Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Log in or create an account to leave a comment
-
See näide kehtis pigem Tallinna, Pärnu, Tartu ja nende lähiümbruse kinnisvara kohta. Loogiline, et intresse tuleb ka arvesse võtta, mis kinnisvara ostu puhul on hetkel pigem 2%, mitte 3.3(3)%. Näites ei toonud ma välja ka üürimisest saadud tulu, kuna lihtsustades eeldasin, et saadud tulu kompenseerib intressi-, kindlustus- ning amortisatsiooni kulu - ehk summa summarum on asi nullis. Ühesõnaga, usun et kui inimene soovib raha vastu panustada, ehk lühikeseks minna, on 2% intress ikka pigem odav vahend. Kui on ideid, kuidas saab veel odavamalt võimendusega panustada, võid meeledi jagada :)
Inimeste suvila ostu käsitleksin pigem nagu suveauto või paadi ostu. Kui sa ostad 100 kEUR mingi AMG või M-tähisega cabrioleti, siis ei eelda sa et sellest mingit rahalist kasu saad. Mõni saab lihtsalt naudingut autoga linnas kruiisimises, teine aga suvilas juurikaid kasvatades või linnulaulu saatel raamatut lugedes. Elus ei saagi kõik kasumlik olla. -
Eestlased on saanud laenuga kinnisvara osta veidi vähem kui 20 aastat. Kas 2004 tuli kodulaenu intressivabastus? Ei viitsi praegu järele kontrollida. Umbes siis hakkas buum jõudma vaikselt eluasemeturule ka.ja intressid läksid normaalsemaks.
Meil on esimene laine kinnisvaraostjaid, kes on soetanud oma kodu siis ning kellest osa on juba tänaseks kodulaenu kinni maksnud. Need inimesed on praegu 40-ndates - tippspetsialistid, edukad ettevõtjad. Samal ajal on Eestis elatustase ja palgad 15 aastat tõusnud ja nendel inimesteljääb raha igakuiselt üle ning otsib väljundit - on see siis kinnisvara (üürikorter) või aktsiaturg.
Kes siin muretseb sellepärast, et liiga palju on seltskondades või taksos kuulda investeerimise-juttu - ma vastakski nii, et praegu on aeg kus on tekkinud juba suurem (kõrgem) keskklass - ettevõtjad või palgasaajad kes moodustavad 10-20% kõrgema sissetulekutega inimeste/leibkondade rühma, kellel oma kodu on laenuvaba ja pangakontol seisev raha otsib väljundit. Eelmise buumi ajal (2006) kulus vaba raha (suurema) kinnisvara soetamiseks, nüüd vaadatakse laiema pilguga ringi. -
...pakuks, et mingi rahunemine võiks olla päris hästi põhjendatud...
-
"Onu Ott"
[...]
Inimeste suvila ostu käsitleksin pigem nagu suveauto või paadi ostu. Kui sa ostad 100 kEUR mingi AMG või M-tähisega cabrioleti, siis ei eelda sa et sellest mingit rahalist kasu saad. Mõni saab lihtsalt naudingut autoga linnas kruiisimises, teine aga suvilas juurikaid kasvatades või linnulaulu saatel raamatut lugedes. Elus ei saagi kõik kasumlik olla.
Pigem arvaks, et kinnisvara Pärnus läheb klassikalise auto valda: ühelt poolt on tore ja ilus hobivara, ent hoiab ja kasvatab oma väärtust ajas niisamuti. Sama ka majakestega Võrumaal ja merekaldail, sest varasid on sellele Draaxi nimetatud kõrgemale keskklassile, keda on arvestatav hulk, piisavalt akumuleerunud -
Pärnu puhul ärge unustage vaadata kõrgust merepinnast, et oleks ka järeltulevatele põlvedele midagi pärandada.
-
"angelp"
Pärnu puhul ärge unustage vaadata kõrgust merepinnast, et oleks ka järeltulevatele põlvedele midagi pärandada.
Sellepärast ostadki kolmanda korruse korteri, duh. -
"Draax"
"angelp"
Pärnu puhul ärge unustage vaadata kõrgust merepinnast, et oleks ka järeltulevatele põlvedele midagi pärandada.
Sellepärast ostadki kolmanda korruse korteri, duh.
... või põllu peal, pärnu rannast 10 km eemal. -
"angelp"
Pärnu puhul ärge unustage vaadata kõrgust merepinnast, et oleks ka järeltulevatele põlvedele midagi pärandada.
Huvitaval kombel pole maailma suurpankadel mingit probleemi anda 30-aastast laenu rannikuäärsete kinnistute ostuks. Või väidad sa, et mina ja sina teame paremini, et see on suur viga ja varsti on kõik mull-mull-mull? ;-) Okei-okei, mul sugulastel oli merevesi juba jaanuaritormi ajal trepist 10 m kaugusel. -
Karumõmm, enne panku reageerivad kindlustusfirmad.
Näited Uus-Meremaalt:
https://www.newsroom.co.nz/thousands-could-lose-insurance-due-to-climate-change
Näited Floridast, kus turg juba kohaneb low vs high risk aladega:
https://www.nytimes.com/2020/10/12/climate/home-sales-florida.html
Jne. Ei maksa ingoreerida. Pärnus on kõrgemaid kohti ja on madalamaid kohti, saab ju valida. Pärnu on väga tore linn, olen just ise seal ostutehingut tegemas. -
Pangad opereerivad käibe pealt. Pankades ei ole omanikud enam oma rahaga sees ja ei muretse oma raha hävimise pärast. Laenud ja tagatised pannakse pakkidesse segatakse läbi, balanseeritakse müüakse fondidele, võimendatakse jne. Pane ainult fondile hea nimi.. ja kedagi ei huvita, kas kuskil mõni maja ära saab uputatud lähima x10 aasta pärast.
