Fondid balti aktsiaturgudel - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Fondid balti aktsiaturgudel

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • (Panin uue rubriigi, fondide rahavoolud ongi üks olulisimaid tegureid kuidas Balti börside liikuvad.)

    Arvan et fondiraha väljvool Balti börsidelt jätkub. Mõistatuseks jääb kui palju Eesti Telekomi aktsiad on müünud East Capital. 31 jaanuar oli neil minu hinnangul 3,3 miljonit, praegu max 2,4 milj. Tundub et erinevalt teistest aktsiatest ei ole Eesti Telekomi taga mingi müüja mis ilmub niipea kui hind tõuseb, nii et arvatavasti nad seal enam ei müü. Minu hinnangul on fond kaotanud mahtu niiviisi:
    30 sept: 5,93 mrd EEK
    31 dets: 5,67 mrd EEK
    31 jaan: 4,94 mrd EEK

    Hansa Balti Kasvufond arvatavasti "valvab" Starmani kurss, eile vahetas 15 000 aktsiat omanikut, aga ostja ei taandu oma 57,89 tasemelt. Kuna paki väärtus moodustab ligikaudu 7% Kasvufondi rahast peaks aga ostuhivi vähenema, ma arvan. Hansa Balti Kasvufond on minu hinnangul kaotanud 13-14% oma mahust alates 31 dets. Erinevalt East Capitalist ei ole aga nii palju raha välja võetud fondist, vaid põhjuseks on aktsiate hinnalangus.

    Mandatum Baltic on hetkel Rootsi pensionisüsteemi nõrgem fond (aasta 2006) ja on langenud 8,8% aastavahetusest. Aastavahetuse oli suurim osalus "Latvian Shipping Co", suur osalus ka Lietuvos telekomas. Fondi maht oli umbes 950 MEEK.


  • eks mingi osa BKF-ist istub Hansa enda pensionifondide kõhus, nii et sealt mingit müüki oleks naiivne oodata.

    Suurimad BKF aktsiapositsioonid 31.12. seisuga olid:
    Snaige 8,3%
    Norma 7,6%
    LTEL 7%
    SAF 6,9%
    Starman 5,6%
    Tallink 4,4%
    jms
    Cash 7,9% annab mõningase varu osakute tagasiostmiseks.

    Ühtepidi üpris ebalikviidsed positsioonid enamjaolt praegu, teisalt seda kergem hinda hoida, kuni saab. Aktsiate osakaal oli maksimaalne eeldatav - 70%, seega võlaportfelli arvel enam aktsiaid juurde ei osta. Aga seisud võivad olla praeguseks muutunud, LTEL ja Tallink näiteks osaliselt realiseeritud. Ainult suured blokid ebalikviidset baltikumi sodi samas veel pakkuda, kui rohkem raha välja läheks. Eks näis.
  • kristjan
    Kui võrdlsein aktsionäride nimekirja fondimahuga 1 märts, sain 6,6% Starmani osakaalu. Eilsed 15 000 võib-olla läks HKFle ka.
  • Tundub et Mandatum Baltici (T ja A) fondimaht oli 640 MEEK (ma arvan 1 märts), võrreldes 950 MEEK aastavahetusel ja veel kõrgem varem sügisel. Praegu on Tallink suurim investeering, järgneb Telekom, Telekomas, Lat Shipping.

    http://sampo.is-asp.com/funds/fundprofile_hex.html?sym=MANDBALTIT.FIF&fundid=298,298
  • Varsti peaks sellise statistika ja andmete kogumine lihtsamaks minema. Kõiki balti fonde vist kokku ei korjata, aga tõhus hulk arvatavasti küll.

    Möödunud aasta elavdas Eesti väärtpaberiturgu

    “Alanud aastal soovime uutest arendustest esimesena valmis saada Fondikeskusega - keskse veebilehega, mis annab infot Baltikumi ja Baltikumis pakutavate investeerimisfondide kohta. Tahame, et investoril oleks võimalik valida endale sobivaim investeerimisvariant fondide seast ning pakkuda fondivalitsejatele võimalust olla nähtaval ja teistega võrreldavad."
  • Loetellu kuulub veel SEB Baltikum Lux ack. 24% fondi varast oli aastavahetusel investeeritud Balti aktsiatesse, ehk umbes 520 MEEK. Suurimad investeeringud: Telekomas, Tallink, Mazeikiu Nafta, Snaige, Apranga, Eesti Telekom.

