Inflatsiooniaasta 2011
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Äkki nüüd siis aeg lõpetada lugu "Maailma finantskriis".
Viimasel ajal on maailma keskpangad aina avatumalt hakkanud konkureerima oma valuutade devalveerimisega. Täna siis ka Jaapan, kes lubavat isegi ETFs ja REITs osta keskpanga trükitud rahaga (CNBC järgi).
Jah, nii kaua kui tööpuudus on suur, et hakka inflatsioon põlema. Aga maailma kõige suurem tööpuudus on olnud maal elavad hinlased ja nemad on nüüdseks suuresti tööd saanud suurlinnades.
Eestil on oma inflatsioonilugu. Kvalifitseeritud tööjõud juba nappib, ja suure tõenäosusega palgad kasvavad. Aastavahetusel on oodata ümmardamisi ülespoole palganumbrites.
Ainukene institutsioon maailmas kes kunagi ei räägiks inflatsiooni tekitamisest on ECB, ent ECB vastutab samuti selle eest et Kreeka, Iirimaa jne saaksid oma laenud tagasi maksta. See on võimalik vaid pehme rahapoliitikaga.
Maailma toorained ja toiuduained on piiratud resurss. Aina rohkem inimesi tahavad sellest resurssist osa saada. Tulemuseks hakkavad hinnad tõusma. Pudelikaelaks on tavaliselt nafta, mille nõudlus on suhteliselt hinna-ebatundlik.
Ameerika, Jaapani ja Saksamaa riigivõlakirjad on mullis, aga see mull keskpangad varem või hiljem lõhki löövad Seejärel põgenemine reaalvaradesse.
Kulla, hõbe ja teiste väärismetallide hinnad näitavad et põgenemine paberivaradest ära on juba alanud.
Hiinlased püüavad oma vahetada omaliigset raha reaalvarade vastu.
=> On tulemas inflatsiooniaasta 2011. Keskpangad teatud hetkel hakkavad selle vastu võitlema, ja kunagi ka seda võitlust võidavad, aga arvata võib, et kõrge inflatsioon võib mõneks ajaks jätkuda. -
Küsi meie pangast paindlikke deposiidi lahendusi!
Intressid kuni 1,6% aastas!!!!!!
:P -
Väga hästi kokku võetud, minu seisukohad üldiselt sarnased. Ehk mulle tundub samuti, et keskpankadel pole eriti valikut ja seega on reaalvaradel sisuliselt ainus üks võimalik suund, inflatsiooniga või ilma.
-
,,Maailma finantskriis,, inflatsioonipöörises
Pane veel keskeakriis otsa ja praktiliselt full hause :) -
Soros räägib täna võimalikust deflatsioonispiraalist kui Euroopa kärpib. Jah tal oleks õigus, kui oleks nii et Euroopa kärpiks. Prognoositud eelarvedefitsiidid aastaks 2011 vaevalt saaks nimetada kärpimist, isegi kui mõni maks suureneb, või mõni riiklik kulu väheneb. Euroopas on riiklikud toetusskeemid väga automaatsed, ehk defitsiidid on automaatsed. Tänavu peaks USA+EU+Jaapan eelarvedefitsiidid olema umbes 3 Tr USD.
Minu meelest pole mitte rahtrükimine, vaid võlakirjade trükkimine see mis hetkel stimuleerib. Niikaua kui Treasury intressid on nulli lähedal on suht ükskõik kas Fed swappib raha Treasuries vastu, või ei. Oluline on see, et Treasurite maht aina suureneb. Kõrgemate intresside korral, tekib teine olukord, ent kui intressid on kõrgemad, siis on ka majandus teistsugune. -
Hon Hai raises minimum wages for China workers
By Ting-I Tsai, The Wall Street Journal
Friday 01 October 2010
Company increases monthly pay by 30% on average in bid to improve morale following wave of suicides.
Hon Hai Precision Industry Co., the world's largest contract manufacturer of electronics, raised wages of its workers in China Friday, carrying out a plan it announced earlier in June.
