Uus börsiettevõte?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Minu märkus oli puhtalt infoks, sest nii huvitav graafik.
-
Vähem kui aasta Talinna Sadama börsile jõudmiseks.
ASi Tallinna Sadam börsile mineku õigusnõustajateks valiti Baker McKenzie ja COBALTAS Tallinna Sadam jätkab ettevalmistustega ettevõtte aktsiate Nasdaq Tallinn börsil noteerimiseks. Koostöös IPO (initial public offering) protsessi sõltumatuks finantsnõustajaks valitud STJ Advisors’i ja Superia’ga korraldati rahvusvaheline konkurss emitendi õigusnõustaja valimiseks. Konkursile laekunud kaheksa ühispakkumuse hulgast valiti parimaks rahvusvaheliselt tunnustatud Baker McKenzie ja Eestis tegutseva COBALT’i ühispakkumus.
Tallinna Sadama finantsjuhi-juhatuse liikme Marko Raid’i sõnul sai valiku tegemisel otsustavaks soodne hind kombineerituna Baker McKenzie rahvusvahelise kogemuse ja COBALT’i kohaliku turu teadmistega. Mõlemad bürood on ulatusliku varasema nõustamiskogemusega nii kapitaliturgude tehingutes üldisemalt, kui ka sarnaste esmaemissioonide õiguslikul nõustamisel.
Õigusnõustaja roll saab olema emitendi abistamine kõigis IPO protsessiga seotud õiguslikes küsimustes sh emissiooni prospekti ettevalmistamise korraldamine ja emissiooniga seonduvate õiguslike kinnituste andmine.
Järgmiste sammudena on kavas septembris esitada valitsusele IPO läbiviimise detailne tegevus- ja ajakava ning peale seda alustada IPO läbiviija(te) valikuga.
ASi Tallinna Sadam kuni 30% aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta I poolaasta lõpuks. Tallinna Sadama jaoks on tegemiseks olulise ja positiivse protsessiga, mis võimaldab veel selgemalt fokusseerida oma ärivaldkondadele, tõsta ettevõtte ja sealhulgas ka Eesti rahvusvahelist mainet. -
Lätis võib toimuda Balti riikide ajaloo suurim IPO (Eesti Telekomi ja Tallinki IPO-d natuke alla 200 mln EUR) kui Läti valitsus nõustub KPMG ettepanekuga ühendada Lattelecom ja Latvijas Mobilais Telefons (LMT) ning noteerida 30% aktsiatest börsil: Latvian government ponders merger of leading telecoms
RIGA, Aug. 10 (Xinhua) -- Latvia is mulling over a recommendation to merge its two leading telecommunications companies, Lattelecom landline operator and Latvijas Mobilais Telefons (LMT) mobile operator, and to list the newly-created company on a stock exchange.
KPMG Baltics (KPMG) audit firm presented its recommendations regarding the two companies at a news conference in Riga on Thursday.
The authors of the KPMG report note that as a result of technological development, operators' revenue from conventional telecommunications services like voice telephony has been dropping lately and that in Latvia this process has been even faster than elsewhere in Europe.
"Average revenue per user in the mobile services industry has declined both across Europe and in Latvia. The process has been caused by product bundling and other factors, such as cutting roaming fees," said KPMG consultation services director Evija Miezite.
Furthermore, Latvia is currently the only European country that still has not seen a consolidation of telecommunications operators.
Upon analyzing eight possible scenarios for the two telecommunications operators' future, KPMG advisers recommended merging Lattelecom and LMT as the best solution.
The report also recommends change on the ownership structure, said Vladimirs Loginovs, the head of the Latvian Privatization Agency, at the news conference.
"It has been proposed to create an integrated flagship telecommunications enterprise that could potentially become the largest telecommunications operator in the Baltics with a balanced shareholder structure. An IPO might be organized after the merger," Loginovs said.
The Latvian government and the telecoms' other shareholder, Scandinavian company TeliaSonera, have been advised to reduce their holdings in the integrated company to 35 percent each and to list the remaining 30 percent of shares to attract private shareholders and retirement funds.
KPMG believes that the merger would boost the companies' competitiveness and save money. The economic effect might reach up to 100 million euros (117 million U.S. dollars) in a few years' time, the consultant said.
On Tuesday, the government ordered the Privatization Agency to work out a strategy for further actions with the government-owned Lattelecom and LMT shares by Oct. 5 2017.
Ühendettevõtte väärtus võib ulatuda 1bn EUR-ni. Valitsus andis Erastamisagentuurile järgmiste sammude väljatöötamiseks aega 5. Oktoobrini 2017.
Telia tervitab otsust ühendada Lattelecom ja LMT. -
Võimalik IPO-kandidaat kinnisvara arenduse valdkonnast: Noor Teder kavandab Porto Francost rahvusliku kapitali tsitadelli
Isalt Hillar Tederilt pealinna silmatorkaivama kinnisvaraarenduse üle võtnud Rauno Teder näeb Porto Francos justkui eesti keelt kõnelevate investorite ärisaart keset Tallinnas laiuvat Vene kapitali merd.
Porto Franco arendajad kavatsevad Admiraliteedi basseini äärde tuua Ukrainas edukalt kaubanduskeskusi rajanud ettevõtte Arricano raha, mis kuulub 55 protsendi ulatuses Hillar Tederile.
Rohkem kui seitsme protsendi suurune tükk ettevõttest kuulub nüüd ka Rauno Tederile. Kuid Arricano juhtkond peab esmalt teatama börsile, kui Tallinna projekti rahastamise otsus langetatakse.
Vaid 26-aastane Teder kontrollib ligi 80 protsenti Tallinna vanalinna ja Admiraliteedi basseini vahele kerkivast kaupluste ja büroode kompleksist. Jutt käib 160 miljoni euro suurusest investeeringust.
...
-Kuidas edeneb Porto Franco arendusele aktsionäride kaasamine?
Siin ümberringi kõik arendused kuuluvad Peterburi või teiste Venemaa suurlinnade ärimeestele. Tallinnas puudub suur hea asukohaga keskus, kuhu Eesti ärimeestel ja siinsetel pensionifondidel oleks võimalik investeerida.