    Fondis oli 285 000 Eesti Telekomi aktsiat, eeldatavalt koos East Capitali omadega SEB Clients konto all aktsionäride nimekirjas.
  • Aasta algusest on East Capitali Baltikumfond langenud 7,0%, Mandatumi oma 11,1% ja Hansa Balti Kasvufond 8,2%.

    Viimased 6-7 aastat ei ole sarnast fondiväärtuse langust olnud. Küsimus on siis missugune psühholoogia hetkel mõjutab fondiosanikuid.

    Lumepalliteooria paistab tõenäoline. East Capitali fondi väärtus tõusis kolme aasta jooksul (2002-2005) 61 MSEK-lt 3 416 MSEK-ni, ehk 56 korda. Fondihaldurid olid edukad leidsid õiged aktsiad, mitte ainult börsil, vaid ka vabal turul. Investeeriti varakult näiteks Tallinki aktsiasse. Mida rohkem raha sisse voolas, seda raskem oli leida häid uusi investeeringuid. Pealegi jäi 2005 palju Hansapanagaraha vabaks. Raha pidi investeerima ka vähemlikviidsetesse varadesse, Kalev, Parex Pank, Pieno Zvaigzdes, Kaubamaja jne.

    Pööre tuli koos Tallinki börsileminekuga. Lõpuks tuli balti börsidele tõsine pakkumise tõus. Aktsiad mitme miljardi eest tuli korraga börsile, ja indeksite tõus oli peatatud. Vaikselt hakkas raha voolama fondidelt välja. Ja fondide raha oli üha suuremas ulatuses "momentum driven". Näiteks East Capitali fond oli pidevalt nimekirjades "parim fond" ja Baltikumi majanduskasv igal pool tuntud.

    Raha väljavool võttis hoogu aasta algul. East Capitali fondi maht vähenes üle 10%, kuigi fondide osakud vaid odavnesid paari protsendi võrra. Teiste turgude edu tõmbas raha ära, näiteks läks East Capital teised fondid väga hästi jaan-veeb. Mandatumi fondilt voolas välja veel kiiremini, ja langus oli suurem.

    Küsimus on täna kui palju fondiraha "tahab" olla pikaajaliselt investeeritud Baltimaadesse. Kui East Capital fondi väärtus tõusis kolme aastaga 61->3416 MSEK, ja vähenes tänavu jaanuaris 3416->2913 MSEK, kus kohas on siis tasakaalupunkt?

    Investor mis ostab ilma analüüsita, müüb ka ilma analüüsita. Mida eksootilisem fond, seda vähem informeeritud fondiosanikud. Oht on, et müügid jätkuvad (ilma analüüsita) kusjuures tekib üha suurem vajadus fondihalduritel müüa, mitte ainult likviidsed aktsiad, vaid ka ebalikviidsed. Sel juhul, tunduvalt tuleb suurem langus siin ja seal. Arvan et fondide olukord on pingeline praegu, müügisurve jätkub. Raskem on ennustada võimalike ostjate omavaheline konkurents ja nõusolek kokku osta pakutud aktsiad. Viimasel ajal tundub et näiteks Tallinki aktsiale on ostja olemas.

