Päikeseenergia aktsiad
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Saksamaa börsil mõned päikeseenergiaaktsiad (küll juba kõvasti tõusnud):
www.ersol.de
www.solarworld.de
www.conergy.de -
Sümbolid LHV investeerimiskonto kaudu ostmiseks ... Saksa aktsiate tehingutasu 175 EEK + 0,30% tehingu summast
SWV Solarworld
CGY Conergy
ES6 Ersol -
sellesse portfelli kuuluvad järgmised aktsiad:
DESC ESLR PLUG MDTL FCEL MXWL ENER ITRI POWI ZOLT SPI APCC KYO KEM IRF CPST HYGS IMGC ULBI BLDP QTWW ACPW EMKR IMCO MKTY CHP ELON MAG AMSC IDA CV PWER CPN APD PX BOX MGPI -
Solarworld, Conergy, Ersol täna kõik üle 5% kukkunud, Q-Cells teisel kauplemispäeval nullis, aga IPO hinnast 23% üleval ...
Kõik siis Saksamaa turul -
miks keegi taavile ei vasta?
-
... mis siis et rong läinud juba.
-
sest sellest oli juttu juba foorumis, mis puudutab Saksamaad laiemat. IPO-s osaleda ei saanud, esimene päev sai aga osta küll..
-
Kui FSLR vedas eile solarite tõusu siis JASO eelturul tulemuste peale vahepeal juba üle 20% miinuses ja tundub, et kogu sektor kisub miinusesse täna
-
Sellised hinnasihid siis päikesepaneelide tootjatele
Lazard Defends Solar
Ticker Rated $PRICE TARGET
ENER BUY $29.22 $40
ESLR BUY $12.92 $15
FSLR BUY $188.07 $225
SPWR BUY $108.42 $185
STP BUY $59.70 $75 -
Tuletan meelde, et homme enne turu avanemist avaldab oma 3Q tulemused SunTech (STP). Arvestades viimase aja volatiilsust, võiks oodata ka tulemuste peale suurt liikumist, mis võib samuti anda suuna tervele sektorile. Amtech on täna lühidalt kommenteerinud omapoolseid ootusi (via Briefing):
Amtech notes that STP reports tomorrow morning before the open. Firm is expecting strong top-line results on increased production levels and a favorable pricing environment. Firm says Q3 and Q4 look like they are in good shape as STP shipped over 50MW into Spain in the 1H07. Firm is looking for ASP's to remain stable in the qtr, improvement in gross margins, and increased poly shipments from long term contracts. Firm sees the upcoming analyst day in Shanghai on Dec 11th as a possible catalyst for the stock, and they would be adding to positions on any weakness following a disappointing earnings report. -
Huvitav, et TSL jäeti nimekirjast välja.
-
Oleks isegi TSL-i sinna tabelisse oodanud, nüüd siis positiivne Q3 TSL-i katalüsaatoriks?
-
Solar Stocks Are Overheated
November 15, 2007
http://seekingalpha.com/article/54358-solar-stocks-are-overheated?source=yahoo -
LDK ,Q3 tulemused alles detsembris
http://biz.yahoo.com/prnews/071115/aqth094.html?.v=27 -
Üks sektor mida tuleks vaadata ja teine on ravimid, mis on alla käinud, kuna on tahetud riske vähendada ja nüüd peaks hakkama tõusma? -
Viimase Hai ajal sai ka sellega kametud ning tol perioodil oli STP tugevas tõusus, otsin teda rohkem graafikute põhjal, aga kuna ta mul portveli viimasel päeval loksuma jäi siis hea vaadata kuda neil asjad ei lähe :)
Sümbol Kogus Real.-ta kasum
STP 710 -15 506.40 -
Vaat, kus momentum - FSLR lõi history high!
