Uus börsiettevõte?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Jah, see oli mul teine mõte TS 2016 aruannet vaadates. Lisaks olin üllatunud kuidas kaubamahud on viimase viie aastaga langenud. 2016 numbrid on veel päris ilusad aga suure osa kasumist moodustab trahvid teistelt ettevõtetelt.
-
Minna oma raha eest aktsionäriks ettevõttesse, kus absoluutset häälteenamust kehastavad Kadri Simson ja Urve Palo - tõepoolest, mis saab minna valesti?!
#äriplaan2017 -
TaivoS
Eks see on muidugi eelarveaukude lappimine, millesse tänane valitsus end mässinud on. Investorile saab müüa rahavoogu. Võib olla hea võimalus investorile, kuna viimased IPO-d edukad olnud, kuid kodaniku ning elanikuna ma seda praegust talitamist küll õigeks ei pea. Mida järgmiseks maha müüme, et tasuta Valga-Virtsu buss käima panna?
Kas lihtsam ei oleks teha riiklik konkurss Valga-Virtsu tasuta bussiliini haldamiseks ja siis omanikuna käskida Tallinna Sadamal seal osaleda? Siis saaks öelda, et riigihange ja eraettevõtlus, lisaks saaks sadamat trahvida kui mõni reisija ei mahu bussi peale jne. -
ikaldus
Kas lihtsam ei oleks teha riiklik konkurss Valga-Virtsu tasuta bussiliini haldamiseks ja siis omanikuna käskida Tallinna Sadamal seal osaleda? Siis saaks öelda, et riigihange ja eraettevõtlus, lisaks saaks sadamat trahvida kui mõni reisija ei mahu bussi peale jne.
Selle trahvimise tarvis saab siis Tallinna Sadama alla loodavat TS Bussid OÜ? -
Vaevalt Tallinna Sadama müük oleks praeguses kremlimeelses vasakvalitsuses kõne alla tulnud, kui loodetud eelarvelaekumine oleks olnud ülejäägiga.
Minu arust see vasakvalitsus selle peale lootiski, et iga aasta tuleb ametlikult planeerimata eelarveülejääk piisavalt suur, et see korvaks planeeritud puudujäägi. Ja siis saaks seda paisutada ja paisutada ja paisutada ... -
AGM
See on muidugi huvitav, et riik plaanib kogu IPO-st laekuva raha võtta riigieelarvesse ning midagi ei plaanita jätta ettevõtte arenguks. kuidas neid suurejoonelisi kinnisvaraarendusi tegema hakatakse?
Seda veel vaja, et TS ise maju ehitama ja müüma hakkab, eriti veel tulevase masu ajal. Palju sidruneid seal veel vedeleks. Ongi parem kui krundid proffidele müüvad. Aga eks sadamamehed muidugi tahaks ikka riigirahaga midagi vabal turul vast teha. -
opex
AGM
See on muidugi huvitav, et riik plaanib kogu IPO-st laekuva raha võtta riigieelarvesse ning midagi ei plaanita jätta ettevõtte arenguks. kuidas neid suurejoonelisi kinnisvaraarendusi tegema hakatakse?
Seda veel vaja, et TS ise maju ehitama ja müüma hakkab, eriti veel tulevase masu ajal. Palju sidruneid seal veel vedeleks. Ongi parem kui krundid proffidele müüvad. Aga eks sadamamehed muidugi tahaks ikka riigirahaga midagi vabal turul vast teha.
Mida siis üldse müüma hakatakse, kui paketis üldse mingit kasvulugu ei ole - kahanevaid dividende kahanevast sadamaärist? -
TV3 uudistes väike lõik siis TS ka
Raha suunatakse, siis likviidsusreservi, mis iseenesest riigieelarvet ei tasakaalusta. Järgmine aasta plaanitakse, siis kokku dividendi võtta 68 M EUR - not bääd!
Eks mingi kasvulugu ikka on - läänemerel sõitvate turistide arv kasvab + kinnisvara korralik potensiaal jne. -
Kusjuures tänases ÄPs proua minister ütleb, et tegu on riigi garantiiga ettevõttega. Loodan, et prospektis saab ka kirjas olema, et riik garanteerib igal aastal makstava dividendi. Ega minister ei saa ju ometigi ullikene olla?
-
Mr. Mooney
...Järgmine aasta plaanitakse, siis kokku dividendi võtta 68 M EUR - not bääd!
Äkki plaan ongi välja võtta väga korralik dividend, et dividend yield IPO ajal võimalikult ilus paistaks? -
Cynic
Kusjuures tänases ÄPs proua minister ütleb, et tegu on riigi garantiiga ettevõttega. Loodan, et prospektis saab ka kirjas olema, et riik garanteerib igal aastal makstava dividendi. Ega minister ei saa ju ometigi ullikene olla?
12 punkti. Ma seda kuuldes mõtlesin ka, et milline ja mille kohta see garantii siis antakse. Viimase aja poliitikute tegemisi vaadates ei ole minu arvates riigi enamusosalus ühes ettevõttes küll üleliia kindlust loov tegur, pigem peaks riskimarginaali kergitama :-) -
Jätkame Tallinna Sadamaga siin: https://fp.lhv.ee/forum/invest/131895
-
Hea uudis: Novatours on alustanud IPO ettevalmistamist Warssavis ja Vilniuses, vahendab Leedu ärileht VŽ Poola ärilehte Parkiet. Esialgu on ebaselge kui suur osa aktsiatest müüakse IPO käigus ja kas need on uued aktsiad või olemasolevad aktsiad. WSE esindajad teevad Vilniuses mingi presentatsiooni juba Veebruaris, et selgitada dual-listimist ja reklaamida IPO-t.
Ettevõte on suur ja aktiivselt kasvav, IPO maht võib tulla korralik kui vähegi asjalikum tükk ettevõttest noteeritakse: "In 2007 PEF VI acquired a 71% stake in the company, investing in its further growth. Today Novaturas is the leading travel operator in Lithuania, Latvia and Estonia. Its reliability and reputation, coupled with the Baltic States’ good macroeconomic position and growing consumption, have helped Novaturas become the number one market player in the region. The company’s revenues in 2017 are expected to increase by 25% y/y to c. EUR 125 million, in line with the growth in the number of trips and tickets sold. This will translate to EBITDA of c. EUR 10 million. The outlook for 2018 is equally encouraging – early bookings for next summer are currently three times above the company’s record high."
Tekib üks hea tsükliline jaetarbimise aktsia. -
Hiljuti noteeriti Śiauliu Bankas abiga €3 mio väärtuses Baltic Mill 2-aastaseid 3,5% kupongiga võlakirjasid First North Baltic võlakirjaturul (ISIN: LT0000432007).
Ettevõtet tutvustavas brośüüris on võlakirjade noteerimist nimetatud võimaliku IPO eel-tutvustuseks (lk 16). Viimati räägiti võimalikust IPO-st 2016 aasta lõpul ja siis vihjati, et IPO võib toimuda 3-5 aasta pärast.
Hetkel kuulub 64,75% ettevõttest Amber Trust II S.C.A.-le; 27,75% UAB „RGK Invest“-le ja 7,5% UAB „MNGM Invest“-le.
Kontserni kuulub mitu erinevat teravilja tootmise, müümise ja töötlemisega seotud ettevõtet, s.h. Eestis "Veskimati" kaubamärgi alt tegutsev AS „Balti Veski“. Aastas töödeldakse üle 140 tuhande tonni teravilja ja tooteid müüakse 40-s riigis.
2016/17 revenue € 59 m ja EBITDA € 5,8 m.
Teine Śiauliu Bankas kaasabil toimunud emissioon on Modus Group võlakirjad mida emiteeriti €5 m väärtuses. Intress 5% ja makstakse kaks korda aastas.
"Konglomeraadi" laiahaardeline tegevusampluaa hõlmab autode müüki (BMW, Land Rover, Jeep, Alfa Romeo, Fiat, Chrysler, Maserati, porsche, Citroen, Isuzu, Suzuki, Rolls Royce, SEAT jpt), mobiilsusteenuseid (jalgrataste ja autode sharing) CityBee kaubamärgi alt, UniPark parklateenust, taastuvenergeetikat (biogaas, solar) ja kinnisvara arendust (hotell Vilniuse lennujaamas, automüügisalong).
Grupi 2017 a revenue ca € 290 m ja EBITDA ca € 22 m, töötajaid 670.
Võlakirjadega kaasatud raha eesmärgiks on rohe-energia (solar) projektide realiseerimine Poolas.
Nelja Energia AS teatas strateegiliste alternatiivide kaalumise algusest mis võib lõppeda ettevõtte aktsiate müügiga:VARDAR AS/NELJA ENERGIA AS – STRATEGIC PROCESS – SURVEY OF POSSIBLE SALE
The parent company of Nelja Energia AS (the "Company"), Vardar AS ("Vardar"), which through its subsidiary Vardar Eurus AS holds 77% of the shares in the Company, has initiated a process to survey the interest for a sale of up to 100% of the shares in the Company. Augusta & Co and Superia Corporate Finance have been appointed as financial advisors to this process. The survey is part of Vardar's ongoing review of its structure and exploration of strategic alternatives as referred to in its annual report for 2016 and could lead to some or all of the existing shareholders divesting their shares in the Company.