    Suuremas perspektiivis on küsimus kuidas investorid suhtuvad Emerging Marketsi-tesse üldiselt. Selles loos mängib suurim roll keskpankade intressipoliitika, ma arvan.
  • Üldiselt on tavaliselt "likviidsuse likvideerimine" mõjunud emerging marketsile negatiivselt, teisalt on Baltikumil mingi shanss sellest staatusest vaikselt ennast ülespoole upitada. Esialgu on Telia poolt pakutud likviidsus hullema ära hoidnud, võimalik, et see on lisaks ETL-ist ka LTEL-ile laienenud. Türgis laieneda ei õnnestunud, midagi koguneva rahaga peaks peale hakkama ja Baltikumis tegutsevate telkude ärimudelid pole ilmselt algselt nende poolt kardetud tagasilööki saanud ja kuigi kasvu siit välja ei pigista, siis Skandinaaviaga võrreldes paremat kapitali tootlust küll. Mõnes mõttes on see fondide likvideerimissund nende jaoks päris hea variant - ei pea aktsiate kokkukorjamiseks üle turu midagi pakkuma, piisab lihtsalt ääre hoidmisest.
    Kui müügivajadus jõuab ebalikviidsete aktsiateni fondiportfellides, siis esimeses järjekorras hakkavad turule tekkima võimalused neis suuri blokke osta - hea õnne korral saab mõnele oinale kogu savi korraga ära laadida. Kui see ei õnnestu, lähevad esmalt turgu väiksemad fondide poolt hoitavad ebalikviidsed positsioonid - seda otsast müües ei kahjusta haldur NAV-d sarnaselt suurema positsiooni hinna enda müügiga allaviimisega.
    Ja kui tõelise la facato grande puhul tuleb korraga müüa suuri ebalikviidseid positsioone juba VÄGA PALJU ALLA TURU, siis on võimalikud väga head tehingud ostjatele...
    Näiteks poleks ma praegu üllatunud, kui Starmanis oleks võimalik praegu suuri blokke osta. Näis, kas õnnestub müüa.
  • fondiosakute omanikud liigutavad ennast aga uudise peale ala "euro tuleb aasta hiljem"
    ma olen viimased viis aastat oodanud et mõni saksa fond hakkab skandinaaviat välja vahetama aga paistab et asi on proosalisem, algul läheb skandinaavia raha ära,aktsiad langevad ja pärast ehk midagi uut.
  • Huvitav foorum - tundub et sama teema ka teistel arenevatel turgudel:


    Emerging market currencies under pressure
    By Steve Johnson
    Published: March 8 2006 11:26 | Last updated: March 8 2006 18:09
    >>

    High-yielding emerging market currencies came under renewed pressure on Wednesday, with the Icelandic krona again leading the sell-off.

    The krona kickstarted a wobble in emerging markets two weeks ago when it fell 9 per cent in a day and a half after Iceland’s debt was downgraded by Fitch Ratings.

    The sector soon recovered, but some were warning that Wednesday’s repeat performance was potentially more telling.

    “This is almost a reprise of the Icelandic saga, but this one looks a bit more damaging,” said Tony Norfield, global head of FX strategy at ABN Amro.

    Mark Austin, chief curencies strategist at HSBC, added: “This is wider than the sell-off we saw a couple of weeks ago and probably larger in size.”

    The previous wobble was largely attributed to carry trade investors - who borrow in low-yielding currencies to invest in higher-yielding ones - liquidating some profitable positions to plug the losses as their long-Icelandic krona exposure turned sour.

    While this trend was seen once again on Wednesday, carry trade investors also appear to be getting nervous about the possibility of rising funding costs and potentially reduced liquidity as monetary policy tightens in the US, the eurozone, and maybe even Japan.

    UBS on Wednesday cited a 50 per cent probability that the Bank of Japan would reduce its target for monetary easing, a precursor to raising interest rates from their current negligible level, when its two-day meeting ends on Thursday. A strong US non-farm payrolls report tomorrow could also reignite speculation that US interest rates, curently 4.5 per cent, will rise above 5 per cent.

    “We are having a squaring-up of some winning positions to fund the losers but there is also a generalised move to reduce risk ahead of the Bank of Japan meeting and the [US] employment report,” added Mr Austin.

    “Because emerging markets have performed so well for so long there have been a fair amount of positions built up. As moves develop there is a tendency for them to snowball.”

    Once again Iceland had its own rationale for a sell-off, with banking shares tumbling as Merrill Lynch warned that credit pressures were building. The krona fell 3.8 per cent to a 14-month low of IKr69.57 to the dollar.

    However, as before, the sell-off reverberated far afield, with the Polish zloty falling 1.4 per cent to a three-month low of 3.9012 zlotys to the euro, the Hungarian forint off 1.5 per cent at a two-year low of Ft258.91, the Czech koruna down 1 per cent at Kc28.843 and the Slovak koruna losing 0.9 per cent at SK37.718.

    Against the dollar, the Brazilian real fell 1.3 per cent R$2.1843, the Turkish lira slid 1.4 per cent to TL1.3445, a three-month low, and the Indonesian rupiah lost 0.6 per cent at Rp9,300.

    While there were country-specific issues for some currencies, with Poland, for instance, facing the possibility of a snap election, the bulk of the selling was driven by global forces.