-
Pildil olev Postimehe maja lammutatakse karkassini maha ja ehitatakse selle asemele uus.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93864657/vana-meediamaja-tallinna-sudalinnas-lammutatakse-asemele-kerkib-korghoone
Kuidagi vähe aega püsivad alles hiljuti ehitatud hooned Tallinna kesklinna kõrghoonete-piirkonnas, kas pole? -
"ttrust"
Kuidagi vähe aega püsivad alles hiljuti ehitatud hooned Tallinna kesklinna kõrghoonete-piirkonnas, kas pole?
Valdkonna diletandina pakun, et ehk on asi uusehitise ja renoveeritava ehitise ehitusmaksumuse erinevuses. Mingite asjaolude kokkusattumisel võib just praegu olla soodus seda rauda taguda... -
"ttrust"
Pildil olev Postimehe maja lammutatakse karkassini maha ja ehitatakse selle asemele uus.
Maha seda maja ju ei lammutata, samuti ei ehitata uut maja, vaid sisuliselt renoveeritakse vana. Kandekonstruktsioonid jäävad püsti, kaks korrust juurde, uued fassaadid ja siseseinad. -
See juhtum, et Terviseameti külmkambrite jahutusseade otsad andis neil päevadel, millal väljas on temperatuur 32°C ja kõrgem, pole Eestis mingi haruldus. Millegipärast paljud Eestisse tarnitud jahutus- ja konditsioneerisüsteemid pole arvestatud töötama selliselt, et väljas on sellised kõrged temperatuurid. Ikka läbi aastate siin-seal kuuleb või kohtab selliseid juhtumeid.
-
Mul ei suutnud isegi uuemapoolne tavakülmik enam +3 sees hoida, pidin +5 peale panema kui külmik iga 15 minuti tagant haledalt karjuma pistis.
Üldiselt aga on tõsi, et erakordselt soojade ilmadega oleks keegi võinud nende ladude pärast muret tunda - kasvõi lugedes uudiseid seismajäänud rongis istuvast Zuzust. -
"ttrust"
See juhtum, et Terviseameti külmkambrite jahutusseade otsad andis neil päevadel, millal väljas on temperatuur 32°C ja kõrgem, pole Eestis mingi haruldus. Millegipärast paljud Eestisse tarnitud jahutus- ja konditsioneerisüsteemid pole arvestatud töötama selliselt, et väljas on sellised kõrged temperatuurid. Ikka läbi aastate siin-seal kuuleb või kohtab selliseid juhtumeid.
Külmkapis on miljonite eurode eest nänni ja dubleerivad süsteemid puuduvad, ning kõik on dimensioonitud täpselt piiripealselt? Võimalik vist ainult riigisektoris. -
"ttrust"
See juhtum, et Terviseameti külmkambrite jahutusseade otsad andis neil päevadel, millal väljas on temperatuur 32°C ja kõrgem, pole Eestis mingi haruldus. Millegipärast paljud Eestisse tarnitud jahutus- ja konditsioneerisüsteemid pole arvestatud töötama selliselt, et väljas on sellised kõrged temperatuurid. Ikka läbi aastate siin-seal kuuleb või kohtab selliseid juhtumeid.
ttrust, tavaliselt ehitatakse kriitiliste süsteemide puhul (nt. serveriruumid) ruumid ja jahutusseadmed ikkagi teatava reserviga, kus seadmete arv on n+1. See tähendab, et kui mitmest jahutusseadmest üks välja langeb, siis teised suudavad ka ilma selleta ruumi temperatuuri nõutaval tasemel hoida. Sõltuvalt ruumi suurusest ja seadmete arvust võib alati ülekatet suurendada, n+2 või n+3 jne. aga kuna iga lisanduv seade on täiendav kulu, siis sõltuvalt ruumis hoitava väärtusest on kusagil mingi mõistlik optimum.
mina selles Terviseameti loos Terviseametit tegelikult eriti ei süüdistaks. Hoone on RKASi oma, hoone on ehitanud RKAS, projekteerimine on tehtud RKASi järelevalve all, hoonet haldab RKAS, hoolduslepingud seadmete hoolduseks sõlmib RKAS (sh. kehtestab protseduurid seadmete töökindluse kontrollimiseks/testimiseks), järelevalvet hoolduslepingu täitmise ja seadmete seisukorra kohta teeb RKASi haldur.
Terviseametil ei ole palgal enda kinnisvarahaldurit. Riigiasutused ostavad selle teenuse RKASilt sisse. Sealt tuleb kogu kompetents, mis puudutab hoonet, tehnosüsteeme (jahutus) ja nende korrashoidu. Terviseameti töötaja ei käi igapäevaselt (ja pühade ajal) seal ruumis seina pealt termomeetri näitu lugemas ja kui ühelegi riigiametnikule selline tööülesanne ka määrataks, oleks see rumal maksumaksja raha kasutamine.
See on ka põhjus, miks RKASi juht nukra näoga eilsel pressikonverentsil istus. Nende pirukas. -
"iffkillla"
Võimalik vist ainult riigisektoris.
Jah, ja siis kui keegi kirjutab jahutussüsteemi riigihankesse, et "peab vastu pidama 40-kraadisele õuesoojale", on kogu see sama kõiketeadjate kamp sul samamoodi kaelas, sest "Eestis pole ju kunagi sellist temperatuuri, laristamine". Peale selle, kuidas sellele nõudele vastavust üldse kontrollida? Ja mis see kõik maksab, võrreldes ruumis hoitava materjali hinnaga, korrutatuna tõenäosusega, et näiteks 10a jooksul selline kuumalaine üle käib?
