kas kinnisvaramull on lähedal?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Vabandust veidi (ehkki mitte lootusetult) offtopic teema pärast.
Mõte asus keerlema probleemi ümber, et juba pikemat aega hõisatakse rahva laenujõu kohesest lõppemisest. Teisalt on järelturu (seni siiski peamise käibetegija) hinnad ikkagi ajaloo kõrgeimad, küündides (Tartus) ntx 2-toalistel 8 - 11 K-ni m2 eest, samas kui uus pind vaevalt 10-14K. Samas on pakkumist vähevõitu. Tekib mulje, et rahvas pelgab oma vara turule lasta eeldusel, et maikuu sooritab hindades meeletu hüppe.
Hääl meelel kuulaks mõne sügavspetsialisti arvamust, teisalt tunneksin ka siinse lehekülje vox populi üle rõõmu. -
Mina ei muretseks liigselt rahva laenujõu lõppemise pärast. Laenumahud on küll kasvanud kiiresti, kuid laenu võtnud kodanike osakaal on endiselt kaugel maas arenenud riikide tasemest. No loomulikult on ka meie kodanike rikkus ja sissetulekud kaugel maas :) Aga need kaks viimast asja on jõudsalt paranemas osaliselt tänu majanduskasvule ja osaliselt tänu legaalse sissetuleku osakaalu tõusule. Mina usun, et potentsiaali uute laenuvõtjate juurdetekkimiseks on.
Teiseks ei usu ma, et eluasemeturul on nii palju spekulatiivset raha, et see mingi üleüldise müügipaanika suudaks tekitada. Mittespekulatiivne ostja ikka püüab hambad risti laenumakset tasuda ja ega ka pank pole huvitatud tagatiste sundmüüki laskmisest.
Ühesõnaga usun pehme maandumise võimalikkust tänu majanduskasvule ja reaalpalkade tõusule. Äriidee "osta laenuga ja välja üürida" tootlikkus väheneb jätkuvalt ja minu arvates ose sellistest investoritest hakkavad varsti otsima paremaid investeerimisvõimalusi. -
Kui magalatest rääkida, siis minu mõtted on seotud võimaliku intressimäära tõusuga (teadmata küll keskmise eestlase ettenägemisvõimet/soovi). Kui laenu on võetud arvestusega, et selle 4-5% vean enam-vähem välja, siis paari%-line intressitõus võib vast tekitada neile inimestele juba veidi raskusi (400 000; 15a., siis 2%=400eek/kuus) ning lisaks langeb samas ka ostusoovide hulk turul, kuna nii mõnigi potensiaalne ostja peab ostu edasi lükkama. Seega teeb turg hindade osas jõnksu alla. See võib omakorda panna liikvele inimesed, kes on mõnuga jälginud oma krt hinda siiani jätkuvalt tõusmas ning lumepall läheb teele...
-
Väljavõte ühest Tartu kinnisvarakuulutusest:
Korterite müük, 1 tuba 95 000 kr
Tartumaa, Tartu, Karlova, Võru, 1 tuba, 1/1, korteriomand, 9.5 m², puumaja,
vajab san. remonti, puupliit, ahjuküte. Hind 95 000 EEK. -
Mis sunnib inimest ostma ?Kartus (ootus) et läheb veel kallimaks ?
Et saada 400K laenu ja hoida makset alla 2,5K siis peaks laen olema 20 aastat (intress 4,1%) !
Tänane ÄPO:
Homme tehakse notariaalne tehing, kus kahetoaline korter Mustamäel müüakse 600000 krooniga, rääkis Peep Sooman tänasel pressikonverentsil.
Korteri suurus on 44m² ja pank aktsepteerib ostuhinda. “Kes laenuga ostavad, neid absoluutselt ei huvita hind, kas kuumaks on 2300 või 2400 krooni,” lisas Sooman.