Cramer Bets on First Solar
Kui thin film tehnoloogia tõepoolest nii ainulaadne ja cost-effective on, nagu Cramer "hüüab", siis peaks tõesti First Solarit kokku kahmama. Aga... ma pigem oleks ettevaatlik selliste hinnangutega. Hetkel on tõesti polysiliconi hinnad laes (võibolla lausa alles poolel teel), mis annab kulueelise teistele materjalidele, milleks thin filmi puhul kasutatakse peamiselt:
1) copper indium gallium diselenide (CIGS)
2) cadmium tellurium (CdTe) - FSLR proprietary tehnoloogia
Kuid nii indium kui tellurium on suht haruldased elemendid maakoores ja siin võivad kergelt tekkida tarnepudelikaelad. Seevastu räni, mis on ongi ju silicon (Si) on maakoores levinuim element. Hetke "silicon shortage" probleem on tingitud sellest, et tootmisvõimsused toore räni töötlemiseks solar-grade-siliconiks on piiratud, seega on see probleem ajutine.
Tsiteerin solarhome.org:
... The thin film craze, which is focused on high efficiency high cost thin film tech, may not make much sense in a post-silicon shortage market. However, there are many different thin film technologies, and each one must be evaluated separately, since some thin film technologies are better than others. ...
... The most important conclusion is that because the solar silicon shortage will be over soon there are no major obstacles to solar progress, and the solar industry should see high annual growth for many years to come. Solar power is a sector with high growth potential, and every investor interested in alternative energy should look carefully at the solar power industry... -
> milleks thin filmi puhul kasutatakse peamiselt:
> 1) copper indium gallium diselenide (CIGS)
> 2) cadmium tellurium (CdTe) - FSLR proprietary tehnoloogia
Mürgine kraam tundub olevat :-/ -
Citigroupile paistab solari sektor perspektiivikana (nagu ka paljudele teistele). Euroopa aktsiasoosikute nimekirja jõudis ka Saksa solar Conergy.
-
TaivoS, kas on mingi põhjalikum ülevaade? Saad panna lingi? Thanks!
Gonergy on tõesti huvitav ettevõte, seda eelkõige tehnoloogia poolelt. Finantsi poole pealt on asjad keerulisemad. -
Pole kahjuks muud kui Arvopaperi refereerung:
http://www.arvopaperi.fi/article/id=27649
oodatud linki originaalallikale samuti pole -
Citi, China Solar Industry Initiation.pdf 2,3MB
http://www.mediafire.com/?dzyyisxnf0o -
On küll suletud ettevõte, aga kuulub päikeseenergiateema alla. Äkki keegi börsil noteeritud firma osaleb tulevikus.
Saudi-Araabia firma ACWA võitis miljardi dollari suuruse konkursi 160 MW päikeseenergiajaama ehitamiseks Marokosse (Põhja-Aafrikas siis).
See on ainult esimene etapp, sest projektisse kuulub 5 erinevat üksust ning kavas on kokku toota 2000 GW energiat aastani 2020, mis vastab 38% Maroko hetke tootmismahust ning ületab nt. Olkiluoto 3 tuumaenergiajaama tootmisvõimsuse. Plaan on müüa energiat Euroopasse.
-Helsingin Sanomat -
Saudi Araabia, kus hetkel on päikeseenergia toodang olematu, on seadnud ambitsioonika plaani eksportida aastaks 2030 rohkem päikeseenergiat kui naftat. Mis on täiesti saavutatav, sest ühest küljest kuivavad naftaallikad kokku ja teisalt saavad Saudi Araabia kõrbealad 4x rohkem päikeseenergiat (per m2) kui näiteks Kreeka. Saudid on asunud tegutsema ja juba on käimas hangete ettevalmistused. Vt. altpoolt lingitud artiklist. Kuna neil endal hetkel PV-tööstus puudub, siis on see USA, Euroopa ja Hiina firmadele suhteliselt "magus suutäis". Iseasi, mis tingimused saudid firmadele seavad - nt. peavad avama uued tootmisettevõtted riigis, looma ühisettevõtteid Saudi firmadega (sh äkki seesama ACWA) jne.
