huvitav oli näha enda algatatud teemat 6 kuud hiljem. Vaatades praegu msft graafikut on nähe, et need "triple buyd" mida siin osad pakkusid olid alusetud, aktsia on praegu sama koha peal kus 6 kuud tagasi.
Linuxi suhtes olen ma samal arvamusel kui enne. See kõige kiiremini arenev op. süsteem maailmas hakkab üha olulisemat rolli IT alal mängima. Juba praegu on 25% serveritest linuxi peal ja teada-tuntud firmad nagu Mercedes_Benz, Google, Sony, IBM, Boeing, Merill Lynch, Oracle, Cisco Systems, AMD jne. jne. on võtnud kasutusele linuxi, et muuta oma tegevust kasumlikumaks. -
usd,
kõige kiiremini arenev opsüsteem kipub ikka macosx olema, linux lihtsalt levib kiiresti ja kiiremini, aga ei arene eriti. -
priitp, äkki seletaksid veidi oma väidet. Ma arvan, et sa eksid. Mac Os X toodab Apple, kes üritab teha iga viimse kui detaili ise (nii tarkvara, kui raudvara). Elu on näidanud, et on raske olla ühtlaselt tipus igal alal, mistõttu on Apple toooted on nn. brändiarvutid ja ülehinnatud. Ma ise sain juhuslikult istuda paar kuud tagasi iMac G4 taha ja ütleks, et sama jõudlusega PC võib saada 2 korda odavamalt kätte.
-
hea meelega,
jõudlus jõudluseks, hind hinnaks - rääkisid ju *arenemisest* ja siin Linux tavaliselt jõuab aastaid hiljem (kui jõuab, hibernaadi tugi läpparitele näiteks) teiste opsüsteemide omadusteni. See ajahetk kogu aeg pikeneb, ehk näiteks osx läheb eest ära kiiremini kui linux järgi võtab. Lisaks sellele vajab moodne opsüsteem kõrgel tasemel integreeritust - erinevate juppide ja softide koos töötamist - kahjuks ei saa Linuxi vennad siin omavahel praktiliselt mitte mingi otsa suhtes kokkuleppele - luik, haug ja vähk. Või kuidas? -
Priitp, millised OSX omadused on sellised, mida muudel op süsteemidel pole?
On ju OSX lihtsalt kena graafilise liidesega BSD põhine op süsteem.
Ja milles väljendub Linuxi mahajäämus? See üks näide pole veel veenev :)
Ardo -
Linuxi integreeritus on väga hea. Proovisin ühte Linuxi distrubutsiooni Live-cdlt (cd plaadi pealt buutides, ilma kõvakettale instaleerimata) ja linux pani paika kõik seadmed, usb skanneri ja isegi ühe väga vana maatriksprinteri. Windows XP ei suutnud mul tööle panna isegi heli- ja graafikakaarti.
"Aastaid hiljem" on pigem lahmimine, sest mingi koodivea puhul tuleb linuxi puhul patch välja mõne tunniga, macos-i puhul osta endale versiooniuuendus. -
Lahe. M$'i bashimiselt on sujuvalt üle mindud Linuxi ja Maci vahelisele territoriaalsõjale:)
Enda arvamus - Linux saab olema OS valik No.1 tavakasutajate jaoks siiski alles siis kui sellel on a) valitsuse tugi (Linux kasutusele avalikus sektoris), b) erasektori tugi (vähemalt madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel minnakse üle kuluefektiivsele opsüsteemile ehk nt. Linuxile) ja c) GUI/UI on sellisel tasemel, et Matti Meikäläinen ei pea Linuxit kasutades arvutist rohkem teadma kui näiteks XP-d kasutades. Ja mina olen täheldanud väga tugevat edasiminekut kõigis kolmes punktis. Ainuke asi, mida tasub loota on see, et Longhorn liiga kiiresti valmis ei saaks:)
disklaimer - ei oma positsioone üheski eelnimetatud softidega tegelevas e/v-s. -
baah, nii nagu inimesed, kes pole linuxit regulaarselt kasutanud lahmivad teemal, paned Sa, usd, MacOS X suunal.