Any possible transaction will, in addition to the necessary approvals by the owners of Vardar/Vardar Eurus AS, be subject to customary approvals and clearances by relevant public authorities, including any relevant competition authorities.
Ettevõte oleks põhimõtteliselt kohe börsiküps kuna 2015 aasta Juunis noteeris €50 m ulatuses võlakirjasid Oslo börsil.
Tegelikult sobiks see suutäis hästi EE rohe-energia harule Enefit mis samuti on börsile minekuks valmistumas. Juhul kui Tootsi tuulikuplatsidest asja ei saa nt.
Raivo Hein ja Raivo Kütt on teinud ettepaneku erakapitali toel Saaremaa püsiühendus valmis ehitada.Saaremaa silla ehitus maksaks esialgsete arvutuste kohaselt kuni 500 miljonit eurot. Parimal juhul võiks ehitus alata aastal 2020. Sild tasuks end investeeringuna ära umbes 20 aasta jooksul. Plaan oleks viia ka sild börsile. Kas ja kui palju paneks riik õla alla, on hetkel veel lahtine.
Tallinna Sadama IPO plaani võimalik silla IPO väidetavalt ei mõjuta.
Novatours kinnitas meediale saadetud pressiteates ametlikult, et toob aktsiad 2018 aasta jooksul Vilniuse ja Warssavi börsile. Aktsiaid müüakse Poolas, Leedus ja Eestis. Esialgu esitatakse prospekt kinnitamiseks Leedu regulaatoritele ja seejärel tõlgitaks elühikokkuvõtted Poola ja Eesti keelde. Poolas viib emissiooni läbi PKO Bank ja Leedus Swedbank. Hetkel ei antud teada kui palju aktsiaid müüakse ja kas need on olemasolevad või uued aktsiad.
Ettevõtte majandustegevus läheb hoogsalt: Novatoursi suvereiside müük kasvas 40 protsentiReisikorraldaja Novatours 2018. aasta suvereiside müük algas hoogsalt ja varajaste tellijate hulk kasvas võrreldes möödunud suvehooaja esimese müügikuuga ligi 40 protsenti.
...
Aldonise sõnul tuleb 2018 suvehooaja kasv eelkõige uute sihtkohtade - Malta, Tuneesia ja Hispaania Barcelona piirkonna lisandumisest. Samuti Türgi, Bulgaaria, Kreeka, Küprose, Portugali, Montenegro ja Horvaatia reiside mahtude suurenemisest.
„Võrreldes eelmise suvehooajaga kasvavad hüppeliselt näiteks Portugali ja Korfu reiside mahud, kus reisijate arv peaks suurenema enam kui kaks korda,“ selgitas Aldonis. “Ligi 50mne protsendilist kasvu on oodata Montenegro ja Horvaatia suunal ning 30mne protsendilist kasvu Türgi reisidele,“ jätkas ta.
Pigu Grupp (Kaup24.ee) soovib jätkata agressiivse kasvuga: MCI.TechVentures 1.0 investeeringud aitavad e-kaubanduse turuliidril, Pigu grupil, kahekordistada käivet ning jõuda planeeritud 100 miljoni eurose käibeni järgneva paari aasta jooksul. Ja ka väike ülevaade praegusest tegevusest: Baltikumi suurim e-pood alustas aastat kliendisõbraliku hinnakampaaniaga.
Uuendatud IPO pipeline:Source # Company Size Date Exchange List link 1 Bondkick OÜ sündikaat XBK (krüptoraha) €2,5m Alates 06.11.2017 kuni täismärkimiseni hetkel kestmas Bondkick Exchange ??? Võlakirjad link ??? Medical Pharmacy Group €4-5m ASAP/2018 NASDAQ Tallinn First North 2 AS Tallinna Sadam €40-75m 2018 H1 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 3 Modus Group €5m 2018 H1 NASDAQ Vilnius First North Baltic Bonds link 4 Novatours €50-100m 2018 / 2020 NASDAQ Vilnius/WSE Põhinimekiri 5 Võlakirjad ??? ??? 2018 NASDAQ Tallinn Võlakirjad link 6 TKM1T lisaemissioon €50-100m 2018 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 7 ??? Enefit Taastuvenergia OÜ €200-500m 2018 H2 / 2019 ??? NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 8 Arricano / Porto Franco €100-300m 2018 / 2019 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 9 Electroair OÜ €15m ? 2018 / 2020 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 10 AS EVR Cargo €50m 2018 / 2020 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 11 Inbank €75-200m 2019 H2 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 12 Luminor ??? 2020 – 2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri 13 Tavid AS €110-150m 2019-2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 14 Cleveron AS €25-50m 2020 – 2022 NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 15 Baltic Mill €10-25m 2020 – 2025 NASDAQ Vilnius Põhinimekiri link 16 Saaremaa Silla Ehitamise AS €200-€500 2025+ ??? NASDAQ Tallinn Põhinimekiri link 17 Lemeks Grupp €20-500m 2025+ ??? NASDAQ Tallinn Põhinimekiri ??? Citadele Bank €125m 2015 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/LSE Põhinimekiri ??? Eco Baltia €15-25m 2012 tühistas IPO tänu "ebasoodsatele turuoludele" NASDAQ Riga/WSE Lisanimekiri/ Põhinimekiri link ??? Pigu Grupp ??? Poola PE MCI Capital S.A. Võib paari aasta pärast spin-offida NASDAQ Baltics/WSE Põhinimekiri GRAND TOTAL 17+ €1096,5-2727,5m NASDAQ Tallinn/ Riga/ Vilnius/ WSE/ LSE Põhinimekiri/ Lisanimekiri/ First North/ Võlakirjad -
Natuke IPO-kandidaatidega seotud uudiseid:
....
Tänud momentum. -
Teder loodab Porto Franco hoonekarbi valmimist sügiseks
Ärimees Hillar Teder loodab Porto Franco kaubanduskeskuse hoonekarbi valmimist sügiseks.
"Praegu käivad betoonitööd, alusplaadi valamine on suur töö. Loodame karbi püsti saada sügiseks, mille järel on juba palju neid, kes soovivad sisetöid teha," rääkis Teder BNS-ile.
Ta lisas, et täiendava investori valik veel käib. "On neid, kes tahavad omandada 50 protsenti, on neid, kes 40 protsenti. Eks tahame teha sellest sellise "Eesti asja"," ütles Teder.
Mullu septembris sai selgeks, et Tallinnasse sadama lähedale rajatava kaubanduskeskuse Porto Franco projekteerimis- ja betoonitööd teostab Nordecon Betoon OÜ (NOBE) ja Kontek Int AS-i konsortsium.Kolme maa-aluse ja viie maapealse korruse projekteerimise ja betoonitööde maksumus on ligikaudu 31 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, teatas Nordecon mullu sügisel börsile.
Rajatav kompleks koosneb kolmest maa-alusest ning viiest maapealsest korrusest ning selle kogupind on umbes 150 000 ruutmeetrit.
Projekti on omapoolse kaasinvesteeringu teinud teiste seas ka Lembit Lumbi OÜ Bonaares ning Heldur Meeritsa OÜ Amalfi.
Allikas: BNS
Kui investor leitakse börsiväliselt, siis üks ettevõte kaob börsi "eeskojast" ära.
Esimesest Veebruarist võeti First North võlakirjade nimekirja kauplemisele Mainor Ülemiste värskelt emiteeritud võlakiri (5,5% 5Y bond, ISIN: EE3300111343): Nasdaq tervitab Mainor Ülemiste uut võlakirja First North turul...
”Meie eelmisest võlakirjade emissiooni kauplemisele võtmisest on möödas üle kahe aasta ning Mainor Ülemiste jaoks on uue emissiooni viimine First North’ile loogiline areng. Soovime kaasata ka tulevikus finantseerimist kapitaliturgudelt võlakirjade või aktsiate vormis ning olla nähtav ka võimalikele uutele investoritele,” ütles Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak. Ta lisas: ”Käesolev emissioon võetakse kauplemisele Nasdaq Balti alternatiivturul First North, kuid tulevikus ei ole välistatud väärtpaberite noteerimine avalikul turul ehk Nasdaq Balti võlakirjanimekirjas, kui projektide ja emissioonide mahud kasvavad.“
...
Pole kahtlustki, et Ülemiste linnaku arendamine on mahukas ja kiirelt arenev. Tõenäoliselt näeme kaugemas tulevikus ka arendusettevõtte aktsiaid börsil, kuigi veel huvitavam oleks kui linnakus tegutsevad ettevõtted hakkaks oma kasvu- ja kapitalivajaduste rahuldamiseks aktsiaemissioone tegema.
Läbi uue investori osaluse võib (osalisetl) börsile jõuda Tallinna TV: Tallinna TV kaalub maine parandamiseks erainvestori kaasamistTallinna Televisioon ei ole müügis, kuid peetakse konsultatsioone erainvestori kaasamiseks, millega soovitakse kanali mainet parandada ja tuua programmi tugevdamiseks lisaraha.
Tallinna linnapea ja Tallinna TV nõukogu esimees Taavi Aas (Keskerakond) ütles, et kindlasti pole Tallinna TV müügis, nagu väitis Õhtuleht, kuid kinnitas konsultatsioone partneri kaasamise üle.