The company's spokesman Edmund Ding said Hon Hai increased the monthly minimum wages of 85% of workers at its Shenzhen factory by an average of 30% to 2,000 yuan, or about $293. Hon Hai, which uses the trade name Foxconn, has also raised wages for workers at its other plants in China, with varied increments based on local conditions, Ding said.
http://www.totaltele.com/view.aspx?ID=459055 -
2000 CNY on täna umbes 300 USD, ehk 1. oktoobri palgatõus on 230 USD->300 USD, ehk 2600 EEK/kuu => 3 400 EEK/kuu.
-
Veel tõsteti vist juba suvel:
"On Friday, the employees at Foxconn – the vast Chinese factory that makes a huge array of must-have western electronics such as iPads, iPhones and Dell computers – received a 66% increase in their wages. It is the second rise in four months and average pay will now be about $300 (£190) a month."
http://www.guardian.co.uk/business/2010/oct/03/foxconn-pay-rises -
Nüüd on siis USD/JPY tagasi seal kus BOJ sekkus eelmine kord. Selgub siis kas täna öösel pannakse jälle trükimasinad käima. Arvata võib, et tänane kurss on täiesti hävitav Jaapani eksportööridele, ja nüüdseks on ta päris kaua püsinud ka. Tõsi küll, EUR/JPY on täna kõrgem kui eelmisel sekkumisel valuutaturul. Ja Koreea won on samuti tugevaks muutunud.
-
Ja siin käib siis quasi-arutelu. Yuani paar % siia-sinna on täiesti ükskõik kui Hiina palgad niikuinii kihutavad. Sellest aga vist ei saa Euroopa/USA ega Hiina aru:
"
“Europe shouldn’t join the choir” clamoring for a higher yuan, Wen told a business conference before an EU-China summit in Brussels today. “If the yuan isn’t stable, it will bring disaster to China and the world. If we increase the yuan by 20- 40 percent as some people are calling for, many of our factories will shut down and society will be in turmoil.”
China has capped the yuan’s rise at 2 percent since relaxing a dollar peg in June, leading to criticism that it is stunting the recovery in the industrial world by shielding its market from U.S. and European imports.
"
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-06/chinese-premier-wen-warns-of-disaster-in-rapid-appreciation-of-the-yuan.html -
Ma ei näe mingit inflatsiooni silmapiiril. Mu arvamus.
See, et hiinlased oma rahavarusid reaalvarade vastu vahetama on asunud, tasakaalustub sellega, et arenenud maailm seda tegema ei hakka (kui kellegi arenenud maailmas on veel sääste, mida vahetada, puha võlad ju). Ja veelgi laiemalt, nõudluspool (avalik, era ja korp.sektor) on globaalse keskmisena taandumas. Seega, primaarenergia ja väärismetallide hinnad võivad kasvõi kahekordistuda, reaalmajanduses ei peaks see praegu üldist hinnatõusu (ja eriti veel ennaktempos) kaasa tooma. -
Üks asi, mida inflatsioonist rääkides tasub jälgida, on commodities-hinnad. S&P GSCI Indeks on 2009.a. märtsist tõusnud 78% (314-558)! Selle indikatsiooni alusel on koletis juba ärganud ja ootab oma aega...
* The S&P GSCI® is widely recognized as a leading measure of general price movements and inflation in the world economy. -
Ma kirjutan Leesiku jutule alla.
Mis puudutab sääste, siis ainult defitsiitsest kulutamisest saavadki tekkida erasektori netosäästud(ekspordist muidugi ka)
Ajakirjanduses ajavad igasugu šarlatanid need asjad totaalselt segamini. Näiteks öeldakse tihti, et me peame säästma hakkama, seega tarbimist tuleb vähendada ja majanduskasvu seega tulla ei saa. Tegu on absoluutselt vale loogikaga. Erasektori laenukoormus saabki väheneda siis, kui valitsus defitsiitselt kulutab. Jaapani võlakirja mullist on 10 aastat räägitud. Nüüd on siis lisandunud USA nendele juttudele. Ratingu agentuurid downgradesid Jaapani võlakirjad aastaid tagasi.