    Divyang Shah, global strategist at IdeaGlobal, argued emerging market investors were likely to become more discriminating in their choices. “Investors might choose to scramble in order to protect paper profits, and given the tendency for the exit doors to narrow, selective emerging markets are at risk,” he said.

    Hans Redeker, head of currency strategy at BNP Paribas, saw scope for a two-month reversal in the emerging market bull run as investors reassessed risk, but argued that a correction would be a “disturbance prior to the return of another wave of risk appetite once prices become appealing again.”
    >
    >
    >



    Find this article at:
    http://news.ft.com/cms/s/d10edf20-ae95-11da-b04a-0000779e2340,s01=1.html
  • Üle pika aja üks tõeliselt kasulik foorum! Thanks, guys!
  • East Capital on vist päris palju Baltikat ka omandanud 6.80 pealt. Loodetavasti
    ei tule ta turule seda kasumit väljavõtma, vaid leiab ostja, kui peaks tahtma väljuda.
  • Kokkuvõte fondide suurustest 31 detsember 2005:

    East Capital Baltik. 5 700 MEEK (31 jaan: 4 900 MEEK)
    Mandatum Baltic 950 MEEK ((1 märts:) 640 MEEK)
    Hansa BKF 560 MEEK (9 märts 500 MEEK)
    SEB Baltikum Lux ack 520 MEEK (Balti aktsiate osakaal)
    Evli Baltic 400 MEEK

    Kõik fondid (Hansa BKF erand) on suur osa investeerinud Tallinkisse, Eesti Telekomisse ja Lietuvos Telekomasesse. Veel on East Capitali fondis suhteliselt palju: Föreningssparbanken, Mazeikiu Nafta ja Nord LB. Mandatumi portfellis: LASCO ja Ventspils Nafta, Evli portfellis: Panevezio ST ja LASCO, SEB portfellis: Snaige, Mazeikiu Nafta ja Apranga. Hansa BKF erineb kõige rohkem, 20 veebruaril olid suurimad investeeringud: Snaige, SAF Tehnika, Norma ja Starman. Arvan et Hansa BKF-l on ka pisut teistsugune investeerimiseesmärgid kui teised.
  • Kas keegi saab aru, miks investeerimisfond, mis on kutsutud oma osanikele raha teenima, investeerib näiteks Tallinki aktsiasse (mõtlen emissioonihinnaga), Normasse?
  • Järsku nad vaatavad neid ettevõtteid välisinvestori pilgu läbi. Samas, võiks sinna kuuluda mingi kommivabriku paber.
  • Minu küsimus oli täiesti tõsiselt mõeldud ja pigem üld-teoreetilisena kui konkreetse fondi või aktsia kesksena. Alvar vast oskaks kindlasti kommenteerida. Ehk siis küsimus vabaduse ja piirangute osast fondiportfelli jaotumisel.
  • Ma ei saanud küll küsimusest hästi aru, kuid üritan kommenteerida. Balti turgudel on selgelt probleeme likviidsusega ja seetõttu valitakse fondi suures osas enimkaubeldud aktsiad. Näiteks Tallinki aktsiat on võimalik siiski suuremates kogustes osta ja müüa, seda ei saa aga öelda Tallinna Kaubamaja aktsia kohta. Eriti terav on likviidsuse probleem langeval turul.

    Aeg-ajalt olen käinud Trigoni seminaridel ja nemad on juba aastaid rääkinud, et välisinvestorid istuvad pommi otsas. Näiteks üks välisinvestor rääkis, et kui ta tahab oma positsiooni likvideerida, siis ta müüks aktsiaid 2 aastat (andes kogu päevakäibe). Tõusval turul pole aktsiate müümisega suuri probleeme, ka plokid lähevad hästi kaubaks. Langeval turul on aga suurte koguste müümisel selgeid probleeme ja seetõttu on hea, kui portfellis olevad aktsiad on likviidsed. Kõige huvitavam aeg jõuab kätte siis, kui fondidest raha väljavool jätkub ja müüki läheb ka järgi jäänud ebalikviidne kraam, siis võib aktsiaid väga odavalt omandada.
  • Tänud, Alvar! Lihtne ja mõistlik tõde, mida on kasulik kuulda.
  • Konkreetseks minnes - pole küll ilus ilkuda nende kallal, kes su raha kasvatavad (see Alvarit personaalselt enam ei puuduta -õnneks!), aga miks siis BKF on nii suure positsiooniga näiteks Norma aktsias sees? Ebaproportsionaalne!? Või ongi häda selles, et tahaks müüa, aga kuidagi ei õnnestu, kuna 10% piir on kiire vastu tulema?
  • Sama asja olen ka ise mõelnud, sirvides Hansa fondide (KF ja IEF) investeeringute loetelu. Norma hakkas tõepoolest eriliselt silma. Samuti Starmani suur osakaal Balti fondis (sellest on küll Starmani teema all juba pikemalt juttu olnud). Küll leiab Klementi, kuid pole Baltikat. Lisaks puudub osalus Leedu pangandussektoris, mis võiks kiire majanduskasvu tingimustes atraktiivne olla. Suurim osalus seal üldse Snaiges, mille likviidsus pole just kiita. Riias paneb veidi kulmu kergitama SAF Tehnika suurim osakaal.