Sooman tõi näite, kus ühetoalise renoveeritud Lasnamäe korteri eest maksis ostja ruutmeetri eest 13800 krooni, mis on samas suurusjärgus uute korterite ruutmeetri hinnaga. -
Kunagi oli üks artikkel, et Lotovõtja on loll. Eest Ekspress või ÄP võiks teha samasuguse artikli
"Laenuvõtja on loll". Laenu võetakse nagu lotovõitu. Inimene, kes pole harjund oma pangakontol suuremat summat, kui 15000,- nägema, ajab 600K nägemine peast segi. -
tõepoolest, mulle hakkab üha enam ja enam tunduma, et suur osa ostuotsustest tehakse kuumakse suurusest ning mitte objekti hinnast lähtudes. see kehtib ka autode puhul. sageli võetakse juurde aluveljed, nahksisu ja mingit muud uhket värki paarikümne tonni eest, sest kuumakse ei suurenegi rohkem kui mõnisada krooni.
-
Selge see,et see on ebanormaalne,kui vanade korterite ruutmeetri hind on praktiliselt sama ,mis vastehitatud korteri ruudu hind.600k on ikka meeletu raha ,mingi lasnam2e korteri alla panna.
Niipalju kui ma tuttavate k2est ksyinud olen,miks keegi pangalaenuga korteri ostab,saadakse tihti vastuseks,et ei taheta ju tyhja kohta maksta(yyrikorterid)..parem juba investeerida enda korterisse(aga tihti ostunumbrit ei vaadata).Isiklikult arvan,et isegi uue korterite ruutmeetri hind on korge(ehitaja tahab liiga palju kasumit).Eks ilmselt laenude k2rpimine+uute korterite konkurents ehitusturul viib magalarajoonide korterite j2rsu langusse. -
See märkus ei haaku küll otseselt kinnisvaraga:
kohati tundub mulle, et vähemalt Tallinnas on iga teine inimene miljonär - vaadake mis hinnaga kinnisvara ostetakse, vaadake mis hinnaga autod tallinnas ringi sõidavad ja kus inimsesed reisimas käivad. Lisaks kui võtta Tallinas olevad nr. riiete firmapoed, siis ega nende hinnad ei ole odavamad kui Skandinaavias. Pahatihti on Skandinaavias, Saksas või Londonis asjade hinnad iseg soodsamad (seda muidugi alede ajal, aga suurtes Euroopa linnades on rohkem erinevaid poode ja mõnes neis on alati mingi ale). Ainus mis Eestis võrreldes EUroopaga odav on on alkohol ja söögikraam.
Ja minu probleem on see, et aru ma ei saa, kust inimesed selle raha võtavad? -
Eks jah,Tallinnas on miljon2re silmatorkavalt palju.Aga eks pohjuseid ole mitmeid.Tihtipeal on kellelgi tagastatud merev2ljal pool hektarit krunti,teisel kuskil iks kohas,kolmandal oli voib-olla j22nud nougogude ajast kogemata 3 korterit kesklinnas,r22kimata ettevotjatest ja palgatoolistest juhtidest kelle pole mingi asi maksta 10k kuus pangalaenu maja tarvis+5k kuus uue auto tarvis.
V2hemalt selline on reaalsus..Ja inimesed pole sugugi nii vaesed kui v2lja paistavad.. -
Murzilka
Vaata foorumit Linnahalli kohta ja sealt saab vastuse, kust inimesed raha võtavad. KÕIK ON OSTETAVAD ( MÜÜDAVAD ) -
korter või maja teenindatakse laenu või liisinguga, auto teenindatakse liisinguga, kestvuskaubad teenindatakse ego või krediitkaardiga, tarbekaubad teenindatakse kuu lõpus ego või krediitkaardiga, sest deebetkontol pole söögiraha, reis teenindatakse estraveli kuldkrediidiga vms?
ja järgmised 30 aastat elatakse "rõõmsasti" võlgu ja taotakse pankadele 3x summa, mida tarbimiseks kasutati?
hetkeheaolu maksimeerimine tundub ikka selline mõnuots olevat, et selle nimel tehakse ükskõik mida...
miks seda ikkagi tehakse?
kas staatuse loomine, konkurents staatuse pärast ühiskonnas, kuna ühiskond noor ja pole veel staatusevahekorrad välja kujunenud?
samas, mis on alternatiivid?
vaikselt sukasäärde koguda, et 30 aasta pärast saaks oma maja või korterit lubada?