System Update toob turva- ja muid patche koju sama tempokalt kui sinu lemmik linuxi-distributsiooni patchmanager või Windowsi System Update.
ja jutt sellest, et linuxi patchiderohkus on hea asi, on samuti kahtepidi vaadatav: äriettevõtted-tarkvaraarendajad, kellel on oma toote tsentraliseeritud testimine, leiavad oluliselt rohkem vigu release-eelselt, kui globaalselt hajutatud open-source community.
Rutiinne testimine on nii nüri töö, et seda lihtsalt ei tee keegi ilma rahata, seda on oma suurima puuduse/ohuna tunnistanud ka paljud open source liikumise gurud.
sC,
katsub ususõdu vältida, omab Win-põhist TabletPC-d, iBooki ja mõnda linuxi serverit. -
See vaidlus (Win vs. muud) on jah sama kaua kestnud kui Win-i dominants arvutiturul. Kunagi mängis Sculley kogu Apple edu pisipehmele ühe lepinguga maha ja pärast seda nägi Apple aastaid vaeva, et uuesti moraalseks liidriks tõusta (täna nad seda vaieldamatult OSX-iga on - tehnoloogia poolest on OSX Tiger vaieldamatult kõige moodsam OS turul).
Linuxi poolt võib tuua miljoneid argumente. Sama palju võib neid ka vastu tuua. Hetke seis on Microsoftil tõesti tugev, kuid kasvupotentsiaal on imho mõnevõrra piiratud. Toon põhjendusi:
Microsofti impeerium rajaneb tegelikult praegu kolmele kaheksajalale: Windows, IE ja Office. Nimetan neid kaheksajalgadeks mitte vaaladeks just seetõttu, et nad on ajanud kombitsad esmapilgul nähtamatutesse kohtadesse. IE puhul on probleem sellespetsiifiliselt kirjutud veebilehed. Office puhul on probleemiks niirakendused (Project, makrod, visio jms.) ning Windowsi puhul on probleem win32 API põhised tuhanded niirakendused, mida Linuxile ei tule nii pea. Kõik see kokku loob kindluse, mida vallutada on üsna keeruline.
Samas positiivne on see, et "fundamentaaltehnoloogiad" (TCP/IP, Ethernet, x86 jms.) on suudetud hoida suhteliselt pisipehmevabad. Kõik mis seal peal toimub on ajutise loomuga (nagu näitab ajalugu).
Tegelik Microsofti probleem on see, et kusagilt ei näi kasvu terendamas. XBox PS-st jagu ei saanud, telefoniturul ollakse väga nõrgad ja ainus viimase aja võit (PocetPC, mis kah pole lõplik võit) on tegelikult võit langeval turul. Viimase aja tendentsid suurtes riigiasutustes Liinuka suunas võivad Redmondi mehed üsna ärevaks teha. Kusjuures tendentsid pole mitte niivõrd hinnast kuivõrd toote kvaliteedist ja poliitikast tingitud. Ei taheta ühest tootjast sõltuv olla ja kardetakse pisipehme turvaprobleeme.
Minu nägemus on see, et praegu tegeletakse mõlemalt poolt strateegiliste positsioonide hõivamise ja kindlustamisega. Päris lahing algab 3-5 aasta pärast. Siis kui IBM tarnib valmis ja korralikku Liinukat nii nagu Sun ja HP-gi. Samas hakkab MS ilmselt jõnksutama litsentsihindadega, lastes lojaalsed (DELL) teistel madala hinnaga eest ära. Aga tänasest päevast seda perioodi ennustada on kuradi raske.
Julgen igatahes väita, et hetkel on Microsofti suurim vaenlane Microsoft ise, kes kasvu säilitamiseks on sunnitud litsentsi hindu tõstma, mis on pannud praegu Suure Kurja jaoks üsna ohtlikud veed voolama.. Põhinevad ju paljud Microsofti tegelaste boonused aktsiahinnal ning kui see langema hakkab järgneb ajude äravool ning suurenevad kulud personali hoidmiseks. samas on Bill minu meelest rohkem geenius organisatsiooni juhtimise kui millegi muu alal. Elame-näeme, kuid väga pikka investeeringut mina pisipehmesse täna ei teeks.