Kas räägime veel 10 aastat võlakija mullist?
Turg ei nõua tegelikult mingeid intresse võlakirjadelt, need on määratud keskpanga poolt. Pikaajalised intressid sõltuvad turu ootustest keskpanga tegevuse suhtes.
Tarvis on praegu defitsiiitse kulutamise jätkamist veelgi suuremas mahus ja Bernanke on seda lausa nõudnud viimasel ajal. USA eelarve on aastateks defitsiidis. Kes tahab selle peale kihla vedada?
Kriis on väga hästi tõestanud mainstreami ja monetaristide seisukohtade paikapidamatust. -
ega moraalirisk kah kummist pole
ja see kriis pole selle koha pealt midagi tõestanud. Jään "mainstream-i" seisukoha juurde, et poliitika ja rahatrükimasinatega on võimalik teha parun von Münnhausenit, aga see kehtib siiski teatud ulatuses ja piirides (ning ka sel juhul on sel hind küsimus on ainult kes, kuidas ja mis tingimustel selle kinni maksab). Või sa usud, et tasuta lõunad on olemas? -
Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 4,0% ja võrreldes tänavu augustiga 0,8%, teatab Statistikaamet.
http://www.stat.ee/37823 -
Nordea: hinnatõus kiireneb lähikuudel veelgi
http://www.e24.ee/?id=323244 -
Tasuta lõunaid pole, aga keegi ei annagi sulle midagi tasuta. Olemasolevad ressursid võetakse kasutusele. Neil on tõeline väärtus, raha on inimeste väljamõeldis.
-
See on statement on tüütumaid nähtusi mida ma iga päev taluma pean.
Raha on inimeste väljamõeldis statement kohe kindlasti ei peegelda reaalsust. Tüüpiline probleem selliste hinnangute andmisel on, et inimene ei mõista siiski täielikult seda millest ta räägib. Nt kapitalism on halb. Selleks et kapitalismi adekvaatselt kritiseerida peab tundma veel teisi ühiskonna toimimise süsteeme, nagu näiteks. Ainult siis on võimalik kosmos pähklikoore sisse suruda ja võtta uba kokku ühe lausega: kapitalism on halb.
Raha on inimeste väljamõeldis - mul tekib kohe terve rida erinevaid küsimusi
Kas raha on ka loomade väljamõeldis?
Kas raha on ka liblikate väljamõeldis?
Kas raha on ka ainuraksete väljamõeldis?
Kas ainuraksed mõtlevad midagi välja?
Kas ainuraksed mõtlesid välja ainult raha või mõtlesid nad ka midagi muud välja?
Kas ainuraksed tegelevad peale välja mõtlemise ka sisse mõtlemisega?
Milleks on vaja välja mõelda raha?
Kas raha peab olema väärtuse kandja?
...
Üldiselt ma võtan oma seisukohaks praegu, et raha on inimeste väljamõeldis ei võta kokku midagi ega aita mind kuidagi edasi. Ma kavatsen seda statementi ignoreerida. Nagu ka järgnevat vaidlust. -
Sul polnud mitte midagi sisulist öelda Momentum. Ma lootsin, eyt minu selline statement aitab sul asju mõista ning saad aru, et makro pole mikro kokku liitmine. Ühe valuutatspooni jaoks on see valuuta väljamõeldis, üksiku majapidamise jaoks on see väärtuslik sääst, mille eest saab midagi osta, madratsi alla panduna, tekitab turvatunde jne..
Kui nüüd sellees valuutatsoonis hakatakse rääkima, et raha pole ja seetõttu peab 20% inimesi kodus tööta istuma, siis siin on tegu idiootliku mõtlemisega."Jah, meil oleks tarvis hädasti igasugu investeeringuid teha, aga kahjuks pole meil selleks raha"
Sellist juttu räägib muidugi see, kes ise raha välja annab
Siinseid kommentaare lugedes ma satun harva mõne inimese kommentaari peale, kes mõelda viitsib.