äkki see sõltuvus ja võlgu olemine on tagurpidi mootor, mis sunnib depressioonis põhjamaa meest ennast liigutama ja mitte suitsiidi tegema? vastasel juhul istuks kodus ja jooks? -
Kuid see on seal foorumis juba läbitud tee. Sellest ei taha siin heietama hakata. Praegune aeg meenutab mulle kuuma suve aastaid tagasi, kus mulle susiti ustest ja akendest soovitusi börsi vallast...Praegu kõik "taksojuhid" juba võsa ( suvalist maad ) ostmas, osta ka. Võta laenu ja siis näed kui kiiresti sinu maa kullaks muutub. Sama jutt aastaid tagasi. Ei. Mina leian, et juba hilja, see rong on minu jaoks läinud. Tagatuled paistavad. Jama on selles ka, et mängiks börsil, aga ei julge ( taha ) veel oma Tallinna külje all olevat suvilat maha parseldada. Mida arvate Teie, kas tasub ikkagi maha müüa ja LHVpro-ga liituda?
-
Kas ja kuidas (kasv6i teoreetiliselt) on eestis v6imalik kinnisvara shortida?
Kinnisvarainvesteerimisfonde meil pole... hm. Ainuke hetkel p2he kargav v6imalus n2ib olevat l2bi kinnisvaraturgu rahastavate finantsasutuste shortimise kinnisvaraturu allapoole liikumisest osa saada..
on teisi ideid? -
minu idee on lihtne:
kui majandus elavneb, siis saan oma papi tööd tehes ja teenuseid pakkudes.
kui asjad lahevad kehvajks, siis kaotan töö ja papi sissevoolu.
selle hedgemiseks pean antuke raha panema halva stsenaariumi alla.
seega,
aasta perspektiivis putte naiteks hansapangale. hetkel vist isegi alltimehigh?
kui laheb eestil hasti, kaotad putid aga voidad töösuhtest,
kui laheb eestil halvasti kaotad töösuhtes aga v6idad puttidega.
ma ise päris raha selle idee alla ei pane, kuna muud plaanid. kuid idee siiski! -
to: Murzilka,
Olen Sinuga nõus, et Tallinnas tundub olema megapalju rikkaid. Tegelikult see nii ei ole. Isegi pururikaste linnaosas Pirital on inimesi, kes elavad seal üksnes vanemate armust ja söövad riigileiba. Aga nad ei anna tooni.
Samas, Pirital pole 10k inimesigi. Paar maja Lasnas kokku annab selle mahu välja, aga seal elavad inimesed lihtsalt ei paista silma, sest nad ei käi linna peal oma rikkusega laiamas. Nad sõidavad lihtsalt bussiga tööle ja tagasi ning kogu lugu. Üks fraier rallib aga oma jeebuga Pirita vahet ja siis arvatakse et tallinlased on kõik rikkad.
Kui palju lumpenit mädaneb Nõmmel oma miljonikinnistute otsas - ja ei müü, sest elada omaehitatud majas on elustiil - ja käib kogu aeg linna- ja linnaosavalitsuse ees raha nõudmas. Nende püstirikkus samas ei seondu nendega. Aga Edgarile on nad tänuväärne saak valimistel, 500 krooni ja maamaksuvabastus ning aidaaa! -
Murzilka ja privadori komme lugedes tahaksin öelda, et sageli on meil tegu just sellega, et paljud ei ole paraku nii rikkad kui nad välja paistavad. mulle tundub, et laenude, intresside jne. rägastikus ei ole inimesed tihti võimelised aru saama, mis mingi asi talle summa summarum maksma läheb ning kas ta saab seda endale lubada. igaüks peaks oskama arvutada enda või oma perekonna netovaralisust ning seda tegema regulaarselt. ainult selliselt on võimalik hinnata, kas oled plussis või miinuses. pidevat jälgimist vajavad varade reaalne väärtus, tulud, kulud, amortisatsioon. tundub, et sageli ei viitsita või ei osata seda teha. ometi võib exelis asja väga lihtsalt genereerida. ise olen juba 10 aastat oma netot arvutanud ning sellest on väga palju kasu olnud.
-
Tegelikult võiks arutada teemal kui suur on Eestis varimajanduse osakaal. (oleks väga huvitav teema)
Õigus ka nendel kes arvavad, et need kes rikastena välja paisatavad pole nii rikkad ühti vaid elavad üle oma võimete. Mängus ka psühholoogilised tegurid mis ei lase reaalsustajul esile kerkida - tahaks hästi elada ja kohe (teised kõik ju ümberringi elavad) selle asemel, et veel paar aastat rasva koguda.