USA firmadest on kõige tihedamad sidemed (sh. poliitilised) saudidega First Solaril (FSLR). Ei oleks üllatus, kui kõigepealt kukuvad esimesed võidud neile. Samas praeguse polysiliconi hinna juures võiksid Hiina polysilicon-based firmad paremaid pakkumisi teha.
http://www.bloomberg.com/news/2012-09-23/mecca-seeks-to-lead-saudi-arabia-s-solar-energy-expansion.html -
angelp
Jahutaksin veidi su optimismi. Maa asub Päikesest umbes 23500 Maa raadiuse kaugusel ja selle tõsiasja tõttu saavad KÕIK maakera päikesepoolsed punktid praktiliselt ühesuguse hulga päikesekiirgust ajaühikus Päikese kiirte suunas, nii nagu PV paneele paigutatakse. Kiirguse hulga erinevuse põhjustavad pilved, mida kõrbes esineb vähem ;) ja teiselt poolt alaneb PV paneelide kasutegur kõrbes, sest seal on soojem.
Kokku on erinevus Kreeka ja Araabia poolsaare või Maroko vahel 30%, mitte 4 korda.
Võid ise veenduda.
Sinu viidatud artiklis on PV paneelide võimsuseks antud 100 MW, millega saab sealmail toota aastas 150 GWh artiklis mainitud 385 gigavatt-tunnist ehk umbes kolmandiku. Ülejäänu võiks olla 1/3 tuul ? ja 1/3 gaas, et kompenseerida kahe eelneva allika ebaühtlust. Sealsetes oludes isegi töötav variant.
Iseküsimus, kas saudid seda elektrit pärast tarbida ka tahavad.
Praegu tarbitakse Saudi Araabias 195GWh elektrienergiat aastas. Artiklis mainitud 385 GWh sobib hästi 2035 aasta prognoosiks ja seega on arvatavasti artiklis toodud 109 G$ hankes oleva päikeseinstallatsiooni maksumus.
Kohe kerkivad küsimused, sest maksumuseks kujuneks justkui 1000$ installeeritud vati, mitte kilovati kohta, mis ületab vähemalt 300 kordselt hetke turuhinna. Sellise maksumuse juures kujuneb ühe kW hinnaks protsente arvestamata umbes 38 USD, mis ületab tuhandekordselt hetke tavaelektri omahinna.
Arvestades paneelide hinnaks 3 USD/W, saame installatsiooni hinnaks 300 M$ ja elektrienergia omahinnaks üle 20 aasta intresse arvestamata 0,1 USD/kWh ehk 100 USD/MWh, mis ikkagi ületab turuhinda.
300 mio USD on aga kahjuks raha, mis teeb ehk ühe firma korraks rõõmsaks, pole aga kuidagi võrreldav aastase PV turu mahuga.
Päikeseelektri äril on kahtlemata jumet, kui õnnestub valitsuseslt välja kaubelda selline diil, nagu Sommi viidatud ACWA-l ja kompaniil on tehtud Bulgaaria valitusega Karadžalovo projektis: 248EUR/MWh 20 aastaks!
P.S. Somm, mul läheb alati s*tt p****s keema, kui keegi energia tootmise teemadel ei tee vahet võimsusel ja energial=tööl. Hesari filoloogist ajakirjanik võib sellise vea ehk teha, aga meesterahvas mitte iialgi.
Kordamiseks füüsikatunnist:
pinge [V] * vool [A] = võimsus [W] * aeg [s,h] = töö/energia [J, Wh] * tariif [USD/kWh] = RAHA [USD] :)
Siin foorumis oluline järeldus: tähtis pole mitte see, kui roheliselt on elekter toodetud, vaid see, kui kallilt seda lollidele maha müüa saab ja millist müügijuttu selleks rääkima peab. -
Kaks tähelepanekut zanrist "meesterahvas mitte iialgi":
- Eesti 2011.a. elektritarbimine oli 7.8 TWh ning tootmine 11.4 TWh. Kas selle kõrval Saudi Araabia 195 GWh on ikka õige number?