"Tallinna TV müük on õhku lennanud pooltõde, mida on keeruline kinni püüda. Tõde on see, et me otsime partnerit, aga iseküsimus on, kas see õnnestub ja kui õnnestub, kas siis suudetakse tingimustes kokku leppida," ütles Aas ERR-i uudisteportaalile.
...
Erainvestori kaasamise mõte on üheltpoolt mainekujunduslik, et tuua Tallinna TV välja Keskerakonna propagandakanali kuvandi alt ja laiendada nii võimalikku vaatajaskonda. Teisalt aitaks erainvestor tuua kanalile juurde lisaraha programmi tugevdamiseks.
Kinnitamata andmetel on kõnelusi peetud Ekspress Grupi suuraktsionäri Hans H. Luigega, keda ERR-il ei õnnestunud reedel telefonitsi tabada.
...
"Hetkel on käimas intensiivne töö uue juhatuse poolt programmi uuendamisel ja kanali maine parandamisel. Kanali tervikliku ega ka osalise müügi ettevalmistamisega me hetkel ei tegele," teatas Pukk.
Tallinna TV vastu on Puki kinnitusel huvi tundnud suuremad meediaorganisatsioonid, kuid linn ei ole erainvestori kaasamist otsustanud.
"Ega Eestis ju ei ole ülearu palju meediakanaleid, kes võiksid osta ühe televsioooni ja kes suudaksid ka sellist ostu finantseerida. Siin on välja käidud näiteks Ekkspress Grupi juhi nimi ja ega neid organisatsioone ju palju ei ole," rääkis Pukk.
Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas lisaks Ekspress Grupile on Tallinna TV vastu huvi tundnud ka Eesti Meedia, ütles Pukk, et kosilasi leidub igasugustest organisatsioonidest.
Eelmine aasta oli kanali dotatsiooni kogumaht ca 3,5 miljonit Eurot, samal ajal kui reklaamitulu õnnestus teenida kõigest 62 989 EUR.
Leedu ärileht VŹ vahendab teadet, et Novatours toob börsile kuni 66% ettevõtte aktsiatest. Plaanitakse müüa ainult olemasoleva investori aktsiaid, uusi aktsiaid ei emiteerita. Soovitakse müüa 50% firma aktsiatest ja kui nõudlus on tugev, siis müüb suurinvestor veel 16% aktsiatest (Enterprise Investors omab hetkel 70,72% aktsiatest). Spekuleeritakse, et ettevõtte väärtus on üle 60 miljoni Euro. Novatoursist võib saada hea dividendiaktsia, sest soovitakse välja maksta 70-80% netokasumist.
Huvitaval kombel on Nasdaq Vilnius juba andnud tingimusliku aktsepti aktsiate noteerimiseks börsi põhinimekirjas. Noteeritakse 7,807 miljonit aktsiat ja esimene kauplemispäev oleks 21 Märts.
Uusemissioonide (nii aktsiate kui ka võlakirjade) turgu näeb atraktiivsena ka Redgate Capital kellele väljastati just investeerimisühingu tegevusluba -
Viimast LHV Investeeri! väljaannet lugedes mulle küll ei jäänud muljet et börsile minek nende esimene valik oleks, pigem last resort. @Alexela
-
Deutsche Oel & Gas S.A. on vahepeal selgitanud põhjuseid miks NASDAQ Riga keeldus aktsiate noteerimisest:
Deutsche Oel & Gas S.A. intends to file repeated application to admit for trading shares on Nasdaq Riga First North Market
06 October 2017
Obstacles preventing admission to trading identified
Repeated application to be filed until end of 2017
Luxembourg, 6 October 2017: The management of Nasdaq Riga and Kay Rieck, CEO of Deutsche Oel & Gas S.A. (DOGSA) met in Riga to discuss the reasons preventing admission to trading of B class shares on Alternative Market First North. The parties identified a list of issues which shall be improved when the company will file for repeated application.
Kay Rieck, Chairman of the Board of Deutsche Oel & Gas S.A., said: “We highly appreciate the positive attitude, readiness to cooperate and personal approach of Nasdaq Riga. The requirements identified by the stock exchange are acceptable and will be fulfilled. The status of a public company will materially increase value to our shareholders, therefore we remain committed to file for a new application until the end of this year.”
Rainer Klee, Head Accounting and Controlling of Deutsche Oel & Gas S.A., said: “The status of a public company will benefit the credibility of Deutsche Oel & Gas S.A. and may allow to decrease financing cost, thus benefitting our shareholders. Admission to trading on a stock exchange requires to adjust to transparency and certain corporate governance standards. Tight cooperation with Nasdaq Riga will allow us to learn and plan our future in capital markets.”
Põhjus paistab (börsi arvates) olevat seotud ebapiisava läbipaistvusega. Kuid tundub lahendatav probleem olevat.
13 NOV nt määrati Rainer Klee CRO-ks: Deutsche Oel & Gas S.A.: Rainer Klee appointed Chief Risk Officer
Samuti teatas ettevõte 29 NOV, et konsolideeris oma keeruka aktsiate eri klasside süsteemi lihtsamaks, kusjuures eraldi rõhutatud, et see on Riias listimise ettevalmistus: Deutsche Oel & Gas S.A.: Conversion of share classes and completed issue of bonus shares27 November 2017
Class B, C and E shares have been converted to class A shares
Issue of over 2.4 million bonus shares
Luxembourg, 27 November 2017: Following the decision taken at its extraordinary General Meeting held on 29 June 2017, it has been established via a notarial declaration that Deutsche Oel & Gas S.A. shall convert all 219,564,308 Class B shares, 10,000,000 Class C shares and 24,000,000 Class E shares into a total of 253,564,308 Class A shares. This measure is part of the preparations for the planned listing in Riga.
In addition, pursuant to Article 6 of the Company’s articles of association, it has been determined via a notarial declaration that Class A bonus shares shall be issued to all shareholders of former Class B and Class C shares. The principal shareholder of the Company and the Company itself are excluded from this distribution. The bonus shares shall be issued by means of a notarised capital increase of the company through the capitalisation of carried forward profits. In total, 2,435,652 Class A bonus shares are being issued to former Class B and Class C shareholders. The subscribed capital of the company is now EUR 502,435,652, split into 377,435,652 Class A shares and 125,000,000 Class D shares.
Kuigi B, C ja E klassi aktsiad konsolideeriti juba varem A klassi aktsiateks, siis 15 DEC konverteeriti suur osa A-klassi aktsiatest omakorda D-klassi aktsiateks millel muuhulgas on peal keelumärge müümiseks kolme aasta jooksul pärast emiteerimist, ilma nõukogu otsuseta. Ehk suuromanik on läinud vabatahtlikult lock-up´i: Deutsche Oel & Gas S.A.: Conversion of 208,837,736 Class A shares into Class D shares documents voluntary undertaking to commit to lock-up within the scope of the planned listing15 December 2017
Luxembourg, 15 December 2017: In preparation for the planned listing in Riga, a total of 208,837,736 Class A shares were converted into Class D shares by notarial deed on 13 December 2017.
By taking this measure, the main shareholder Alecto Ltd. (158,162,655 shares; controlled by Kay Rieck) has underlined its willingness voluntarily to undergo a long-term lock-up period. In accordance with the company’s Articles of Association, Class D shares can be sold only with the consent of the Board of Directors over a period of three years from their date of issue. At Kay Rieck, this voluntary lock-up period comprises a total of four years.
In addition, the Class A shares of Deutsche Oel & Gas S.A. (50,451,735 shares) and of Deutsche Oel & Gas I S.A. (223,346 shares) were also converted into Class D shares. As a result of the successful conversion, the company’s subscribed capital of EUR 502,435,652 is now divided into 136,068,810 Class A shares and 366,366,842 Class D shares.
Värskemaid uudiseid pole avaldatud mis annaks aimu kui kaugel noteerimine olla võiks.
Võttes arves ettevõtte eelnevaid samme, siis tõenäoliselt lähedal. Ettevõtte võib lisada pipeline´i.
Teine uus ettevõte pipeline´s on samuti vähemalt osaliselt gaasiga seotud.
LHV investeerimisajakirja "Investeeri" 2018 aastakäigu esimeses numbris räägib võimalikust börsile minekust Alexela:Penioniraha on üks võimalus
Hetkel on ettevõtete hinnad maailmas üldiselt kõrged, sest oluliste riikide majandused kasvavad. Ka Eesti majanadus kasvab. Kruusi ajal, kui majandus kängub, võivad ettevõtete hinnad olla tõepolest madalamad, paradoks on aga selles, et siis on raske finantseerijat leida, sest kraanid keeratakse kinni.
Andres Laane sõnul on finantseerimisel kaalutud erinevaid variante. Kontsernil endal ei ole nii palju vabu vahendeid, et tehingut otsast lõpuni ise finantseerida. varem panganduses töötanud Laane tunneb rahandust hästi. Summa, mida investeeringuks on vaja, ulatub üle 20 miljoni euro. variante rahastamiseks on mitmeid: võib võtta laenu, minna börsile, kaasata riskikapitali jne. Laane võtab kõik üksipulgi lahti.