Pakun välja, et need kes endale 1,3 milliku eest vinge kolmetoalise korteri kuskil uues korterelamus on soetanud veavad iga üüriarve juures pingsalt näpuga järge ja vinguvad iga lisandunud sendi pärast. Nad ei saa aru, et miks kuskil "mägedes" kust nad tulid on haldus- ja hoolduskulud 2 krooni ruudule ja uues majas 6 krooni. -
Aga kuhu see raha läheb mis müügist saadakse ?
Suurema korteri ostuks ,tarbimisvõlgade tasumiseks või uus nelivedu?
City 24 's on hetkel müügil 2000 korterit Tallinnas ,hinnad algavad
Müük, Korter ,12 m², Hind: 120 000 -
Jurmala, hoolduskulud ikka ju vastupidi - uues majas väiksemad. Mida sa seda uut maja ikka hooldad, aga vaat vana kipub lagunema. Samuti on võimalik moodsates küttesüsteemides ise kütte intensiivsust reguleerida ning vastavalt sellele ka maksta.
Nii et pigem on see probleem neil, kes vanasse majja 1,3 mil eest korteri ostavad (nt. 3-4 toaline kesklinnas). Siis hiljem selgub, et vaja veel maja renoveerimist maksta ja Tallinna Küte otsustab hinda tõsta ja johhaidii. -
Taavi
Kas just kogu Eesti kinnisvara tasub shortida aga Tallinna ja lähiümbruse oma peaks saama läbi Hansapanga aktsia.Korrelatsioon HP aktsia ja Mustamäe 2-toalise hindades võib olla lähedane 1-le. -
Hehee angelp - kui mägedes on maja millel on 5 trepikoda ja 9 korrust siis uues kortermajas on 1 trepikoda, 5 korrust ja 25 korterit. Sealt tulebki halduskulude vahe mis mägede maja puhul hajub paljude korteriomandite vahel laiali. (võibolla mõtled sa remondifondi mis on tõesti ruutmeetri elamispinna kohta mägedes suurem).
Tavaliselt uue kortermaja arendaja ei mõtle maja ehitades ökonoomsusele. Ainuke võlusõna on "GAASIKATLAMAJA" - kuid sellest jääb väheks. Olete näinud müügis kortermaja kus on sundventilatsioon? -
lfc
Kuna enamus uutest elamispindadest valmivad laenurahaga ja on reeglina vanadest kallimad,siis müügist niikui ei saadagi midagi,juhul muidugi kui sul ei ole mitut elamispinda(investeering) või sa ei koli Jõgevale.Pankade aktsionärid võivad oma kasumeid realiseerida kõigil kolmel sinu poolt pakutud viisil. -
raskesti läbimälutav püramiidiskeem. või lihtsalt.
-
ses suhtes on reklaam võidab see, kel on surres kõige rohkem asju! tõsi, et palju asju peab olema surres, mitte sisi kui ole dnoor ja elu on nii mõnus. saad vanaks käed jalad ei liigu enam.. tegemist on siiski riski võtmisega - kui tarbid noorelty, siis saad 100% tarbida, minetea, akki saad 39aastaselt autoonnetuses surma?
vaja on tasakaalus oida tarbimist ja säästmist.
ainult säästes avastad et oled vana ja sul polegi mälestusi ;) -
Olen nõus mõne eelmise kommentaariga, et paljud elavad võlgu - liising, laen, ega, krediitkaart jms. Aga teisest küljest on ju ka vaja neid võlgnevusi regulaarselt tagasi maksta, mis tähendab, et kuskilt peab ju mingit pappi peale tilkuma.
-
Lisaks veel eelmisele - ning mitte kõigile ei ole ju tagastatud maid, krunte kesklinnas
-
Kinnisvara puhul kehtib sama mis ka muudes sektorites - hind kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorras. Viimaste aastate kiire eluasemelaenude kasv on nõudlust võimsalt toetanud ja seni kuni see trend püsib ei kuku ka kinnisvarahinnad kusagile. Kuid ilmselt kui kukkumine tuleb, siis võib see olla päris järsk, siiski praegu pole sellest kukkumisest veel mingeid märke.
