Lapsele väärtpaberite ost
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Konstantin1 ja KNKinvestor on üks ja sama isik:)
-
Väike teemavärskendus:
Täna edastas kohus tutvumiseks väärtpaberieksperdi arvamuse. Kirjaliku seisukoha selle kohta saavad protsessiosalised soovi korral esitada 10 päeva jooksul. Isiklikult ei kavatse seisukohta esitama hakata, sest eksperdi vastused esitatud küsimustele olid (vähemalt minu jaoks) üpriski ootuspärased.ja asjatundlikult põhjendatud. Üldjoontes toetab ka ekspert minu seisukohta, et last esindava advokaadi taotlus piirata lapse nimel tehtavat investeerimistegevust Swedbank Fondiplaaniga pole mõistlik ega otstarbekohane. Varsti peaks siis ka järgmise istungi aeg paika pandama. -
Nii, istungi aeg paigas. Järgmine istung toimub "juba" 2. veebruaril 2011. Seniks ilmselt suurt uusi uudiseid oodata pole.
-
Lang: teatage pereseaduse puudustest
http://www.epl.ee/artikkel/590575 -
Justiitsminister ei tea, millised probleemid on tema haldusalas olevas asutuses ning enne valimisi kutsub rahvast üles teatama vastuoludest? Kui see pole valimisreklaam, siis moelkul võiks mõne agara riigiametniku puhkusele saata.
Pealik, mida su portfell teeb? Sügavalt punases? -
pealik, kas kulutad endiselt kohtusaali uksi või on lapse aktsiatehinguteks luba käes?
-
Otsuse jõustumise määrus peaks nüüd lähipäevil tulema, aga pmst võin ka nüüd lõppsõna ära kirjutada.
Menetluse lõpp osutus kaunis formaalseks. Nimelt kujunes eksperdilt saadud hinnang sedavõrd tugevalt minu seisukohti toetavaks, et last esindav advokaat pidas kohtu poolt kogutud täiendavaid tõendeid ja seisukohti arvestades võimalikuks oma esialgset seisukohta (avaldus täies mahus tagasi lükata) korrigeerida. Sisuliselt üritas ta oma nägu säilitades asjast kuidagi auga välja tulla ja esitas lõplikus seisukohavõtus kohtule kava, kuidas võiks kohus minu tehinguid volitada/piirata. Mingil minu jaoks suht hoomamatul põhjusel tõi ta aga sisse investeerimiskontode teema ning soovitas kohtul piirangute seadmisel lähtuda just investeerimiskontode tehingutest, mistõttu lahendi resolutiivosa kujunes lõpuks selliseks:
Rahuldada avaldus osaliselt. Anda avaldajale lapse nimel Väärtpaberituru seaduse §-s 2 lg.1 p.1-7 loetletud väärtpaberitega tehingute tegemiseks nõusolek kuni 16.11.2016 järgmises ulatuses:
1) lubada avaldajal lapse nimel investeerimiskontode avamine;
2) lubada avaldajal oma vara arvelt lapse investeerimiskontodele rahaliste sissemaksete tegemine;
3) lubada avaldajal lapse nimel investeerimiskontodel olevate vahendite arvelt väärtpaberitehingute tegemine;
4) keelata avaldajal ilma kohtu eelneva loata investeerimiskontodele sissemaksete tegemine vahendite arvelt, millised laps on saanud kolmandatelt isikutelt eelkõige kinke või pärimise teel;
5) keelata avaldajal ilma kohtu eelneva loata investeerimiskontodelt väljamaksete tegemine.
Minu jaoks tekitab selline formuleering rea küsitavusi:
Esiteks - Investeerimiskonto on tulumaksukohustuse edasi lükkamise mehhanism 01.01.2011 jõustunud Tulumaksuseaduse § 17'2 mõistes. Sellest pool aastat varem, 01.07.2010 jõustunud Perekonnaseaduse §188, mille alusel nõusolekut taotlesin, ei nõua eelneva kohtuliku nõusoleku taotlemist investeerimiskonto tehingute (avamine, sisse- ja väljamaksed jms.) teostamisel (tegelikult pole selles investeerimiskontodest üldse juttu). Seega, kas selline seaduslik põhistus on üldse juriidiliselt korrektne?
