Eesti majandus: Kristjan versus Kristjan
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Postitan kahe Kristjani (L ja H) omavahelise mõõduvõtmise Eesti majanduse teemadel Autorid on selleks lahke loa andnud ja nii mõnedki ideed ja mõtted on sellest jutust kasulik kõrva taha panna. Keel on jäetud sama mahlaseks nagu ta oli:
Ma ei saa salata, et KristjanL mulle järjest enam minu lgp. ämma hakkab meenutama. Istutakse maas, süüakse-juuakse, räägitakse maailma asjadest ja siis tema lõpuks ohkab ja räägib kurva loo kellestki, kes on vahepeal jälle ära surnud...
:-)Muidugi on elu sitt, eriti transiidivaldkonnas (Vähja Tiidu soigumine, ****, kirjutaksid alla?) ja kinnisvaraarenduses. Aga puht objektiivselt võttes ei saanudki see kaua sarnaselt kesta. Minu arvates on muuseas ka venelased kaugelt arukamad, kui neid tahetakse kohati tunnistada olevat.
Loomulikult on suur küsimärk, millised Merko marginaalid lähiaastatel üldse on, pikemas perspektiivis tõenäoliselt vast midagi Skandinaavia taolist? Puht ehituslustist ei hakka sulle keegi siin midagi ehitama, selles võib küll üsna kindel olla. Pakkujate arv tuleb paari aastaga kokku, praegu on seda veesegamist veel nina veepeal hoida soovivate väikefirmade poolt päris palju. Üsna humoorikas oli kasvõi see, kuidas mu lgp. vanemad oma korterisse mingi suhtkoht pisiremondi mõõtu asja hange.ee'sse panid ja said mõne päevaga sellele 12 pakkumist...
Nagu juba öeldud - 1-2 aastat pole investeerimise mõttes mingi aeg. Ettevõtte pikemaajaline väärtus on märksa olulisem komponent. Ja nagu Buffet hiljuti ütles: "ma ei tea, mis majandusest saab ja mul on see täitsa ükskõik" vms, ei viitsi täpset sõnastust otsida.
Kr.
Mu meelest ei ole põhiteema enam probleemid kinnisvarasektoris (ja ehk ka transiidis, aga seal laiem mõju väiksem), vaid nende probleemide kandumine teistesse sektoritesse. Kohati juba mõju üsna tuntav ning 2008 jooksul läheb järjest edasi. Järgmisena saab pihta tarbija, lihtsalt viitajaga. Minu arvates lähevad asjad veel päris tükk aega koledamaks, enne kui paranema hakkavad. Nii et neid ämmanalju võiks pigem 12 kuu pärast teha, võib-olla tõesti eksin ja Merko on 20 EUR ning mingit rasket maandumist ei tulnud. Majanduse kosumine 2009 II p.a. ja aktsiaturu kosumine alates 2009 algus tundub mulle siiski loogilisem.
1-2.a. on minu jaoks päris pikk aeg ning praegusel turul sõltub sisenemishetkest (tootlus) päris palju, nii et mina ootan jätkuvalt. Aga minu poolest võivad kõik osta, riskiprofiilid ja nägemused erinevad, mis on ka igati OK.
k.
raske maandumise/mittemaandumise otsustamine on suures osas poliitiline otsus, usu või ära usu. Sellel riigil on siin ca 25 miljardit reserve. Praeguses faasis ongi minu arvates OK, et inimesed endale ette kujutaks, kuidas kõik saab ainult halvemaks minna, tarbijausaldus madal oleks, inimesed rohkem raha loeksid ja säästaksid, inflatsioon selle tulemusena alanema hakkaks, raha hakkaks otsima uut väljundit, mitte enam kinnisvaraarendust jms. Kõik see toimub juba ja seda on raske mingil muul moel kommenteerida, kui täiesti mõistlikku asjade käiku. Need, kes sellest kõigest läbi ei suuda vaadata ja praegu meeleheitel on = suckerid. Need, kes seda ära kasutavad, ei ole (kuigi see võib mõnda aega nii tunduda).