- Artiklis viidatud 109 mld $ summa käib terve Saudi Araabia PV sektori investeeringu kohta üle aastate. Seda ei maksa kõrvutada 100 MW nimivõimsuse numbriga, mis käis ühe linna ühe projekti kohta.
Päikeseelekter ei ole enam sugugi kallis. Paari viimase aasta ohvrid (kahjumis või pankrotistunud solar firmad) ei ole olnud asjata - see kõik on toonud grid parity kätte palju varem, kui seda on prognoositud. Jah, mingi aeg olid helded FIT skeemid need, mis muutsid tootmise tasuvaks. Nüüd teostatakse suur osa projekte näiteks USAs juba ilma subsiidiumiteta. Need firmad, kes praeguses raskes olukorras ellu jäävad, võivad 2013+ juba hingata kergendatumalt. Jaamade ehitajatel läheb juba praegu hästi (ka FSLR on üha-enam selles äris, aga ka CSIQ ja WFR).
Kreeka ja Araabia poolsaare päikesekiirguse erinevusest: artiklis viidatud King Abdullah University research'is olid sellised kõrged numbrid Araabia poolsaare kohta toodud (Global Solar Radiation: 4.5...7 kW/m2). Võib-olla on siin mingi metoodiline vahe ja loogiline seletus, kuidas selline number saadi. Kui natuke mõõtmisandmetega mängida, siis on tegelik vahe 40%. Paneelid ei pruugi olla tingimata päikese kiirte suunas (rooftop!) ja see on siiski oluline vahe. Pluss muidugi pilvisuse teema. -
Dubai 1 GW päikeseenergia projekt on käima läinud, millest täna tulnud uudise järgi sai esimese 13 MW väljaehitamise õiguse First Solar. FSLR eeluturul 6% plussis. Positiivseid katalüsaatoreid on veelgi: eilne uudis Indoneesias esimese utility scale jaama hanke võitmisest, uued Austraalia projektid, kohe-kohe algav Saudide megaprojekt, USA uued päikesejaamade maa-alade tsoneeringud jne.
Uudis ise siin: http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/first-solar-awarded-contract-for-13-mw-mena-installation_100008878/#axzz29MD7M8lc
FSLR argument, et CdTe tehnoloogia toimib paremini just kõrge temperatuuriga piirkondades, on neile edu toomas. See on ka värske Dubai projekti puhul välja toodud. -
allmere
angelp
Jahutaksin veidi su optimismi. Maa asub Päikesest umbes 23500 Maa raadiuse kaugusel ja selle tõsiasja tõttu saavad KÕIK maakera päikesepoolsed punktid praktiliselt ühesuguse hulga päikesekiirgust ajaühikus Päikese kiirte suunas, nii nagu PV paneele paigutatakse. Kiirguse hulga erinevuse põhjustavad pilved, mida kõrbes esineb vähem ;) ja teiselt poolt alaneb PV paneelide kasutegur kõrbes, sest seal on soojem.
Kokku on erinevus Kreeka ja Araabia poolsaare või Maroko vahel 30%, mitte 4 korda.
Võid ise veenduda.
Võiks arvestada ka atmosfääri kihi paksusega (jätame pilved praegu välja), mis päiksekiirgusel tuleb enne paneelini jõudmist läbida. -
Täna, 24. märtsi keskpäeval oli vaadeldav olukord, kus kogu Saksamaa energiatootmisest andsid taastuvenergiaallikad (solar + wind) üle 50%: http://www.transparency.eex.com/en/. Võib prognoosida, et sama rada järgivad 5..10a perspektiivis paljud teised majandused, kus taastuvenergia arendamine algas vastavalt hiljem (Jaapan, USA, Austraalia ja iseäranis naftarikkad Araabia riigid).
Solar sektori fundamentaalne pilt on hakanud viimasel käesoleval aastal ettevaatavalt paranema, mille parim indikaator on polysiliconi hind, mis on alates aasta algusest kerkinud ca 20%: http://www.sunsirs.com/uk/prodetail-463.html. Selle tuules on aeglaselt kerkinud ka solar cell'ide ja moodulite noteeringud, peale mitmeaastast pidevat "veritsemist". Paljud nõrgemad tootjad (sh. mõned suured: STP, osaliselt LDK) on turult välja surutud ja/või pankrotistunud ning turul pakkumine väheneb. Samas nõudlus buumib ja see ei sõltu enam niipalju valitsuste makstavatest subsiidiumitest (loogiline, et nt. Saksamaal pole mõtet enam nii heldelt toetusi maksta ja ei makstagi).
TOP investeerimisideeks sektoris on minu arvates jätkuvalt Canadian Solar (CSIQ), kes teatas viimases aruandes, et jõuavad aasta kokkuvõttes kasumisse. Kui First Solari (FSLR) ja Sunpoweri (SPWR) valuatsioon on (liigagi) kiiresti tõusnud, siis CSIQ on endiselt "depressed": turuväärtus kordades madalam kui teistel Hiina tootjatel (TSL, YGE), samas on ettevõttel korralik projektiportfell Põhja-Ameerikas, millest teised võivad vaid unistada.
Just an observation. -
Millal Kreeka taastuvenergiaallikate kasutamise peale üle läheb?
Ajal, mil räägitakse kildagaasibuumist, kusagil kobisetakse midagi tooriumreaktoritest ning naftas aina enam supply kõrval ka demandist juttu, jäävad sellised üllad ideed küll vaid jube heas korras eelarvepositsiooniga ja rikaste riikide pärusmaaks.
Noh - nagu näiteks Saksamaa või AÜE. -
Eile oli ETV peal väike rootslaste tehtud dok, kus muuhulgas käidi saksamaal ühe "rohelise" eramu elaniku jutul. Muuhulgas poetati seal ka põhjus, miks päikesepaneelid saksamaal populaarsed on - kui selline majaomanik oma rohelise elektri võrku müüb, siis makstakse selle pisku eest KOLMEKORDSET börsihinda. Kaua selline ümberjaotamise lõbu kestab, ei tea arvata.
-
TaivoS, siis kui sakslased ka päriselt tulevad ja selle päikseenergia tootmisjaama valmis ehitavad. Praegu on seal ainult kaks takistust - saksa kohus keelas seda projekti teha saksa maksumaksja subsiidiumitega ..... mis see teine võiks olla???? Noh, päikest on Kreekas 360 päeva.
-
Kuuldavasti ei olnud ka Hispaanias solarid ilma subsiidiumiteta konkurentsis.
-
Hispaanlased Hispaanias või hispaanlased Kreekas?
Subsiidium sai tehtud selleks, et taastuvenergia sektoril oleks motivatsiooni areneda. Nüüd selgub välja, et ainus motivatsioon on saada subsiidiume. Elektritootmine ja selle reaalne ühendamine kandevõrku on teisejärguline probleem. See on Saksamaa puhul väga selgelt silma paistnud. -
Päikeseenergia stockidest. Nõrkuse Euroopas kompenseerib tugevus Aasias, eelkõige Hiinas.
Kui kogu palli arvesse võtta. Vähemalt selline ootus oli vist optimistide poolel. -
ymeramees
Päikeseenergia stockidest. Nõrkuse Euroopas kompenseerib tugevus Aasias, eelkõige Hiinas.
Kui kogu palli arvesse võtta. Vähemalt selline ootus oli vist optimistide poolel.
jah, eriti selle taustal: (CN) China Banking Regulatory Commission (CBRC): Warns of risk from property, solar industries -
Kui solarid peavad konkureerima ilma subsiidiumiteta, siis olgu konkurents aus ja kaotatagu subsiidiumid ka teistelt energialiikidelt. Põhjus, miks just arenenud riigid on hakanud rohkem taastuvenergiat toetama, pole mitte lihtsalt selles, et neil on rohkem võimalust seda teha, vaid ka selles, et seal on ajalooliselt pikem traditsioon erinevate subsiidiumide maksmises teistele energiallikatele, millest paljusid peetakse tänapäeval saastavaks ja mis on suureks koormaks riigieelarvetele. Taastuvenergia ei saa kunagi (või vähemalt niipea mitte) olema 100% energiatootmisest, kuid sellel, et energy mix muutub mitmekesisemaks, on palju positiivseid mõjusid. Peale rahaliste ka energiasõltumatuse/ohutuse suurenemine, CO2 heitmete vähendamine jpt.
Allikas: http://www.dblinvestors.com/documents/What-Would-Jefferson-Do-Final-Version.pdf, 2011. -
angelp,
on sul andmeid ka selle kohta, kui suur osa tuumaenergia toetustest on tulnud kaitse-eelarvetest? Vist ei kahtle keegi, et hulga aastaid oli tuumaenergia peamine point just pommimaterjali valmistamine. Tekkinud energia müük oli boonuseks. Loogiline, et sel perioodil tuli ka rahastus suuresti riigieelarvest. Graafikulgi lõppeb tuumaenergia toetus juba eelmisel sajandil. -
Austraalias (konkreetsemalt WA) on sektor buumimas: http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/post-subsidy-pv-boom-in-western-australia_100010811/
Seda olukorras, kus solarile subsiidiumeid ei maksta ja päikeseenergia peab konkureerima fossiilsete kütuste põletamisega, mis naudivad omi subsiidiumeid edasi.
Mujalt: Jaapanist on tulnud (tulemas) oodatust 2x rohkem nõudlust. Hiina on veel suur küsimärk, kuid sealgi näeb "generaalplaan" ette päikeseenergia massiivset kasutuselevõttu. Samal ajal kui nõudlus kasvab, pakkumine kahaneb. Pankrotistunud ja/või tegevuse lõpetanud tootjatest on värske ülevaade siin: http://www.greentechmedia.com/articles/read/Rest-in-Peace-The-List-of-Deceased-Solar-Companies.
Laupäeval lisas õli tulla Trina Solari (TSL) CEO, kes teatas, et ettevõte plaanib aasta teises pooles kasumisse jõuda. Canadian Solar (CSIQ) on sellest juba varem märku andnud (siiski müüdi stock märtsi ER-il alla). Kui ettevõtted hakkavad kasumeid näitama, siis avastavad äkki kõik, et valuatsioonid on naeruväärselt madalad (välja arvatud FSLR, SPWR muidugi).
2korda2, ei mul ei ole tuumaenergia osas selliseid andmeid ja kas kaitse-eelarveid nii väga lapata saabki? Pole igatahes uurinud. -
Global solar installations are forecast to exceed 35GW in 2013, equivalent to growth of 12%, according to IHS. Global solar installations in 2012 grew 14% on year to reach 31.4GW. Link
-
Solar sektor insider Robert Dydo värske analüüs polysilicon ettevõtete perspektiividest: http://solarpvinvestor.com/spvi-news/472-deliveries-in-the-first-two-months-of-the-year-suggest-more-assertive-solar-industry-in-2013
Muuhulgas toob ta välja 4 nime, kes on tõenäolised 2013.a. kasumisse jõudjad: Canadian Solar (CSIQ), ReneSola (SOL), JinkoSolar (JKS) ja Trina Solar (TSL). Kõik tema analüüsid põhinevad Hiina tolli (ekspordi) infol, mille põhjal on võimalik ettevõtete kvartaalset revenue recognition'it prognoosida. Seda infot vahendab SolarZoom ja seda saab mõistliku tasu eest ka osta. -
First Solaril täna analyst day
First Solar at Analyst Day- Will provide financial outlook for 2013 & 2014; says 'if you are looking for the cliff, you will have to wait until at least 2016'; says business looks strong in coming years -
solarid lendavad täna
First Solar at Analyst Day- says not going after growth for the sake of growth
Co issues upside guidance for FY13 (Dec), sees EPS of $4.00-4.50 vs. $3.60 Capital IQ Consensus Estimate; sees FY13 (Dec) revs of $3.8-4.0 bln vs. $3.21 bln Capital IQ Consensus Estimate.
