Global infra, järgmise kümnendi suurim mäng?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kindlasti mitte midagi uut, aga tarbija tugevusest küllaltki sõltumatuna järjest tähtsamaks muutuv teema. MS hinnangul teevad sellised märksõnad nagu linnastumine, kliimamuutus ja (ühis)transport üheks tähtsamaks kui mitte kõige tähtsamaks teemaks. Igatahes, MS hindab EM järgneva kümne aasta investeeringuteks 21,7 triljonit, millest Aasia osaks saab kaks kolmandikku.
http://www.morganstanley.com/views/perspectives/files/infrastructure_paper4.pdf -
Hea kokkuvõte, võib igati nõustuda.
Näiteks ka Eestis on pandud ja pannakse edaspidigi suurel hulgal pappi maanteedesse (mujal ka raudteeliiklusesse), elektriülekande ja -jaotuse seadmetesse, data- ja mobiilsidevõrkudesse jms. Infrastruktuuri arendamine on peaaegu et paratamatu investeering igal pool maailmas, kus vähegi areng toimub. Veel see, et sageli on investeeringute raha eraldajaks valitsused (eelarve kaudu), nii et kui otsus tehtud, siis rahavoog stabiilne ja rahadega ei koonerdata.
Küsimus peamiselt selles, mis firmad enim võidavad? -
Kusjuures ei ole infra enam sugugi avaliku sektori teema enam, järjest rohkem erasektori mäng. Kuna rahavood enamvähem kindlad, siis juba mõnda aega ajavad isegi pensionifondid raha sildade ja teede ehituseks, rääkimata pankadest.
-
Jah, nii see on. Selle mõttega tuleb Eesti investoril veel harjuda, et ühiskondlikke objekte (hooneid, sildu, teedesõlmi, elektrisüsteeme jm.) võib rahastada ka erasektor, s.h. pensionifondid. Eestis on vast parim näide Tallinna koolide kordategemise kohta.
Globaalse infra puhul on kaks olulist asja, mis peaks investorile väga meeldima:
1. Investeeringute tegemise paratamatus, kui tahetakse elada samal kvaliteeditasemel ning jätkata arengut. Otsustajaks nii või naa (kasvõi kaudselt) ikka avalik sektor, kes aga on väga huvitatud odavast populaarsusest. Ja kaudselt tuleb raha ikka maksumaksjalt.
2. Eelnevast punktist tulenevalt investeeringuks vajalike rahavoogude suhteline garanteeritus ja stabiilsus, s.h. madal riskitase, sest ei jääda võlgu. -
Teab keegi tugevaid infraga seotud ettevõtteid nimetada kellele analüütiliselt läheneda .... või siis fonde ?
Tänan -
Elektrivõrgud ja nende juhtimisega seotud seadmed ning vastav automaatika kuuluvad ka infra alla. Soovitan edasiseks iseseisvaks uurimiseks firmasid GE, ABB, Siemens, ja Eestist kindlasti Harju Elekter, ehitusvaldkonnast Merko, Eesti Ehitus.