Kr.
Ma jälle arvan, et poliitikast oleneb vähe ja enamus oleneb pankadest. Riigil on niigi eelarveaugud vaja lappida (meie arvutuste järgi ca. 8 mlrd. EEK see aasta ehk sügisel tuleb teist korda eelarvet kärpida) ja stabilisatsioonireservi kallale minek pole üldsegi kerge samm (mingi hetk tõenäoliselt siiski juhtub).
Ja mulle kangesti tundub, et praegu on sarnane olukord nagu 1998. suvel, oodati et „kohe saab see halb asi nüüd läbi” ja enamus hakkas listed ja not-listed stuffi liiga vara ostma.
k.
Sa võid loomulikult arvata mida õigeks pead ja vastavalt talitada. Pangad on kasumit taotlevad ettevõtted. Sinu ettekujutus sellest, et oodatakse, et kohe on halb läbi, on ekslik. USA näitel on suur osa analüütikuid veendunud double-dip languses 08-09, mina hetkel pigem ka. Aga lisaks sellele, milles keegi on veendunud, on alati ka muud variandid ja kõige suurem totrus maailmas on rääkida mingist ühest võimalikust arenguvariandist kui “ilmselt on nii…”. Enamik sinu toodud näiteid asjade halvemaksminemisest on täiesti korrektsed, kuid nende “doseerimise” kohta pole sul alati piisavalt ettekujutust. Näiteks see Q1 Hansa „õhuke-õhuke” NIM või 23. jaanuri “get out”. Ja kõige selle taustal toimub majanduses nendel aastatel isepuhastumine ja uute variantide leidmine, nagu ikka.
Muuseas seda “ilmselt on “ kasutab pahatihti **** (puhtakujuline operatsioonirisk, kui ta ka reaalses elus selline moron on, kui tavaliselt foorumites), kellega sina oma seisukohtades liiga veendumuses viibides sarnaned. Ja enne, kui minu öeldu pärast solvud, meenuta lihtsaid tõdesid nagu “hele laks vastu molu ei tule kunagi kahjuks” ja seda, et kes sulle ausalt oma arvamuse näkku ülteb, ei kipu sulle ehk siis nuga selga lööma. Ära otsi ainult fakte, mis sinu poolt kunagi öeldut kinnitab vaid vaata tervikut.
98 aasta suvel müüsin ma HOP Asseti nõukogu survel HOPRTF repode tagatisteks olevaid aktsiaid, millede ostjad teenisid järgneva mõne aastaga 100%. Eesti Gaasi aktsiate puhul oli sellise teenistuse saamise aeg ca 6 mo.
Kr.
No minu solvumiseks tuleks ikka vast sada korda rohkem vaeva näha. Küll aga ei saa ma sellest „ämm/****” sildistamisest aru, ehk peaksime enne sellist sildistamist majanduse jahtumise ulatuse ära ootama?
„Kohe halb on läbi” käis paljude kohalike ettevõtete ja investorite kohta, pankade nägemus (tegude järgi) kindlasti selline pole.
Aga et täpselt aru saada millest räägime, sinu nägemus on siis, et rasket maandumist ei saabu ja aktsiaturul on põhi praeguste tasemete läheduses?
k.
"sinu nägemus on siis, et rasket maandumist ei saabu ja aktsiaturul on põhi praeguste tasemete läheduses?"
minu jutu põhjal ei saa sellist napakat väidet kuidagi kokku panna. Raske maandumine on mingi tõenäosusega võimalik. Aga alati on mingi tõenäosusega võimalikud ka variandid "oodatust parem", "ootuspärane" jms.
Nende ignoreerimine oli see, mida mina sinu puhul rõhutasin.
Tinglikult on Tallinnast-Tartu sõites võimalus mingi tõenäosusega liiklusõnnetusse sattuda ja surma saada. Kas me peame teele asudes arvestama ainult selle variandiga või ka mingite muude variantidega?
Kr.
Millise konkreetset minu seisukohta sa siis ebatäpseks pead?