Co issues guidance for FY14 (Dec), sees EPS of $2.50-4.00 vs. $3.26 Capital IQ Consensus Estimate; sees FY14 (Dec) revs of $3.5-4.0 bln vs. $3.42 bln Capital IQ Consensus Estimate.
Co issues guidance for FY15; sees EPS of $4.00-6.00 versus $3.61 Capital IQ cosnensus; sees revs of $4.2-4.8 bln versus $3.66 bln consensus
Co sees FY14 Module Shipments between 1.8-2.2 GW; Co sees FY15 Module Shipments of 2.3 to 2.7GW
For 2013, First Solar expects total module shipments to be between 1.6GW and 1.8GW and net sales of $3.8 and $4.0 billion, including approximately $3.6 billion in net sales from systems sales. Consolidated gross margin is expected to be between 20 and 22 percent. Excluding up to $10 million in restructuring expense as previously announced, diluted EPS is expected to be between $4.00 and $4.50, and consolidated operating income is expected to be between $430 and $460 million. The Company expects to generate $0.8 to $1.0 billion of operating cash flow and plans for approximately $350 to $400 million in capital expenditures in 2013. -
angelp, siin natuke teistsugune arvamus http://seekingalpha.com/article/1381101-a-final-dead-cat-bounce-before-the-big-crash-in-canadian-solar?source=yahoo Eks tal ka positsioon räägib ilmselt.
-
Eestis päikesepaneele tootev ettevõte
http://solarest.eu/ -
Ühes teises teemas arutati päikeseenergia tasuvust eestis.
Mõned infolingid.
http://www.taastuvenergia.ee/pdf/sven-lookene-autonoomne-elektrisysteem.pdf
http://f.ell.ee/failid/LVP/2012/09/02_Eelekter_paikesest.pdf
nagu viimasest näha siis aastane toodang on sama, mis saksas, kuna madalam temperatuur tõstab suvel efektiivsust.
Kõik numbrid tuleb ainult ise üle kalkuleerida, kuna tänaseks on komponentide hinnad märgatavalt odavamad. -
selle TTÜ uuringu järgi saab teha ainult ühe järelduse - päikest siis ei ole, kui energiavajadus on kõige suurem.
ma mäetan ühte telekast tulnud saadet maatalust. see asus sellises kohas, kuhu EE traadid ei ulatanud ja peremees oli oma energiavajaduse rahuldamiseks ära kasutanud igasugused süsteemid. päikesepaneele oli tal sisuliselt terve majakatus täis. peremehe enda ütluse kohaselt ei õnnestunud ainult päikeseenergiaga isegi veekeedukannu sisse lülitada. Selleks, et maja süsteemid töötaksid, pidi diiselgeneraator ikka pidevalt töötama. Päiekseenergiaga jooksutas ta arvutit, LED valgustust ja veel mingit nipet-näpet. -
Sellest on terve raamat "Elekter päikesest ja tuulest" 2012
A Energia majal on energiavajadus kuni 120kWh/m2 aastas, ehk 150 ruuduse maja autonoomseks tegemiseks on vaja ca 15kW süsteemi, kui kütad elektriga. Pole odav, aga mõte autonoomsusest on kuidagi sümpaatne. -
JP76
Sellest on terve raamat "Elekter päikesest ja tuulest" 2012
A Energia majal on energiavajadus kuni 120kWh/m2 aastas, ehk 150 ruuduse maja autonoomseks tegemiseks on vaja ca 15kW süsteemi, kui kütad elektriga. Pole odav, aga mõte autonoomsusest on kuidagi sümpaatne.
Sittagi sa detsembris maja päikese ja tuulega kütad kui õues on -25.