Börsile minek on aeganõudev protsess, mis võtab vähemalt poolteist aastat. "Lisasks on 20 miljoni euro kogumine päris keeruline, börs on ebalikviidne," sõnab Laane. Riskikapitali kaasamisega kaasneks osaluse loovutamine. Tihtilugu peetakse riskikapitali eeliseks seda, et ettevõtte juhtkonda lisandub oskusteabega inimesi. "Oleme ju ise kütuseäri parimad spestialistid," lisab Laane.
Kõige loogilisem oleks võtta laenu. "Aga laenuraha on lühike. Kui midagi läheb viltu, siis võib laenuandja muuta tingimusi," ütleb Laane. Kuigi majandusel läheb hetkel hästi, tuleb mingil perioodil kindlasti surutis, mis muudab Eestis tegutsevad välispangad kindlasti ärevaks. "Kujutame ette, et oleme pangana andnud laenu Slovakkiasse. Kui seal peaks puhkema kriis, siis ükskõik mida ka ei räägitaks, me tahaks oma raha kohe sealt ära tuua," viitab Laane.
kõige mõistlikum oleks tema sõnul sellist tehingut rahastada Eestis tegutsevate pensionifondide abil. "Pensionifondide rahastus on pikk ja aitab pikaajalist äri teha turvaliselt," räägib Laane. Pensionifondid küsivad ka infot, mida laenuandjad ei küsiks. See aitab asju mõista. "Raha hind ei ole erinev, aga pikaajaline stabiilne koostöö on seda väärt, et kasutada pensioniraha," sõnab Laane.
Pensionifondide raha kasutamine tehingute finantseerimisel on üsna uus nähtus. Algust tejti sellega umbes pool aastat tagasi. Andreas Laane hinnangul on see positiiven, sest nii on Eesti kohaliku rahastaja näol olemas alternatiivne pakkumine ja pensionifondidel on võimalik teha ka häid tehinguid. "Ma usun, et pensionifondid käituvad ehk pareminigi kui välispangad," lisab Laane. Ta ei salga, et kui tehing Euro Oiliga õnnestub, siis on Alexelal plaan minna edasi ka börsile, kuid sellega ei kiirustata.
Nagu teame praeguseks, siis avalikustati tehing Euro Oil-ga, kuigi 100% pole tehing veel õnnetsunud, sest AFAIK regulaatorid pole koondumist veel kinnitanud. Alexela Oil tanklaketi 9 kuu käive oli üle 103 miljoni euro (+13%) ja kasum 3,3 miljonit eurot (unch.).
Alexela on laiahaardeline (tööstus/energeetika) konglomeraat ja gruppi kuuluvad:
* Alexela Oil
* OmaKoduMaja
* Tiki Treiler
* Kiviõli Keemiatööstus
* Alexela Energia
* Zincpot
* Bestnet
* Gaasienergia
* Alexela Logistics
* Balti Gaas
Neist börsile võiks tulla ja/või kapitali vajada lähiajal näiteks:Alexela Oil
www.alexelaoil.ee
Asutatud 1993
Põhitegevus
- Bensiini ja diislikütuse jae- ja hulgimüük; autogaasi jaemüük 25 tanklas.
Olulised faktid
- 71 tanklat, millest 22 omavad tanklapoodi.
- 69 000 aktiivset kliendikaardi kasutajat, kellest 4 500 on ärikliendid (29 000 kaarti) ning 40 000 erakliendid.
- Töötajaid on ettevõttes üle 130.
- Ettevõttel on rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2008 sertifikaat.
(Alexela Oil kohta vt. diskussioon eelnevast)Balti Gaas
www.baltigaas.eu
Asutatud
- 2008
Põhitegevus
- Regionaalse LNG (veeldatud looduslik gaasi) terminali rajamine Paldiski lähedale.
- Soojus- ja elektrienergia tootmine.
Olulised faktid
- Regionaalse terminali ehitus on planeeritud mahutavusega 160 000 m3 ja valmimistähtajaga 2018. aastaks.
Oodatav investeeringute maht
- Kuni 280 000 000 eurot esimeses etapis.
Eelmise aasta Veebruaris teatas EL, et ei anna raha Alexela LNG terminalile. LNG terminali ja/või sellega seotud taristu ning sidusettevõtete investeerimisvajaduse katmiseks on võimalik kaasata kapitali börsilt.Paldiski Arendamise
www.omakodumaja.ee/paldiski
Asutatud
- 2006
Põhitegevus
- Tööstus- ja teenindussektori kinnisvara arendamine Paldiskis.
- Leetse Rannaküla arendusprojekt ja Paldiski Tehnopargi arendus.
Mehis Rump / mehis@alexela.ee/ +372 50 21 450
Nikolai Pitšugov / nikolai@alxela.ee /+372 50 68 119
Äsja teatati uudist, et Alexela plaanib kohaliku võimu ja partnerite toel Paldiskisse massiivset arendust: tööd peaks saama 3000 inimest13 aasta jooksul tahavad Team Paldiski nime taha koondunud ettevõtted tuua piirkonda miljardi euro väärtuses investeeringuid.
Eile õhtul kogunenud Lääne-Harju vallavolikogus tegi otsuse osta ligi 70 000 euro eest osalus äriühingus Team Paldiski, mis plaanib loodava tööstuskeskuse ja seda toetava infrastruktuuri ehitamisega tuua kümmekonna aasta jooksul Paldiskisse miljardi euro väärtuses investeeringuid. Ettevõtmise teeb ühelt poolt ambitsioonikaks prognoositav rahasumma ja arendusplaanid, kuid teisalt tähendab valla investeering Eestis harukordset koostööd eraettevõtlusega. Osapoolte sõnul on asjaajamine era- ja avaliku sektori (PPP) koostöö formaadis Eestis esmakordne.
Investeeirngute võimalik maht miljard Eurot eeldab suurt investorite koondpanust ja mõistlik kaasata kapitali börsilt.Baltic Exchange
Asutatud
- 2006
Põhitegevus
- Londonis paarkümmend aastat tagasi suuremas osas hävinud Baltic Exchange´i hoone üles ehitamine Tallinnas. Baltic Exchange´i hoone valmis 1903. aastal Londonis, kuid sai rängalt kannatada 1992. aastal toimunud IRA pommirünnaku tagajärjel.
Olulised faktid
- Baltic Exchange´i fassaad ning peamine kauplemispõrand transporditi pärast IRA terrorirünnakut konteinerites Londonist Eestisse ning ootab nüüd üles ehitamist.
- Kokku plaanitakse kasutatava pinnana rajada 44 116 m2, sellest ligi 7000 m2 moodustaksid elamispinnad ning 27 067 m2 äripinnad. Parkimine on planeeritud 10 125 m2 alale.
Baltic Exchange'i kontaktid
Mehis Rump / mehis@alexela.ee / +372 50 21 450
Kersti Väinsalu / kersti@alexela.ee / +372 50 65 993
Kinnisvaraprojekt pole küll eriti suur, kuid kuna grupil on palju investeerimisplaane, siis võimalik kaasata lisakapitali börsilt.
Vahepeal on meediaga suhelnud Eesti Energia juht Hando Sutter kes kinnitab jätkuvat börsiks valmistumist Enefit Green osas: Sutter: börsile läheme siis, kui raha on reaalselt vajaEesti Energia juht Hando Sutter ütles, et kontsern pole maha matnud kava minna tütarettevõttega Enefit Green börsile, kuid kapitali ei kaasta enne, kui on reaalne vajadus.
"Selle IPO-ga on nii, et me kaasame kapitali siis, kui meil on seda kapitali vaja. Ehk kui läheme reaalselt tegema oma uutesse projektidesse sellises mahus investeeringuid, et meil on päriselt raha nendeks investeeringuteks vaja," ütles Sutter teisipäeval ajakirjanike küsimustele vastates.
"Teine väga oluline asi on anda tulevastele aktsionäridele selge sõnum, kuidas seda raha kasutatakse. Tehniline valmisolek [börsile minekuks] on meil päris hea. Suudame seda kiiresti teha. See õige moment sõltub neist kahest asjast," lisas ta.
Kuigi EE üritab tagasi lükata väidet, et Enefit Green börsileminek viibib Tootsi tuulepargi kohtuvaidluste tõttu, on tegelikkuses viivitus tingitud ikkagi peamiselt sellest. Meeldetuletuseks värskemat infot kohtusaagast ja ajajoon sündmustest.
Suure kapitalivajadusega tuule-energia investeerimisprojekt mis samuti võib Tootsi ammendunud turbaväljadele tekkida, on Eleoni tehnoloogial põhinev tuulepark. Eleon teatas just, et kavatseb elektrit WePower portaali kaudu ette müüma hakata: Eleon loodab müüa tulevaste tuulikute elektrit portaali kaudu ette. Kuigi toorme ette-müük (kauba)börsil viitaks nagu futuuritehingutele, siis WePower veebileht jätab väikese võimaluse avatuks, et seal platvormil paiknevates projektides saavad osaleda ka investorid.
Tõenäoliselt sõltub see projektist ja müüjast. Järelikult ootame edasisi uudiseid.
Ette on võetud põhjalikum Eesti kapitalituru analüüs: Rahandusministeerium käivitas Eesti kapitalituru uuringuprojektiSel nädalal alustas rahandusministeerium Eesti kapitalituru diagnostikaprojekti. Uuringuga hinnatakse siinse kapitalituru hetkeseisu ja tehakse analüüs võimalike arengutõrgete ja parandamist vajavate kohtade tuvastamiseks.