Ühtlasi – ma pole kusagil kuulutanud rasket maandumist kui ainuvõimalikku sündmuse käiku, majanduse II p.a. 2008 tuntav kosumine on võimalik, kui mu jaoks väikese tõenäosusega. Mingit ignoreerimist pole.
k.
siis on tore, kui ei ignoreeri. Arvatavasti sai minu ärrituse põhjustajaks:
1) see sinu 23. jaanuari call, mis oli üsna põhjendamatu iga enam -vähem mõistuspärase investeerimisportfelli omaniku seisukohast.
2) artikkel EPL'is ja järjekordne "ilmselt" kontekstis, kus seda ei saa kasutada:
"Meie arvame, et Eesti majanduse jaoks tulevad 2008. ja 2009. aasta keerulisemad kui praegu oodatakse ning 2008. aasta ei pööra veel majanduse nina ülespoole. Kinnisvaraturu jahtumine ja laenukraanide sulgemine tähendab probleeme kogu majanduse jaoks ning sellest taastumine võtab aega. 2008. aasta alguses on jahtumine olnud kiire ning tõenäoliselt muutub majanduskasv lähikvartalite jooksul negatiivseks. Majandussurutis on ilmselt juba kohal."
OK, lisan kommentaari klientidele, siit paistab minu jooksev positsioon paremini välja:
Võtsin kuu jooksul kasumit veel katmata Goldman Sachs'i aktsiatelt ja Russell2000 doubleshort positsioonilt. TEO aktsiatele müüdud aprilli callid lõppesid rahast väljas ja optsioonipreemia lisandus portfelli tulule, Happy Trails võlakirjad lunastati õigeaegselt (huhh...).
SEB'i (12M P/E 8,4, div. yield 4,3%) tulemustes rõhutati suuremaid provisjone Eestis, kuid peamise tulemustele nõrgenemise põhjustas suuresti ühekordne likviidsusportfelli ja aktsiapositsioonide väärtuse vähenemine. Tegevuse väiksemat rahvusvahelist mõõdet ja seetõttu väiksemaid sedasorti kahjumeid näitas
SWED (12MP/E 6,9 div.yield 5,6%), kelle tulemustes veel erilisi Baltikumi provisjone ei kajastu. Üsna tõenäoline on nende suurenemine ka neil lähikvartalitel, kuid peamise - eluasemelaenuportfelli -kvaliteet peaks olema üsna vastupidav ka mõningase tööpuuduse kasvu korral. Parema hinna ja volatiilsuse korral üritan positsioonile calle müüa.
TEO aktsia langes dividendisaajate lukkulöömise tähtaja möödumisel
dividendide (25 leedu senti) võrra: graafik
TEO tulemused olid ootuspäraselt väga head ja üsna tõenäoliselt kujuneb ka selle aasta eest makstav dividend sarnasesse suurusjärku 2006-07 eest makstuga.ETL: Tavapäraselt möödus lühiajaline eufooria, mille põhjustas Teliajärjekordse turult osaluse suurendamine üsna ruttu, kuid aktsia on üldiseBaltikumi turulanguse taustal siiski üsna hästi vastu pidanud ja kuu teisel poolel ülespoole liikunud: graafik.
Olen jätkuvalt veendunud, et Eesti riik peaks oma osaluse ettevõttes Teliale müüma. ETL'i dividendide pikaajaline jätk, kui vaadata kasvõi näiteks broadbandi hinda mujal maailmas, ei ole jätkusuutlik.
1) Euroopas riigiosalused valdavalt vähenemas, pole enam strateegilise tähtsusega ka siin;
2) pigem peaks valitsuste positsioon konkurentsi soodustama, mis need hinnad siingi lõpuks kõigile mõistuspärasele tasemele tooks (odavamad telekommunikatsiooniteenused on nagu maksudki kasulikud riigi konkurentsipositsioonile, inflatsioonile...)
3) Selle asemel, et Elion midagi üritaks maailmas pakkuda, teeb näiteks edukalt m-parkimist Arho Anttila oma firmaga, Elion ei rakenda oma potentsiaali haarde laiendamiseks ja ei loo uusi töökohti.