Sellest sai algne idee, et Porto Franco omanikud jääksid arendusse sisse 50-protsendilise osalusega ja ülejäänud poole müüksime vähemalt 10-protsendiliste tükkidena Eesti investoritele. Oleme seda osalust püüdnud müüa ühele Eesti pensionifondile ja kümneprotsendiliste tükkidena tublidele Eesti ettevõtjatele. Me pole müüki liiga palju forsseerinud, sest meil pole sellega kiire. Peterburi taustaga ärimehed on käinud meile pakkumas, et soovivad osta.
Vene raha liigub praegu palju, kuid me oleme püüdnud hoida seda suurt ja toredat arendust sellisena, et nõukogu ja aktsionäride ring suhtleks eesti keeles. Tänaste aktsionäride vahel on kokku lepitud, et ka hilisemate osade müügi korral tuleb selgeks teha laitmatu renomee ja raha päritolu.
...
-Kas aktsionärid seadsid sellise klubilise ettekujutuse, et Porto Franco osakud vabasse käibesse ei lähegi?
Meie seisukoht on selline, et tublid ärimehed saavad osaleda toredas ettevõtmises, kus nad palju keerulisi otsuseid tegema ei pea ja saavad ka mõnusalt klubiliselt koos käia. Kui osanik müüb kolmandale isikule, siis kolmas isik peab liituma aktsionäride lepinguga.
Et tagada vara likviidsus, oleme näinud ette, et kui 25 protsenti osanikest soovib ettevõtte noteerida, siis ettevõte ka noteeritakse. Mis tähendab, et osanikel on alati ka väljumise võimalus. Kui ettevõte noteeritakse ja teatud hulk osasid läheb börsile, siis seal kehtivad börsi reeglid.
...
-Millisel hetkel muutub 50 protsendi uute aktsionäride sisenemine teie projekti jaoks kriitiliseks?
Praegu on ettevõte hästi kapitaliseeritud ja meil ei ole osakute müügiga suurt kiirust. Arendustegevuse mõttes see pole kriitiline, seda ei nõua ei rentnikud ega ka pangad. -
EVR Cargo IPO-t lähiajal ei toimu.
Simson: ettevõtjad ärgu lootku ainult maksukingitustele7-Nimetage lühidalt kolm suurt asja, mida tahaksite majandusministrina ära teha ja millega meelde jääda?
Esimene suur teema on tasuta bussitransport maakonnaliinidel, mis käivitub järgmise aasta 1. juulist. See võimaldab maal elavatel inimestel paremini keskustesse tööle sõita. Need, kes ütlevad, et seda pole vaja, tavaliselt ise bussiga ei sõidagi.
Teine asi on laevade Eesti lipu alla toomine. Praegu on Eesti lipu all täpselt null üle 500-tonnise kogumahutavusega kaubalaeva. Teeme neile soodsama maksusüsteemi, et laevu siia meelitada, samal ajal parandame laevaregistrit ja kaldateenuseid.
Kolmanda teemana tooksin välja Tallinna börsi toetamise. Sel sajandil pole ükski teine valitsus nii jõuliselt riigile kuuluvaid ettevõtteid erastanud ja börsile viinud. Esimesena jõuab börsile Tallinna Sadam, mille IPO (aktsiate esmamüügi – toim) ettevalmistused käivad.
EVR Cargo börsileminek ei ole võimalik ja töö käib praegu ettevõtte väärtuse tõstmise nimel, et kunagi hiljem selle vähemusosalus maha müüa. Siis on veel aktsiaselts Eesti Teed, mille 2017. aasta peamine eesmärk on võimalikult edukas üleminek sisetehingu lepingutelt vabaturu lepingutele ning luua seeläbi eeldus võimalikuks äriühingu võõrandamiseks. -
Tallinna Sadama eest saadav raha läheb alustuseks kv arendusse?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eskiisfotod-tallinna-sadam-valis-vanasadama-54-hektarilist-ala-kujundama-kuulsad-londoni-arhitektid?id=79337752 -
Eften tuleb Tallinna börsile
ERR-i andmeil toob ärikinnisvaraga tegelev investeerimisfond Eften Real Estate Fund III aktsiad Tallinna börsi põhinimekirja.
Väidetavalt võib Eften noteerimisprotsessiga alustada juba oktoobri lõpus ning avalikustab börsiplaanid ilmselt paari nädala pärast.
...
Eften Real Estate Fund III AS asutati üle-eelmisel aastal ning on suunatud peamiselt jaeinvestoritele, investeerides Balti riikide ärikinnisvarasse.
Fondi varade maht oli märtsi lõpu seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustas 29,9 miljonit eurot.
Kevadel viis Eften Real Estate Fund III läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot.
Praegusel hetkel kindlalt teada vähemalt kolme ettevõtte lisandumine börsile lähiajal: Madara Cosmetics, Tallinna Sadam ja Eften Real Estate.
Dienas Biznes vahendab värskelt uudist, et Madara eelmise aasta kasv oli viie aasta kiireim ja H1 2017 on rekordtulemused:
* müügitulu kasvas 37,9% võrreldes 2016 H1 ja oli 3 590 000 EUR
* maksude-eelne kasum kasvas 2,5 korda võrreldes eelmise aasta sama ajaga, jõudes 810 000 EUR-i -
Terve ports börsikandidaate: Ettevõtete huvi Tallinna börsi vastu on suurim alates 90ndatest
* kui kõik läheb plaanide järgi, lisandub üks ettevõte sel aastal aktsianimekirja (Eften Real Estate Fund III ) ning teine toob börsile võlakirjad (???).
* Üks Tallinna börsil noteeritud ettevõte on aga väidetavalt kavandamas täiendavat aktsiaemissiooni (TKM1T).