Projekti toetavad Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
Eesti kapitalituru ülddiagnostika katab olulisemad kapitalituru aspektid ning selle läbiviimisse on kaasatud kõik peamised turuosalised. Projekti raames vaadatakse üle ka kapitaliturgu puudutav õiguslik ja regulatiivne raamistik.
...
Projekti esimene etapp hõlmab kapitalituru ökosüsteemide, teiseste andmete ja turustatistika uuringut ning intervjuusid enam kui 40 turuosalisega. Töö raames uuritakse ka kapitaliturgu mõjutavat õiguslikku ja regulatiivset raamistikku.
...
Projekti lõplik kasusaaja on rahandusministeerium ning ettevõtmise tehnilist koostööd rahastab Euroopa Komisjon struktuurireformi tugiteenistuse kaudu. Diagnostikaprojekti teostavad konsultatsiooniettevõte Civitta, advokaadibüroo Sorainen ja kommunikatsioonibüroo JLP. Diagnostikaprojekti lõpptulemused ja ettepanekud edasiste tegevuste kohta valmivad tänavu augusti lõpuks või septembri alguseks.
Projekti koduleht http://srss.ee.fazanas.serveriai.lt/ ning sealt kick-off meeting slaidid: -
Pole vist veel mainitud siin, ElectroAir OÜ plaanib ka paari aasta jooksul börsile minna: https://majandus24.postimees.ee/4414715/kosmosetoostus-harjumaal-teenindab-nii-lufthansat-kui-airbusi
-
madis43
Pole vist veel mainitud siin, ElectroAir OÜ plaanib ka paari aasta jooksul börsile minna: https://majandus24.postimees.ee/4414715/kosmosetoostus-harjumaal-teenindab-nii-lufthansat-kui-airbusi
On küll mainitud.
Eelpool IPO pipeline tabelis nr 9. kohal.
Tallinna Sadam on börsile jõudmisele üsna lähedale jõudnud - heakskiit Vabariigi Valitsuselt on praeguseks saadud:
* Simson sai valitsuselt volituse kolmandik Tallinna Sadamast börsile viia
* Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. märts 2018Kadri Simson
Valitsuse istungil otsustas valitsus ära selle, et majandus- ja taristuministrile anti volitused Tallinna Sadama aktsiate avaliku pakkumise korraldamiseks Tallinna börsil. Ja nagu pikalt teada, siis Tallinna Sadama vähemusosaluse noteerimine Tallinna börsil on kokku lepitud valitsuse tegevuskavas. Esimeste sammudega siis sellel suunal me ka oleme alustanud.
Tänase otsuse tulemusena suureneb Tallinna Sadam aktsiakapital kuni 75 404 968 uue aktsia võrra. Need emiteeritakse ja Eesti Vabariik loobub nende aktsiate märkimise eesõigusest.
Aktsia nimiväärtus on üks euro ja kokkuvõttes suureneb sadama aktsiakapital kuni 263 miljoni euroni. Aga see üks euro ei ole see hind, mis märkimisel kujuneb. Sellest hinnast me praegu veel ei räägi. Kõik omal ajal. Täpsem info saabub siis, kui kui on jõutud ajaliselt sinnamaale. See sünnib selle aasta esimesel poolel.
Tallinna Sadama aktsiate avaliku pakkumise korraldamiseks sõlmitakse siis leping. Lepingu üks pool on Vabariigi Valitsus, Eesti Vabariik, ja seda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Lepingu osapool on ka aktsiaselts Tallinna Sadam. Ja aktsiate pakkumise globaalsete koordinaatorite ja pakkumise korraldajate vahel sõlmitakse märkimisleping. Ja see kolmas osapool on siis nii Eesti kui ka rahvusvahelised pangad.
Märkimisleping määratleb IPO läbiviimise tingimused, ta määratleb ka meie korralduslikud üksikasjad. Täna arutati ka seda, et avalikule müügile järgneva vahetu järelturu stabiliseerimise tingimused on ka olemas.
Nüüd, miks Tallinna Sadam läheb börsile? Siin on mitu põhjust. Esimene põhjus on see, et me näeme seda kui rahvaaktsiat ja dividendiaktsiat. See annab Eesti inimestele võimaluse investeerida oma sääste Eesti majandusse.
Tallinna Sadam on stabiilne ja hästi kapitaliseeritud ettevõte ja tal on viimase kümnendi puhul ette näidata väga stabiilne dividendimaksete ajalugu. Nii et me usume, et ta on populaarne ka jaeinvestorite seas, aga loomulikult loodame me, et märkima tulevad ka institutsionaalsed investorid ning et nii mõnigi Eesti inimeste pensionifond leiab, et see on usaldusväärne koht, kuhu investeerida.
Miks ta on usaldusväärne? Sellepärast et Tallinna Sadamal on neli tegevusvaldkonda. Need on reisijad, kaup, laevandus ja kinnisvara. Ehk baas on päris lai.
Ja investeerides Tallinna sadamasse on Eesti inimestel võimalik ennast läbi selle sammu tihedamalt seostada Eesti majanduse edasise käekäiguga.
Ka riigi mõttes on aktsiaemissioonil oma mõte sees. Esiteks, ettevõtte juhtimine on väga palju selgem ja me oleme juba teinud ka seaduses muudatusi, mis viivad selle riigivaraseaduse börsiettevõtte reeglitega kooskõlla, sest Tallinna Sadama enamusosalus jääb riigile. Teiseks, see muudab Eesti regioonina atraktiivsemaks. Kui Tallinna Sadama vastu on piisav huvi, siis sellest võidavad ka teised Tallinna Tallinna börsil kaubeldavad aktsiad. See toob siia laiemat tähelepanu ja tõstab mainet. Ka Tallinna börsi puhul, kus on mõneti olnud küsimuseks kauplemisaktiivsus, siis kindlasti ühe tugeva aktsia lisandumine aitab Tallinna börsil elavneda.
Lõpetuseks, börsile viimine aitab ettevõtte väärtust suurendada ja aitab suurendada investeerimisvõimalusi nii meie inimestele ja pensionifondidele kui ka tuua siia Euroopa ja lähemalt Põhjamaade investoreid. Aitäh!
Leedus on toimumas omapärane IPO-ks valmistumise protsess kus tervise- ja spordiandmete blockchain ettevõte Lympo jagab 20% ettevõtte aktsiatest LYM token´ omanikele (LYM/BTC kaubeldakse Kucoin börsil).
Hold on to your helmets: We are distributing company shares to LYM token holders
Lithuanian Startup Kicks off New Coin Model, Mulls IPO
LYM krüptovaluuta whitepaper leitav Lympo kodulehelt.
Kellel suurem huvi (Leedu) ICO-de vastu, siis siin nimekiri kümnest Leedu ICO-st millel 2018. aastal silm peal hoida -
Kuidas on kogemus dividendide jagamisega pärast IPOt? Nt Tallinna Sadam, kas esimesed dividendid väikeaktsionäridele jäävad kindlasti 2019 aastasse?
-
Ei tea kas 2019'ki midagi saab kui riik enne ipot sadama kassa tühjaks tõmbab.
-
https://majandus24.postimees.ee/4472413/valitsus-ootab-tallinna-sadamalt-netodividende-30-miljonit-eurot
-
Huvitav muidugi kus see dividendide kasv peaks tulema kui kasumit ei saa investeerida vaid tuleb minimaalselt 70% välja köhida
-
poolteist
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/19/riik-votab-ettevotetest-157-miljonit-dividende
Riik võtab kogu jaotamata kasumi Tallinna Sadamast välja. Enne IPOt keeratakse ilmselt lambipirnid ka välja. -
IPO-st saadud raha läheb erakorraliste dividendidena riigile.
-
Simson seletas, et see on signaal investorile - ettevõte maksab hästi dividende.
-
Vanaema
Simson seletas, et see on signaal investorile - ettevõte maksab hästi dividende.
Vaadake, asi on nii, et sellise teadaoleva majandusteooria ja -praktika sees on veel teised - SUUREMAD - majandusteooria ja -praktika. Aga nendest saavad aru ainult UP ja KS oma nõunikega. Neid nõunikke tahaks muidugi ausalt öeldes täitsa näha/kuulata. -
Vanaema
Simson seletas, et see on signaal investorile - ettevõte maksab hästi dividende.
See on sama kvaliteediga vastus, nagu see, et Teletorni müümisel saab selle eest küsida hästi palju raha, kuna sealt paistab kaugele, kui vaenlane läheneb. -
Tänu hiigeltehingule sai börsikõlblikuks ka Eesti Energia tütarfirma Enefit Green, millega plaanitakse juba peatselt börsile minna. «Ma arvan, et 2019. aasta teine kvartal võiks olla see, kui Enefit Greeni noteerimine toimub,» kommenteeris peaminister Jüri Ratas. https://majandus24.postimees.ee/4499721/juri-ratas-avalikustas-millal-voiks-enefit-green-borsile-minna
-
Pärast uue AS Eesti Loto tegevjuhi nimetamist kurssi börsile pole võetud, vähemalt mitte uue tegevjuhi enda poolt - kõik sõltub poliitilistest tõmbetuultest.
