LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Eesti euroliitumise "tracker"

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Siit saab edaspidi jälgida kas Eesti inflatsioon ja riigieelarve neto püsib Euroopa Liidu piirmäärade ülalpool. Euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2011 eeldab arvatavatsi, et riigieelarve on piirmäära üleval 31 dets 2009, ja et inflatsioon on piirmäära üleval ~31 märts 2010.



  • parandus: et inflatsioon on piirmäära ALLpool...
  • Slovakkia tegi oma avalduse Eurotsooniga liitumiskes mullu 5 aprillil. Tollal vaadati veebruari numbreid, hiljem ka märtsi omasid. Muidugi pole 100% välistatud, et Eesti ei täidaks Eurokriteeriumeid juba käesoleval kevadel, aga väga vähetõenäoline.

    Slovakkia taotlusest, 5 aprill 2008:
    http://www.reuters.com/article/reutersEdge/idUSL0533200720080405?pageNumber=1&virtualBrandChannel=0
  • Oluline on muidugi kuidas käsitleb Statistikaamet eluasemelaenude intressikulusid. Kas vaadatakse olemasolevate laenude intresse, või ainult uute laenude omasid...Esimesel puhul peaks hinnakukkumine olema suur, viimasel puhul mitte.
  • Kuidas sa mugavalt inflakriteeriumit leiad?
  • Stefan, kas sinu numbrid inflatsiooni osas graafikul on ikka õiged?
    Niipalju kui mina aru saan, siis Eesti pool kriteeriumiks on 12 kuu keskmine inflatsioon? Novembris 2008 oli see 10,8.
    EU poolt võrreldavaks numbriks on 3 Euroopa madalaima inflatsiooniga(12 kuu keskmine) riigid ja nende inflatsiooni keskmine+1.5? Novembris 2008 oli see number(2.8 Portugal+ 2.9 Saksamaa + 3.3 Prantsusmaa)/3 + 1.5 = 4.5.




  • celera
    Jah, tundub et sul on õigus. Parandan numbrid ära.

    Päris põhiline ülevaade Inflatsioon-kriteeriumist Eesti Panga poolt siit:
    http://www.bankofestonia.info/pub/en/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/uuringud/_2008/_4_2008/_wp_408.pdf

    Olles varem töötanud Brüsseliga võin ainult tõdeda, et siin on jälle tegemist EL-regulatsiooniga kus töötatakse kunstliku täpsusega. Arvestades inflatsioonimõõtmise normaalsed veamarginaale, on oäris majakas näha missuguse näilise täpsusega hinnatakse inflatsioonikriteeriume. Jällegi ELis - teooria ja praktika ei ole kooskõlastatud.

    See selleks, Eesti lõpptulemus ei pruugi erineda. Märtsis/Aprillis on Eesti inflatsioon juba madal - ja eks ta nii püsib aasta jooksul.
  • parandus
    ...on päris naljakas näha...
  • celera
    November 2008 siis koos Hollandiga (2,2)=>4,1.
  • stefan,
    Eesti inflatsioon oli novembris 8%, graafikul see aga ei kajastu.
  • medal
    See oligi see mida ma ära parandasin. Ehk viimase aasta keskmine inflatsioon tuleb tõlgendada viimase 12 arvutatud aastainflatsiooni keskmist. Ehk tuleb võtta viimase 12 kuu raporteeritud numbreid, ja arvutada nende keskmise.
  • Kollane liin siis näitab mis antud numbriga juhtub kui praegune tarbijahinnaindeks püsib paigal. Hetkel oleme ilmselt deflatsioonis, aga aasta jooksul äkki jälle inflatsioonis, nii et muutumatute hindade stsenaarium võiks olla mõistlik vaadata.

    Eesti Panga raportis selgub et pole päris kindel mida teeks ECB juhul kui Eurootsoonis oleksid riigid kelle inflatsioon on negatiivne. Varem olen lugenud, et need numbrid välistataks. Sel (ehk siis paremal) juhul on Eurotsooni piirmäär teoreetiline miinimum 1,5%.
  • Õigus, ei süvenenud eelnevasse juttu piisavalt.
  • Eesti Panga raport:
    "The applicable inflation measure is the annual HICP inflation computed data monthly frequency. For a given month, the annual HICP inflation is foundas the percentage change of the 12-month average of the HICP inflation indexrelative to the same 12-month average index one year earlier. Due to thecomputation method the annual HICP inflation is changing less swiftly thanthe standard measure of year-over-year inflation."

    Siin ma arvan, et Eesti Pank on siiski eksinud. Võrdlusnumber peaks olema HICP-indeksi kasv 12 kuu jooksul, mõõdetud 12 korda, ja nende mõõtmise keskmine. Sellele viidab ka Henno poolt viidatud Eurostat'i tabel, kus keskmine on 12 y-o-y mõõtmise keskmiseks. Slovakia võrdlusnumber veebruaris 2008 oli ka 2,1% ja Eurotsooni oma 3,1%.

    Eesti Panga raportis kirjeldatud keskmine mõõdetakse küll ka, näiteks:
    http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2008/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2008_MONTH_12/2-17122008-EN-AP.PDF

    ...aga see ei tundu olevat olnud Eurokriteeriumi aluseks.
  • Taganen jälle oma seisukohast. Eelmises postituse Eurostatraportis on kirjas (märkus 4), et mainitud number kasutatakse.

    ((( Kui võrrelda (a+b+c)/(d+e+f) ja (a/d +b/e+c/f)/3 siis on antud indeksinumbritega vahe äärmiselt väike, ehk mõlemad arvutusmeetoseid annavad sisuliselt alati sama tulemuse. Tundub aga, et on valitud esimest meetodi (nagu ka üleval kirjas EP rapordi tsitaadis.)
    a,b,c...oleksid jaa,vee,mär... HICP-indeksid aasta n, ja d,e,f....aasta n-1
    )))
  • Stefan, tehnilise poole pealt...
    Kas see on ikka kindel, et eluasemed on tarbijahinnaindeksis arvestatud intressikulude põhiselt, mitte rendi/üürikulude põhiselt? Näiteks ma lugesin pikalt USA tarbijahinnaindeksi kohta, kus 80. aastatel arvutati tõesti n-ö intressikulude põhjal, aga täna enam mitte. Väide oli selles, et see on mõjutanud inflatsiooninumbrit märkimisväärselt.

    Sisulise poole pealt... Ma ei saa aru, mis mõtet on täna seda aastast tarbijahinnaindeksi muutust vaadata. Pigem võiks me ennast kohe 3-6 kuud edasi mõelda. Tänane aastane THI kasv näitab peamiselt 2008. aasta I poole hindade tõusu. Viimase 5 kuu tõus on olnud ca 1%, kusjuures see on ka peamiselt juuni lõpu aktsiiside tõusu ja sügisese kütte hinna tõusu tõttu. Kui nüüd käibemaks ja aktsiisid stabiilseks jäävad, siis on 2009. aasta juunis THI sisuliselt sama, mis 2008. aasta juunis. Graafiliselt võib see novembri lõpu 8% y-o-y muutuse langus 0-2%-ni tunduda müstiline, aga tegelikult on muutus aset leidnud juba 5 kuud tagasi (II poolaasta 2008).
    Järgmise 6 kuu jooksul ei kuku THI aastane kasv mitte selle tõttu, et igakuine hinnatõus aeglustub, vaid sellepärast, et eelmise aasta samal ajal tõusis baas hästi kiiresti.
    Tarbijahinnaindeks Eestis (punktides)
    Nov07 160.18
    Jun08 170.42
    Jul08 171.64
    Aug08 171.83
    Sep08 172.80
    Oct08 173.55
    Nov08 173.03
  • US
    Jah, üüri/rendikulud on kindlasti CPI sees, aga ma arvan et tavaliselt intressid ka. Rootsis kindlasti. Samas erinevadki vahel Euroopa HICPd ja rahvuslikud CPId. Kui näiteks vaadata Eesti hinnanindeksid Eurostat-failis üleval (Henno Viirese kommentaaris) ja võrrelda Statistikaameti indeksiga, siis pole nad vist samad. Näiteks:

    Eurostat
    Jun08: 123.45
    Nov08: 125.81
    +1,91%
    Statistikaamet siis:
    Jun08: 170,42
    Nov08: 173,03
    +1,53%
  • Mis puudutab siis mõttekust mida vaadata, siis on ilmselt nii, et see number mille järgi Eestit lõpuks hinnatakse on:

    (Eesti tarbijahinnaindeksi keskmine kevad09->kevad10) / (Eesti tarbijahinnaindeksi keskmine kevad08->kevad09).

    Sellele numbrile esialgseks/nõrgaks prognoosiks võib kasutada number THI sügis09/THI sügis08. Ühesõnaga, septembris/oktoobris peaks Statistikaameti raporteeritud CPI-number olema ECB jaoks piisavalt madalal tasemel. (See aga eeldaks lineaarne inflatsioonilangus kuni kevadeni 2010, ja äkki on tõenäolisem, et inflatsioon selle aja jooksul jälle hakkab tõusma.)
  • ÄP: Ansipi nõunik: hinnatõusud riigi kontrolli alla!

    Paha execution Unzipil, as usual. Unzip üritab end vist rehabiliteerida ja tuua Euro (kuna majanduskasvu, rikkuse ja õnne toomisega on hätta jäädud). Paha seetõttu, et eelmisel aastal koguti kokkku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja hinnatõusud. Sellesse aastasse saabub otsuste positiivne mõju ja võime nüüd jälgima hakata kuidas yoy inflatsioonitempo vaikselt alanema hakkab. Aga artiklist selgub, et inflatimukad kogunevad alles alles praegu. ???

    Järvan ütleb, et majanduse madalseisu arvestades tuleb loobuda igasugustest riigipoolsetest täiendavatest maksude ja muude tasude tõstmisest, mis inflatsiooni võiksid kergitada. Seda argumenti pole isegi mõtet tuua sisse, sest inflatsiooni mõjutavad muudatused mõjuvad vähemalt 1a datas veel edaspidi. Aga nagu me teame, siis eelmisel aastal koguti kokku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja maksutõusud, et inflatsiooni ajastada. Kuidas siis nüüd ikkagi äkki selgub, et midagi ikkagi võiks tõsta. Kuidas saab üldse seda asjaolu ka teoreetiliselt välja pakkuda? Mida tehti terve eelmise aasta igakuistel strateegiakoosolekutel? Sest kõik inflat tõstvad muudatused tehti juba eelmine aasta, right?

    Ta lisab: „Eestis on olnud kombeks, et hinnad on kogu aeg tõusnud. Kütusehinnad käivad aeg-ajalt üles-alla, aga võib-olla võiksid käbedamalt käia. Praegustes oludes võiks ehk veelgi valvsamalt järele vaadata, et kui on põhjust hindade languseks, siis vana harjumus, et hinnad kogu aeg tõusevad – ja kui pole tõusnud mõnda aega, siis varsti tõusevad jälle -, tuleks üle vaadata. Pean silmas eelkõige kaugkütte hindu. Naftahind on ju pikemat aega langenud, millest väidetavalt gaasihind peaks sõltuma. Konkurentsiamet on praeguseks ka välja öelnud, et lähiajal hakkab kaugkütte hind langema.“ Kütte ja energiaturg ongi IMO üks väheseid kohti kus alles praegu võib tegutseda. Sest energiaga seotud hinnalangused avaldavad kohest laiapõhjalist positiivset mõju. Jällegi tahaks küsida, et mida nõukogu eelmise aasta strateegiakoosolekutel tegi? Kütteperioodi alguses ei ole eriti smart avastada, et nafta/kütteõli/gaas on tugevalt langenud, sest isegi kui oleks soov mõjutada kütte hinda allapoole käib see protsess vähemalt paar kuud. Ehk mõju avaldub peamiselt kütteperioodi möödudes.

    Peaminister Andrus Ansipi kutsel kogunes eelmisel kolmapäeval oma esimesele koosolekule töörühm, mille eesmärk on leida ja kooskõlastada erinevaid abinõusid Euroopa ühisrahale üleminekuks. Töörühma kuuluvad peaminister, rahandusminister, majandusminister, valitsusliidu riigikogu fraktsioonide juhid, Eesti Panga president ning Kaubanduskoja juhatuse esimees. Ansipi majandusnõunik Aare Järvan koordineerib komisjoni tööd. Infla ohjamise töögrupp kogunes eelmine kolmapäev esimest korda. Täiesti tüüpiline! See organ oleks pidanud terve eelmise aasta pingsalt koos käima, energiatootjaid hakkama pigistama juba varem ja nüüd hakkama töö vilju lõikama.

    Euro-komisjoni suurem mure inflatsioonist sel aastal peaks olema eelarve tasakaal.
    Kui komisjon suudab midagi positiivset ära teha ja kuidagi inflatsiooni alandada siis muidugi väga tore. Siiski oleks komisjoni moodustamsie õige aeg olnud eelmine aasta.
  • eelarve tasakaalu komisjon vist moodustatakse 2010 jaanuaris?
  • Isand Järvani koordineeritav komisjon lihtsalt ei olnud varem moodustatud; seda komisoni ei ole varem eksisteerinud ning moodustati lisaks kõikidele muudele (hetkel ilmselt varjusurmas) komisjonidele milliste töö hiilgeaeg jäi sinna 2006/07 aasta kanti.
  • Kontrollküsimus Almuniale oleks: Kui suur oli teie hinnangul Eesti mulluse eelarvedefitsiit?
  • Mõni aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga ilmnes ka sarnaseid sõnumid Verheugeni poolt (ehk väidetavalt tema poolt).
  • Muidugi on vaiant, et on toimunud pressikonverents, ja 100 küsimuse vahel on eesti ajakirjanik küsinud Eesti kohta, ja sai kätte sama standardvastus nagu alati. Siis pidi sellest Postimehes uudis tegema.
  • Ma ei teeks sellest muid järeldusi, kui et Almunia jutu mõte on vahendamise (telefonikõne raginad või pressikonverentsi kära, tõlkimine, toimetamine jms) käigus pisut muutunud.
  • Võimalik on ka et midagi on 'tõlkes kaduma läinud', sest põhijoontes Almunia ju midagi uut ei öelnud - inflatsioon alaneb kuid uus probleem on eelarvedefitsiit mida hinnatakse koos teiste kriteeriumitega. Kuna järgmine korraline hindmine on 2010.a. mais, siis on loogiline rääkida kësolevast aastat kui vaatepunkti suhtes 'möödunud' aastast. Kirjutaval pressil soovitaksin suhelda otse Almunia kabinetiga ning sealt küsimustele vastuseid või intervjuusid nõutada. Tulemus tuleb palju parem kui pressikal hõigelda ning siis midagi kokku kribada.
  • Maailmamajandus elavat hetkel üle raskemaid aegu alates 30.-ndatest. Et eelmise kriisi vigu vältida on väga paljud lääneriigid kõige halvema ärahoidmiseks võtnud kasutusele enneolematuid meetmeid alates suurtest maksusoodustustest, avaliku sektori kulutuste suurendamisest, lõpetades otsestest toetustest/laenudest ettevõtetele ja kodumajapidamistele jne. Muidugi üldtunnustatud teooria kohaselt peaks avalik sektori olema nii ehk teisiti protsükliline, ehk headel aegadel piirama kulutusi (ülejääk) ja halbadel aegadel suurendama kulutusi (puudujääk).

    Nüüd tulles tagasi Eesti juurde, kas see paik siin ilmas ei ole maailmamajandusega kuidagi seotud? Selles mõttes, et avalik sektor, selle asemel, et toetada ettevõtluse püsimist, annab hoopis jalaga veel otse tagumikku ja tahab piirata oluliselt oma kulutusi (sh investeeringuid). Reservid, mida kogutud ja mida ei pidavat säilitatama viimsepäeval põlema panemiseks, ei võeta kasutusele ega tooda kodumaale ajal, mida muu maailm hindab viimase 80 aasta hullemaks majanduskriisiks. Millal siis? Miks mitte hetkel just investeerida, kus ehitushinnad on 2x odavamad tipust ning majandus vajab tuge?

    Eesti suurem eesmärk on euro, aga kas eurole ülemineku hetk ei ole väga vale lähtudes sellest, mis selle eesmärgi täitmine majandusele maksma läheb? Sisuliselt oleks olnud ju õige piirata avaliku sektori kulutusi mõned aastad tagasi ja ohjata sellega inflatsiooni, hetkel tähendab piiramine aga majanduse allakäigule täiendava keerde lisamist ning pigem tuleks eurole üleminekule mõelda, kui majandusele on jälle vähegi jalad alla saadud. Või mõtlen ma valesti? Mida me teeme euroga, kui meie majanduses on mitmel erineval põhjusel (põhiliselt usaldamatusest tingitud likviidsusprobleemid ning tarbija kindlustustunde hetkelisest kaldumisest teise äärmusesse) põhja lastud tavatsüklis elujõuliseid firmasid, lastud riigis tekkida suurel tööpuudusel ning sellega paratamatult kaasnevatel suurenenud sotsiaalmaksukuludel? Kas tõesti 2011, kui saame euro, on need kahjud hoobilt tasandatud või ainuüksi euro tõttu kiirelt kompenseeritud?

    Või siis on Eesti plaan hoopis selles, et las need majanduse toetusmeetmed maksavad kinni teised riigid (Rootsi?) ning meie naudime vaid vilju? Kahtlane, kui hästi see toimib, või toimib ehk vaid nii, et Eesti firmad lähevadki siis teiste riikide juhtida.
  • Euroopa Liidu asutamislepingu artikkel 39 räägib töötajate vabast liikumisest, mis oli ju ja on siiani üks EL põhisammastest.
    Valitsus peaks töötud tõukama Euroopa kraesse.Milleks selline leping ja sellised kohustused? Me oleme liidus ja liitnud selle lepingu ja kogu euroopa õiguse Põhiseadusega ja nüüd on õige hetk seda neid lepinguid täitma hakata. Meil istub Brüsselis seltskond, kes võiks Eesti töötutega tegeleda ja neile meie suurel ühiskodumaal töökohti otsida ja EU võiks maksta ja kõigiti aidata.
    Kas keegi üldse mäletab neid nimesid kes meid seal esindavad? Kallas vist oli üks?
  • Üks remark: Eesti tööpuudus ei ole praegu kaugeltki suur, 3,4%. See on pikalt parem kui EL keskmine. Muidugi läheb asi veel hullemaks, ja me jõuame ilmselt ELi keskmisest möödagi, ning vaevalt näeme niipea sarnast aega nagu 2007 lõpus, kus Eestis oli vaid 2,1% töötuid. Ent reaalsust üle võimendada ka ei maksa.
  • Eurohirm võib nurjata pensionitõusu

    Eesti peab euroga liitumiseks senisest veel karmimalt riigieelarvet kärpima ning isegi sellest ei pruugi piisata. Löögi alla võivad sattuda nii pensionitõus, vanemapalga kasv kui ka kaitsekulud.

    Kui seni olid ka eelarvekärbete juures mõned «pühad lehmad», mida ei puudutatud, siis seekord on Padari sõnul ainsaks eesmärgiks eurole üleminek. Kärpimisele võivad seega minna ka tänavu kasvama pidanud vanemahüvitise ülempiir, kaitsekulutused ja pensionitõus.

    Nimelt peaks alates 1. aprillist pension kasvama 14 protsenti, mis toob riigile kaasa 2,5 miljardi krooni suuruse lisakulu. Kuigi pensionitõusu võimalikuks peatamiseks pole enam palju aega jäänud, ei kipu Padar siiski kiirustama. Ta lausus, et kõigepealt tuleks ära oodata jaanuari ja veebruari maksulaekumised.

    Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi oli Padarist veel skeptilisem ja leidis, et juba veebruaris tuleks esitada lisaeelarve, kus kulusid kärbitakse vähemalt kaheksa miljardi krooni võrra.

    «Ei saa olla muid pühasid lehmasid. Kõigi eestlaste pikaajaline huvi, parandamaks enda heaolu ja tagamaks Eesti julgeolekut, on euro. Kõik muud poliitikad tuleb allutada euroga liitumisele 1. jaanuaril 2011,» ütles Veskimägi.

    Vaid peaminister Andrus Ansip oli eelarvekärbete ja euro kasutuselevõtu teemal väga sõnaaher ja saatis pressiesindaja kaudu lakoonilise teate.

    «Euro kasutajate ringi pääsemine ei ole poliitilise otsustamise küsimus. Need kandidaatriigid, kes kõik nõuded täidavad, need ka eurotsooni liikmeks saavad. Meie eesmärk on kriteeriumid täita,» sõnas Ansip.


    Padari reaktsioonilisus on juba päris hea. :D Ma peaaegu jäin juba uskuma, et kusagil on mingi strateegiakoosolek toimunud. Kuid ei. Artikli lõpus astub mängu Unzip, kes nagu ikka, seisab olulistel muutustel ees. Lõplikku alla andmist tuleb veel oodata*

    * alla andmine = kulukatest sotsiaalprogrammidest loobumine või nende kärpimine mis olid majanduskasvu jätkumise eeldusel täidetavad, nüüd aga mitte.
  • Sõnumitooja tapetakse ju tavaliselt maha . . .
    Teeks neile selle asja lihtsamaks ja (kogu austuse juures oma vanemate sugulaste vastu) ütleks välja:

    Pensionite tõstmine 2009 aastal tuleb edasi lükata !
  • Tõesti, mõnel poliitikul oleks aeg ETV ekraanilt maha öelda, et vabandust, pensionärid, kuid tõesti - raha põle.
  • kui purjus saviets olema peaks, et seda teeks? :)
  • Ma ei mõelnud Eddie't. Ma mõtlesin kedagi tõeliselt riigimehelikku.
  • Eelarvesse laekus 2008. aasta lõpuks 84,9 miljardit

    Rahandusministeeriumi esialgseil andmeil laekus 2008. aastal riigieelarvesse 84,9 miljardit krooni ehk täitus 94,1 protsenti eelarvest.

    Riigieelarve kulusid tehti 90,1 miljardi krooni ehk 94,4 protsendi ulatuses eelarves planeeritust. Aasta lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 5,2 miljardi krooni võrra. Tulusid ületanud kulud finantseeriti reservide vahenditest.

    Rahandusministeeriumi teatel annavad ülaltoodud numbrid esialgse ülevaate planeeritud riigieelarve tulude ja kulude täitmisest. Sealhulgas on arvesse võetud ülekantud kulud 2007. aastast. Riigieelarve tulude ja kulude täitmine pole ministeeriumi kinnitusel võrdsustatav valitsussektori eelarvepositsiooniga, mida arvestatakse Maastrichti kriteeriumide täitmisel.

    Rahandusministeeriumi teatel täpsustatakse ning kinnitatakse lõplikud riigieelarve täitmise numbrid majandusaasta aruandega hiljemalt 2009. aasta augustis. Valitsussektori eelmise aasta esialgsed eelarve puudujäägi ja võla andmed avaldab statistikaamet 31. märtsil.


    Kui ma õieti aru saan, siis jooksva riigieelarve eelarveaasta defitsiitii saab katta kassareservi abil. Kassareserv seisuga 30 November 2008 oli turuväärtuses 13 969 358 668 EEK. Kassareserv seisuga 31 Jaanuar 2008 oli turuväärtuses 16 831 403 801,44 EEK. Vahe -2 862 045 133,44 EEK. Mille abil kaeti ülejäänud miinus? Kas see ilmub järgmises kassareservi updates?

    Image Hosted by ImageShack.us
  • momentum, detsembri maksulaekumine oli väike, kuid kulud on aasta lõpus suuremad. seega võib detsembri kassajääk päris palju väheneda.
  • Kui te hoolega lugesite, siis käibemaksu osas oli põhiline langus detsembris !!! See oli novembrikuu müügi pealt. Detsembri müükide käibemaks selgub alles 20. jaanuaril.
    Lisaks ostjate pessimismile veel:
    Langevad bensiinihinnad ==> vähem KM
    Langev import ==> vähem KM
    Allahindlused kaubanduses ==> vähem KM
    aga ka :
    Langevad investeeringud ==> vähem KM tagastusi
  • Konkurentsiamet: soojuse hind peab langema

    Konkurentsiamet on saatnud kõikidele soojusettevõtetele, kelle hinnad on kooskõlastatud valemi alusel, välja vastavad meeldetuletused, kus juhib tähelepanu, et kütuse hinna langusele peab järgnema ka soojuse hinna langus. Juhul kui ettevõtted ei täida nendele hinnavalemi alusel pandud kohustusi soojuse hinna langetamiseks, teeb amet ettevõtetele ettekirjutuse.

    Soov hinda alandada on olemas, ettekirjutus nüüd väga märkimisväärselt karm sunnimeede aga ei tundu.
  • Ettekirjutuse korral on võimalik eraisikul mõelda sellele, et on saanud kahju soojatootja-müüja tõttu (põhjendamatud kulud). Seega teoreetiliselt võiks algatada kohtuasja ja nõuda kahjude hüvitamist.
  • Selge see, et Konkurentsiametil on Eestis praegu väääääga oluline roll täita.

    Hinnalangused on äkki mõnedele ettevõtetele midagi uut, ja hea näha et Konkurentsiamet tegutseb. Loodetavasti vaadatakse väga kriitiliselt ettevõtete kulustruktuurid, et raha ei kao põhjemdamatult kasumiaruannete sees. Tallinna Vesis oligi (vähemalt vanasti) ilusti näha kuidas Suurbritannia suuromanikult osteti uskumatu raha eest konsultatsiooniteenuseid. Pakun, et vahel võivad ka riskid peituda selles, et seda mis nimetatakse "investeeringud" on pigem varjatud kulud. Liiga nõrgad hanged võiks olla teine risk.

    Loodan, et riik on andnud Konkurentsiametile kõik vajalikud mandaadid komunaalteenuste firmade hindu kontrollima.
  • Konkurentsiamet saadab kirja praegu, jaanuari keskel. Ettevõtted reageerivad (kui üldse), heal juhul jaanuari lõpuks, kui saadavad konkurentsiametile palve esitada uus kuluanalüüs veebruari lõpuks. Heal juhul veebruari lõpuks need ka saabuvad. Heal juhul teeb KA otsused kahe nädalaga. Sealt heal juhul veel kuu (ehk aprilli keskpaik) ja võibki hakata kehtima uus ja odavam hind. Paraku on siis kütteperiood läbi ja võitu erilist polegi.
  • Möh?! Langetavad hinda? Tagasiulatuvalt?
    Ma ajan selle luulu kõik pingelise töönädala süüks, küll esmaspäeval jälle "õiged" pealkirjad uudistel on :P
    On neid uudiseid muidu keegi kinnitanud ka?
  • Artiklite sisust lähtudes, võib eeldada hinnalangust astmeliselt sedavõrra, kuidas keskmine kütuse sisseostuhind alaneb jooksval kuul. Sellepärast enne kuu lõppu ei tea täpset hinda välja öelda aga lohutuseks ju seegi, et igal juhul on see madalama tariifiga kui varem ;) hurraa raha rohkem tarbimiseks või laenumakseks.
  • Üks huvitav aspekt detsembri ebanormaalse riigieelarvedefitsiidi kohta on see, kas riik on kuidagi võinud arvestada 2009 aasta kulusid juba detsembris 2008. Sel juhul oleks 2009 number seda ilusam, mis on otsustav euro liitumise küsimuses.

    Eest riigieelarve neto (mrd EEK)
    2007
    1.4 Jan
    -0.5 Feb
    -1.1 Mar
    0.5 Apr
    0.1 May
    1.3 Jun
    1.4 Jul
    0.6 Aug
    2.2 Sep
    0.1 Oct
    1.8 Nov
    -0.8 Dec

    2008
    1.9 Jan
    -1.9 Feb
    0.6 Mar
    -0.4 Apr
    0 May
    -0.2 Jun
    0.6 Jul
    0.1 Aug
    -0.1 Sep
    -0.5 Oct
    -0.8 Nov
    -4.5 Dec

Teemade nimekirja