* Samuti on börsile tulemas kaks riigiettevõtet - Tallinna Sadam ning Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia
* Seejuures on mitu ettevõtet Tallinna börsile minekut kaalumas. Üks neist on Ukrainas kaubanduskeskuste arendamisega tegelev ettevõtte Arricano. Arricano aktsiad on olnud neli aastat Londoni börsil, kuid suurettevõtja Hillar Tederi hinnangul võiks ettevõte tulla Tallinna börsile. Tema sõnul pole välistatud, et Tallinna börsile tulles võiks Arricano osta endale tüki Porto Francost.
* Inbank võib tulla börsile 2019. aastal. Priit Põldoja ja Jan Andersoo asutatud Inbank kinnitas juba aasta tagasi, et plaanib aktsiad börsile viia.
* Ka Luminor võib börsile minna. ERR-ile on viidatud, et Tallinna börsi vastu võib huvi tunda ka Nordea ja DNB ühendamisel tekkiv pank Luminor. Ühendpanga juht Erkki Raasuke kinnitas ERR-ile, et Luminori eesmärk on olla kõigil Balti turgudel noteeritud.
Ja pipeline´ update ka:2 Medical Pharmacy Group AS 4-5 mln ASAP/2017 NASDAQ Tallinn First North 3 Eften Real Estate Fund III 20 mln ??? 2017 4Q / 2018 H1 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 4 AS Tallinna Sadam 75 mln 2018 H1 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 5 Võlakirjad ??? ??? 2018 NASDAQ Tallinn Võlakirjad 6 TKM1T lisaemissioon 50 mln+ 2018 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 7 Enefit Taastuvenergia OÜ 500+ mln??? 2018 H2 / 2019 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 8-9 Arricano / Porto Franco 300+ mln??? 2018 / 2019 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 10 AS EVR Cargo 50 mln ??? 2018 / 2020 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 11 Inbank 100 mln ??? 2019 H2 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 12 Luminor ??? 2019+ NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 13 Tavid AS 110-150 mln 2019-2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri ??? Citadele Bank 125 mln 2015 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/LSE Põhinimekiri ??? Eco Baltia 15-25 mln 2012 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/WSE Lisanimekiri/ Põhinimekiri ??? Pigu Grupp ??? Poola PE võib paari aasta pärast spin-offida NASDAQ Baltics/WSE Põhinimekiri 16 ??? 1049-1100 mln NASDAQ Tallinn/ Riga/ Vilnius/ WSE/ LSE Põhinimekiri/ Lisanimekiri/ Võlakirjad
Millegipärast on mul tunne, et sellele nimekirjale tuleb lisa. -
natuke nutune see üldpilt: tarbimislaenuärid, kullavahendajad, luhtunud pangad, tipust kinnisvara.. ;P
-
Aga keegi ei maini, et plaanitakse seoses aktsiate avaliku pakkumisega ja eesmärgiga võtta AS Medical Pharmacy Group B-aktsiad kauplemisele Nasdaq Tallinn AS’i poolt opereeritava alternatiivbörsi First North nimekirjas :)
-
Lenzer
Aga keegi ei maini, et plaanitakse seoses aktsiate avaliku pakkumisega ja eesmärgiga võtta AS Medical Pharmacy Group B-aktsiad kauplemisele Nasdaq Tallinn AS’i poolt opereeritava alternatiivbörsi First North nimekirjas :)
Paar postitust üleval pool asuva momentumi postituse tabeli esimene rida? -
Tõsi, pean oma prillid ära poleerima ja uue aja optometristile panema. Tänud Tauri, momentum. Imestasin lihtsalt, et sellest siin vähe juttu seni on olnud.
-
See on üks neid teemasid, mida võiks vaikida olematuks :D Medical Pharmacy Group tuleb börsile PRFiga sarnase turuväärtusega, aga umbes 500x väiksema käibega... Tundub märk nii juhatuse reaalsustaju kohta kui ka soovi kohta enda "investoreile" tootlust pakkuda.
-
See medical võiks fundwise kaudu proovida
-
rick12
See medical võiks fundwise kaudu proovida
Fundwise-i probleemideks on see, et esiteks ilmselt nad ei koguks nii suurt hulka kapitali, nagu nad soovivad ja teiseks ei saa soovi korral exitit teha kuigi lihtsalt. -
Eelnevast tabelist on esimene rida ära kadunud. See kuuluks ettevõttele Mdara Cosmetics. Värskelt on avaldanud ka infograafikat: KUIDAS OLEME ALATES ETTEVÕTTE ASUTAMISEST KASVANUD?
Neljast asutajast, kes olid 2006. aastal motiveeritud samast ideest, oleme kasvanud 94. töötajaga meeskonnaks. 2017. aasta esimese poolaastaga on ettevõte saavutanud rekordkasumi, kusjuures kasumi kasv on tõusvalt kiirem kui käibe kasv.
Edukaid tulemusi seletavad aktiivne kohalolu eksporditurgudel ja 2016. aastal avatud uus tehas, mis töötab nüüdseks täies ulatuses ja on võimaldanud tootlikkust märkimisväärselt tõsta. Meie tehas on avatud külastusteks! Kui soovid meid oma silmaga näha, siis registreeri oma soov saates e-kiri aadressile ekskursijas@madaracosmetics.com või helistades numbrile +371 661 548 00. -
Lansseeritakse uus
juustuvorsti,naistepesu,flirting-app´i, panga brand Luminor mis soovib 3-5 aastaga börsile jõuda:
Luminor pank alustab tegevust 1. oktoobristKolme kuni viie aasta pärast börsile
Raasuke ei tee saladust, et Luminoril on konkreetne plaan ka börsile minna, kui ühinemistegevustega on lõpetatud.
"Selleks, et börsile minna, on vaja ka börsivalmis olla. Täna on raske ette näha, et jõuaksime sinna kiiremini kui kolme aastaga. Ühinemise hetkest riputaks selle kusagile sinna kolme aasta taha hetkel, aga kui viie aasta pärast seal veel ei ole, on kehvasti. Nii et eesmärk jääb kusagile sinna kolme kuni viie aasta taha, siis on hästi," ütleb Raasuke.
Järelikult toimub IPO ajaperioodis 2020 Okt - 2022 Okt.