4) Arengufond võiks saada oma praeguse 3% osaluse ettevõttes likviidseks ja võimaldaks rohkem tulevikku vaatavaid investeeringuid olukorras, kus pankadel pole erilist kompetentsi ja veel mõnda aega kardetavasti ülemäära likviidsust selliste riskiinvesteeringute tegemiseks.
Minu arvates on valitsuse jutt "heast dividendimaksjast" lihtsalt pisut variserlik vorm vaikselt maksudele lisaraha korjamiseks. Pikemaajaliselt õige tundub võimalikult kallilt müük ja (edaspidi) turukonkurentsi soodustamine. Saadaks ka laiemalt signaali, et kohalikud finatsvarad on piisavalt atraktiivsed, et neid on asutud üles korjama, põhjustaks kerge elevuse börsil ja parandaks tõenäoliselt kohalikku tarbijausaldust (kuigi kahtlemata on Eestis tarbijausaldus börsiga vähem seotud, kui USA's).
HSBC ja GS olemasolvad positsioonid on callidega kaetud. Kuu lõpuga võrreldes olen mais pisut vähendanud DEW positsiooni ja taas suurendamas TWM-i positsiooni. Ootan mais korrektsiooni (küll juba tõenäoliselt ülestrendis või vähemalt küljetsi liikuvatel) turgudelt.
Arenenud turgude järk-järgulise normaliseerumise taustal on keeruline oletada, millal ja kas föderaalreservi lisatud likviidsus on seekord piisav, et jõuda ka ebalikviidsemate aktsiate kauplemise taastumiseni. Veel mõne aasta eest oligi pigem tavapärane, et väikeettevõtete aktsiate puhul oli börsi kaudu väljumine keeruline ja pigem saadi suuremat väärtust ülevõtmistehingute või ühinemiste kaudu. Morgan Stanley hinnangul langeb Euroopas M&A aktiivsus sellel aastal poole võrra, osalt on see vast tunda ka CEE's, nii et kiiret taastumist siinsetele varahindadele ei julgeks veel prognoosida. Samas on jätkuvalt korralike dividendide laekumine siin Baltikumis (Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete div. yield peaks olema ca 4%, kaks korda kõrgem, kui näiteks S&P'l) paljudele investoritele lähikuudel ees ja tugevamate ja majandustsüklist vähemmõjutatud ettevõttete aktsiad hinnatasemetel, kust neid tasub osta.
Kr.
Kui sa pead silmas seda 23.01 artiklit : EPL siis ma ei saa küll selle „põhjendamatusest” aru. See polnud „get out”, vaid „vähendage riske” – huge difference. Teine artikkel võib mu arvates ärritust tekitada vaid siis, kui omada väga positiivseid vaateid Eesti majanduse suhtes ... Aga need juba nüansid, pmst vahet pole.
k.
ma ei oma "väga positiivseid vaateid Eesti majanduse suhtes", seega tekitab minus ärritust lihtsalt selline "puusalt tulistan" maneer ja meelevaldne faktide kasutamine. "laenukraanide sulgemine"? WTF? Eraisik, kelle pupill reageerib, saab Eestis tänase seisuga laenu.
Kriisiks saab praegu Eestis toimuv üle minna siis, kui minu näite põhjal Tallinnast-Tartusse sõit otsustatakse liiga suurel hulgal majanduse osalejate poolt igaks juhuks ära jätta, kuna "oijahh, seal teel võib kuuldavasti ka surma saada" ja oma käitumist üheaaegselt sellele vastavalt korrigeerivad.
Nagu sa vist juba aru oled saanud, käitun ma puht profülaktika mõttes selliste inimestega, kes sellist üheagset käitumismuutust soosivad, kui ketseritega, olgu neil siis kokkuvõttes õigus või mitte. :-)
Kr.
hmm, ma mõtlesin lihtsalt seda 23.01 pealkirja: "
Investeerimisportaali omanik tarkinvestor.ee Kristjan Lepik leiab, et aktiivne investor võiks praegu riske maandada, näiteks müüa osa aktsiaid."