Teiseks - Isegi kui oletada, et kohtul on seaduslik voli piirata investeerimiskonto tehinguid, siis millal saab tavalisest rahakontost investeerimiskonto? Minu arusaamist mööda alles siis, kui see tuludeklaratsioonis sellena deklareerida. Seni on tegemist tavalise arvelduskontoga. Kas mul aga antud resolutsiooni alusel on üldse õigust teha tehinguid lapse nimel tema tavalise arvelduskontoga? Enne polegi ju midagi "investeerimiskontona" deklareerida, kui tulu üldse tekkinud on! Nokk kinni, saba lahti?
Kolmandaks - Kas resolutsiooni p5 tähendab seda, et mul pole enam võimalust teha väljamakset lapse investeerimiskontolt tema tavalistele arvelduskontodele või mõnes muus finantsasutuses olevale kontole? Tundub mingi veider sunnismaisuse vorm - isegi kui konkreetne finantsasutus enam häid investeerimisvõimalusi ei paku, ei saa seal olevaid vahendeid enam kätte. Ja mis saab juhul, kui ma mingil põhjusel peaksin soovima lapse edasilükatud tulumaksukohustust vähendada (näiteks tulumaksmäärade tõstmise ohu korral)? Hetkel lõikab kohtu resolutsioon mul selle võimaluse ära.
Viimasel istungil mainisin need küsitavused ka ära, aga tundus, et kohtunik ei saanud pihta, mida ma räägin. Ta kas pidas investeerimiskontot ja väärtpaberikontot samaks asjaks või ajas need mõisted lihtsalt segi. Lõin käega. Vahet pole. Nii-või-teisiti on minu antud lahendis minu jaoks eelmainitust oluliselt määravamaks, et viie aasta pärast kaob mul jällegi võimalus lapse vara eest hoolitseda. Seda riski ma aga võtta ei soovi. Ka ei ole mingit huvi hakata kogu seda kadalippu uuesti läbima. Lapsele vara kogumata muidugi ei jää, aga toimuma saab selliste vahendite/võimalustega milleni Eesti Vabariigi jurisdiktsioon ei küündi. Lapse juba olemasoleva, Eesti finatsasutustes asuva finantsvara, paigutan 2016 aastal, enne haldamisvõimaluse kaotamist mingitesse kuulikindlatesse instrumentidesse. -
Pealik, ma küsin parem teisiti - kuidas toimub kohtuotsuse täitmise kontroll? Kas see on (ühe?) konto (investeerimiskonto) halduri pädevus või lihtsalt deklaratiivne osa määrusest sulle, kui tehingi teostajale, teadmiseks, mida teha ei tohi.
See seaduse rakendusliku külje selgitamine käib küll üle laipade ning selgub välja, et siin ei väidelda mitte investeerimismehhanismide üle vaid vastaspoolel olevate isikute maailmanägemuse ja sellest lähtuvalt sõnastatud kohturesolutsioonidega.
Kui sa "eksid", kas sa peaksid ennast "üles andma" ja "kinni minema"? -
Kas investeeringud on vahepeal saanud kahju / nullis / plussis?
-
Eks see kontroll toimub mõlemat pidi. a) Väärtpaberikontosid haldavad finantsasutused keelasid 2010 juulis by default alaealiste kontodel tehingute tegemise. b) Lisaks on PrkS §189 alusel kohtu eelneva loata tehtud tehingud õigustühised, §-dest 187 ja 188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §130 (Esindusõiguseta isiku vastutus). Vangi selle alusel ei panda, aga võimaliku "kahju" pean hüvitama.
Lapse investeeringud on selle vahepealse 8 kuu jooksul, mis kokkuvõttes menetlusele kulus ja mille vältel mul neid hallata võimalik polnud, plussis. Turg oli õnneks armuline. -
Just hetk tagasi saadeti mulle ka määruse jõustumise teatis.
-
Ehk siis kokkuvõtlikult on riik läbi oma võimukandjate ütelnud:
Lapsevanemad, me ei vaja teie raha, viiga see siit minema !