Dubleeritud monitooringu mõlema poole feilimine on muidugi inetu lugu, aga pole ka midagi üle mõistuse haruldast. Eriti kui pole kunagi võimalik "õppehäire" korras seda ruumi soojaks lasta. Vähemalt oli kindlustus peal. -
Maksudega on nii, et kõik räägivad kuidas nad tahavad vähem maksu maksta, aga mitte keegi ei räägi, kuidas nad tahaks vähem haridust, siseturvalisust, tervishoidu, riigikaitset. Tegelikult räägitakse sellest, et tahaks küll riiklikku teenust, aga ei taha selle eest maksta, kuna seda võiks keegi teine teha. Maksude üle vingumine on umbes nagu hädaldamine, et õlu on kallis ja keegi võiks mulle selle välja teha. KMl elunarratiiv, et riik on paha ja kogu maksutõus läheb ju aina paisuva riigiaparaadi ülalpidamiseks on, guess what, vale - avaliku sektori töötajate hulk on ajas stabiilne või isegi langev ja neistki lõviosa moodustavad eesliinitöötajad, õpetjad, päästjad, politseinikud, arstid, kaitseväelased. Selle asemel, et demagoogilist kelbast ajada uuetest maksudest, et rahastada aina paisuvat riiki, kui tahad vähem riiki - ütle millisest riiklikust teenusest loobuda tahad, arvuta välja kokkuhoid ja anna teada kui palju selle arvel millist maksu tuleb langetada.
-
Jätaks ära erakorralise pensionitõusu 660 miljonit.
-
[quote="mykoloog"]Maksudega on nii, et kõik räägivad kuidas nad tahavad vähem maksu maksta, aga mitte keegi ei räägi, kuidas nad tahaks vähem haridust, siseturvalisust, tervishoidu, riigikaitset. Tegelikult räägitakse sellest, et tahaks küll riiklikku teenust, aga ei taha selle eest maksta, kuna seda võiks keegi teine teha. Maksude üle vingumine on umbes nagu hädaldamine, et õlu on kallis ja keegi võiks mulle selle välja teha. KMl elunarratiiv, et riik on paha ja kogu maksutõus läheb ju aina paisuva riigiaparaadi ülalpidamiseks on, guess what, vale - avaliku sektori töötajate hulk on ajas stabiilne või isegi langev ja neistki lõviosa moodustavad eesliinitöötajad, õpetjad, päästjad, politseinikud, arstid, kaitseväelased. Selle asemel, et demagoogilist kelbast ajada uuetest maksudest, et rahastada aina paisuvat riiki, kui tahad vähem riiki - ütle millisest riiklikust teenusest loobuda tahad, arvuta välja kokkuhoid ja anna teada kui palju selle arvel millist maksu tuleb langetada.[/quo
Arusaadav, et makse tuleb maksta. Aga kindlasti paljud ei ole nõus kinni maksma paljulapselise ema laste sõidutamiseks eraldi autojuhti, nõunikke laste kasvatamiseks, jura kohvimasinat, Ratta luksusreisi nõunikega Saaremaale, jooke autosse, jne.Need on ainult mõned näited ja riigi kulude suhtes tühised ja nagu mõttetud isegi mainimiseks. Kui neid "tühiseid" ja sisult sarnaseid summasid korrutada hetkel teadmata arvuga, võib tulemus olla üllatavalt suur. Ehk me räägime laristamise taustal maksude tõstmisest. -
Suures plaanis võiks olla nii, et kui mediaanmaksumaksja disposable income (võib veel inflatsiooniga kaaluda) kasvab, siis võib ka maksukoormus kasvada - ei ole probleemi. Üldiselt on suured hüpped heaolus toimunud koos maksukoormuse kasvuga, kuna parem (kallim) avalik teenus maksabki rohkem, aga võimaldab sealjuures ka paremat majanduskeskkonda, mis omakorda suurendab heaolu.
Mina ei taha (utreerin!) tagasi 1993. aasta politseid või tervishoidu, mis ei maksnud pmst midagi - mis siis, et ma saaks selle arvelt isikliku tulumaksu poole madalamaks.
Murekoht on siis, kui need kaks hakkavad vastassuunas liikuma - heaolu kahaneb/stagneerub ja maksukoormus tõuseb. Praegu meil seda muret pole, aga olukorrad muutuvad. -
"mykoloog"
Maksudega on nii, et kõik räägivad kuidas nad tahavad vähem maksu maksta, aga mitte keegi ei räägi, kuidas nad tahaks vähem haridust, siseturvalisust, tervishoidu, riigikaitset. Tegelikult räägitakse sellest, et tahaks küll riiklikku teenust, aga ei taha selle eest maksta, kuna seda võiks keegi teine teha. Maksude üle vingumine on umbes nagu hädaldamine, et õlu on kallis ja keegi võiks mulle selle välja teha. KMl elunarratiiv, et riik on paha ja kogu maksutõus läheb ju aina paisuva riigiaparaadi ülalpidamiseks on, guess what, vale - avaliku sektori töötajate hulk on ajas stabiilne või isegi langev ja neistki lõviosa moodustavad eesliinitöötajad, õpetjad, päästjad, politseinikud, arstid, kaitseväelased. Selle asemel, et demagoogilist kelbast ajada uuetest maksudest, et rahastada aina paisuvat riiki, kui tahad vähem riiki - ütle millisest riiklikust teenusest loobuda tahad, arvuta välja kokkuhoid ja anna teada kui palju selle arvel millist maksu tuleb langetada.