ERR: Eesti Loto uus juht: iga hinna eest ei saa inimestelt raha välja pigistadaNovembrist Eesti Loto juhina alustav Riina Roosipuu ütles intervjuus ERR-ile, et turundus ja müük on tema tugevus, kuid sellega ei saa minna nii kaugele, et igaühe käest ja iga hinnaga raha kätte saada. Ta lubab kauaoodatud uut kesksüsteemi, kodulehte ja uusi mänge.
…
Q: Kui pärast riigikogu valimisi helistab teile rahandusminister ja küsib arvamust Eesti Loto erastamise või börsile viimise kohta, siis mis te vastate?
A: Ma väga ei usu, et ta seda kõnet mulle teeb. Eesti Loto on rahandusministrile oluline kui riigieelarveline panuseandja. Ka paljudes muudes riikides on loto riiklikult kontrollitud, et tagada lotomängimise usaldusväärsus ja kontrollitus just selle sõltuvusprobleemi kontekstis. Oleks natuke suur risk ja minule teadaolevalt ei ole Eesti Lotol rahaliselt küsimust, et peaks börsile minema või raha juurde hankima.
Poliitilistest tõmbetuultest sõltub ka Air Balticu võimalik või võimatu börsile "lendamine". Nimelt mitmed allikad viitavad CEO Gaussi intervjuule prominentses ATW-s ("Air Transport World", 50 aastat ilmunud lennunduse sektori ajakiri) Farnborough Air Show´l, kus ta mainis, et ettevõtte privatiseerimise protsess on faktiliselt käimas ja IPO võib olla üks variantidest (kuid strateegilise investori leidmine oleks kõige ideaalsem variant):“The election is in 80 days and I do not expect any announcements before a new government is formed, but that [privatization] process is going on,” airBaltic CEO Martin Gauss told ATW on the sidelines of the Farnborough Air Show.
Gauss said an IPO is one potential outcome. “There is also an option for the airline to go public. We would likely see that in spring or summer next year if something is happening. There is no urgency because we have placed the [A220] order with the financing abilities we have today. It’s an option, but it is not something that is decided.”
An IPO could be well timed, because airBaltic is set to deliver its strongest ever performance in 2018, further-improving on 2017’s record figures.
Vt ka StandbyNordic, CH-Aviation, Aviation Week Network jmt.
Kui Air Baltic tuleb börsile ja IPO toimub, siis saab see juhtuma kusagil aasta pärast, nii 2019 suvel. Läti üldvalimised on ca 3 kuu pärast, enne seda mingit sisulist uudist oodata ei ole mõtet. 80% ettevõttest omab hetkel Läti valitsus ja alates 2017. aastast omab 20% Taani (väike)investor Lars Thuesen.
Air Baltic oleks Balti börsi elustamiseks ülivajalik suure turuväärtusega kasvuaktsia. Kasvuaktsiaid on viimastel aegadel üldse vähe olnud, rääkimata siis vähegi suurema turuväärtusega ettevõtte (pidevast, agressiivsest) kasvust. Gaussi sõnul on 2018 aasta juba praegu YOY edestanud senise rekordaasta 2017 majandustulemusi, samuti reisijatenumbreid:“We have had a very successful start to 2018, beating our best year in 2017 in terms of passenger numbers and financial results. We are ahead of our revenue and profit targets for the year. The numbers are looking good, despite the fact that fuel prices are going up. Each time we use an Airbus A220 instead of an older aircraft, we are making a cash saving on fuel. We don’t see a drop-in demand on the passenger side,” Gauss said.
-
Erastamiskarussell on käima lükatud
Reedel leiti Balti ühinemiste ja ülevõtmiste ja erakapitali foorumil (Baltic M&A and Private Equity Forum), et Tallinna Sadama IPO on regioonis erastamisele hoo sisse lükanud.
Keskpäevases paneelis vahetasid mõtteid Vilniuse linna "CEO" Povilas Poderskis, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Nasdaqi Balti turgude juht Indars Aščuks. Selgesti joonistus välja, et ärikultuuri poolest Balti riike ühte patta panna endiselt ei saa. Poderskise kirjeldus olukorrast Leedus peaks mõjuma kainestavalt kõigile sinnapoole vaatavatele investoritele.
"Erastamisel on halb maine ja Leedu poliitikud on äri vastased. Ainuke valguskiir on siin Vilnius, kus on praegu võimul liberaalid," tõdes ta. Poderskis kui linna n-ö ärijuht on võtnud eesmärgiks praegusest heast olukorrast maksimum võtta. Plaanis on erastada nii Vilniuse sooja- kui ka veevõrk, samuti munitsipaalne teeremondifirma. Näiteks soojaettevõtte EBIDTA on 12 miljonit eurot, mis võiks investoreid ahvatleda küll.
Kes teab, äkki mõni jõuab ka börsile.
United Partners OÜ on ühel slaidiesitlusel kirjutamas: "In 2017 raised 11 mEUR in bond issues for Property arm for logistics acquisitions and took one of the issuers to Tallinn First North, currently working on listing the second issue on Main List and a possible IPO"
Mis ettevõttes käib jutt, jääb arusaamatuks. -
Leedu ärileht VŹ kirjutab, et Vilniuse taksofirma Amber Vilnius on loobunud ICO korraldamisest ja soovib (võib-olla) IPO korraldamist: Vilniaus taksi įmonė vietoje ICO svarsto apie IPO. Peamiseks põhjuseks ICO hülgamiseks on krüptovaluutade krahh ning kõrged turunduskulud.
Ettevõtte varasem plaan oli koguda 21 mln EUR läbi ICO, et arendada sõidujagamise stiilis taksolahendust 46-s Euroopa riigis, linnades kus on vähemalt pool miljonit elanikku. 2018 aasta plaaniks oli laieneda Saksamaa ja Poola suurematesse linnadesse. Kuigi laienemise mõte pole täielikult maha maetud, on rahastuse puudusel ilmselgelt võimatu laieneda suurelt. Lähiperspektiivis on plaan kaasata läbi börsi või suurema investori 1-2 mln EUR, et sellega jõuda Warssavi turule.
Amber Vilnius UAB alustas Vilniuses tegevust 2015. aastal. Ettevõttel on 40 Volkswagen Jetta ja Śkoda Octavia autot ning tellimused tehakse tablet´i või mobiili vahenduse ja tasutakse pangakaardiga.
2017. aasta müügitulu 1 365 000 EUR, kahjum 54 590 EUR.
2016. aasta müügitulu 751 000 EUR, kahjum 203 152 EUR.
Leedus on üldse aktiivne ICO-scene, vahendab CoFounder: The Lithuanian ICO BoomOver the last ten years, Lithuanian startup businesses have raised over 150 million euros. Compare that to the 500 million raised through Initial Coin Offerings (ICOs) in Lithuania in the last 18 months and you start to understand that Lithuania is definitely doing something right.
In fact, the amount raised in 2017 through ICOs here in Lithuania is the third largest amount on the planet behind the United States and China.
…
Official statistics show 35 Initial Coin Offerings ranging from $3million to $151 million were born in Lithuania in 2017, raising a total of $500 million in value.
Ka teine Leedu ettevõte Skycop on teatanud ICO-st loobumist, vahendab VŹ: „Skycop“ apsigalvojo dėl 100 mln. USD vertės ICO. Skycop plaanis esialgu koguda 100 mln EUR, et valmistada süsteem millega lendajad saavad lennufirmadelt koguda hilinenud lendude eest tasutavat kompensatsiooni.
Baltic Fund & BHV pakub 2018. aasta Leedu TOP ICO-deks järgmisi projekte:
* Monetha
* Lympo
* Bankera
* Sola
* IUNGO
* WePower
* Debitum Network
* BitDegree
* Miner One
* Baltic.Fund
Portaal ICO Bench liigitab Leedu ICO-deks järgmised projektid (tähestiku järjekorras):
* A2B Taxi
* Aceso
* Asseta
* Baltic.fund
* Bankera
* Betec
* BitDegree
* Debitum Network
* DESICO
* DogRacing
* Edgeless
* EtherJack.io
* Geens
* IUNGO
* Just Dating Site
* Monetha
* OpenProductDB
* Parcero
* Pressco
* Primex
* Provoco
* Safein
* SalesHustler
* Sidera
* Sola
* SONDER
* StasyQ
* Swace
* TheWorldNews
* Unboxed
* VenusEnergy
* Welltrado
Kui Leedu ICO-de üleslugemiseks on vaja 3 lehte (igal lehel 12 ühikut) ja Läti omade jaoks 2 lehte (+1 ühik), siis "Eesti" ICO-de äranimetamiseks läheb ICO bench portaalis tarvis 20 lehte (!!!). Järelikult on Eestiga otseselt või kaudselt seotud üle 200 ICO.
Reinsalu teatas eelmisel nädalal, et riigifirmade vähemusosalusi võiks miljardi eest börsile viia, vahendab BNS:Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul peaks valitsus seadma eesmärgiks senisest ambitsioonikama erastamise plaani ja viima ligikaudu miljardi euro väärtuses ettevõtete vähemusosalusi börsile.
-
Skycop plaanis esialgu koguda 100 mln EUR, et valmistada süsteem millega lendajad saavad lennufirmadelt koguda hilinenud lendude eest tasutavat kompensatsiooni.