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionärid kogunevad erakorralisele üldkoosolekule, et otsustada noteerimine börsil:EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 27. septembril 2017. a algusega kell 10.00.
Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II korruse konverentsikeskus (Hansa saal) aadressil Tallinn, Rävala pst 3.
Vastavalt nõukogu otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:
1. Ülevaade fondi tegevusest
2. Fondi põhikirja muudatuste kinnitamine
3. Aktsiate väljalaskehinna määramine ja aktsionäride eesõiguse välistamine
4. Fondi aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
5. Valitsemislepingu muutmine
Päevakorrapunkt 3:
3.1. Otsuse eelnõu: 2017. aasta sügisel nõukogu poolt aktsiakapitali suurendamise otsustamisel ja aktsiate avalikul pakkumisel emiteeritavate aktsiate hind on 14 eurot või suurem juhul, kui 30.09.2017 aktsiate puhasväärtus ületab 14 eurot. Aktsiate pakkumishind märgitakse nõukogu aktsiakapitali suurendamise otsuses.
Päevakorrapunkt 4:
Otsuse eelnõu: Esitada taotlus kõigi fondi aktsiate, sh 2017. aasta sügisel fondi nõukogu otsuse alusel emiteeritavate uute aktsiate, noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas ning anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.
Täiendav informatsioon:
Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga. -
Ja kui Luminor börsile läheb, makstakse sellega raha Centerbridgele ära ning ühendatakse enda külge LHV Pank? Nordea ja DNB on lõpuks turult välja saanud ning Lõhmus-Viisemann on oma pikaajalise unelma täitnud - saanud pangale uue brändi ning teinud uue Hansapanga. Ja Erkki on tagasi panga (end. LHV) juht :)
-
sobib, tee ära !
-
momentum võib IPO pipe-line lisada Electroair OÜ. Äripäeva sisuturundusartikkel: http://www.aripaev.ee/sisuturundus/2017/09/21/lennukitele-elektritoitesusteeme-tootev-electroair-ou-tahab-minna-tallinna-borsile
Juba üle kümne aasta tegutseb Eestis ettevõte, mis töötab välja, ehitab ja müüb elektritoiteallikaid lennukitele üle kogu maailma. Kahe aasta jooksul tahab ettevõte Electroair OÜ minna ka börsile.
2016. aastal moodustas Electroairi käive 5 miljonit eurot, aga kasum oli 711 000 eurot.
Teine oluline aspekt tulevikuplaanides on Electroair viimine Tallinna börsile. Ettevõtte 5aastase arengukava kohaselt peaks see toimuma 2018.–2019. aastal. -
wise
Ja kui Luminor börsile läheb, makstakse sellega raha Centerbridgele ära ning ühendatakse enda külge LHV Pank? Nordea ja DNB on lõpuks turult välja saanud ning Lõhmus-Viisemann on oma pikaajalise unelma täitnud - saanud pangale uue brändi ning teinud uue Hansapanga. Ja Erkki on tagasi panga (end. LHV) juht :)
Mis loogikaga peaks Luminor üldse börsile minema? Tehakse IPO ja emiteeritakse uusi aktsiaid või müüvad Nordea ning DNB võrdsetes osades iseenda pakist, et mingit free floati tekitada? Milleks nad seda tegema peaksid? Turundusprojektina tunduks see "palju kisa, vähe villa"-ettevõtmisena. -
See, et minnakse börsile on lubatud/öeldud ja et 3-5 a läheb aega. Kas põhjamaalased tahavad võimalusel üldse exiti teha baltikumist? kst, võimalik aga väga konkr. pole keegi seda vist väljendanud(?)
-
Kui otsida, siis exiti tegemise argumente leiab kuhjaga - alates kasumlikkusest, fundingu probleemidest, ametiühingu jama, mis on kasvanud üle-euroopaliseks, AML probleemid, venemaa lähedus jne. Põhimõtteliselt võiksid näiteks Nordea siin ka edasi vegeteerida seni, kuni on ostja olemas, kes ostaks selle jama välja ja kes võtaks üle Soome ettevõtete teenindamise baltikumis. Nordea Poola on juba pikka aega müügis olnud ning see on täiesti avalik info.
DNB on baltimaades vist ainuke koht, kust väljaspool Norra riiki jaeäri tehakse. See inkubaator siin on Norra kunni jaoks nagu golfipall, millest ei ole väga kahju, kui põõsasse ära kaob. Arvestades veel, et DNB tõmbab koomale oma kontorivõrku ka koduturul ja Norra ettevõtete invasioon baltikumi on olnud kesine, siis siinse turu sulgemine ei ole väga valus, pigem kergendus.
Definitsiooni järgi on baltikumi äri nende suurpankade jaoks jaeäri. Jaeäri ajamine on oi oi kui kulukas. Eriti, kui peab tegema investeeringuid turuosa säilitamiseks (igasuguste regulatsioonid, jaeturu innovatsiooni valguses - internetipank, tuvastused jne jne).
Sellist jama, et kaks panka lasevad käed lahti ning lubavad Eesti poistel vabalt äri ajada ... ma küll ära ei osta. Pigem on ikka vastupidi olnud, et välisomanikud on üritanud ajas baltimaades rohkem kontrolli võtta - seda näidet kohtab kõikides välisosalusega pankades. Kõikide AMLide valguses on see lausa elementaarne. Ja teiselt poolt ei osta ükski Nordea või DNB aktsionär ära uudist, et baltimaades lasime otsad lahti ja me panime selle komejandi nimeks Luminor. Lihtsalt mastaap on nii erinev, et kogu see baltikumiga mässamine oleks lihtsalt põhjendamatu.
Kui jätta Nordea ja DNB kõrvale ja öelda, et see saab olema Eesti poiste äri, siis Luminor on üks väga kõva projekt. Või isegi siis, kui lõpuks see kellelegi kolmandale maha müüakse.