Raha puudusest rääkides lükkab riigi PR armee alati esiplaanile just need lõhkiste pükstega müts näpus eesliinitöötajad, kuid peale raha laekumist võetakse "joogid autosse" ja minnakse tasuta ühistranspordiga tühjale Pärnu lennuväljale sõitma. -
Tundub, et Reformierakonna maksudebatist on mingid postitused siia lõime sattunud. Keegi moderaator võiks ümber tõsta.
Aga tõde on mõlemal poolel.
Kodanik on riigi peale pahane, sest teda häirib riigikogulaste palgatõus kriisi haripunktis või see "joogid autosse" suhtumine. Samas tuleb kainelt arvutades möönda, et kuigi nendel otsustel on avalikkuse silmis suur sümboolne väärtus, siis tegelikult lähed suurem osa maksurahast ikkagi mujale - otseselt toetuste/hüvitiste maksmiseks või nende päris eesliini teenuste pakkumisele.
Samamoodi on 60 miljoni kokku hoidmine riigiasutuste tegevuskuludelt oluline solidaarsuse näitaja (avalik sektor kärbib!), aga tegelikult sellega riigieelarvet tasakaalu viia ei suudeta. Selleks on vaja kokku hoida märksa rohkem. Ja isegi selle 60 miljoni pealt on näha, KUI valulikult see avalikkuse jaoks alla neelatav on - olgu siis tegu kaitseväe orkestri, laste huvihariduse või mingi muu teemaga (mõne riigiasutuse kontori sulgemine, näiteks). -
"Draax"
"ttrust"
See juhtum, et Terviseameti külmkambrite jahutusseade otsad andis neil päevadel, millal väljas on temperatuur 32°C ja kõrgem, pole Eestis mingi haruldus. Millegipärast paljud Eestisse tarnitud jahutus- ja konditsioneerisüsteemid pole arvestatud töötama selliselt, et väljas on sellised kõrged temperatuurid. Ikka läbi aastate siin-seal kuuleb või kohtab selliseid juhtumeid.
ttrust, tavaliselt ehitatakse kriitiliste süsteemide puhul (nt. serveriruumid) ruumid ja jahutusseadmed ikkagi teatava reserviga, kus seadmete arv on n+1. See tähendab, et kui mitmest jahutusseadmest üks välja langeb, siis teised suudavad ka ilma selleta ruumi temperatuuri nõutaval tasemel hoida. Sõltuvalt ruumi suurusest ja seadmete arvust võib alati ülekatet suurendada, n+2 või n+3 jne. aga kuna iga lisanduv seade on täiendav kulu, siis sõltuvalt ruumis hoitava väärtusest on kusagil mingi mõistlik optimum.
mina selles Terviseameti loos Terviseametit tegelikult eriti ei süüdistaks. Hoone on RKASi oma, hoone on ehitanud RKAS, projekteerimine on tehtud RKASi järelevalve all, hoonet haldab RKAS, hoolduslepingud seadmete hoolduseks sõlmib RKAS (sh. kehtestab protseduurid seadmete töökindluse kontrollimiseks/testimiseks), järelevalvet hoolduslepingu täitmise ja seadmete seisukorra kohta teeb RKASi haldur.
Terviseametil ei ole palgal enda kinnisvarahaldurit. Riigiasutused ostavad selle teenuse RKASilt sisse. Sealt tuleb kogu kompetents, mis puudutab hoonet, tehnosüsteeme (jahutus) ja nende korrashoidu. Terviseameti töötaja ei käi igapäevaselt (ja pühade ajal) seal ruumis seina pealt termomeetri näitu lugemas ja kui ühelegi riigiametnikule selline tööülesanne ka määrataks, oleks see rumal maksumaksja raha kasutamine.
See on ka põhjus, miks RKASi juht nukra näoga eilsel pressikonverentsil istus. Nende pirukas.
Hankija pirukas on paraku ka Tellija pirukas.
See on nii riigiameti moodi ja stiilipuhas, ega meie ei pidanud käima pühade ajal seina pealt vaatamas ja ega keegi pole meile sellist tööülesannet määranud.
Lanno on mälu järgi mingist kriminalistika laborist tulnud. Peaks asjade säilitamisel/hoiustamisel/käitlemisel vajalikust hoolsusest ja vastutusest aru saama küll.
Saab teha küll sellist järelevalvet nagu näiteks tellija ehitusel. -
Maksude maksmine peaks inimeses tekitama sama tunde, nagu korteri kommunaalarvete maksmine. Usun, et enamus meist mingit suurt tõrget see ju ei tekita, kui trepikojad ning siseõu on korrastatud, korter soe/jahe ning tekkivad probleemid saavad kiirelt lahendatud. Isegi, siis kui teatud korterites ruutmeetreid on väga palju ning proportsionaalselt makstakse enam, kui ühetoalise korteri puhul. Reegline ei pane ka kulmu kergitama ühistu valitsemise ning haldusteenuse tasud. Kui mõelge hetkeks, kui igakuistele kommunaalidele ilmuksid uued read, mis sisaldaks endas ühistuse esimehe esinduskulud, mille eest sai ta teiste juhatuse liikmetega Pädaste mõisas pummeldatud, kui plaanis oli teist Saaremaa korterühistut külastada, et "uurida" kuidas asjad seal käivad. Või enne ühistu esimehe valimisi lastakse välja propaganda leht, kus räägitakse kui palju lillepotte sai kastetud ning milliseid porivaipu aastatega vahetatud, lisaks veel onupojast nõunike tasud, salastatud konsultatsioonide lepingud jne. Kuigi lõppkokkuvõttes võivad need summad kogukulust väikesed olla, siis usun, et ka kõige rahulikumal korteriomanikul viskaks see kompsu üle maksa ning tekiks trots kommunaalarvete maksmise suhtes.
-
"Onu Ott"
Maksude maksmine peaks inimeses tekitama sama tunde, nagu korteri kommunaalarvete maksmine. Usun, et enamus meist mingit suurt tõrget see ju ei tekita, kui trepikojad ning siseõu on korrastatud, korter soe/jahe ning tekkivad probleemid saavad kiirelt lahendatud. Isegi, siis kui teatud korterites ruutmeetreid on väga palju ning proportsionaalselt makstakse enam, kui ühetoalise korteri puhul. Reegline ei pane ka kulmu kergitama ühistu valitsemise ning haldusteenuse tasud. Kui mõelge hetkeks, kui igakuistele kommunaalidele ilmuksid uued read, mis sisaldaks endas ühistuse esimehe esinduskulud, mille eest sai ta teiste juhatuse liikmetega Pädaste mõisas pummeldatud, kui plaanis oli teist Saaremaa korterühistut külastada, et "uurida" kuidas asjad seal käivad. Või enne ühistu esimehe valimisi lastakse välja propaganda leht, kus räägitakse kui palju lillepotte sai kastetud ning milliseid porivaipu aastatega vahetatud, lisaks veel onupojast nõunike tasud, salastatud konsultatsioonide lepingud jne. Kuigi lõppkokkuvõttes võivad need summad kogukulust väikesed olla, siis usun, et ka kõige rahulikumal korteriomanikul viskaks see kompsu üle maksa ning tekiks trots kommunaalarvete maksmise suhtes.
See postitus on kuld. Aga mis puudutab avaliku sektori pummeldamisi, lapsehoidjaid, onupoegi ja muid konsultatsiooniteenuseid, siis seda ebameeldivat probleemi asub riigi peaprokurör juba otsast lahendama: Parmas: süstemaatiline pisivargus ei tohiks olla kuritegu -
"pitsat2"
Hankija pirukas on paraku ka Tellija pirukas.
See on nii riigiameti moodi ja stiilipuhas, ega meie ei pidanud käima pühade ajal seina pealt vaatamas ja ega keegi pole meile sellist tööülesannet määranud.
Lanno on mälu järgi mingist kriminalistika laborist tulnud. Peaks asjade säilitamisel/hoiustamisel/käitlemisel vajalikust hoolsusest ja vastutusest aru saama küll.
Saab teha küll sellist järelevalvet nagu näiteks tellija ehitusel.
Mnjah. Heidame Terviseametile ette, et seal ei ole jahutusseadmete spetsialisti. Ja siis imestame üheskoos, miks riigiasutustes peab nii palju inimesi töötama.
Ma hoopis kiidaks Lannot selle eest, et arvestades Terviseameti laos hoitava kauba väärtust (ca 3 mln. euri) oli kogu see kola korrektselt kindlustatud ja vähemalt selle pealt ei hoitud kokku ja ei võetud rumalaid riske. Kuna tegelikuks riigi/maksumaksja kahjuks on 115 000 €, siis tahtmata olla üleolev kuuekohalise summa suhtes, aga see ei ole väga suur kaotus. Kui järgida mõnede kommentaator-asjatundjate soovitusi, et jahutussüsteem oleks pidanud olema võimsam-parem-kontrollitum, siis väga realistlik, et selle võimsama ja parema töökindluse saavutamiseks oleks tulnud 115 000 € kuhjaga üle maksta. -
"Draax"
Kui järgida mõnede kommentaator-asjatundjate soovitusi, et jahutussüsteem oleks pidanud olema võimsam-parem-kontrollitum, siis väga realistlik, et selle võimsama ja parema töökindluse saavutamiseks oleks tulnud 115 000 € kuhjaga üle maksta.
Normaalse, dubleeritud temperatuuri (ja muude keskkonnanäitajate) monitooringusüsteemi maksumus on siiski pisut teisest suurusjärgust.
Tegu on fuckupiga, sõltumata sellest, kas oli kindlustatud või mitte. Omaette teema on veel see, et mida kindlustusseltsi kahjukäsitlejad asjast arvavad. -
Kui palju meil selle kuumalainega eraettevõtete kaupa nässu läks? Et noh, temperatuur tõusis rikke tõttu kõrgeks ja jäätisevabriku toodang sulas üles? Ja kas eraettevõttes töötaks vabandus, et ega temperatuuri kontrollimine kuumalaine ajal pole mu ametijuhendisse sisse kirjutatud, kust ma peaksin selle peale tulema, et seda teha tuleks?
-
"tqnism"
Kui palju meil selle kuumalainega eraettevõtete kaupa nässu läks? Et noh, temperatuur tõusis rikke tõttu kõrgeks ja jäätisevabriku toodang sulas üles? Ja kas eraettevõttes töötaks vabandus, et ega temperatuuri kontrollimine kuumalaine ajal pole mu ametijuhendisse sisse kirjutatud, kust ma peaksin selle peale tulema, et seda teha tuleks?
Õige vastus sellele küsimusele oleks ilmselt: ei tea, sest ühelgi eraettevõttel pole vajadust ja kohustust sel teemal avalikkusele pressikonverentsi korraldada. Aga arvata, et kusagil väljaspool avalikku sektorit selliseid asju ei juhtu, on ka ülemäära optimistlik -
See loogika kehtiks, kui raisku oleks läinud külmutatud kanakoivad.
Riknes siiski kraam, mis oleks võinud päästa elusid. Lisaks vaktsiinidele riknes ka teadmata kogus antikehadekokteili, mis ilmselt moodustas kahjust suurema osa. Nagu Twitter avastas, maksab AZ vaktsiin paar eurot doos, nii et 70000 vaktsiinidoosi on rahaliselt tühine kaotus. Maailm aga vajab väga nii vaktsiine kui ka ravimeid, ka Eestis oleksid kokteilid võibolla sügisel ära kulunud.
See on ikkagi sõja ajal laskemoona riknema laskmine, mitte harilik kindlustusjuhtum. Kui tule all sõdurid avavad viimase moonakasti ja selgub, et see on kasutuskõlbmatu, siis on vähe kasu teadmisest, et kindlustusselts paari kuu pärast rahalise kahju hüvitab."Draax"
Ma hoopis kiidaks Lannot selle eest, et arvestades Terviseameti laos hoitava kauba väärtust (ca 3 mln. euri) oli kogu see kola korrektselt kindlustatud ja vähemalt selle pealt ei hoitud kokku ja ei võetud rumalaid riske. Kuna tegelikuks riigi/maksumaksja kahjuks on 115 000 €, siis tahtmata olla üleolev kuuekohalise summa suhtes, aga see ei ole väga suur kaotus. Kui järgida mõnede kommentaator-asjatundjate soovitusi, et jahutussüsteem oleks pidanud olema võimsam-parem-kontrollitum, siis väga realistlik, et selle võimsama ja parema töökindluse saavutamiseks oleks tulnud 115 000 € kuhjaga üle maksta. -
"113366"
See loogika kehtiks, kui raisku oleks läinud külmutatud kanakoivad.
Riknes siiski kraam, mis oleks võinud päästa elusid.
Ka siin ma ei oleks nii kriitiline.
Olen nõus, et kui see juhtum oleks aset leidnud jaanuaris 2021, kus iga saabuv vaktsiinidoos oli kulla hinnaga, siis oleks asi olnud väga halb.
Et see juhtus juunis 2021, kus vaktsineerimiskeskustes juba kuu aega vabu aegu järjest saadavalt ning tegemist AZ vaktsiiniga, mille soovijaid nagunii vähem kui vaktsiini, siis ei tundu selle koguse hävimisest vaktsineerimistempole küll mingit pidurdavat mõju tekkivat. -
Ma saan aru küll, et Eestis on AZ rämpsuks kuulutatud ja vaktsiine on niikuinii rohkem kui soovijaid, aga globaalselt on ikkagi ka praegu puudujääk. Ma ei usu ka, et neid antikehasegusid igal hetkel soovitud koguses suure allahindlusega osta saab.
-
Mykod
Maksudega on nii, et kõik räägivad kuidas nad tahavad vähem maksu maksta, aga mitte keegi ei....plä-plä.
Euromykod on esimesed, kellele maksude tõstmine kasulik on, nende heaolu ei tohi ajas langeda, nad on väga vajalikud, ilma ei saaks me turvaliselt eksisteerida. -
"farmer"
Arusaadav, et makse tuleb maksta. Aga kindlasti paljud ei ole nõus kinni maksma paljulapselise ema laste sõidutamiseks eraldi autojuhti, nõunikke laste kasvatamiseks, jura kohvimasinat, Ratta luksusreisi nõunikega Saaremaale, jooke autosse, jne.Need on ainult mõned näited ja riigi kulude suhtes tühised ja nagu mõttetud isegi mainimiseks. Kui neid "tühiseid" ja sisult sarnaseid summasid korrutada hetkel teadmata arvuga, võib tulemus olla üllatavalt suur. Ehk me räägime laristamise taustal maksude tõstmisest.
See on silmatorkavalt tüüpiline, et kui räägitakse riigi kulutuste kokkuhoiust, siis alati tuleb keegi ja hakkab tooma näiteid, mis moodustavad 0,000000001% (võib ise nulle peale koma juuurde panna) riigieelarvest ja mis läheb maksumaksjale maksma ehk 5 senti aastas. -
"pitsat2"
Lanno on mälu järgi mingist kriminalistika laborist tulnud. Peaks asjade säilitamisel/hoiustamisel/käitlemisel vajalikust hoolsusest ja vastutusest aru saama küll.
Kohtuekspertiisi Instituudis hingati kergendatult ja oldi väga rõõmsad, kui Lanno uuest määramisest kuuldi -
"Draax"
"113366"
See loogika kehtiks, kui raisku oleks läinud külmutatud kanakoivad.
Riknes siiski kraam, mis oleks võinud päästa elusid.
Ka siin ma ei oleks nii kriitiline.
Olen nõus, et kui see juhtum oleks aset leidnud jaanuaris 2021, kus iga saabuv vaktsiinidoos oli kulla hinnaga, siis oleks asi olnud väga halb.
Et see juhtus juunis 2021, kus vaktsineerimiskeskustes juba kuu aega vabu aegu järjest saadavalt ning tegemist AZ vaktsiiniga, mille soovijaid nagunii vähem kui vaktsiini, siis ei tundu selle koguse hävimisest vaktsineerimistempole küll mingit pidurdavat mõju tekkivat.
Terviseameti jahedates laoruumides ei olnud ainult koroonavaktsiinid, vaid terve plejaad igasuguseid ravimeid ja vaktsiine ja muud kraami.
Kindlustus on tore asi, aga lõppkokkuvõttes kindlustuserahad tulevad just neilt, kes kindlustusmakseid maksavad ja mida rohkem on selliseid Terviseameti-taoisi kindlustusjuhtumeid, seda kõrgemaks igakuine kindlustusmakse läheb. Ei ole odav lõbu.
Olen enam kui kindel, et mõistlikum on see 115000 eurot kasutada külmutusseadmetele, mis ka suures kuumuses vastu peavad ja teisi külmutusseadmeid backupivad, kui lasta sedasi külmruumid üles sulada ja 3 miljonit kahju tekitada. -
"ttrust"
Olen enam kui kindel, et mõistlikum on see 115000 eurot kasutada külmutusseadmetele, mis ka suures kuumuses vastu peavad ja teisi külmutusseadmeid backupivad, kui lasta sedasi külmruumid üles sulada ja 3 miljonit kahju tekitada.
Kui oleks murdosa sellest summast kulutatud toimiva monitoorigu (ja selle testimise) peale siis me praegu sel teemal ei arutleks. -
"ttrust"
See juhtum, et Terviseameti külmkambrite jahutusseade otsad andis neil päevadel, millal väljas on temperatuur 32°C ja kõrgem, pole Eestis mingi haruldus. Millegipärast paljud Eestisse tarnitud jahutus- ja konditsioneerisüsteemid pole arvestatud töötama selliselt, et väljas on sellised kõrged temperatuurid. Ikka läbi aastate siin-seal kuuleb või kohtab selliseid juhtumeid.
Sellega hoiti ju maksumaksjale kõvasti pappi kokku. Muidu oleks pidanu tasuta kinkimise jaoks transporti ja muud asjaajamist orgunnima. Nüüd saab rahuliku südamega lihtsalt ära visata. -
"mx77"
See on silmatorkavalt tüüpiline, et kui räägitakse riigi kulutuste kokkuhoiust, siis alati tuleb keegi ja hakkab tooma näiteid, mis moodustavad 0,000000001% (võib ise nulle peale koma juuurde panna) riigieelarvest ja mis läheb maksumaksjale maksma ehk 5 senti aastas.
Et siis igasugune ülbe laristamine alates nõuniku palka saavatest lapsehoidjatest lõpetades "joogid autosse" üritustest on igati OK, sest sellele ei kulugi ju ülearu palju maksumaksja raha ning võiks samas stiilis jätkata?
Kas ma sain Sinu mõttekäigust õigesti aru?
Üksikjuhtumina võib-olla ei olekski tegu teab mis suure rahasummaga aga sellised juhtumeid ning analoogset laristamist on kõik, kes miskitpidi riigi asjaajamisega lähemalt kokku puutunud, piisavalt näinud. Pane kõik sellised pisiasjad kokku ja summa ei olegi enam teab mis väike.
Huvihariduse ja orkestri kataks kindlasti ära, tõenäoliselt rohkemgi. -
"ziff"
"ttrust"
Olen enam kui kindel, et mõistlikum on see 115000 eurot kasutada külmutusseadmetele, mis ka suures kuumuses vastu peavad ja teisi külmutusseadmeid backupivad, kui lasta sedasi külmruumid üles sulada ja 3 miljonit kahju tekitada.
Kui oleks murdosa sellest summast kulutatud toimiva monitoorigu (ja selle testimise) peale siis me praegu sel teemal ei arutleks.
Siin polegi millegi üle arutleda - nende külmikute ostmine pandeemia ajal ei ole selline tavapärane ringišoppamine ning riiulist asjade korvi ladumine. On vedamise värk, et need kusagil õigel ajal olemas olid. Ma ei ole ka kuulnud, et külmikute enestega miskit valesti oleks olnud - ikka nende töötamise keskkond läks karmilt skaalast välja. Ventilatsiooni ja jahutuse teema ning RKASi tuha pähe raputamise hetk. -
"ttrust"
"Draax"
"113366"
See loogika kehtiks, kui raisku oleks läinud külmutatud kanakoivad.
Riknes siiski kraam, mis oleks võinud päästa elusid.
Ka siin ma ei oleks nii kriitiline.
Olen nõus, et kui see juhtum oleks aset leidnud jaanuaris 2021, kus iga saabuv vaktsiinidoos oli kulla hinnaga, siis oleks asi olnud väga halb.
Et see juhtus juunis 2021, kus vaktsineerimiskeskustes juba kuu aega vabu aegu järjest saadavalt ning tegemist AZ vaktsiiniga, mille soovijaid nagunii vähem kui vaktsiini, siis ei tundu selle koguse hävimisest vaktsineerimistempole küll mingit pidurdavat mõju tekkivat.
Terviseameti jahedates laoruumides ei olnud ainult koroonavaktsiinid, vaid terve plejaad igasuguseid ravimeid ja vaktsiine ja muud kraami.
Kindlustus on tore asi, aga lõppkokkuvõttes kindlustuserahad tulevad just neilt, kes kindlustusmakseid maksavad ja mida rohkem on selliseid Terviseameti-taoisi kindlustusjuhtumeid, seda kõrgemaks igakuine kindlustusmakse läheb. Ei ole odav lõbu.
Olen enam kui kindel, et mõistlikum on see 115000 eurot kasutada külmutusseadmetele, mis ka suures kuumuses vastu peavad ja teisi külmutusseadmeid backupivad, kui lasta sedasi külmruumid üles sulada ja 3 miljonit kahju tekitada.
Ei ole eriti mõistlik minu arvates kasutada pappi oma külmaruumi ehitamiseks.
Miks ei võiks seda sama asja sisse osta kas Magnumilt, Tamrolt, TÜ Kliinikumilt või veel kelleltki kolmandalt. See, et iga pisike riigiputka peab endale mingi oma asja ehitama sellises väikses riigis nagu Eesti on saatanast. Ei mingit economy of scale säästu, ei kogemuste jagamist, ei midagi.
Erast sellist asja sisse ostes tekiks vähemlt mingigi economy of scale. Ning tõenäoliselt tänu sellele saaks ka valvuri(d) ringi uitama palgata, kes aeg-ajalt vastavalt protseduurile kas punast tuld või termomeetrit vaatavad.
PS. Oma kogemus telekomi maailmast ütleb, et jahutus on väga kapriisne tehnika ning ilma inimeseta tulemust ei garanteeri. Iga aasta oli kuskil miski jama garanteeritud. Kui telko maailmas on veel hea +20, siis ravimitel see enam nii hea ei ole ning probleemid on tõenäoliselt veelgi suuremad. -
"Marvin"
"ziff"
"ttrust"
Olen enam kui kindel, et mõistlikum on see 115000 eurot kasutada külmutusseadmetele, mis ka suures kuumuses vastu peavad ja teisi külmutusseadmeid backupivad, kui lasta sedasi külmruumid üles sulada ja 3 miljonit kahju tekitada.
Kui oleks murdosa sellest summast kulutatud toimiva monitoorigu (ja selle testimise) peale siis me praegu sel teemal ei arutleks.
Siin polegi millegi üle arutleda - nende külmikute ostmine pandeemia ajal ei ole selline tavapärane ringišoppamine ning riiulist asjade korvi ladumine. On vedamise värk, et need kusagil õigel ajal olemas olid. Ma ei ole ka kuulnud, et külmikute enestega miskit valesti oleks olnud - ikka nende töötamise keskkond läks karmilt skaalast välja. Ventilatsiooni ja jahutuse teema ning RKASi tuha pähe raputamise hetk.
Väike ääremärkus - kuumade ilmadega rikki läinud külmkambrid on töös olnud juba 4 aastat ja need külmkambrid tekitasid külma umbes mõni kraad üle 0°C. Aastal 2020 osteti külmikuid mis võimaldavad teha külma -70°C. -
"Draax"
"pitsat2"
Hankija pirukas on paraku ka Tellija pirukas.
See on nii riigiameti moodi ja stiilipuhas, ega meie ei pidanud käima pühade ajal seina pealt vaatamas ja ega keegi pole meile sellist tööülesannet määranud.
Lanno on mälu järgi mingist kriminalistika laborist tulnud. Peaks asjade säilitamisel/hoiustamisel/käitlemisel vajalikust hoolsusest ja vastutusest aru saama küll.
Saab teha küll sellist järelevalvet nagu näiteks tellija ehitusel.
Mnjah. Heidame Terviseametile ette, et seal ei ole jahutusseadmete spetsialisti. Ja siis imestame üheskoos, miks riigiasutustes peab nii palju inimesi töötama.
Ma hoopis kiidaks Lannot selle eest, et arvestades Terviseameti laos hoitava kauba väärtust (ca 3 mln. euri) oli kogu see kola korrektselt kindlustatud ja vähemalt selle pealt ei hoitud kokku ja ei võetud rumalaid riske. Kuna tegelikuks riigi/maksumaksja kahjuks on 115 000 €, siis tahtmata olla üleolev kuuekohalise summa suhtes, aga see ei ole väga suur kaotus. Kui järgida mõnede kommentaator-asjatundjate soovitusi, et jahutussüsteem oleks pidanud olema võimsam-parem-kontrollitum, siis väga realistlik, et selle võimsama ja parema töökindluse saavutamiseks oleks tulnud 115 000 € kuhjaga üle maksta.
Mind pani see kindlustuse teema just pead vangutama ja tegi kurvaks. Riigil pole mittemingisugust põhjust seda laadi träni kindlustada: pikas perspektiivis on ju tegu selgelt negatiivse keskväärtusega otsusega.
Kindlustusel on ainult siis point, kui see ühekordne rahaline kulutus lööks rivist välja. Või kui plaanitakse kindlustuspettust. -
"tqnism"
Kui palju meil selle kuumalainega eraettevõtete kaupa nässu läks? Et noh, temperatuur tõusis rikke tõttu kõrgeks ja jäätisevabriku toodang sulas üles? Ja kas eraettevõttes töötaks vabandus, et ega temperatuuri kontrollimine kuumalaine ajal pole mu ametijuhendisse sisse kirjutatud, kust ma peaksin selle peale tulema, et seda teha tuleks?
Eesti sadades piimafarmides jahutatakse iga päev mõne tunniga kokku umbes 2000 tonni piima lehma kehatemperatuurilt paari plusskraadini.ilmselt mõned üksikud ei suutnud seda praeguse kuumalaine ajal teha. Selle teadmise taustal tundub terviseameti läbikukkumine eriti hale. -
Rahvuspopulistide ülbe laristamise tulemusel kaotas maksumaksja 26k rahhi. Joogid autosse on selle kõrval kukepea! Alandame makse!
https://www.postimees.ee/7282301/venitustaktika-laks-maksumaksjale-maksma-kumneid-tuhandeid-eurosid -
"mykoloog"
Rahvuspopulistide ülbe laristamise tulemusel kaotas maksumaksja 26k rahhi. Joogid autosse on selle kõrval kukepea! Alandame makse!
Kui omad juntivad, siis on "ennastsalgav võitlus õige asja eest". Kui teised, siis "ülbe laristamine".
Nii nagu vanal ajal olid kangelaslik luuraja ja närukael spioon. -
"farmer"
Eesti sadades piimafarmides jahutatakse iga päev mõne tunniga kokku umbes 2000 tonni piima lehma kehatemperatuurilt paari plusskraadini.ilmselt mõned üksikud ei suutnud seda praeguse kuumalaine ajal teha. Selle teadmise taustal tundub terviseameti läbikukkumine eriti hale.
Minu poolt veidi ebakompetentne küsimus, aga kas see protsess toiminuks sama edukalt ka siis kui piima olnuks vaja jahutada -70 kraadini?