100 miljonit :D Selliseid "süsteeme" ehk internetilehti on juba ainuüksi Eestis sündinud mitmeid, üle Euroopa ilmselt mitmekümneid (kui mitte sadu). Miks selle jaoks peaks 100 miljonit kuluma, on müstika. -
Kaup24 ühineb Poola veebikaubanduse ettevõttega, vahendab ÄP.
Kui varasemalt oli jutt, et Poola PE/VC MCI Capital S.A. võib Pigu grupi paari aasta pärast spin-offida ja börsile viia, siis praegu iseseisva ettevõttena Pigut (Kaup24.ee nt Eestis) vaevalt et näeb. Poola suurema ettevõtte koos-seisus võib aga Warssavi börsile liikuda küll.
Kuna ICO teema on end maailmas ammendanud, siis areenile on kerkimas uus vahend: STO ehk Security Token Offering. Nagu ka nimi viitab, siis tegemist on väärtpaberilaadse krüpto"mündiga" ja selle omanikud saavad osaluse ettevõttes. Desico on Leedu STO platvorm mis on saanud endorsement´i ka erinevatelt Leedu ministeeriumitelt ja muudelt ametiasutustelt. Leedu eesmärk nimelt on saada regionaalseks krüpto- ja blockchain´ veduriks.
Pakun, et sellele Desico platvormile hakkab huvitavaid krüptovarasid lisanduma. Võite radaril hoida! -
Desico arvab, et konservatiivse prognoosi kohaselt teevad nad 10a pärast aastas 2 000 STO-d väärtusega 16 miljardit eurot ja teenivad EBITDA-t 1,33 miljardit. Optimistlik stsenaarium loomulikult sellest veel uhkem.
-
Tallinna Börsile on lähiajal tulemas vähemalt 2 uut ettevõtet. ÄP kirjutab kohaliku börsi nõrgast aastast ja sealjuures börsi juhi intervjuu:
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ootab Enefit Greeni börsile tulekut. "Et seda nüüd ära ei lörtsitaks," hoiab Ots pöialt. Ideaalis võiks Enefit Greeni börsile saada kevadel, enne valimisi. Aga et viimased detailid pannakse paika vaid kuu enne eeldatava kauplemise algust, siis on kõik veel lahtine.
Praeguse seisuga peaks järgmisel aastal veel ettevõtteid börsile lisanduma. Kui palju, seda Ots öelda ei saa. Üks ettevõte, mis pidid tulema börsile juba kevadel, pole siiani turule jõudnud, sest ei leitud audiitorit.
No see on muidugi tore, et nii "võimekad" ettevõtted kes omale audiitorit ei suuda leida, liituvad ka börsiperega. :Dmomentum
United Partners OÜ on ühel slaidiesitlusel kirjutamas: "In 2017 raised 11 mEUR in bond issues for Property arm for logistics acquisitions and took one of the issuers to Tallinn First North, currently working on listing the second issue on Main List and a possible IPO"
Mis ettevõttes käib jutt, jääb arusaamatuks.
Enam ei ole saladus. Hiljuti liitus börsiga UPP Olaines 7.00% subord. bond -
Leedu crowd lending platvorm „Paskolų Klubą“ või tõlkes "Lending Club" kaasas läbi emaettevõtte NEO Finance äsja 200 000+ EUR kapitali Seedrs platvormil.
Esimene võimalik börsilemineku teade oli Juunis kui ettevõte kavatses Q4 2018 börsile jõuda.
Augustis teatas ettevõte oma vahetulemused:
* EBITDA -424k EUR 2017 H1 vs. -123k EUR 2018 H1
* Laenukäive 8,94 mln EUR 2017 kokku vs. 6,16 mln EUR 2018 H1, prognoos aasta lõpuks kokku 14 mln EUR
* võimalik IPO aeg Q4 2018 või Q1 2019
12 September kirjutas Leedu ärileht VŹ veelkord, et PK/NEO soovib börsile tulla. Börsiks ettevalmistuse käigus muutis ettevõte juriidilist vormi UAB-st AB-ks ja kaasas juhtkonda veelgi pangandustaustaga kompetentsi. Võimalik IPO aeg nüüd juba 2019 esimene kvartal, nimekiri kuhu tahetakse jõuda on First North Baltic. Võimalik ettevõtte väärtus ~10 mln EUR. IPO käigus plaan koguda 0,5-1 mln EUR. Raha kasutatakse välismaale laienemiseks.
Üks põhjusi miks soovitakse raha kaasata avalikkuselt on see, et kohalikud pangad ei soovi konkureerivad crowd finance platvormi finantseerida.
Hetkel on ettevõttel 5670 aktiivset investorit, investoril keskmiselt 169 eri laenu, keskmise intressimääraga 17.49%.
Laenajaid on 5320, keskmine laenusumma 2586 €, laenu keskustega 48 kuud ja laenaja keskmine sissetulek 679 EUR. Kokku on väljastatud ca 10k laenu, koguväärtuses 25 miljonit eurot. Rohkem statistikat leiab statistika sektsioonist.
Kui NEO Finance nüüd ikka järgmise kvartali jooksul börsile jõuab, siis peaks esimesel poolaastal lausa kaks ettevõtet Balti börsidele jõudma kelle osas oleks tõenäosus üle 50% - teine oleks ENEFIT.
Lisaks võib järgmise aasta peale kusagil pipeline´s olla veel keegi kes pole veel avalikult endast märku andnud. -
Tavid mängib mõttega börsile minna
Tavidi finantsjuhi Jüri Martini sõnul teeb börsile mineku keeruliseks see, ettevõte ei allu investorite kasutatavatele traditsioonilistele mudelitele.
Hämmastav kuidas börsi ja börsi investoreid kogu aeg alahinnatakse. Börs ja investorid on valmis:
* aktsiate lisandumiseks
* võlakirjade lisandumiseks
* suurte ettevõtete lisandumiseks
* väikeste ettevõtete lisandumiseks
* kasumis ettevõtete lisandumiseks
* kahjumis ettevõtete lisandumiseks
* kasvavate ettevõtete lisandumiseks
* kahanevate ettevõtete lisandumiseks
* ...
Ei ole vaja enda abitust börsiinvestoritele peale määrida. -
Desicol nüüd esimene STO tulemas. DESICO lands Paysera as its first client
DESICO, a company which issues and trades security tokens, has signed an agreement with the first business company to carry out its own STO (Security Token Offering) via the DESICO platform. The STO is scheduled for April 2019, and the issued tokenized securities will be made available to retail investors only.
Paysera operates in 184 countries across the world, and has a network of 50 partner banks. It has over 250,000 clients around the world and over 100 employees in Paysera offices in countries including Great Britain, Lithuania, Latvia, Estonia, Spain and Bulgaria. Paysera provides electronic payment services such as payment methods for e-shops, currency exchanges, debit cards, global money transfers, event ticketing services, as well as retail solutions for mobile payments, payments for restaurants and cafeterias, and micropayments for games and entertainment.
“Paysera increased its revenue from EUR 7.64M to EUR 10.6M between 2017–2018, which is an increase of almost 40%,” said DESICO CEO, Laimonas Noreika. “These results show the company to be financially strong, and DESICO looks forward to helping retail investors invest in this type of solid, advanced and constantly growing company. Security tokens are for those seeking secure investments with more transparency and legitimacy of their transactions,” he continued. “DESICO will help Paysera benefit significantly from issuing these regulated, tokenized, and tradable assets”.
Paysera has chosen the crowdfunding method as way of raising funds to allow retail investors, including its existing and new clients, participate in the upcoming STO. In order to create favourable conditions to retail investors there will be a maximum investment limit of EUR 7500 per-investor.
2019 on juba avanud või avab Paysera harukontori ka Eestis. Nii nagu digitaalsetel tehinguvahendajatel ikka, äri kasvab kiiresti:
Our Income:
In 2018, our clients performed
more than 1.87 mln transfers
in 30 different currencies.
The total amount of transfers exceeded 3.9 bn EUR. -
Värske koalitsioon kaldub toetama riigiettevõtete börsile toomist:
Samuti lepiti kokku osade riigi äriühingute vähemusosaluse börsile viimine, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. “Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse investeerida riigiettevõttesse. Soovime seda teed jätkata,” sõnas Ratas. Konkreetsed riigiettevõtted, mille vähemusaktsiad on mõistlik börsile viia selguksid hiljem.
Detaile muidugi praegu veel liiga vähe. -
Pankade lahkumisest ka üks hea asi välja koorumas. Nimelt kapitali hind on oluliselt kallimaks läinud. Kui see pikalt kestab ja kapitali hind veelgi kallineb, siis ootaks kapitaliturgude elavnemist - nii võlakirja-, kui ka aktsiaemissioonidele ehk kapitali kaasamisele tervikuna, võiks koita helgem tulevik.
Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemaleViie aasta tippu tõusnud intressid on ettevõtete laenamist tagasi tõmmanud. Kinnisvaraarendaja Metro Capitali juht Ain Kivisaar tõdes, et pärast laenupakkumiste nägemist otsustasid nad projekti ehitamisega alustada ettevõtte enda raha eest.