Väga kurb :( -
Sai ka see kadalipp läbi tehtud ning aega võttis ühtekokku veidi rohkem kui 5 kuud (ääremärkusena võib lisada, et osad positsioonid jõudsid selle aja jooksul miinusesse tiksuda, millest tekkis teostumatu soov kelleltki kahju välja nõuda).
Kogu asi toimus õnneks kirjaliku menetlusena ning kogu protsessi juures on lisaks selle venimisele kõige ebameeldivamaks "asjaoluks" riigi poolt määratud esindaja ebapädevus, kuid kes siiski näevad antud menetluses võimalust omale nime teha. Selle jama, mida meie alaealisele määratud esindaja ajas, paigutaksin julgelt ulmefantastika žanrisse (nt sedastas ta, et väärtpaberite võõrandamine on palju riskantsem võrreldes nende soetamisega ja seetõttu ei tohiks seda lubada jmt). Seetõttu taandub kohtu otsus lõpuks sellele, kumb pool (avaldaja Vs alaealisele määratud esindaja) oma seisukohad kohtunikule mõistetavamalt ja piisava põhjalikkusega (ei maksa üle ka pingutada) ära argumenteerib. Kohtu resolutsioon oli siiski meie jaoks positiivne ning saime loa nii osta kui müüa, kui ka krediteerida ja debiteerida rahakontot.
Vastukaaluks lollidele seadustele võiks siin koos targemate inimestega panna kokku standardse avalduse koos korraliku argumentatsiooniga, mida siis iga soovija saaks mõnede lünkade täitmise järel kohtule esitada. Hoiaks teiste kaaskannatajate raha ja aega kokku. Omamoodi kodanikualgatus ja juristidele jääks aega tegeleda olulisemate asjadega (loe raha jääks tavainimeste taskusse). -
Äkki võiks sellise ''soovitusliku avalduse põhja'' koostada justiitsministeeriumi geeniused?
-
Ametnikud sekkuvad lese pereellu
http://www.postimees.ee/?id=436212
Perekonnaseadus koos Pärimisseadusega on täiesti mõrvarlik kokteil. Kui te olete abielus ja juhtumisi kõrvad pea alla panete, siis mis te arvate, kas teie abikaasa saab oma nimel olevat vara edasi kasutada? Kes arvas, et saab, see eksis tublisti. Õige vastus on see, et pere ühisvara hulka loetakse kogu pere vara sõltumata sellest, kelle nimel see on vms. Jah just - KOGU VARA - teie abikaasa ei saa isegi omaenda pangakontot kasutada, kuni pärandimenetlus on lõppenud. Pärandimenetlus aga tähendab seda, et mingid täiesti suvalised ametnikupässid jaotavad teie pere vara nagu nad kõige paremaks peavad ja seavad sellele kõikvõimalikke piiranguid.
Teine "lahe" asi on see, et kui pärandimenetluse käigus saab abikaasa sellist kinnisvara, mida ta müüa sooviks, peab kogu müügisummalt julmalt tulumaksu maksma. Kujutage nüüd pilti - kui teie abikaasa sooviks peale teie surma väiksemasse elamisse kolida, maksaks ta teie enda kodu müügi täissumma pealt tulumaksu, sest tegemist pole enam mitte tulumaksuseaduse mõistes kinnisasjaga, mida kasutatakse peamise elukohana, vaid pärandimenetluse tulemusena saadud varaga!
Sama väärtpaberitega - kui need pärandimenetluse läbivad, loetakse nende soetamismaksumuseks ümmargune NULL ning pärijad saavad koos nendega kaasa tulumaksukohustuse kogu summale. Kui väärtpaberipärand läheb ühelt abikaasalt teisele ning seejärel lapsele ning selle haldamiseks on vaja ka müügitehinguid teha, on riik riisunud lapselt selleks ajaks maksude näol pea pool algsest summast.
Omandiõiguse koha pealt on meil ikka täiesti kuul pähe riik! -
Pärija jaoks ongi ju väärtpaberite soetushind seaduse järgi ja sageli ka praktikas ümmargune null.