Mõni päev tagasi oli siin teema, kus käidi välja idee, et äri võiks ajada ilma laenuta. OK, ärme keegi enam laena ja maksame kõik laenud ära. Seda on muidugi võimatu teha, enne kukub rahandussüsteem kokku. Aga siis polegi enam pea murdmist, et keegi peaks enam tööd tegema. Siis on lihtne öelda, et meil pole raha ja sellepärast ei saa tööd teha, eega värtusi luua. -
Oletuslikult on juba ammu nii, et raha mõtleb inimesi välja.
-
Räägime ja kommenteerime ainult algallikast pärit infot. Ehk kui probleem on, et "Kui nüüd sellees valuutatsoonis hakatakse rääkima, et raha pole ja seetõttu peab 20% inimesi kodus tööta istuma, siis siin on tegu idiootliku mõtlemisega."Jah, meil oleks tarvis hädasti igasugu investeeringuid teha, aga kahjuks pole meil selleks raha" Sellist juttu räägib muidugi see, kes ise raha välja annab" siis palun esitada oma kommentaar või vastulause kohe kui avaldatakse kõne/statement/kuubülletään/vms. Praegu jääb kogu foorumile arusaamatuks millistest sündmustest käib jutt. Mina ei mäleta küll et ükski oluline valuutatsoon räägiks valuuta puudusest. Lisaks aitab kohene kommenteerimine credibility kasvule kaasa, sest paljastub meeldiv tõsiasi, et tegemist on inimesega kes suudab hoida kätt pulsil ja suudab infomassiividest olulise eristada.
-
"Mina ei mäleta küll et ükski oluline valuutatsoon räägiks valuuta puudusest."
Mina küll mäletan selliseid statemente "we are on an unsustainable path", Jaapani valitsus tegi hiljuti sellise avaldise, USA valitsus on pidevalt selliseid avaldisi teinud.
Eurotsooni fundamentaalse vea mitte nägijad arvavad, et kogu häda on selles, et ei suudeta järgida konservatiivset fiskaalpoliitikat.
Inflatsiooni põhjustavad pudelikaelad pakkumise poolel. Mainstream saab sellest tegelikult väga hästi aru, kuulates näiteks konjuktuuriinstituudi poolt öeldut, võime seda väita. Mainstream ei saa muidugi üldse aru rahandussüsteemi toimimisest. Sellepärast astuvadki Pajula sugused avalikke ämbreid. Ma olen ise ülikoolis õppinud majandust ja tean mida seal räägitakse rahandusest. Kommertspangandusest veidi mikro tasandil ja kommertspankade riskide juhtimissest, püütakse mingisugune definitsioon leida rahale ja ongi kõik. Makro peaks algama ja lõppema rahandusega.
Ma räägin järgnevalt kahest kõige kuulsamast hüperinflatsioonist ja mille poolt need põhjustatud olid.
Weimari Saksamaal algasid probleemid pikalt enne hüperinflatsiooni, mis algas 1923l aastal. Esimese Maailmasõja järgsed reparatsioonid, millega nõustuti Versailles rahul, pigistasid Saksamaa valitsust niivõrd, et nad defaultisid lõpuks. (muuseas paljud on veendunud, et se viiski 2. Maailmasõjani hiljem, vähemasti kaudselt).
Prantsuse ja Belgia armeed okupeerisid peale defaultimist Ruhr piirkonna Saksamaal, mis oli Saksamaa tootmise ja kaevanduste südameks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Occupation_of_the_Ruhr
Sakslased peatasid vastuseks töötamise ja tootmine seiskus suures osas täiesti. Sakslased maksid töölistele kohalikus valuutas hoolimata sellest, et tootmine oli piiratud nüüd. Pauk saabus, kui eksporti polnud enam ja valitsus oli sunnitud kulutama reparatsioonidele. Järgnes hüperinflatsioon.
Nüüd mõtleme järgi, kas tegu oli tavapärase situatsiooniga, kus iseseisev valitsus finantseeris erasektori tahet säästa ja püüdis tööhõive ning tootmise taset kõrgel hoida????
Mis juhtus Zimbabwes? Mina ütleksin, et siingi on analoog Saksamaaga. Nagu Saksamaal oli selle tegelik põhjustaja Versailles rahu, enne 1980 oli võimul rassistlik valge režiim Zimbabwes. Valged moodustasid 1% elanikkonnast ja omasid 70% tootlikust maast. Peale 70date kodusõda ja iseseivuse tunnustamist 1980 oli Zimbabwes ehk pisut heitlik majandus, aga mingisugusest krahhist küll märke polnud.
http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/1995/04/21/000009265_3961019095856/Rendered/PDF/multi0page.pdf
2000l aastal tegi Mugabe maareformi. Milles see seisnes? Revolutsioonilised võitlejad, kes kunagi olid Zimbabwele vabaduse võitnud, läksid nüüd valgetelt lihtsalt farme ära võtma,. Majanduslikust seisukohast oli see katastroof. Toomine peatus, tööpuudus 80%. Tänu sellissele maareformile tõmbus tootmine kokku, sellele oleks pidanud kohe järgnema nõudluse vähendamine, aga seda oli võimatu teha, sest 45% toidu tootmisest oli hävitatud.
Keskpank kasutab välisvaluutareserve, et importida toitu. Tööstustootjad kurdavad, et ei saa välisvaluuta eest toorainet ostetud välismaalt. Seal on veel teisigi probleeme. See on näide mittefunktsionaalsest valitsusest
Hüperinflatsioone on olnud ca 100 ringis. Ükski pole alanud nii nagu enamik LHV foorumlasi seda ette kujutab.
Inflatsioon on alati mingisugune risk, aga USA Jaapan UK jne, ma ei näe isegi inflatsiooni, hüperinflatsioonist pole mõtet rääkidagi. -
The Federal Reserve needs to pump at least $6 trillion to $7 trillion more into the U.S. economy to have any meaningful impact on sluggish growth, former Bush economic adviser Marc Sumerlin told CNBC.
http://www.cnbc.com/id/39557679
:-)) -
Nagu juba räägitud, mida suurem junn, seda rohkem märgatakse. Eriti õnnetu juhus on see, kui ahv korra märgile pihta saab. Siis tekib ühiskondlik tellimus sellele, et ta neid junne edasi loobiks ning ajas peavad need junnid kuulsuse säilitamiseks aina kasvama.
Nüüd tuleb kohe järgmine ahv, kes teatab, et realt X või eesmärgist Y on puudu 15 triljonit. Kes see ikka tahab beeta-ahv olla ja väikesi junne loopida. -
Viis aastat tagasi oli ka suurem osa kindel, et mingit krediidikriisi ei saa tulla. Fed lasi aga intresse alla ja elu läks aina ilusamaks.
Nüüd aga trükime raha juurde ja hinnad samal ajal ei tõuse. Muutume aina rikkamaks. Saame iga järgnev päev rohkem ja rohkem kokku osta.
Siis oleks ju lihtne viie rikkama riigi hulka saada. Trükime meeletus koguses raha ja ostame näiteks pool maailma varadest kokku.
Mitte millegi eest saame põhimõtteliselt poole maailma omanikuks. Samal ajal mingit inflatsiooni ei kaasne. Ainult nõudlusest põhjustatud varade hinnatõus. Et viimast vältida, siis alustame veerandi kokku ostmisega.
Läbi valuutakursi muutuse ei kaasne ju ometi mingit inflatsiooni ega hinnatõusu? -
Stefani linki kommenteerides.
FED lisab vaid likviidsust, see on QE, sellel pole erilist mõju üldse majandusele.
(Reuters) - Total U.S. consumer credit outstanding declined for the seventh straight month in August as credit card debt continued to fall.
The Federal Reserve said on Thursday total outstanding credit, which covers everything from car loans to credit cards, fell by $3.34 billion after dropping $4.09 billion in July.
Analysts polled by Reuters had forecast consumer credit contracting $3 billion in August.
So-called revolving, or credit-card credit, fell $4.99 billion in August after a $4.98 billion fall the prior month. That marked the 24th consecutive month credit-card debt decreased.
Non-revolving credit, which includes closed-end loans for big-ticket items like cars, boats, college education and vacations, increased $1.65 billion after increasing $888.59 million in July. It was the fourth straight month of gains.
(Reporting by Lucia Mutikani; Editing by Neil Stempleman)
Föderaalne igakuine defitsiit on kuskil 100 miljardit, mis lisab sääste ja sissetulekuid majandusse. See teeb võimalikuks teatud tarbimise kasvu ja võlakoorma vähenemise. Muidugi tööpuudus kahaneb visalt. -
Päris äge debatt CNBCs selle uudise kohta:
"Cnooc Ltd. will pay $1.08 billion for a one-third stake in Chesapeake Energy Corp.’s Eagle Ford shale project in Texas, in the biggest acquisition of a U.S. oil and gas asset by a Chinese company"
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-11/cnooc-unit-to-pay-1-08-billion-in-cash-for-stake-in-gas-project.html
=> Jällegi, hiinlased peavad midagi tegema oma dollaritega, enne kui dollarite väärtus kukub. Samas, kui osta liiga kiiresti, siis varahinnad tüsevad kiiresti.
Nagu juba "Austrian economics" räägib monetizing kohta - need kes alguses saab raha kätte ikka arvavad, et raha väärtus on endine. Lõpuks on aga raha lisandumine nii suur et inflatsioon hakkab jooksma. Kellel oli võimalus varakult oma raha reaalvara vastu vahetada on võitja. -
Investeerimine inflatsiooniaastal (kui ta nüüd tuleb 2011) võib osutuda keeruliseks.
- Rahaomanik 1) saab kõrgemat intressi, aga 2) raha kaotab reaalväärtust veel kiiremini
- Aktsiaomanik 1) saab kõrgemat kasum/aktsia, aga 2) kasumite diskonteeritud nüüdisväärtus ikkagi langeb. Eriti kui ettevõttel on suuri laene.
- Kulla omanik 1) saab rikkamaks rahas mõõdetud, aga 2) raha reaalväärtus kukub.
- Kinnisvaraomanik saab 1) kõrgemat üüri, aga 2) intressikulud tõusevad
Võitjad on palgatöölised, kes võrreldes kapitalomanikega saavad osta suhteliselt rohkem tarbekaupu ja varasid oma iga kuu teenitud raha eest. Kullaomanikud riskivad et nende (küll stabiilne) vara on mullis.
Eesti kuld = Vanalinna kinnisvara
Vanalinna kinnisvara pole tõenäoliselt nii nagu kuld üles spekuleeritud. Küll vähem likviidne kui kuld, ent see-eest teatud tootlusega.
Börsil võiks olla huvitavad aktsiad mille all on palju reaalvara, ja vähe võlgu. Ehk siis Merko (disclaimer: long). -
Kuid ega see võit palgatöölistelgi mitte kergelt ei tule.
Koheselt tõusevad kulud ja kõik hinnad ja alles nihkega tõusevad hiljem palgad järgi.
Maa ja eriti metsamaa võiks olla ka äkki hea investeering riskide hajutamiseks? -
Investeerimine põllumajandusmaasse, põllumajandusettevõttesse? -
Friday, June 24, 2005, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://goldprice.org/news/2005/06/hyperinflation.html
December 15, 2008, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.marketskeptics.com/2008/12/how-deflation-creates-hyperinflation.html
December 2nd, 2009:, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.shadowstats.com/article/hyperinflation
Nad ei väsi enda müütide rääkimisest ka aastal 2010, 2011,2012 jne.
Järgmisel aastal võime LHV foorumis umbes samasuguse jutulõime leida, sest nad jätkavad idioodi järjekindlusega-raha koguse suurenemine =inflatsioon. -
oot, meil nagu inflatsiooni ei ole ega olnud buumi ajal kui rahapakkumine taeva lendas?
-
Miks see rahapakkumine taeva lendas. Sest oli nõudlus, mis ületas pakkumise.
Kui siit keegi arvab, et raha kogusega saab inflatsiooni ohjeldada, siis oleks ju asi väga lihtne, nii peaksidki keskpangad toimima. Keskpankurid, erinevalt siin sõna võtvatest geeniustest, seda miskipärast ei tee. -
Teevad küll. Lithstalt jälgitakse M3 mitte M0 kasvu. Kui pangad laenamist koomale tõmbavad ja võlakirjaturul valitseb hirm siis võib M3 vabalt edasi kukkuda vaatamata M0i kasvule.
-
Kui Kristjan1 arvab, et raha pakkumise suurendamisega saab toopuudust ohjeldada siis oleks ju asi vaga lihtne, nii peaksidki keskpangad tegema. Keskpangad, erinevalt siin sona votvast geeniusest Kristjan1-st, seda miskiparast ei tee.
-
Kristjan1 aga miks nõudlus ületas pakkumise?
Kas nõudluse kasvu ei põhjustanud mitte raha koguse suurenemine? -
To mavep: sest erasektor laenas rohlkem, kui ressursse oli saadaval.
To mykoloog: Keskpank saab tegelikult lisada süsteemi vaid likviidsust, vahetab ühe finantsvara teise vastu. Muuseas QE selleks ongi. QE ei töötanud Jaapanis ja ei tööta ta ka USAs. Mine ütle seda Bernankele ja monetaristidele.
Should the Fed increase “excess reserves and they just sit there on the asset side of commercial banks’ balance sheets NOT BEING RELENT, you’ve merely gone through an interesting bookkeeping exercise,” Greenspan said. “You’ve got to break that psychology that prevents that current trillion” in reserves from being relent, he said. -
Sellist juttu räägib Alan Greenspan: Reserves being relent. Et tema arvates laenatakse reserve erasektorile, mis on absoluutselt võimatu. -
Majesteetlik etteaste defitsiitse kulutamise teemal.
http://www.economicpopulist.org/content/there-no-economic-justification-deficit-reduction-galbraith-deficit-commission -
Tihti süüdistatakse Ameerika selles, et maailma inflatsioonirisk on kasvanud. Ent minu meelest on süü hoopis Hiina poliitika. Lihtne aru saada:
1) Kui Hiina hakkab oma akkumuleeritud USD KASUTAMA, siis pole Fed-il vaja rahatrükkimist, ja USA valitsust poleks vaja nii suurtt eelarvedefitsiiti. Nimelt tekitaks Hiina nõudlus Ameerika toodete vastu.
2) Kui Hiina aga EI KASUTA oma USD, vaid muudkui akkumuleerib, siis peab lõpuks Fed/USA valitsus lisama raha/võlakirju turule.
=> Ehk siis, Hiina (+Jaapani, Naftaeksportöörid) käitumine otsustab mis USA teeb.
=> Seega võib arvata et Hiina viimase aja tugevnev CNY näitab, et nad on hakkanud aru saama millist olukorda on tekkinud.
Hiina võiks tekitada USD kukkumist ja kiire inflatsiooni AMeerikas homme kui nad seda tahaksid. Ja siis hakataks süüdistama hoopis Fed'i. Aga kes oleks tegelikult süüdi, kas mitte Hiina kauaaegne valuutapoliitika.
Nii või naa, oleme kus me oleme, ja arvatavasti õnnestub USA-l ja Hiinal aeglaselt olukorrast välja libiseda. USA inflatsioon tõuseb 3-4%-ni, ja CNY lubatakse tugevneda equilibriumile (või tekib suur inflatsioon Hiinas). -
"Kui Hiina hakkab oma akkumuleeritud USD KASUTAMA, siis pole Fed-il vaja rahatrükkimist, ja USA valitsust poleks vaja nii suurtt eelarvedefitsiiti. Nimelt tekitaks Hiina nõudlus Ameerika toodete vastu."
Jah, hakkaks USA Hiinasse eksportima, või ostaksid hiinlased USAs paiknevaid varasid, viimastega tuleb arvestada, et need varad paiknevad USA territooriumil(USA võib ebasoodsaid makse kehtestada või muid trikke korraldada). Hiinlaste importimisega USAst tuleb arvestada sellega, et USA saaks igal ajal osa nende ostujõudu lihtsalt "röövida" eksporditollide kehtestamise näol.
Seda, et dollarid hiinlaste käes on või neile nii palju võlgu ollakse, ei tasu üldse põdeda. Kui hiinlased tahavad, siis nii olgu. Tõeline maksmine impordi eest toimub ekspordiga, USA pole maksnud mingit osa, kui raha või võlakirjad hiinlaste käes on. Tegelikud riskid on ikkka hiinlaste kanda. -
“The interest rate hike is beyond my expectation,” said Wang Tao, UBS AG’s Beijing-based economist. “It shows the government is increasingly worried about inflation. This is the beginning of a series of interest-rate hikes next year.’’
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-19/china-central-bank-raises-one-year-lending-deposit-rates-25-basis-points.html -
Korra mõne aasta jooksul võtan mittemõistlikelt suuri riske ühe instrumendiliigi osas ja praegu istun juba üle aasta käte peal, et mitte minna TNX-i laadses instrumendis lühikeseks. Aga risk-return tundub küll päris hea olema.
-
Mulle meeldib Loowi jutt. :)
-
Minul Loowiga võrreldavat kannatlikkust polnud. TBT@32,48 tase tundus piisavalt ahvatlev, et käed taguotsa alt välja korjata ja akumuleerimist alustada. Küll aga piiran sedalaadi radioaktiivset kraami maksimaalselt 10%-ga portfelli kogumahust.
Ka tundub, et pikemaajaliste intresside osas on risk-reward paremgi, seega ^TNX asemel ehk hoopis ^TYX? -
...ning üks oluline asi veel neile, kel näpud samas suunas sügelevad: antud juhul ei tohiks instrumendi valikul jätta tähelepanuta selle nomineerimisvaluuta valikut. Olen hakanud mõtlema, et võisin ise just sellega vea teha. Pole kaugeltki võimatu, et koos intressikasvuga jätkab USD odavnemist ning ka vaatamata korralikule nominaaltootlusele jääb reaaltootlus kesiseks või suisa negatiivseks. Näiteks minu esimesest TBT ostust on instrument ise küll 2% kallinenud, kui USD on samal ajal EUR suhtes pea 4% odavnenud...
-
Kui intressid veel langevad, siis mina lähen ilmselt futuurides lühikeseks. Tehinguprofiil on selline, et kui intressimärrad lähevad 130 punkti alla, siis läheb tagatis kaduma, kui >400 punkti üles, siis püramiidimisega tuleb raha >5x tagasi. Don't try it at home.
-
Huvitav graafik Lepiku foorumist:
"Chart of the Day täna vahendab Dow pikaajalist graafikut, mis inflatsiooniga korrigeeritud. Oluline seal ehk just 1970-80 tootlus, kus inflatsioon oli kõrge ja turg nominaalis üsna külgsuunas."
(www.tarkinvestor.ee)
=> Jällegi, inflatsiooni keskkonnas on raske raha teenida, õigemini mingit reaalset kasulikt vara teenida, kuidas iganes käituda. Väärtuse säilitamine on ainukene lootus.
Reaalset väärtust teenitakse sellisetel aegadel töö kaudu, mitte investeeringute kaudu. Tööjõud on puuduses, kapital on ülejäägis => loodud väärtused lähevad tööjõule. -
Olukord Eestis erineb selles, et siin on endiselt kapitali nappust. Uus kapital siin endiselt tõstab majanduse efektiivsust.
-
Ok, "short" kapital, ehk siis laenuvõtmisega võib ka "väärtust teenida", inflatsiooniaegadel.
-
=> Suurim "väärtuse teenija" lähiaastatel saab olema Ameerika riik, kes on võtnud fiksintressiga suuri pikaajalisi laene.