Aga ka seda ma ei usu, et siit väikeriigist võiks alguse saada DNB ja Nordea abielu, vähetõenäoline. Seda asja alustatakse reeglina peakorterist ning väikesed riigid lihtsalt sunnitakse ühinema. -
wise, kõik arusaadav, aga kui kirjutasid seda IPO kontekstis, siis kuidas suhestuvad Balti börsi(de)l noteerimine ning sellest ärist väljumine? Strateegilise ostja leidmisel on see ostja nagunii pigem huvitatud kas kõik või mitte midagi võtma. Milleks siis free floatist veel tüli tekitada?
-
Kas keegi selgitaks rumalale asja natuke.
Meravita tuleb börsile, aktsiakapital koosneb 327 280 A-liiki aktsiast ja 158 096 B-liiki aktsiast. Pakub emisiooni käigus 120 588 B-liiki aktsiat hinnaga 34 eur tükk, elik ca 4 miljonit tahavad raha kaasata.
Ettevõtte käive oli 2016 aastal 62 673 eur ja kahjum 525 535 eurot (ilmselt on kõvasti varasid alla hinnanud). Bilansimaht on 631 291 eurot ja omakapital 373 386 eurot. Ma saan sellest siin aru, et 4 miljonit võrdub viiendik ettevõttest. Ehk ettevõte omanike silmis on väärt 16 miljonit?!
Ma pole küll mingi proff aga miks keegi peaks ostma seda aktsiat selliste näitajate juures? Või saan ma millestki valesti aru? -
Kui viiendik on 4 siis kokku on 20. Siin kusagil vist oli juttu neist elukunstnikest kes seda IPOt teevad.
-
mõtlesin et hetkel on see 16 miljonit nende arvates. Ma ei usu, et nad 4 miljonit kaasavad
-
Henri XI
Kas keegi selgitaks rumalale asja natuke.
Meravita tuleb börsile, aktsiakapital koosneb 327 280 A-liiki aktsiast ja 158 096 B-liiki aktsiast. Pakub emisiooni käigus 120 588 B-liiki aktsiat hinnaga 34 eur tükk, elik ca 4 miljonit tahavad raha kaasata.
Ettevõtte käive oli 2016 aastal 62 673 eur ja kahjum 525 535 eurot (ilmselt on kõvasti varasid alla hinnanud). Bilansimaht on 631 291 eurot ja omakapital 373 386 eurot. Ma saan sellest siin aru, et 4 miljonit võrdub viiendik ettevõttest. Ehk ettevõte omanike silmis on väärt 16 miljonit?!
Ma pole küll mingi proff aga miks keegi peaks ostma seda aktsiat selliste näitajate juures? Või saan ma millestki valesti aru?
Kas sa tõesti ei saa aru, millega on selle ettevõtte näol tegemist?
Ühel täiesti teisel teemal - kui sa varastad naabritelt põrsaid, siis sa oled põrsavaras ja sellest võib jamasid tulla. Kui sa aga lubad naabritele, et "tooge oma põrsad mulle, ma proovin need põrsad sigadeks kasvatada ja kui õnnestub, saate pärast sead tagasi", siis ei tule sellest mingeid jamasid. Sa ei luba tagasi sigu, sa lubad proovida sigu tagasi anda. See, et sa kogu selle ettevõtmise vältel jooksvalt suurema osa põrsaid nahka paned, ei muuda seda, et sa pole seaduse silmis midagi valesti teinud.
Põrsavargus = kuritegu.
Põrsaste vahetus lubaduste vastu = legit. Isegi kui kõik põrsad kohe nahka paned.
Ma võin lahjat mürki võtta, et 3 aasta jooksul näeme pealkirju stiilis "Kuhu kadusid põrsad? Kes vastutab?" -
TaivoS
wise, kõik arusaadav, aga kui kirjutasid seda IPO kontekstis, siis kuidas suhestuvad Balti börsi(de)l noteerimine ning sellest ärist väljumine? Strateegilise ostja leidmisel on see ostja nagunii pigem huvitatud kas kõik või mitte midagi võtma. Milleks siis free floatist veel tüli tekitada?
Minu jutt on puhas spekulatsioon ja võimalik, et ma mõtlen üle, nagu alati. Kuid kui on mustvalgeid argumente, siis miks mitte arutleda.
Et kuidas suhestuvad noteerimine ja väljumine? Sageli need kaks asja koos käivadki ju.
Asi algab siiski pihta oletusest, et Nordea ja DNB tõesti tahtsid turult välja saada. Pole mõtet ajada, et Nordea ja DNB tahavad Baltimaades mingi koolmanda brändi abil sama äri ajada, ise samal ajal kõik otsad lahti lastes ja kontroll täielikult kohalikele inimestele üle anda. Ka arvudes rääkides tunduks see plaan absurdne, sest HQ ei anna kontrolli ära, samal ajal omades kuhjades raha mingi perifeeriariigi surnult-sündinud pangas. Et poisid, mängige!? Pole kungi antud ja ei anta ka nüüd.
Seega, Luminor saab olema kohalik pank. Ja see on ka selgelt nende sõnumis kirjas. Kui sõnumis on nii selgelt kirjas, siis ma ei otsiks vastust kusagilt mujalt, eriti piiri tagant. Kes tahaks luua baltimaadesse kohalikule turule mõeldud panka?
Luminor ehitatakse pisikese DNB Eesti üksuse peale. Miks ometi? Riia asub ju keskel, Leedu turg on kõige suurem jne. Aga ei, uus ettevõte tehakse ikka tegelikule juhtimisele kõige lähemale. Fine, DNB Eesti omas sellel hetkel panga litsentsi, kuid kõige väiksema asutuse peale kogu värgi viimine on igaljuhul kallim.
Kui otsida DNB ja Nordea ostjat turult kohapealt, siis ainuke, kellel on olnud suured baltikumiülesed plaanid, on kolmetäheline juba noteeritud pank. Ma ei viitsi otsida viidet, kuid minuarust on kaks panga põhiomanikku väitnud selgelt, et eesmärk on ehitada niiöelda uus Hansapank. Ok pank, millest ma räägin, kasvab üsna kiiresti, kuid siiski liiga aeglaselt. Fakt on see, et orgaaniliselt täna baltikumis suurt ei tee. Citadeled, Krediidipangad ja muud väikesed tegelased omavad kõvasti kapitali, turujõudu ja mõned välisosalusi. Ainuke alternatiiv on osta ära keegi, kes võiks olla müügist huvitatud ja kes oleks suur. DNB ja Nordea olid nagu valatud oma turuosade poolest ning ka väljumise soov on näha. Sünergia abil on võimalik korda saata suuri tegusid ja seda juba tehakse.