    Ida-Euroopa fondis peale Tallinki jälle ainult Normat Tallinnast ostuvääriliseks peetud, Lätist SAF Tehnikat ning Leedust Snaiget. Minu amatöörlikku silma jäid siis need asjad :)
  • nad ostavad kas likviidseid või siis selliseid mille exit tuleb turult ara minemisega ehk tuumikinvestori välja ostmisega,ntx norma.

    starmani puhul siis ülesostmisega.

    likviidsusprobleemid on ju oluline osa aktsia hinnast.ma ütleks isegi osa ükskõik millisest instrumendist.

    need stefani poolt loetletud fondid on ikkagi Balti majandusruumi suunatud ja turu üldine mittelikvuiidsus ja risk peaks olema fondiosaku omanikule teada.

    ntx trigon pidi korra juba vangerdama viisnurgaga kui fondi aeg otsa lõppes.


    Lõpetuseks esitaks stefanile küsimuse: Kas sa teeksid sellise portfelli nagu üleval ( 11/03/06 16:03) kommentaaris kirjas on?



  • arwen
    arvan et fondid said kaua "liiga palju" likviidsust. Fondhaldurid nägid seda, ehk et aktsiad olid kallis - fondihoiustajad aga, nägid et fondide väärtused aina tõusid. Järelikult arvan, et kaua on ostetud mitte "odavad" aktsiad, vaid "kõige vähem kallid" aktsiad. Niiviisi on fondid kuni viimaseni aktsiani järele jooksnud, nii et meile teistele investoritele on raske midagi odavat leida (ikka veel). Mul on veel mõned Telekomas jäänud, aga muidu teeksin portfelli võimalikult konservatiivselt. Ma väldiksin põhimõtteliselt neid, kes dividende ei maksa - Läti tundub eriti ebahuvitav mulle. Leedus tuleb tunnistada et mõni pank paistab odav, aga ilma selge pilt juhatusest ja selle sõbralikus väikeaktsionäride vastu on raske investeerida. Hansa lemmikud Snaige ja Starman tunduvad mulle ülehinnatud.
  • Viimsesl ajal olen vaadanud,et ka Hansapanga pensionifondid nt.V-fondid on selgelt languses ja nüüd jookseb telekas reklaam,et märtsis on liitumine eriti soodne.Fond kaotab enda mahtu ja et seda enam mitte kaotada üritatakse inimesi orki tõmmata,et kari lolle liituks III pensionifondiga ja kohe ilusasti peppu kukuks langeval turul.
  • Välisfondide müük on kindlasti trend mis on raske ümber pöörata. Arvan et iga päev avastab uusi fondihoiustajad et langus on käimas ja võtab raha välja. Lootus on, et TeliaSonera, Autoliv jt astuksid sisse ja kasutavad juhust.

    Fondide kokkutõmbumine võiks aga olla vaid languseperioodi esimeseks sammuks. Järgmine samm tuleb koos kinnisvarahindade langusega kui lähevad langusesse näiteks ehitusfirmad, jaekaubandusfirmad ja pangad.

    Kui vaadata East Capitali Baltikumfondi tootlus - siis kindlasti paistab nii mõnelegi investorile, et on müügiaeg:

    Fondi tootlus:
    2000: +41%
    2001: +20%
    2002: +24%
    2003: +63%
    2004: +40%
    2005: +48%
    2006: -8%
  • Stefan kas siiski võib öelda,et 97 a toimunus on kerges softcore kordus variandis 2006??
  • Minu arvamusel algab langus Lasnamäe korteriturul, aga näiteks Eesti Telekomi puhaskasumireale ta ei pruugi üldse jõua - nii et peaks kindlasti teistsugune olema...