Sa peaksid vist eriti teadma millise filtriga tuleb online meediat lugeda? Nad ilmselt refereerisid lihtsalt oma nägemise järgi EPL artiklit, kus point oli, et riske võiks maandada, kuid selleks kasutada lühiajalist saabuvat tugevust turul.
seega tekitab minus ärritust lihtsalt selline "puusalt tulistan" maneer ja meelevaldne faktide kasutamine. "laenukraanide sulgemine"? WTF? Eraisik, kelle pupill reageerib, saab Eestis tänase seisuga laenu.
Eraettevõtetele Eestis antud laenumahu kasv:
märts 2007: 2,5 mlrd EEK
märts 2008: 0,15 mlrd. EEK
Eraisikutele antud laenumahu kasv
märts 2007: 2,8 mlrd. EEK
märts 2008: 1,4 mlrd. EEK
Võib ju vaielda, et korrektsem oleks öelda „laenukraanide oluline kinnipoole keeramine”, kuid see on juuksekarva lõhkiajamine.
k.
ma räägin muuseas kogu aeg eraisikute poolest, kus laenuvõtmine on suuresti tulevikuusalduse kukkumise tõttu kokku kuivanud. Ettevõtetepoolne kokkutõmme on igati aktsepteeritav, pole kordagi seda vaidlustanud. Näiteks kinnisvararendusese viib uute arenduste blokeerimine lõpuks olemasoleva pakkumise ärasöömiseni, kui nõudluspoolset finatseerimist endiselt lahti hoida.
Kr.
---------------------------
Ahjaa, ja disclaimer on see, et mul oli eile ühe sõbra titevarvaste kastmine ning seetõttu pole täna kõige leebem ja sõbralikum meeleolu, KristjanH saab nüüd ja edaspidi ilmselt artiklite juurde lisada, et „väga raske on öelda, kas antud KristjanL arvamus on jällegi kirjutatud ***** ***** nimelise tuumapohmelli käes vaeveldes või mitte” :)
Ehk siis jätkame otse ja avameelselt kirjutamist ning ärme hard-feelingseid oma.
k.
OK, KristjanL lepituspakkumine minu poolt vastu võetud! Aga minu ILMSELT suurim nõrkus on kergesti solvumine, mispuhul ma üsna valjusti kellegi peale lõugama/vaidlema hakkan. Aga lootusetuks vaidlemiseks on mul kodus 3., 8. ja 36. aastased ülikõvad eksemlparid, KELLEL ON ALATI ÕIGUS, mul pole mitte mingit varianti, ma olen pehme nagu vatt nendega võrreldes...
Kr.
-
teema algus pärines tegelikult viimasel ajal Merko "paid pumper"-ina aktiivselt tööd tegevalt Stefanilt, aga korjasin ülejäänud diskussioonist selle konkreetsema osa välja. Mõnevõrra pehmendasin siinses variandis ka keelekasutust, mis vahepeal sutsu mehiseks kiskus ja mis seletab lugejale ka pisut neid pidulikke vabandusi lõpus.
-
Küsimus kristjanitele - milline protsent, teie kummagi arvates, kogu Eesti tööjõust, oli rakendatud kinnisvara-alal mais 2007a? Et siis kogu arendus, müük, vahendus, hindamine jne.
-
Ehk siis II kvartal 2007:
Ehitus: 82,6
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus: 44,4
Lisaks veel pudipadi töötlev tööstus (ehitusmaterjalide tootmine), veondus (kõige selle kola kohaletoimetamine) ja jaekaubandus (ehitusmaterjalide poed jms).
Ehk siis 127 + teadmata hulk inimesi seonduvatest valdkondadest.
Kokku hõivatuid 658,6. -
Nüüd on küsimus, et kui palju selles valdkonnas töötavatest inimestest on ostnud laenu eest endale kinnisvara ? Ja kui palju sellest spekulatiivsetel eesmärkidel ?