Nüüd, kes kelle ära ostab ja kuidas makstakse? LHV ise on selleks liiga väike, kuigi test-IPO neil õnnestus suurepäraselt. LHV IPO on omaette teema, mis minuarvates tehti samuti mitteorgaanilisel eesmärgil. Aga see selleks.
Kui nüüd võimalikult ostjalt korraks tähelepaenu ära keerata, siis küsimus on tehingu struktuuris. Nordea ja DNB-ga oli vaja kokkulepe sõlmida ning osa rahast ära maksta kas kohe, või peale listimist või mistahes muul viisil. Seega, kui Luminorist saab kohalik pank ning on öeldud, et toimub börsil noteerimine, siis on see selgemast selgem, et selle rahaga makstakse ära endistele omanikele. Ja kui Luminor on Baltikumi üks suuremaid pankasid, siis a) listing tõenäoliselt õnnestub b) võetakse turult selline hulk raha, millega piisab väljaostuhinna ära maksmiseks.
See, mis toimub edasi, on nüüd küsimus selles, kellel on tegelik motivatsioon ja oskus seda kõike teha. -
Ahjaa, ja peale seda mõne väiksema panga enda külge liitmine ja aktsionäridele pakkumise (näiteks 2 for 1) tegemine on juba tehniline küsimus :).
-
Siis on veel Danske, OP ja Handelsbanken, tea kuidas need baltikumi vaatavad. Ei paista üldse ambitsioone olevat.
-
opex
Siis on veel Danske, OP ja Handelsbanken, tea kuidas need baltikumi vaatavad. Ei paista üldse ambitsioone olevat.
Handelsist võiks seda isegi uskuda, kuid milleks siis see kõva rebränding? Üle võtmiseks ei ole vaja teha rebrändingut. Ja tehingu taga näidatakse kahte isikut, Erkki Raasuke ja Nils Melngailis, kes seostuvad ainult paari vähese ettevõttega ja kindlasti mitte nende kahe ülalmainituga.
Melngailis on üldse omaette kaart pakis. Ta oli 7 kuud Indi AB-ga paralleelselt Centerbridge operating executive kohal. Seda nii kodulehe kui Linkedini andmetel. Vägisi läksid mõtted sellele, tehingule pakub sildfinantseerimise Centerbridge. Tänaseks on Centerbridgega side katkenud, mis muidugi ei välista veel midagi. -
Cleveron tutvustas kodudesse mõeldud pakiautomaati, kuhu saab toitu tellida
Cleveroni plaanid on suured ja ettevõte kavatseb lähiaastatel igal aastaga kolm korda kasvada. Lisaks ei välista ettevõte peatselt Tallinna börsile minemist, kuid see ei juhtu Küti sõnul veel sel aastal, küll on see võimalik tulevatel aastatel.
-
EVR Cargo võib siiski juppide kaupa pipeline´i lisada:
Skandaalne EVR Cargo tehakse börsikõlblikuksVene vaguniäriga vastuolude pöörisesse sattunud EVR Cargo kujundatakse ümber täiesti uute ärisuundadega haldusfirmaks, mille saab hiljem erastada tütarfirmade kaupa või isegi börsile viia.
Septembrikuus oma esimese veduri ehitanud EVR Cargo kavatseb ettevõtte juhi Raul Toomsalu sõnul järgmise seitsme aastaga müüa või rentida Soome ja Ukraina turule 40 vedurit. Selleks ehitatakse põhjalikult ümber rasked Ameerika vedurid, mille Eesti Raudtee varasem erastaja siia tõi.
Novembris loodetakse esimene põhja-lõunasuunaline kaubarong Skandinaavia ettevõtete toodanguga Aadria mere või Musta mere sadamatesse teele saata. Ekspediitorfirma, mis selle jaoks eraldi luuakse, hakkab teenindama näiteks ka Rootsi ja Hiina vahel liikuvaid kaubavoogusid. Tuhande vaguni ostmine Venemaa raudteedele rentimiseks, mille kohta Reformierakond majandusminister Kadri Simsonilt parlamendis aru päris, arendatakse omaette ärisuunaks, kuhu kaasatakse järgmiseks etapiks ka erainvestoreid.
...
-Tänavuse aasta algul võis veel aru saada, et EVR Cargo läheb kiirelt erastamisele. Kuidas praegu lood on?
Meie ei ole omanikult ühtegi otsest juhist saanud, et peaksime hakkama erastamiseks valmistuma. Erastamine pikas perspektiivis oleks mõistlik, sest siis kaoks ära poliitiline surve, mis toob enne valimisi esiplaanile ärisse mittepuutuvad teemad. Mulle meeldiks näiteks börsile minek, mis aga eeldab lisaks kasvupotentsiaalile ka suurt usaldust ettevõtte vastu ja skandaalide puudumist. Kui ettevõtte tegevusvaldkondi ei jagata eraldi firmadesse, siis oleks mõttekas erastada tervikuna. Kui erinevad suunad hakkavad arenema ja otstarbekas oleks mõne suuna arendamiseks investoreid kaasata, siis tuleks seda teha. Praegu on eraldi ettevõttesse tõstetud vagunirendi äri, sest tahame väga täpselt raamatupidamist hoida ja äriplaani jälgida. Kui veduriäri läheb käima ja sinna on vaja kaasata juurde kapitali, siis on samuti otstarbekas selleks luua eraldi ettevõte. Sama jutt puudutab ekspedeerimist.
...