Miski pärast on eestlastel mingi kummaline eripära, mis ei lase neil mõista, miks on inimestel isikutunnistusel üks kummaline numbrijada, mis on igal inimesel erinev.
Pärimine ei ole ka kohustuslik, pärandist loobumine on suhteliselt mugav toiming.
:) -
Lihtne järeldus sellest oleks, et sularaha ja kullakangid kodus on kõige kindlam tagatis riigi karvase käe vastu.
-
luuna, sa ei saanud pihta - sa saad täissummas tulumaksukohustuse kaela ka OMAENDA väärtpaberitele, kui su abikaasa lusika nurka viskab. Pere ühisvarana läbivad ka need pärandimenetluse. Isikutunnistusel oleva numbrijadaga pole siin midagi pistmist.
Ainuke võimalus seda absurdi vältida on abieluvara lepingu sõlmimine, aga sellega satub teie pere vara abieluvara registrisse... -
...tegelikult ei ole see ainuke võimalus. Teine võimalus on üldse mitte abielluda. Ilmselt ongi kehtiva Perekonnaseaduse eesmärk.inimesi abiellumast ja lapsi saamast hoida.
-
Abieluvara registrisse satub see ühisvara, mille lepinguga lahusvaraks jagate. Kui te sätestate abieluvara lepingus, et ainult alates lepingu sõlmimisest soetatu on lahusvara, siis registrisse ei lähe midagi. Seega tuleb leping võimalikult varakult peale abiellumist ära sõlmida.
-
Olen selle teemakäsitluse eest tänulik hr. PeaLiKule.
Leian, et LHV "kodanikuühenduse" liikmete vahel tuleks ära jaotada sotsiaalministeeriumi osakonnad ja siis jõudumööda seal distsipliin luua näiteks hr. Indrek Tederi vahendusel.
Pole midagi parata, ka rantjeed peavad end natuke liigutama. Ja mis oleks parim meelelahutus, kui ülereguleeritud riigiaparaadile korralike kommete õpetamine.
Praegu on siis võimalus valida kes millist SoM osakonda endale tahab. E-tervise osakond on minu. -
Kardan, et selline kodanikualgatuse korras seadusepraagi parandamine on määratud läbikukkumisele. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab mulle tunduma, et probleem on kuskil hoopis sügavamal või mingis fundamentaalsemas printsiibis, mis Eesti elu hetkel suunamas on. Oma teatud perversel moel tundub selliste mõistusevastaste reeglite korraldus ja süsteemsus isegi vägagi terviklik ja läbimõeldud.
Vägisi tekib mulje, et selline ongi Eesti tänane ühiskondlik tellimus riigile: peetige julmalt kõiki, kellel midagi on. Kui inimesel ON midagi pärandada, saatke ametkonnad kaela ja näidake talle, kes on siin riigis peremees! Tahad lapse tulevikku kindlustada? Haa, siis käi kaela koogutamas ja luba lunimas! Tahad midagi ehitada?! No kuule rikkur, nii lihtsalt need asjad ka nüüd ei käi!
Eesti seadusandlus näib olevat ehitatud nende inimeste heaolu tagamisele, kes midagi ei oma; midagi ei tee; millelegi ei mõtle; midagi ei soovi. Estonian Dream on asotsiaalide ühiskond, mis on pisiasjadeni normeeritud, juhitud ja valitsetud asotsiaalse mõtteviisiga ametnike poolt.
PS. SoM ei puutu eriti antud asja. Pigem nagu vaataks JuM, valitsuse & riigikogu poole . -
Tahtsin veel küsida, et kas seda pärimisjanti ei lahendaks notariaalne testament? Kas ka siis tekiks mingi riiklik vanamutt, kes üritab ise vara oma äranägemise järgi jagada?
-
Kahjuks ei aita ka notariaalne testament siin mitte midagi. Alaealistele lastele lihtsalt läheb seaduse alusel sundosa, midaiganes sa oma testamenti kribad. Ja seda sundosa pole üle elanud vanemal enam võimalik ilma ametnikkude loata hallata!