    Disclaimer: Puhas spekulatsioon, olen korduvalt eksinud turgude ennustamisel :)
  • ...kusjuures Norma, Harju Elekter, Viisnurk jne sõltuvad koduturust peamiselt palgakulude osas, järelikult nad oleksid imuunsed või isegi soodustatud kui kohalikud turud nõrgenevad.
  • Kas palgakulust ei sõltu mitte Merko? Ehitajate palgad tõusevad püstloodis võrreldes tehasetöölisega.
  • merko palgakulud suurenesid vist kui õieti mäletan 0,4 %
  • See on ehk sellest, et Merko teeb suures osas peatöövõttu, seega on ehitusmehe palgatõus neil alltöövõtu kulu real.
  • Üldiselt tundub, et ainus võimalus raha suurematest kaotustest säästa on investeerida võimalikult globaalselt üle maailma. Sektoripõhine lähenemine minu kogemuste järgi ei tööta.
  • Üle maailma küll, aga ära tuleks kasutada tõusvad turud, muidu jääb asi kahtlaseks.
  • Velikij, tänase Tallinna börsiga võrreldes on ka arvelduskonto atraktiivne
  • Ma pidasin silmas investeerimist, mitte päevakauplemist
  • East Capitali eilsed fondiosakute hinnad pole veel määranud. Juhtub vahel, oletan et eelkõige siis kui fondide käive on suur, ja halduritel on raske hinnata õiglast väärtus. East Capitali puhul äkki eelkõige selline probleem vene aktsiatega.

    Balti BÖRSidel olid esmaspäeval ja teisipäeval käive päris väike.
  • Ega vist East Capitalil pole ka sellist vangerdamise võimalust , nagu näiteks Hansa - ostab ühte fondi juurde , kui limiit hakkab lähenema , siis teise n.ö. tütresse , peale seda tõenäoliselt alustab hoopis uue fondiga . Võib-olla liiga palju utreerisin , aga tendents on selline ikka .
    Kes veel sellised "mõjutatavad" fondid on ? Ja siis saaks selle koha pealt vaadata , millistes aktsiates "rahu saavutamine on ajaliselt määramatu" ja kui raske haamer veel üleval on ? Ning millised aktsiad püsivad mõõduka turu käitumise juures oma tasemetel . Mulle tundub , et ka Kalevit hoitakse samamoodi nagu Starmani .
  • East Capitali vene fondis on korrektsiooni märgata pärast aasta alguse ülikiiret tõusu. See peaks olema tervendav balti turule, kust palju kapitali on soodsamate investeerimispiirkondade tõttu mööda voolanud.
  • Samaaegne käibetõus mitmetes balti aktsiates täna annab põhjust arvata, et fondid olid turul müümas. Äkki on oodata suurte koguste liikumine mitte ainult päevalõpudel, vaid ka nädalalõpudel. Käesolev nädal oli tänani päris vaikne, ent võimalik et mingi book-building siiski toimus.

    Tallinkil ja Starmanil on olnud huvitavalt jäik vastupanu. Morgan Stanley ostab Tallinki, ja Hansabank Starmani.
  • täna oli optsioonireede!

    minumeelest on see euroga hilinemine oluline.paar maaklerit lombi tagant on küsinud mult kas teil seal midagi lahti.nad pole küll siin börsidel tegevad kuid nad teavad uudist et me euroga ei liitu.vaevalt see positiivsena tundub.ja suuremaid tegijaid see ei kõiguta ka aga see ei ole nii skandinaavias fondiosakute omanikega kes võibolla paar tuhat eurot on investeerinud.

    tuleb siis Leedule pöialt hoida.
  • Pressiteades Balti esinduse avamisest teatab East Capital, et nende Baltikumfondi maht on hetkel 233 MEUR. Täiendan sellega fondimahu tabeli:

    30 sept: 5,93 mrd EEK
    31 dets: 5,67 mrd EEK
    31 jaan: 4,94 mrd EEK
    22 märt: 3,65 mrd EEK
  • Aasta alguses siis on fondi osakute väärtus vähenenud 7% võrra, fondi maht aga 35% !!!!
  • EC Balti fond 30. dets seisuga. Huvitav oleks näha, kuidas pragune portfell välja näeb. Pakuksin, et ETL on laiaks löödud, FSPA ja LTEL ka palju müüdud, MNF väiksem, äkki olid nemad ka RST ja LDJ suurte blokkide müüjad madalamatelt tasemetelt (kust kogenud spetsialistid on juba turu palju kõrgemale upitanud:-)), aga seda ma pakun üsna umbropsu püüdes midagi oletada majandussektorite kaalu järgi portfellis.