Ärimudel "ostan laenuga korteri, rendin välja" toimib ilmselt järjest halvemini, sest renditurul paistab juba märke kasvu kuivamisest - kinnisvarahinnad on viimastel aastatel kindlasti kiiremini kasvanud kui rendihinnad. -
Lisaks üks väike näide - ilmselt paljud laenuvõtjad ei teadvusta endale intressiriski.
Oletame, et võetakse 30.a laen 1.5 mln krooni peale. Praegune intress 4% ja kuumakse 7161 eek.
Kui intress peaks tõusma 8% peale, siis on kuumakse 11006 krooni ehk kasv rohkem kui 50%. Need kes maksimumsumma ulatuses laenu võtnud on sellises olukorras ilmselt üsna tõsise probleemi ees.
Ning 8% ei pruugi olla midagi utoopilist, 80ndatel olid intressid stabiilselt üle 10%. -
Praegu tundubki, et kõigil on nii hea sitsida laenu otsas. Sitsijad ärgitavad teisi ka sitsima selle hunniku otsa.
Minul lõppes pangalaen just hiljuti, teate kui vabam tunne praegu on. Pole enam kohustusi panga ees. Pole alateadvuses hirmu töökoha kaotuse ees. Nagu on öeldud- tööl on ühtedel oma arvamus, teistel pangalaen. See on täiesti õige arvamus. -
Kinnisvara soetamisel tuleb silmas pidada ka seda, et "osta siis kui veri tänavatel". Praegu on risti vastupidi ja laenama ei kutsu.
-
seepärast lasnaka kortereid ostetaksegi,
et seal veri tänavail on ;) -
Sõjalise õps ütles kord, kui Iru Linnusemäelt lasna poole vaatasime "Oleks minu teha ma uputaks selle ära." See on küll viimane koht kuhu elama minna. Mulle peab selle eest peale maksma.
-
lasnamäe on vene kogukond,
venelased kogunebvad lasnamäele, eestlased p6genevad sealt.
loogiline. -
Ise pakun et 20-30 aasta parast elab lasnamael ainult kaputais eestlasi.Kellel vahegi v6imalik kolivad kas uude kortterelamusse v6i ridaelamusse v6i j6ukamad lausa oma majja.Lasnamae korterites elavad sellel ajal veel ainult vaga vaesed eestlased,venelased ja terve kari immigrante.Kellele j6ukamad eestlased lahkesti oma endisi lasnamae kortereid valja rendivad.
-
Huvitav, kuidas mõjutab euro kasutuselevõtt kinnisvara hinda Eestis? Üldjuhul on hinnad eurotsoonis tõusnud. Oletame, et päev enne euro kasutuselevõttu maksab korter 600 000 EEKi/ 38 347 EURi, järgmisel päeval küsitakse juba 40 000 EURi/ 625 865 EEKi. Arvan, et 1. maist hinnad küll ei tõuse, kuid euro kasutuselevõtt pigem toetab hinda.
-
maidre,
õnneks ma nüüd tean, kus elavad väga vaesed eestlased. Seda ma ei küsi, kus elavad rikkad eestlased - ei huvita, võõras mure. Küll aga huvitab, kus hakkavad elama vaesed eestlased? -
Tegelikult võtavad paljud laenu ja ostavad endale korteri ikka eelkõige seepärast, et Tallinnas puudub normaalne üüriturg. Alla 3000 krooni kuus ei ole üldse pea midagi saada ja selle eest oled sunnitud elama kusagil Lasnamäel või jumal teab mis urkas. Odavamate laenude kuumaksed alagavad aga kusagilt 2000 krooni pealt.
Ehk lühidalt, laenuga korterit ostes garanteerib inimene endale tihtipeale lihtsalt fikseeritud odava üüriga korteri järgmiseks 20-30 aastaks. Kuna rahvas on vaene, siis ei vaadelda korterit tihti kui investeeringut, vaid lihtsalt alternatiivi (ja odavamat alternatiivi!) üürikorterile.