-
PeaLiK
Vägisi tekib mulje, et selline ongi Eesti tänane ühiskondlik tellimus riigile: peetige julmalt kõiki, kellel midagi on. Kui inimesel ON midagi pärandada, saatke ametkonnad kaela ja näidake talle, kes on siin riigis peremees! Tahad lapse tulevikku kindlustada? Haa, siis käi kaela koogutamas ja luba lunimas! Tahad midagi ehitada?! No kuule rikkur, nii lihtsalt need asjad ka nüüd ei käi!
Eesti seadusandlus näib olevat ehitatud nende inimeste heaolu tagamisele, kes midagi ei oma; midagi ei tee; millelegi ei mõtle; midagi ei soovi. Estonian Dream on asotsiaalide ühiskond, mis on pisiasjadeni normeeritud, juhitud ja valitsetud asotsiaalse mõtteviisiga ametnike poolt.
Väga hästi lahti kirjutet analüüs siinse maakamara seisust. Lehtedele meeldib kirjutada sellest, kuidas üks kohalik minigarh tegi seda või teine toda ja kujundada muljet, nagu Eesti oleks üksikute rikaste inimeste lükata-tõmmata. Tegelikkuses - haldusriiklased võitsid juba ammu ja Eestit ehitataksegi skandinaavialikuks polsterdatud seinadega vabakäiguvanglaks. See, et praegu on veel suuri erinevusi tuleneb lihtsalt rahaliste võimaluste puudumisest ja mingil määral veel ka sellest, et projekti implementeerivad ametnikud on siiski veel olulise osa oma elust elanud perioodil, kus asjad olid teistmoodi (naela tohtis seina lüüa ilma määruskaebuse apellatsiooni lisa B3 esitamata, inimese käitumise puhul peeti juhendumist tervest mõistusest pigem vooruseks kui puuduseks jne). Tuleb umbes 1 inimpõlv oodata ja siis hakkab meile tunduma, et kogu praegune haldusriiklaste põlvkond tänu oma veel mõningasele seotusele reaalsusega oli täitsa mõistlik punt. Tõelised paberitõukamiskoletised tulevad neist, kes praegu täisealiseks saamas või hiljuti saanud.
Haldusriiklase mõtteviisi näide elust enesest riigivara müügi enampakkumise näitel:
Normaalne oleks (minu arvates), et müüdava vara kohta võimalikult palju infot levitataks, et pakkumisel olevate objektide info võimalikult paljude inimesteni jõuaks. Müüdava riigivara kogus on selline, et tasuks ära isegi suuremates päevalehtedes mingi 1/8 lehe suuruse reklaami ostmine paar korda. Mida teeb vastutav ametnik? Teeb loomulikult seda, milleks ta seadusega kohustatud on (teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes) ja ei grammigi rohkem. Sest seadus ei kohusta ju, noh! Kuna mingil imetabasel kombel ka varad.ee robot antud pakkumist üles ei korja (harilikult antud riigivara valitseva asutuse pakkumised ta korjab üles, seega on tegu igal juhul erandliku arenguga), siis ei anna antud pakkumisest teada ka Äripäev, mis aeg ajalt suuremaid riigivara müügi enampakkumisi kajastab. Tulemuseks on see, et müüakse sadade tuhandete eurode ulatuses riigivara, aga peaaegu keegi sellest ei tea. Osad asjad jäävad müümata, osad müüakse alghinna lähedase hinnaga ja kui mõni mees lihtsalt juhuse tahte läbi poleks peale sattunud, oleks riigil umbes 30 KEUR parima ja paremuselt teise pakkumise vahena teenimata jäänud. Võibolla, kui oleks ametnik natuke viitsinud infot levitada, oleks objektide eest veel paremat hinda saanud. Aga milleks - seadus ju ei kohusta? -
Tegelikult on lugu karmimast karm: pole jäetud vähimatki pragu, kuidas abielus inimene saaks laste tulevikku väärtpaberi- või kinnisvarainvesteeringutega kindlustada selliselt, et sellega ei kaasneks tulumaksukohustus ning et laste täisealiseks saamiseni oleks võimalik seda vara hallata.
Jah, teoreetiliselt on võimalik abieluvara lepingus kogu vara määrata selle abikaasa lahusvaraks, kes kauem elab, aga siin on "pisike" konks - kuidas sa ette tead, kumb kauem elab? Teed peale abieluvaralepingu sõlmimist enesetapu? -
Kuidas OÜ osakute pärandamisega on? Kas ja mille pealt siis TM läheb?
-
Kui me räägime LapseHeaolu SPV-st, siis mõistlikuim lahendus tundub olevat alginvesteering lapse antud laenuks vormistada (kui juriidiliselt võimalik) tähtajaga kuni 18a, mistõttu on laen lapse vara ega kuulu pärandvara hulka. Kasumi saab dividendidena välja, laenu saab tulumaksuvabalt tagasi ja tühjal kestal mingit erilist realiseerimisväärtust pole. Ise võid olla omanik ja juhatuse liige, seega pole ka probleeme manageerimisõigusega.
Trikk seisneb selles, kuidas lapsele raha kinkida ning see kohtu loal ettevõttesse laenata. -
troim
Jah, tüüpiline. Üks laps-jurist on taas suutnud jätta jälje Eesti õigusloomesse. Kindlasti kaasnes sellega uhke tunne. Peagi tuleb teine jurist, kellel on au see jälg sealt koristada. Sellega kaasneb samuti uhke tunne. Vahepealne aeg tuleb lihtsalt ära kannatada.
Päris prohvetlik. ;)
Piirangud lapsele aktsiate ostmisel võivad kaduda
http://www.e24.ee/761598/piirangud-lapsele-aktsiate-ostmisel-voivad-kaduda/ -
"Näiteks Pärnu maakohus andis eelmise aasta 8. märtsil vanematele üldise nõusoleku lapse nimel väärtpaberite omandamiseks ja müügiks. Selle juhtumi puhul kaasas kohus menetlusse ka kohaliku omavalitsuse. Kokku kestis menetlus avalduse esitamisest kuni lõpliku lahendi tegemiseni ligi neli kuud."
Osta ja hoia :) -
Mina esitasin oma taotluse 2.07.2010 ja lahend jõustus 7.03.2011. Kokku võttis kogu menetlus seega rohkem kui kaheksa kuud.
-
Piirangud lapsele aktsiate ostmisel võivad kaduda
http://www.e24.ee/761598/piirangud-lapsele-aktsiate-ostmisel-voivad-kaduda/[/quote]
Üks kommentaar selle teema all: priceless!
"Kogu see varade lastele kantimine ja pärandamine on üks maailmamajanduse allakäigu ja globaalse ressursside puudujäägi peamisi põhjuseid. Maailmavarad akumuleeruvad mõttetutesse luksasjadesse ja kinnisvarasse selle asemel et aktiivselt käigus olla. Lapsed peaksid omama õigust vanematelt pärida ainult stardikapitali, mitte eluaegset kindlustatust. Eraomandust peaks saama edasi anda, pärandada või kinkida ainult mõistlikus mahus, et kellegil ei tekikski oma isiklikke eluaeseid vajadusi kordades ületavate multivarade kogumise ja akumuleerimise soovi.
" -
just lugesin ja irvitasin sama teksti üle, tundub et me leidsime õige eestlase kandidaadi nr 6 üles
-
Nüüd küsimus - kui seda seadust ei ole vaja:
1) milleks see loodi?
2) kuidas sai see põhiseaduskomisjonist läbi minna?
3) kes kannab kahjud?
4) keda justiitsministeeriumis selleks ohverdatakse? -
Winger, ära ole naiivne. Ametnikud jätkavad pusimist järgmise idiootliku eelnõu kallal. Kedagi ei ohverdata kunagi.
-
Selle seaduse treimise eest maksti kindlasti kõvasti pappi. Nüüd makstakse kõvasti pappi selle seaduse muutmise seaduse treimise eest jne jne jne. See süsteem tagab ametnikele töö, muidu võidakse koondada. See jama ei lõpegi kunagi, küll nad midagi uut huvitavat välja mõtlevad.
-
ok, aga siiski riigikogu põhiseaduskomisjon. kuidas see asi selle läbis? neil pole lapsi? nad ei investeeri? neil pole raha investeerimiseks?
ärge unustage, et eelnõu koostanud naisametniku peamine argument oli lapsele pärandusena sülle sadanud varanduse kadumine enne lapse täisikka jõudmist, mistõttu seda praktikat tuli tõkestada. -
Kas arvad, et põhiseaduskomisjonis on keegi, kes asja jagab? Seal ju võivad juristid olla, kuid praktikast on nad kaugel. Teoorias tundus asi ilus, kiideti takka ja läksi läbi.
-
RK paistab lihtsalt olevat rubber stamp, kui juba ustavad laps-ametnikud koalitsioonist on midagi kokku kirjutanud siis võivad teised köhida palju tahes, ülbikud sõidavad lihtsalt üle häälteenamuse toel.
-
Aga nõuame veel nende palkade kärpimist, äkki siis tulevad paremad inimesed tööle.
-
No kui juba praeguste palkade juures sellist saasta produtseeritakse, siis pole vist suurt kaotada niikuinii.
-
Tõstame RK põhis.kom. töötasu ja kvaliteet lendab taevasse. Ma ei arva midagi. Ma tahan Michali kätel näha verd, kus ta AK intervjuus annab teada, et kõik on just.minnis kontrolli all. Kui keegi peaks seadusloome vastu eksima, pannakse ta vangi või saab tingimisi. Nüüd siis oleme tõdemuse juures, et ametnike puhul on see hoopis töönorm.
-
SideKick
Aga nõuame veel nende palkade kärpimist, äkki siis tulevad paremad inimesed tööle.
Eks igas nurgas nõuab keegi midagi aga ei mäleta, et RK palkasi oleks oluliselt kärbitud. Samas kui RK liikme palk "paremate inimeste" palkamiseks ebapiisav, siis oleme nõiaringis, kuna selle ebapädeva palgamäära määravad need samad ebapädevad inimesed...
Võibolla oleks abiks see kui töövõtja (potentsiaalne RK liige) kinnitab enne valimisi ise oma palgasoovi ning valituks osutumise korral selle palgasumma ka saab? Korruptsioonioht ilmselt kasvaks aga see tüütu RK liikme palgateema kaoks ära. -
Ei pidanud silmas RK liikmeid. Pealegi RK liikmeid ei palgata, vaid valitakse. See selgitab ka, miks Heimar Lenk ja Marika Tuus on RKs :)
-
Isegi nimi on teada. Järele jäänud on siis ohverdustseremoonia läbiviimine. Nagu allpool näha, pole teose autor siiani tajunud, mida ta kaasa on toonud.
Michal: seadus võib muutuda
Eelmisel nädalal ütles seaduse üks autoreid, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Holm "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et küsimus on seaduse tõlgendamises ja seda muutma ei pea. Päev hiljem ütles justiitsminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil, et vajaduse korral tuleb seda siiski teha.
Samas arvestage, et Michal lihtsalt viitas võimalusele, mitte kindlale muutmisele. -
"Tõepoolest, ehkki antud seadust menetles riigikogu pea 2,5 aastat, mis on ju ülipikk menetlus, ei nähtud seda probleemi kerkivat," ütleb justiitsminister Kristen Michal Õhtulehele.
Selle kohta pole enam midagi lisada. -
Täpselt 2 kuud kulus avalduse kohtusse sisseandmisest kuni positiivse kohtumääruse kättesaamiseni.
Vahepeale sekka natuke kirjavahetust. Samuti osapooli harivaid vestlusi meeldivate inimestega. -
Ostmine on nüüd siis lubatud, müümine veel mitte:
PRESSITEADE
Riigikohus: seadus lubab lapsele väärtpabereid kinkida ka kohtu nőusolekuta
05.06.2012
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tänases otsuses, et perekonnaseadus ei keela vanemal kohtu nőusolekuta oma lapsele väärtpabereid kinkida. Kohtu nőusolek on vajalik üksnes siis, kui lapsele ostetakse väärtpabereid lapse enda raha eest.
Riigikohtusse jőudnud vaidluse puhul kandis lapsevanem igakuiselt oma lapse pangakontole raha, mille eest kohustus pank vastavalt vanemaga sőlmitud lepingule ostma lapse nimele investeerimisfondi osakuid. Uue perekonnaseaduse jőustudes 1. juulil 2010. a keeldus pank ilma kohtu loata lepingut edasi täitmast, sest panga hinnangul vajanuks vanem lepingu edasiseks täitmiseks kohtu nőusolekut.
Tsiviilkolleegium leidis, et perekonnaseaduses sisalduva regulatsiooni mőte on eeskätt piirata vanema kergekäelist tegutsemist lapse raha paigutamisel, mitte aga olukorras, kus laps omandab väärtpabereid tasuta ja sellest ei tulene talle kohustusi. Kolleegium leidis, et väärtpaberite omandamiseks on kohtu nőusolek vajalik üksnes siis, kui laps omandab väärtpaberid oma raha eest.
Kolleegiumi hinnangul on erandjuhul vőimalik väärtpabereid soetada lapsele ka tema enda kontol oleva raha eest, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepetega on tagatud, et raha on lapse kontole kantud kinkena sihtotstarbeliselt väärpaberite omandamiseks.
Tsiviilkolleegium rőhutas, et kohtu nőusolekut on siiski vaja lapse nimel väärtpaberite vőőrandamiseks. Seetőttu, kui soovitakse lapse raha väärtpaberitesse paigutada ja tema nimel investeerimistehinguid teha (sh aeg-ajalt väärtpabereid müüa), on mőistlik taotleda kohtult üldist nőusolekut väärpaberitehingute tegemiseks.
otsus -
Nüüd on vaja kohtulahendit, kuidas laps saab avaldada tahet kinkida aktsiad vanematele tagasi. Sellega oleks ka müügi pool kaetud.
-
Tunnustus mehele, kes viitsis seda asja läbi kolme kohtuinstantsi ajada. Arvestades, et maakohtusse esitati hagi 7. juulil 2010, võttis kogu pull aega pea 2 aastat! Asjaosaline ise on siin avaldanud ka oma mõtted riigikohtu lahendi kohta: http://arvamus.postimees.ee/867640/jurgen-valter-seadusandja-agarus-ogarus-ja-skisofreenia
On see nüüd heauskselt lapsele raha koguda soovivatele lapsevanematele aga võit või kaotus, ei oskagi kohe öelda. Ühest küljest sai ninanipsu Justiitsministeerium, kes seni on esindanud jäika tõlgendust, et kohtu luba on vajalik mistahes väärtpaberitehinguteks; teisalt aga muutus asi nüüd veelgi segasemaks.
Nagu artikliski on välja toodud, järeldub Riigikohtu kolleegiumi otsusest, et väärtpaberite ost on eelduslikult lapse huvides, nende müük eelduslikult aga kahjustab lapse huve. Üsna ajuvaba liigendus. Endal igastahes kargab hulgaliselt kõikvõimalikke vastupidiseid võimalusi/näiteid pähe. Mõne struktureeritud instrumendi näol on üldse keeruline aru saada, kas selle soetamise näol on tehingu tegelikuks sisuks väärtpaberite ost või võõrandamine. Näiteks loetakse Väärtpaberituru seaduse alusel väärtpaberiteks ka tuletislepingud. Kuidas aga käsitleda Riigikohtu lahendi valguses nende tuletislepingute ostmist, mille sisuks on alusvaraks oleva väärtpaberi võõrandamiskohustus?
No vähemalt on nüüd selge, et kui lapsevanem asutab investeerimistegevuseks haldusfirma; registreerib selle osakud EVK-s ja kannab need "väärtpaberite kinkena" lapsele, saab ta ise juhatuse esimehena jätkata lapsele investeerimistegevuse kaudu finantsvara kogumist ilma piiranguteta nii, et kellelgi ei saa selle kohta mingit kobinat olla. Asi seegi. Iseasi muidugi, miks üldse peab hambaid perse kaudu ravima...