    Igatahes võib praguseks olla järgi üsna arvestatav kogus üpris ebalikviidseid positsioone.
  • Noh, neil ju baltikum kaetav ka East Capital Eastern European Fund-i alt - seega on nad ilmselt selle osaliselt sinna tostnud... Kas sa Stefan seda ei ole uurinud?
  • Nuwanda
    mõtlesin samamoodi, osa neist 1,6-1,7 mrd vajalikute müükidest on äkki liikunud "maja sees".

    Kristjan
    Jah umbes nii peaks olema. Näiteks Telekomas oli neil 44 miljonit aastavahetusel (kui õigesti mäletan). Praegu maksimaalselt 0,1*(3,65 mrd/4,53)/2,5 = 32 milj.

    NordLB-Lietuva on äkki tõusnud üheks suuremaks investeeringuteks (kui mitte teisele fondile võõrandatud) - (kusjuures ma ei ütleks, NordLB-Lietuva oleks väga kallis aktsia). Keerulisem kui neil on näiteks jätkuvalt üle 3 miljoni Kalevi-aktsiad.
  • Üsna terav kommentaar Kruudalt ÄP-s täna selle Kalevi aastalõpuralli ja investeerimisfondide aastatulemuste lukkulöömise seostamisest. Q1 lõpus tunduvad fondid selles suhtes "nõrgemaks" jäänud olevat, et OPM eest mingit analoogset rallit enam ei korraldata.

    KLV: Ei oma positsiooni. Soovitus: Hoia (pöialt, aga mitte aktsiat).
  • East Capital Baltikumifond - uued andmed 31 märts

    30 sept: 5,93 mrd EEK
    31 dets: 5,67 mrd EEK
    31 jaan: 4,94 mrd EEK
    22 märt: 3,65 mrd EEK
    31 märts: 3,67 mrd EEK

    1 Mazeikiu Nafta 8,1%
    2 Nord/LB Lietuva 7,1%
    3 Parex Banka 6,0%
    4 Merko Ehitus 5,5%
    5 Lietubos Telecomas 5,1%
    6 Pieno Zvaigzdes 4,4%
    7 Tallinna Kaubamaja 3,8%
    8 Baltika 3,5%

    1 Litauen 44,0%
    2 Estland 29,0%
    3 Baltikum 14,0%
    4 Lettland 13,0%


    NB Eesti Telekom kadunud. Telekomas tunduvalt vähenenud, kuigi Telekomase omanikustatistika järgi on East Capital ikka veel peaaegu sama suur aktsionär -> müük maja sees. NB veel et kaks "null"-likviidsusega aktsiad on top-kolme hulgas.
  • ja Swedbank ja Tallink ka kadunud top 8st

    siin 31 dets portfelliseis (%)

    Lietuvos Telekomas 9,6
    Eesti Telekom 7.8
    Föreningssparbanken 7.3
    Tallink 5.8
    Mazeikiu Nafta 5,3
    Nord/LB Lietuva 4,3
    Merko Ehitus 3,3
    Pieno Zvaidges 3,0
    Tallinna 2,7
  • Eesti Telekom ja Swedbank arvatavasti läbi börsi müüdud. Tallink ja Telekomasele on mingit muud lahendust leitud tundub mulle ("SEB Clients" Tallinki osalus enam-vähem samaks ja Telekomase raportis selgus et East Capital on enam-vähem sama suur omanik kui varem). Äkki natuke nende Idaeuroopa fondis.

    Fondil oli (minu kalkulatsiooni järgi) aastavahetusel umbes 4,5 milj Tallinki aktsiat. Praegu on number kuskil vahemikus 0-1,8 milj aktsiat."SEB Clients" on sama aja jooksul vaid vähenenud 8,3 milj -> 7,3 milj aktsiat.
  • Mehed, see on tõeliselt tänuväärne töö, mida te siin teete. Tõsiselt!

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon