India ja internetiärid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Lugesin India internetiäride kohta LHV artiklit ja mõte läks edasi rändama.
Nagu artiklis oli öeldud on India miinuseks ja plussiks inglise keel. Kasutajad saavad aru ja võivad omaks võtta olemasolevad (usa) ingliskeelse sisuga portaalid.
Selle vastu aga peaks rääkima India internetikiirus ja kvaliteet. Kui maailma populaarsed portaalid eeldavad kiiret ühendust ja head arvutit, siis India on aastas 1999-2001. Ilmselt Dial-up ja ADSL ruulivad, ehk 10-100 korda aeglasem ühendus. See peaks andma suurema võimaluse kohalikule tegijale.
Mäletan 4 aastat tagasi India reisi, kus üritasin internetipunktis Yahoo maili lugeda. Internet oli nii aeglane, et Yahoo avaleht ei tulnud ette. Tänaseks on kindlasti olukord paranenud.
Siit tekkis küsimus, kas USA's on fonde, kes investeerivad India tehnoloogia aktsiatesse (sh internetiärid)?
Kas kellegil on India aktsiatega kauplemises kogemusi? -
Kohalik börs peaks välismaa retailile suletud olema. Akrediteeritud institutsioonid mingil määral saavad otse India aktsiaid kaubelda. Mingi hetk neil oli plaanis korda liberaliseerida ja turgu avada aga praegu jääb tõenäoliselt üle ainult muudel börsidel noteeritud ADRe kaubelda.
-
Üks huvitav India internetiaktsia on alles hiljuti börsile tulnud MakeMyTrip, mis kaupleb USAs sümboli all MMYT. Tegu on India suurima internetipõhise reisibürooga, millest Nelli kirjutas pikemalt siin.
-
Ei tea, aga siin see oht, et on rida ettevõtmisi, mis ühes riigis toimivad teises mitte, põhjustest ka väga palju häid raamatid kirjutatud ( reeglina paksud teosed). Olen aja jooksul ka kõrvalt näinud, kuidas lääne äripartnerid on üritanud Eestisse kodumaal töötavai skeeme juurutada ja sellega täielikult hävinud. Mis on need põhjused, seda on väga raske öelda, üks argument on see, et Eesti nagu ka India on arengumaad ja siin võtavad liikumised rohkem aega või ei saada neist aru, ilmselt on inimestel ka vähem vakantsi ,, mugavusteenustega,, flirtimiseks.
Ja ma tean, et väidetavalt on Eesti hirmus it tiiger, aga ei ole ju.
Kes on kursis see teab, et meil on maailmas paremuselt u. 25-30 it platvorm ( lähinaabritel 5-7) aga kurvem pool on see, et valmidus seda nn. taristut ( rõve sõna) kasutada on koht nr 50 ( ups).
Lihtsamini, meil on keset küla tipptasemel ,,spordikompleks,, aga inimestele meeldib hoopis kalastamisega tegeleda, sest kusagilt sai kuuldud, et oluline pole mitte kala vaid õng.
Samas on ajalugu korduvalt tõestanud, et ka väga keeruliste küsimuste vastused saavad, peavad ja ongi sageli väga lihtsad, kusagil on olemas statistika, mis viib mind järeldusele sammukese lähemale.
Viskan välja kinda ja väidan, et sõnad vaesus ja madal haridustase liiguvad üsna jõuliselt märklaua keskosa suunas
:)
Ise ka eestlane !
määä -
BBC on aeg-ajalt uurinud mis arengumaade IT-s toimub ja leidnud sealt igasugu M- ja E- skeeme mida arenenud riikides lihtsalt vaja pole.
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/8067930.stm
http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8257038.stm
http://www.bbc.co.uk/news/10156667
http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8256818.stm -
Luuna, väga head tähelepanekud.
See kallutab veel enam minu väite suunas, et kohalikel tegijatel on eelised. Sest läänemaailma internetiärid on neile sama, mis arvutid kirjaoskamatutele. Teenused on arusaamatud või mittevajalikud.
Kohalikud tunnevad turgu ja suudavad vastavalt oma äri arendada, lisaks operatiivsus.
Kohapeal on ikka vaja müüa autosid, mobiile, rattaid, rollereid , paadimootoreid, paate, elevante ja kaamleid. Internet on selleks parim võimalus. -
Tänases Business Insideris on ära toodud maailma rikaste edetabelis 9. kohta hoidva Mukesh Ambani sõnavõtt, kes ütleb, et India majandus kasvab 2020. aastaks $ 1,4 triljonilt $ 9 triljonini ja 2030. aastaks $ 30 triljonini. Kui võtta võrdluseks näiteks HSBC prognoos, siis nemad ootavad, et kasv ulatub 2050. aastaks $ 8,2 triljonini.
-
See teie india on üks maailma kõige ilgem ja räpasem pommiauk.
Sihukest läga ja sitta pole ma isegi aafrika kolgastes näinud.
Esimesed kaks päeva delhis ma ei tahtnud kindaid ka käest ära võtta ja sisuliselt keeldusin söömast ja joomast. Vana seljakotirändurina ja militaristina!! Kultuurilaks ja mustus olid nii kõvad!
Internetist: Rongipiletite ostmine kohalikust kassast oli fuking võimatu (täiesti arusaamatu oli kus ja mis ja miks) + nõuti dokumente ???? + viisat??? + tuli vaeseid jalaga eemale taguda , kes midagi tahtsid ( mingi 30 lõusta korraga).
Rongipiletite ostmine Indiasse Tallinnas läbi neti oli aga lihtsamast lihtsam - kõige naljakam oli aga , et kohalikud kasutasid samuti põhiliselt netti sellisteks toiminguteks.
See siis visuaalsel hinnangul läbi maastikuluure. -
Tüübid sittusid rongi vaksali ooteruumi põrandal + tegid lõket ja vedelesid seal lehmade, koerte ja sigadega segiläbi. Nagu mingi postakolüptilisse ulmefilmimaailma oleks sattunud.
Mingil määral tasus kogemist. -
to jyrkans: 2050. aastaks.
For comparison's sake, HSBC predicts that India will have a $8.2 trillion economy by 2050 -- adjusted for inflation. Ambani's target is off the charts. -
WSJ-s on täna artikkel India internetiturust.
Google (GOOG) prognoosib, et kahe aasta jooksul lisandub Indias 200 miljonit uut internetikasutajat ehk 2014. aastaks peaks Indias olema 300 miljonit internetikasutajat kokku. Juba praegu on India internetikasutajate arvu poolest maailmas suuruselt kolmas peale Hiinat ja USA, aga võttes arvesse, et kogu rahvastikust on enda jaoks interneti avastanud ainult 8%, siis kasvuruumi on küllaga.
Kasutajate pealt raha teenimine on osutunud aga oodatust keerulisemaks, sest internetireklaamile kulutatakse ainult $ 200 miljonit aastas, mis on globaalse $ 80 miljardi suuruse käibe kõrval väga väike. E-kommerts nagu lennukipiletite müük internetis genereerib ca $ 5 miljardit käivet aastas samal ajal kui Hiinas on sama näitaja $ 80 miljardit.
Google`il on plaanis oluliselt laiendada potentsiaalsete reklaamiklientide arvu väiksemate äride näol nagu restoranid,reisibürood ja ülikoolid, milledel pole isegi veel oma kodulehte internetis tehtud.