Raivo Vare
logistikaekspert
EVR Cargo plaan ärisuundade peale ettevõtete asutamiseks sobib suurepäraselt riskide maandamiseks. Iseküsimus on, kas ja kuidas need äriplaanid lendama hakkavad. Vedurite turg on väga protektsionistlik, kuid katse-eksituse meetodil võib midagi saavutada. Näiteks võib tuua vaguniäri, mis tehti esmalt ära, võeti riskid ja siis hakati otsima, kes võiks saada omanikuks. Põhja-lõuna suunal kauba vedamine on plaanidest kõige realistlikum. Kui Venemaa on geopoliitiliste ja strateegiliste ambitsioonide tõttu piiranud oma naftasaaduste eksporti läbi Eesti, siis transiitvedude üle otsustab klient. Erastamiseks peaksid uued ärisuunad mingilgi määral käima minema, mistõttu lükkub EVR Cargo erastamine paari-kolme aasta võrra edasi.
----
Coop Pank on oma kontori ruumide remondi valmis saanud*. Järelikult on varsti avamisüritus. Ehk kuuleb siis ka börsiplaanide kohta.
* Natuke tühjad ja lihtsad tunduvad. Kergelt esinduslikum sisu tekitaks parema mulje. -
https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=804154&messageId=1009604
Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon tutvus AS-i Medical Pharmacy Group esitatud taotluse ja selle juurde kuuluvate dokumentidega ning otsustas 5. oktoobril 2017. a pärast põhjalikku arutelu keelduda AS-i Medical Pharmacy Group B-aktsiate kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinna poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.
Game over :D -
Ehk siis järjekordne "SwissBankers"-te ämber?
-
https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=804154&messageId=1009604
Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon tutvus AS-i Medical Pharmacy Group esitatud taotluse ja selle juurde kuuluvate dokumentidega ning otsustas 5. oktoobril 2017. a pärast põhjalikku arutelu keelduda AS-i Medical Pharmacy Group B-aktsiate kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinna poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.
Mulle ei meeldi see otsus. Agent valis korrumpeerumise tee.
Kauplemiskeskkond ei ole moraalne majakas, et selekteerida instrumente ja kaitsta investoreid kahjumite eest. Kõigil väärtpaberituru osalistel peab säilima puutumatu võimalus saada oma lollide otsuste eest kahjumeid. Kauplemiskeskkonna ainuke ja peamine eesmärk on võimaldada kauplemistegevust. Selle otsuse kas, kuidas, mida kaubelda, peab langetama juba investor.
Tõrjutud agent tõenäoliselt radikaliseerub. Juriidika võimaldab luua ka oma kauplemisplatvorme. Investorite Liit saab teha enda börsi ja võite kindlad olla, et seal on regulatsioon hoopis lõdvem. Mida peavad tegema praegu need investorid kes juba omavad aktsiaid? Neid on ju üsna märkimisväärne hulk.
---------
Kas Keegi teab, miks Riia Börs otsustas mitte noteerida Deutsche Oel & Gas S.A. B-aktsiaid, kuigi paar päeva varem oli ilm veel pilvitu? -
Minu arvates on Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni otsus igati mõistuspärane. Lisaks olen vägagi veendunud, et IPO kukub läbi, sest tark raha seda kraami ei soeta ja õnneks vähem tarkadel investoritel ei ole liiga palju raha, mida panustada.
-
Isiklikult kahju, et tragikomöödiline meelelahutusprogramm meedias seekord ära jäi. Siiralt hea meel selle üle, et elame Euroopa Liidus, kus finantsjärelvalvet teostavad institutsioonid ka toimivad, mitte Odessas. Sorainenile näiteks väljakul küll punast kaarti.
-
Kirjutasin sellest foorumis juba mõned kuud tagasi, et see oleks suisa kuritegu kui neid lubatakse ( AS-i Medical Pharmacy Group )
-
Momentum, mõnes mõttes olen ma sinu ideedega nõus, aga kui vaadata börsi käitumist muude olukordadele reageerimisel ja reguleerimisel, siis Medical Pharmacy Groupi lubamine oleks tekitanud rida küsimusi teemal, et "miks nemad saavad, aga meie ei saa?"
-
Momentum, lisa oma pipeline tabelisse
http://majandus24.postimees.ee/4262413/puidutoostur-me-ei-aja-karbseid-pahe-metsa-jatkub
Lemeks Grupp
- Kas te olete börsi poole ka pilku heitnud?
Ma kindlasti ei välista kaugemas tulevikus börsile minekut, kuid lähitulevikus sellist plaani ei ole. Juhtimise ja struktuuri loogika poolest me sarnaneme väga palju börsiettevõttega. Seetõttu ei peaks me oma ettevõtet palju korrastama, kui peaksime börsile minema.
Me oleme tõesti avatud, tegutseme kindlaks määratud protseduuridega ja meie eesmärk on olla selline, et ettevõte sobiks börsireeglitega kokku. See tähendab, et me oleme konkurentsivõimelised. Kõik ettevõtjad pole Eesti börsil just õnnelikuks saanud. -
momentum
Kauplemiskeskkond ei ole moraalne majakas, et selekteerida instrumente ja kaitsta investoreid kahjumite eest. Kõigil väärtpaberituru osalistel peab säilima puutumatu võimalus saada oma lollide otsuste eest kahjumeid. Kauplemiskeskkonna ainuke ja peamine eesmärk on võimaldada kauplemistegevust. Selle otsuse kas, kuidas, mida kaubelda, peab langetama juba investor.
Riskantseid projekte on investeeringuteks saada ilma otsimata 24/7, left right and center. Alates vanade tuttavate spekulatiivsetest ideedest lõpetades funder-hoo-gurude jmt'ga. Avalikul börsil kaubeldavad ettevõtted on üldise eelduse osas ikka paremast kategooriast, natuke kontrollitud, turvalisemad investorile. Kui börs oleks peegeldav läbilõige ka äriühiskonna madalamatest kihtidest ja esimesi beebisamme tegevatest ettevõtjatest siis kaotaks ta ju oma mõtte. Õige otsus ning kel vaja&soovi saab börsiväliselt omale suuremat riski portfelli võtta ilma et tal börsi "abi" (sh ka börsi administreerimis-overheadi) vaja oleks. -
Natuke IPO-kandidaatidega seotud uudiseid:
Läti valitsus on praeguse seisuga LMT ja Lattelecomi ühendamise osas negatiivse otsuse teinud:2017-11-07
The Latvian government today (7 November) decided to reject a proposed merger of LMT and Lattelecom. Telia Company now comments the decision.