-
See esimese postituse vaidlus on kuidagi jube terav :S
-
Momentum, siin vaid osa teksti ja osa seltskonda, eks konteksti veidi raske võib-olla mõista ja eriti kui kõik Kristjanid on :)
-
ttrust: Õpetaja püüdis teha nägu, justkui poleks ta midagi kuulnud, ning pöördus Annika poole.
"Annika, ma annan sulle ühe ülesande: Gustav käis oma koolvendadega väljasõidul. Minnes oli tal üks kroon ja tagasi tulles seitse ööri. Kui palju oli ta kulutanud?"
"Muidugi," tähendas Pipi, "ja siis tahaksin ma veel teada, miks ta nii palju raiskas, ja kas ta ostis limonaadi, ja kas ta enne kodunt äraminekut ka korralikult kõrvu pesi?" -
...viimasel ajal Merko "paid pumper"-ina aktiivselt tööd tegevalt Stefanilt...
Pärast selle info avalikustamist täna kl 12.06 algas müügisurve vasakusse serva. Esimene tehing kl 12.39 ja siis üha edasi. Käive oli näiteks eilse päevaga võrreldes ka ikka väga suur! -
ma nii igaks juhuks RÕHUTAN, et see "pumper" oli mõistagi nali.
-
Mulle meeldib olla ainukene Merko-optimist :)
-
See on hinnale soodne.
-
Vähemalt keegi on kaine ja ütleb välja.
https://majandus24.postimees.ee/6935129/kristjan-lepik-eesti-majandus-langeb-pigem-veerandi-vorra-ja-laenu-peaks-votma-kumme-miljardit -
siim susi
Vähemalt keegi on kaine ja ütleb välja.
https://majandus24.postimees.ee/6935129/kristjan-lepik-eesti-majandus-langeb-pigem-veerandi-vorra-ja-laenu-peaks-votma-kumme-miljardit
Täname lingi eest. Hea lugemine, aga helikopteriga pole ka päris mõttet hakata külvama. Kriis võiks ikka natukesegi puhastada mitte effektiivset ettevõttlust ja inimesi, kes on end lõhki laenanud. Muidu jätkub see laenumull.Seega sügisel tuleb Euroopa Liidu tasandil tegeleda ilmselt Euroopa võlakriisi uue lainega ja riikide päästmisega ning siis on juba oluliselt raskem laenu saada. Teistmoodi hirm on toas. Seega peaks Eesti suurema laenu kohe ära võtma ning tõenäoliselt intressid fikseerima tänaste tasemete juures, ujuva intressiga laenu puhul lööb ilmselt peatselt intresside tõus.
Keegi oskab äkki selgitada ECB intressitõusu tema kommentaaris ja kui palju võiks see intress ja kui kaua tõusta siis? Inflatsiooni kaitseks jah. Aga see oleks ju imelik, sest siis raskeneks võlgade ja intresside tasumine niigi üle laenanud riikides ja firmades veelgi, mis süvendaks kriisi. Igatepidi pupu tundub. -
Selle hind on see, et meil kõigil tuleb ühiselt tasuda riigivõlg, kuid see on kasvava majanduse tingimustes kergem.
Siin tuleb meil tasuda, mitte ainult meie riigi võlg vaid kogu EU võlakoormust ja rahatrükki läbi inflatsiooni. Kes ütleb üldse, et neid võlgu kunagi peab tasuma. See pole juba reaalne vaadates Itaalia ja Prantsusmaa võla tasemeid. -
Kui näiteks langetada igasuguseid aktsiise (diisel, gaas, elekter jne), et transport ja tootmine Eestis muutuks odavamaks, kas see oleks "helikopterilt raha külvamine"?
-
Nullpointer
Kui näiteks langetada igasuguseid aktsiise (diisel, gaas, elekter jne), et transport ja tootmine Eestis muutuks odavamaks, kas see oleks "helikopterilt raha külvamine"?
See idee ei tööta.On näha praegustes kütusehindade speardis ja suvel toimunud alkoaktsiiside langetamisest krabati pool müügipoole kasumiks