"Me just tegime ühe suurema laenu kohta ringi kõigile Eesti pankadele peale. Tuleb välja, et intressimäärad on tõesti päris oluliselt tõusnud, isegi poole aasta tagusega võrreldes,“ rääkis Ain Kivisaar ligikaudu 10 miljoni eurose laenusoovi kohta, mille tahtsid võtta enda Toom-Kuninga arenduse jaoks. -
Värskest koalitsioonilepingust:
Anname erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüme osaluse nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea.
o AS Eesti Teed (100% müük)
o AS Operail (kuni 49% müük)
Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viime teatud riigi äriühingute vähemusosalused börsile, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. Nt Enefit Green (kuni 49%). -
Investoriteliit asutab India ettevõttega 100 miljoni suuruse riskikapitalifondi
Investoriteliit.ee ja SWIST Bankers sõlmisid India konsultatsiooniettevõttega Avtaran Capital Advisors kolmepoolse lepingu 100 miljoni euro investeerimiseks kohalikesse kasvuettevõtetesse. Esimese sammuna otsitakse investeerimiseks sobivaid kandidaate Eestis, Lätis ja Leedus ning pikema plaanina on fondil kavas laieneda üle Euroopa.
Investoriteliit.ee tegevjuht Asso Laido sõnul luuakse äsja sõlmitud lepingu tulemusena Indias Mumbais riskikapitalifond, mille eesmärk on süstida 100 miljonit eurot kohalikesse kasvuettevõtetesse. „Alguses pakume välja Eesti potentsiaalikaid ettevõtteid, aga ka Läti ja Leedu aktiivsemaid tegijaid. Start-up’de asemel eelistame kasvuettevõtteid, kellel on olemas käive, tegevus, lepingud, tootepatendid, turuosa mõnel turul. Ühesõnaga juba tegutsevaid firmasid, kellele on kasvamiseks vaja kaasata kapitali väljast poolt.”
SWIST Bankersi juht Swen Uusjärv lisab, et täna on laual juba umbes 20 ettevõtet ja samas ootame ka täiendavaid pakkumisi investeeringuteks. Eestis on täna kapitaliturud väga tagasihoidlikus seisus. Ühest küljest pole riik aidanud eriti raha riigis kinni hoida, liigutades näiteks pensionifondide raha Eestist välja võõrastele teenimiseks, selle asemel, et anda võimalus kohalikele ettevõtjatele. Kui meie börsile on investeeritud vaid ligi 10% Eesti SKP-st, siis Skandinaavias on protsent 50. Samuti ei ole Eestis piisavalt riskikapitalifonde ja pankade laenutingimused on keerulised ning ranged, eeldades vaba raha või kinnisvara olemasolu.” Samuti ei tule praegune hetkeseis pangandusturul kasuks.
Kolmepoolse lepingu kohaselt plaanitakse rahastada kuni 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid vajavaid projekte, mis tähendab, et mõne aasta perspektiivis rahastatakse hinnanguliselt paarikümmet ettevõtet. „See on tegelikult suur probleem, sest kui ettevõtjad ei pääse kapitalile ligi, ei saa kasvada ja oma häid ideid teostada, jäävad loomata töökohad ja majanduse kasv on pärsitud” räägib Asso Laido.
Mumbais tegutseva konsultatsiooniettevõtte Avtaran Capital Advisors direktor Hardik Khatri sõnul on India ettevõtjad väga huvitatud investeerimast oma raha Euroopa kasvavatesse ettevõtetesse. „Käisin äsja Eestis isiklikult kohal ja olen täiesti vaimustatud Eesti sõbralikest inimestest ning viisakast ärikultuurist. Külastades mitmeid kohalikke ettevõtteid ja riigiorganisatsioone, peab tõdema, et siin on kasvuks ja koostööks India ettevõtjatega suur potentsiaal.” kasvavatesse ettevõtetesse. India 1,3 miljardist inimesest on hinnanguliselt 940 000 niinimetatud dollari miljonäri, mis annab investeeringute kaasamisele head võimalused.
Avtaran Capital Advisorsis töötab 300 inimest, kellega peatselt liitub meeskond Investoriteliidust, kes aitab fondi käivitada ning suhelda kohapeal investoritega. „India ärimehed tunnevad Euroopa Liidu 500 miljoni elanikuga turu vastu väga suurt huvi ning Eesti on meie silmis suurepärane uks Euroopasse. Tegemist on küll väikese, aga väga hästi arenenud ja hea ärikliimaga riigiga,” ütleb Hardik Khatri.
Ettevõtluskonsultatsioonidega tegeleva Avtaran Capital Advisors osaks on kolmepoolse lepingu järgi tuumikrahastajate leidmine, SWIST Bankers sõelub välja potentsiaalsed rahastamist vajavad kasvuettevõtted ning Investoriteliit.ee tegeleb osapoolte kokkuviimisega, vahendades kontakte, tehes neile vajalikke taustauuringuid ning aidates sõlmida lepinguid.
Täna kuuluvad SWIST Bankersi ja Investoriteliit.ee investeerimisportfelli näiteks Meravita tervisetooteid valmistav Medical Pharmacy Group AS ja globaalse e-kaubandusega tegelev Tatkraft AS. Eesmärk on portfellis olevaid ettevõtteid rahastada kaheetapiliselt: esmalt kapitaliseerida ettevõte, et tal oleks valmisolek liituda Nasdaq Baltic poolt korraldatava mitmepoolse kauplemissüsteemiga First North. Börsil kaubeldavaks jõudmise järel toimub rahastamise teine etapp, mille eesmärk on jõuda börsi põhinimekirja.
Ära sa märgi! Esimene fond millel on selge fookus ja eesmärk aidata enda portfell mitte ainult hiljem exiti ajal börsile, vaid ka investeeringus olemise ajal kasutatakse börsil olemise lisahüve - pidev valuatsiooni kujunemine läbi kauplemise - oma investeerimispositsioonile väärtusindikatsiooni saamiseks.
Taolist praktikat muide peaks kasutama aktiivselt ja sunni jõuga ka Eesti Vabariik, igal pool kus vähegi on avalik raha kredexi, toetuste jm instrumentide näol sees - riik ei peaks olema suurinvestor, vaid aktiivne tugipuu kelle ümber koguneb ka erakapital. -
Investoriteliit kahjuks pole küll see ühing, kelle poole vaataks kapitaliturgude arendamise plaanis. Pigem tundub olevat kehand, mille peamiseks eesmärgiks on unloadida ebakvaliteetseid ettevõtteid "investoritele". Vt ka https://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/01/vitamiinimuuja-hullutab-eesti-vaikeinvestoreid ja http://www.rahaasjad.ee/2016/11/03/saaksin-enne-peksa-kui-investeeriksin-investorite-liidu-kaudu/.
See Medical Pharmacy Group, mida 2017 börsile üritati viia (ja kaasata 4,1 miljonit, tegi viimane kvartal 65 840 eurot käivet. Õnneks Tallinna börs andis vitamiiniärile hävitava hinnangu. -
invictus
Investoriteliit kahjuks pole küll see ühing, kelle poole vaataks kapitaliturgude arendamise plaanis. Pigem tundub olevat kehand, mille peamiseks eesmärgiks on unloadida ebakvaliteetseid ettevõtteid "investoritele". Vt ka https://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/01/vitamiinimuuja-hullutab-eesti-vaikeinvestoreid ja http://www.rahaasjad.ee/2016/11/03/saaksin-enne-peksa-kui-investeeriksin-investorite-liidu-kaudu/.
See Medical Pharmacy Group, mida 2017 börsile üritati viia (ja kaasata 4,1 miljonit, tegi viimane kvartal 65 840 eurot käivet. Õnneks Tallinna börs andis vitamiiniärile hävitava hinnangu.
See mis oli, see oli. See mis on, see on. See mis tuleb, see tuleb.
Loomulikult teavad kõik minevikus toimunut, kuid värskelt kapitaliseerituna saab iga plaan uue hooga uue suuna võtta. Ma ei usu, et neil oleks mingi tohutu "pipeline" ebakvaliteetsetest ettevõtetest, õigupoolest ma arvan, et neil pole üldse mingit pipeline´i, aga kui 100 m EUR sularaha tuleb turule ja liigub edasi väike-firmadesse, siis võivad nad otsida ja leida päris palju huvitavaid asju. Ka nende väike-ettevõtete puhul kehtib reegel, et raha paneb rattad käima!
Nõustamise kvaliteet võib niruvõitu jääda, ise sooviks näha paremat peremeest ja ülevaatajat. -
Usun siis, kui näen. Hetkel viitab lause "India 1,3 miljardist inimesest on hinnanguliselt 940 000 niinimetatud dollari miljonäri, mis annab investeeringute kaasamisele head võimalused" minu jaoks sellele, et mingit raha tegelikult veel olemas ei ole. Küllalt siinmail nähtud neid Hispaaniast, Araabiast vms sadu miljoneid maksvaid investoreid tooma pidanud ettevõtjaid. Aga kui ära toovad, eks siis tuult tiibadesse, isegi halvasti investeeritud miljonid on endiselt miljonid, mida Eesti majanduses muidu ei oleks :)
-
Peaasi et ei juhtu nii nagu selle piimapulbriga, kus Sulling tegi suure töö ära, et Eestisse kliente ja tellimusi tuua ja siis Kruuda lasi jaapanlased saksa lõssipulbriga üle ja rikkus kogu usalduskrediidi.