It is disappointing that the government has not only rejected the solutions recommended by the independent consultants and its own inter-Ministerial working group, but has also failed to provide an alternative strategy regarding the development of the two companies and the country’s digital sector. The negative decision is detrimental for both LMT and Lattelecom and ultimately to Latvian society and the wider economy.
Over the past decade, Telia Company has put forward every single option to the government – to buy, to sell, to merge and different ownership structures, which have now all been rejected. Telia Company will now take stock of the situation and the details of the government's decision and assess its options.
Järelikult võib Balti riikide suurima IPO toimumise lähiajal küsimärgi alla panna.
Teine suur küsimärgiga IPO on Enefit Taastuvenergia, seoses Tootsi kinnistute müügiga tekkinud probleemidega. Vt siia ja siia.
Poola PE Enterprise Investors ei saanud monopoliregulaatorilt luba bussi- ja reisifirma Novatours müügigks ning kaalub seetõttu nüüd ettevõtte noteerimist Varssavi ja Vilniuse börsidel. Kuna ettevõte tegutseb kõigis Balti riikides ja EI osalus on üsna suur, siis täieliku või enamusosaluse väljumise korral võiks IPO maht olla korralik.
Alternatiivrahastusest on hetkel Bondkick kaasamas oma krüptoraha XBK sündikaadis 2,5 mln eurot, et investeerida ärilaenudesse.
Praeguse seisuga teada olev IPO-pipeline Balti turgudel (siia lisandub varjatud tegevus, millest kuuleme hiljem):Source # Company Size Date Exchange List link 1 Baltic Horizon fondi osaku täiendav pakkumine €20-40m 2017 hetkel avatud märkimiseks kuni 30.11.2017 NASDAQ Tallinn Fondid link 2 Bondkick OÜ sündikaat XBK (krüptoraha) €2,5m Alates 06.11.2017 kuni täismärkimiseni hetkel kestmas Bondkick Exchange ??? Võlakirjad link ??? Medical Pharmacy Group €4-5m ASAP/2018 NASDAQ Tallinn First North 3 AS Tallinna Sadam €75m 2018 H1 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 4 Võlakirjad ??? ??? 2018 NASDAQ Tallinn Võlakirjad link 5 TKM1T lisaemissioon €50-100m 2018 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 6 ??? Enefit Taastuvenergia OÜ €200-500m 2018 H2 / 2019 ??? NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 7 Arricano / Porto Franco €100-300m 2018 / 2019 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 8 Electroair OÜ €15m ? 2018 / 2019 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 9 AS EVR Cargo €50m 2018 / 2020 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 10 Novatours €50-100m 2018 / 2020 NASDAQ Vilnius/WSE Põhinimekiri 11 Inbank €75-200m 2019 H2 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 12 Luminor ??? 2020 – 2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 13 Cleveron AS €25-50m 2020 – 2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 14 Tavid AS €110-150m 2019-2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 15 Lemeks Grupp €20-500m 2025+ ??? NASDAQ Tallinn Põhinimekiri ??? Citadele Bank €125m 2015 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/LSE Põhinimekiri ??? Eco Baltia €15-25m 2012 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/WSE Lisanimekiri/ Põhinimekiri link ??? Pigu Grupp ??? Poola PE MCI Capital S.A. Võib paari aasta pärast spin-offida NASDAQ Baltics/WSE Põhinimekiri GRAND TOTAL 15+ €936,5-2237,5m NASDAQ Tallinn/ Riga/ Vilnius/ WSE/ LSE Põhinimekiri/ Lisanimekiri/ First North/ Võlakirjad -
See on muidugi huvitav, et riik plaanib kogu IPO-st laekuva raha võtta riigieelarvesse ning midagi ei plaanita jätta ettevõtte arenguks. Huvitav, mis see investeerimis-story saab siis olema - olemasolevast ärist osaline cash-out ja dividendid? Kasvu finantseerimiseks raha ettevõttesse ei plaanita jätta - kuidas neid suurejoonelisi kinnisvaraarendusi tegema hakatakse?
-
Eks see on muidugi eelarveaukude lappimine, millesse tänane valitsus end mässinud on. Investorile saab müüa rahavoogu. Võib olla hea võimalus investorile, kuna viimased IPO-d edukad olnud, kuid kodaniku ning elanikuna ma seda praegust talitamist küll õigeks ei pea. Mida järgmiseks maha müüme, et tasuta Valga-Virtsu buss käima panna?
-
Ma toon teile ühe näite:
Oletame et inimene teenib kuus 1200 eurot palgatulu ja seega saab järgmine aasta kasutada 500 eurot kuus tulumaksuvaba miinimumi. Oletame et ta ostab oma OÜ'le nii palju Tallinna Sadama aktsiaid, et kui TS kunagi 2019 dividendi maksab, siis saab ta Tallinna Sadama käest oma OÜ kontole 10800 eurot. Selle 10800 euro pealt on Tallinna Sadam ära maksnud 2700 eurot tulumaksu riigile. Seejärel võtab see investor oma OÜst see 10800 välja ja peab selle pealt ära maksma 2160 eurot. Kuna dividendid arvestatakse järgmine aasta tulu hulka, siis tõuseb tema eraisikuna saadud tulu nii kõrgele, et ta kaotab 500 eurose tulumaksuvabastuse ja peab selle pealt maksma riigile juurde 1500 eurot. Seega, esialgsest 13500 eurost, mis Tallinna Sadam välja maksab, võtab riik endale 6360 eurot ja investor saab eraisikuna kätte 7140 eurot. Maksukoormus 47,11%. -
Kui riik oma arutu aktsiisiralliga Soome turistide arvu oluliselt vähendada suudab siis äkki langeb Tallinna Sadama dividendidega seotud maksuprobleem ära? :-)