Isiklikult arvan, et korralik kinnisvara saab Eestis ainult kallineda, mida aeg edasi, seda rikkamaks rahvas saab ja seda rohkem hakatakse tähelepanu pöörama kvaliteetsele elukeskkonnale. Seega ei ole minu meelest vähemalt pikemaajaliselt küll mõtet raha kuhugi Lasnamäele paigutada, pärast võib "investeeringust" lahtisaamine kujunenda suhteliselt keerukaks. -
Intresside tõustes jah väheneb inimeste arv turul kes ostu suudavad finantseerida ning peaks tekkima ülepakkumine, esimeses järjekorras just uusehitiste müügil. Kuna arendajatele on likviidsus oluline, võib sealt tekkida surve hindadele.
Aga järsku korrektsiooni, mida mainis kristjan, ma ei usu. Valdav müükide maht ei tule uusehitistest, vaid inimesed realiseerivad omaenda elamispindu kasutades tänast hinnataset. Languse korral inimesed ei rutta oma kodu müüma põhjusel et hinnad on langenud. Seetõttu peaks elamispindade hinnatase olema allapoole üsna jäik.
Ma olen aru saanud, et Tallinnasse aastas ehitatavate korterite arv on ikka kordades madalam kui elamispindade üldarvu ja nende eluiga arvestades on normaalse taastootmise tase. Oleks tänulik kui keegi kinnisvaraturu suhtes tegelikke andmeid omav inimene kommenteeriks. -
loen ja mõtlen, kes on need eestlased ja kus nad elavad, kes siin kommenteerivad.
lasnamägi või mustamägi ja uusehitised! mind on ka huvitanud selline mõte, et muudkui kerkib uusi maju, lust vaadata, aga kust need inimesed sinna tulevad, kas munamäelt või, või hoopis rootsist või taanist või hoopis müüb lasnamäe venelane oma korteri maha munamäelt tulnud eestlasele. munamägi jääb tühjaks! mõni pakub et lasnamägi jääb tühjaks, mustamägi jääb hoopis tühjaks, sest kõik mustamäe eestlased müüvad oma korterid maha(kellele?) ja ostavad endale uued korterid, kus pidavat elamiskulud madalad olema? ja idavirust tulnud ostavad mustamäele korterid ja ei peagi mustamäge maatasa tegema! -
Ma ei nimetaks seda asja päris mulliks, mis võib toimuda. Võimalik on tõepoolest 10-20% hindade langus (aga kas te teate Eestis mõnd ASJA, mis odavamaks on läinud?!) praeguselt tasandilt post EUd. Natuke aega võivad hinnad olla odavamad, kuid siis surub nö pikaaegne tõusutrend hinnad ikkagi jälle üles liikuma. Kui asja laiemalt vaadata peaksid korterite hinnad olema kirvega lüües Tallinnas samal tasemel kui Helsingis, kuid seal on ikka täielik kosmos võrreldes Tallinnaga praegu. Kui ka kinnisvara väärtus langeb Tallinnas, siis on need, kes on selle praeguseks soetanud kui endale elamiseks vajaliku, saanud ka nautida odavamat intressitaset. Lisaks on tõepoolest magalarajoonid reeglina hea infrastruktuuriga. Kui elada Tiskres või Veskimöldres (näiteks) tuleks auto soetus- ja kasutuskulud automaatselt liita korterikuludele; lisaks ajakulu linna jõudmisel. Kesklinna lähistel lihtsalt ei ole suurt ruumi uute majade ehitamiseks ja olete te ka tõepoolest veendunud, et praegune ehituskvaliteet (kus siga ostetakse ilma siga nägemata ja kõik sead müüakse maha) on parem kui nõukogude normid? Julgen kahelda.
-
upser, see loogika on siin foorumites paar korda juba läbi käinud.
Täpselt nii ongi, migratsioonipump töötab täisvõimsusega ja mitte miski ei pane seda iial teispidi käima (lähema 100 aasta jooksul vähemasti). Lasnamäe venelane müüb korteri munamäelt tulnud eestlasele, kuid ära unusta, et lisaks veel ka tuhamäelt tulnud venelasele.
ja ei jää tühjaks ei mustamägi ega lasnamägi sest neid ülbavaid rikkureid (vt maidre ja murzilka kommentaare!)ei ole nii palju, et kõiki mägesid tühjaks tõmmata - keegi peab jääma ka tööd tegema, bussiga sõitma ja teistele rikkust kokku kandma.
nii et jutud kinnisvaramullist mägedel on suht ülepaisutatud, sest sel, kes juba omale uut maja ostab, on üsna ükskõik, kas intress on 2 või 12%. See, kes intressi vaatab, niikuinii valib musta- ja lasnamäe vahel, ei muud. -
Kuni ei teki normaalset üüriturgu ei hakka keegi intresside tõustes elamiseks soetatud kinnisvara müüma. Enamus peredest võtab laenu siiski endale eluaseme ostuks, mitte ei osta kortereid väljaüürimiseks või lihtsalt investeeringuks.
Seega ei saa meil Tallinnas mingit mulli tekkida - isegi kui olud muutuvad äärmiselt ebasoodsateks, peab suur osa laenuvõtjatest kasvõi hambad ristis oma laene maksma, sest vabaturult korterit üürida oleks veelgi kallim. Ma pean silmas n.ö. Tallinna keskmist peret, kel laenu kuumakse on 2500-4500 krooni. -
Võrdlus Soomega(väga üldine):
Soome:keskmine korteri m2 Helsingi äärelinnas 35 000.- eeki, keskmine palk kuus soomes 35 000.- eeki, keskmine üüriraha m2 9000 eeki. Seega suhted keskmisesse palka korteri m2 1,0 ja keskmine üür 0,26.
Eesti: keskmine korteri m2 Tallinna äärelinn 9000.- eeki, keskmine palk kuus 6500.- keskmine üüriraha äärelinna korter 3500.- eeki. Seega suhted keskmisesse palka korteri m2 1,38 ja keskmine üür 0,53.
Seega on korteri m2 40% üle hinnatud ja üüriraha võetakase keskmiselt 50%rohkem suhtestatult palka kui Soomes. -
Aga see võrdlus näitab veenvalt, et kinnisvaraturg käib lihtsalt inimeste elatustasemest kõvasti ees - aga see on ka loogiline, põhjuseks asjaolu, et elatakse sisuliselt tuleviku arvelt, kui sissetulekud ja hinnad ükskord paika loksuvad
-
Suhtarve USA-st.
Q4 2003 (National Assosiation of Realtors)
sissetulek aastas(median) eksisteeriva maja hind(median) suhe
leibkond 53996 $ 171600 $ 3,18
esimest korda
ostev leibkond
vanuses 25-44 30436 $ 145900 $(ostuhind) 4,8 -
oleks siis võinud ju ka võrreldavaks teisendada...
-
ma tahan öelda vaid seda, et igal asjal on piir, keegi peab uued ära ostma, selleks et ostmiseks raha saada, peab ta vana ära müüma. aga eestis pole lõputut ostjate massi, sest elanikkond on väga piiratud, seega peab asi seisma jääma, nats tagasi tõmbuma ja ootama(kuni hetkeline mull lõhkeb(1997) ja siis uuesti üles minema(2000). seega õhku lastakse välja, arvan, et see saab olema peale euroopaga ühinemidst, kui avastatakse et maarjamaale ei tulegi nii palju kui mõned ootasid!
-
Nõgininad tulevad siia. Mida teeb üks eurooplane meil? Vaevalt, et korterite ostuks tulemas on. Hoopis meilt panevad kõrgepalgalised plagama, kes on võimelised 3000-7000 kr laenu maksma. Kellele elamuehitaja siis oma investeerigud realiseerib? Vastus - hinnad alla ja vähemapalgalistele!
-
Ah mis mull, laenu on saanud vaid 50K "rikkurit". Tore tüng selle juures, et need rikkurid on võidu üksteiselt ostes hinnad nii lakke ajanud ( võrdlus Soomega on ka minu hinnangul selline, nb! kinnisvara hindu tuleb alati vaadata kontekstis ehk suhtes piirkonna palka ), et nood õnnetud vaesurid kes, nüüd, madalate intresside ja "sõbralike" pankade õnnistatud ajal rebivad end lasna ubrikuid ostes ikka päris ribadeks. Böö. Nüüd on teise eesti kord esimesele tünni teha (huvitav, mis see olla võiks? äkki ametiühingutel õnnestub esimestele ora sügavale anusesse ja lumpen nõukokku ehk soveeti torgata) ja siis on jälle esimeste kord. Ha-ha-haa, oh ma ei või.....
