airBaltic börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
airBaltic on 1995 aastal asutatud Baltikumi suurim lennufirma (reisijate arvult). Hetkel on ettevõtte käsutuses järgmised lennukid:
2 Boeing 757–200 aircraft
6 Boeing 737–500 aircraft
8 Boeing 737–300 aircraft
8 Q-400 NextGen aircraft
10 Fokker 50 aircraft -
ÄP Logistikauudised: airBalticu aktsiad paisatakse börsile 2014. aastal
Läti rahuvsliku lennufirma airBaltic aktsiad võivad tulla Riia börsile 2014. aastal ütles transpordiministeeriumi sekretär Anrijs Matiss täna intervjuus Läti raadiole.
Kommenteerides, milline saab olema lennufirma finantsolukord peale aktsiakapitali suurendamist, ütles Matiss, et esiteks pole airBaltic endiselt tasunud oma võlgu mitmetele tarnijatele, lennujaamadele ega ka liisingufirmadele. Teiseks soovitakse hetkel tehtava investeeringuga uuendada ja moderniseerida ettevõtte lennuparki. Novembris lõpetab airBaltic teatavasti Fokkertüüpi õhusõidukite kasutamise ning liisib uued lennukid. Ainuüksi uued lennukid toovad kaasa investeeringu suurusjärgus 14 miljonit eurot (10 miljonit latti).
Homsel omavahelisel kohtumisel tehakse tõenäoliselt lõplik otsus airBalticu aktsiakapitali suurendamise osas. Samuti tehakse muudatused ka juhatuses ning nõukogus, sest Läti valitsuse teatel on nad leidnud Bertolt Flickile asendaja. -
BNN: airBaltic likely to list shares in 2014
The Baltic Course: Government adopts a resolution to invest LVL 57.6 mln in airBaltic
The Baltic Course: airBaltic shares to be listed on stock market in 2014 -
Siia sobib Richard Bransoni soovitus, kuidas saada miljonäriks: "Start as a billionaire and then buy an airline".
Lennufirmad on üldiselt alati olnud kohutav koht, kuhu raha paigutada. Lennunduses on meeletu konkurents ja olematud marginaalid; sa pead tegema tohutuid investeeringuid lennukitesse, mille tõttu su püsikulud on kõrged; lennukite ostuks võetud tihti veel palju laenu. Lisaks sõltud suuresti kütusehindadest. See ei ole hea äri investoritele. -
Buffet pidas kõne novembris 1999, sooviga selgitada, et Tech firmad olid mullis, teda peeti selle eest muidugi vähe rumalaks, kuni see mull lõhkes. Oma kõnes toetus ta veel kahele tööstusele, mis on muutnud inimkonna ajalugu innovaatilisusega: autotööstus ja lennundus. Ta küll hiljem ostis Berkshirele Timeshare eralennukifirma NetJet, kuid oma seisukohtadest lennunduse kahjust majandusele tervikuna pole ta iial taganenud. Siin on tema sõnad:
"Move on to failures of airlines. Here's a list of 129 airlines that in the past 20 years filed for bankruptcy. Continental was smart enough to make that list twice. As of 1992, in fact--though the picture would have improved since then--the money that had been made since the dawn of aviation by all of this country's airline companies was zero. Absolutely zero.
Sizing all this up, I like to think that if I'd been at Kitty Hawk in 1903 when Orville Wright took off, I would have been farsighted enough, and public-spirited enough--I owed this to future capitalists--to shoot him down. I mean, Karl Marx couldn't have done as much damage to capitalists as Orville did."
Terve kõne asub siin:
http://http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune_archive/1999/11/22/269071/ -
Samas näiteks Baltika aktsionärid oskaksid seda ettevõtet ilmselt hinnata: miks mitte osta midagi sellist, kuhu saab harjumuspärasel kombel igal aastal vahepeal kogunenud üleliigset uut raha sisse panna.
-
http://www.kauppalehti.fi/5/i/talous/uutiset/etusivu/uutinen.jsp?oid=20111097183
Air Baltic etsii johtajaa - Taskila mukana veikkailuissa
Yksi vahva ehdokas olisi Air Balticin entinen strategiajohtaja Tero Taskila. Taskilan kiinnostus tehtävään on kuitenkin kyseenalaista, sillä hän aloitti vasta loppukesällä Viron kansallisen lentoyhtiön Estonian Airin toimitusjohtajana.
__________
Tundub,et Estonian Air on pidevalt tagaplaanil. -
Tundub,et Estonian Air on pidevalt tagaplaanil.
...mis tegelikult on kummaline arvestades, et EA LENDAB, erinevalt Air Balticust kus "lendab" BUSS. -
Sakslane Martin Gauss alustab Air Balticu tegevjuhina novembri alguses. Ta on varem juhtinud Malev Hungarian Airlinesit ja Cirrus Airlinesit.
-
Eestlastele Bombardier just liialt ei meeldinud, nüüd siis lätlased testimas. Bombardier books order from Air Baltic
-
Väga üllatav valik nende poolt. Tellimuste kogusega see mudel just ei hiilga. Vaevalt nüüd AB neid Eesti kolme lennukit üldse kunagi sooviks.
-
Baltikumi-siseselt on Bombardieriga näiteks Tallinn-Vilnius liinil küll selge kvalitatiivne edasiminek toimunud (liikles EA Saab või AB Fokker, samuti jääb lennuaeg nüüd alla tunni). Kas ja mis raha selle liini pealt teenitakse, ma küll ei tea. Väga tihti ei lenda küll, aga kui lendan, on täituvus hea olnud lennukist sõltumata.
-
Tänane ERR uudis.
Läti korruptsioonivastane büroo (KNAB) taotleb riigi peaprokuratuurilt kriminaalasja alustamist lennukompanii airBaltic endise juhi Bertolt Flicki suhtes.
Uudisteagentuuri LETA kasutuses oleva informatsiooni kohaselt peab KNAB Flicki süüdlaseks raskete tagajärgedeni viinud ametiseisundi kuritarvitamises. AirBalticu endist juhti võib süüdimõistmisel ähvardada kuni viieaastane vangistus.
KNAB-i pressiteate kohaselt on piisavalt tõendeid selle kohta, et valitsusele ja ametiisikutele kompanii põhikapitali muutmiseks surve avaldamise eesmärgil muutis Flick 2011. aasta 12. ja 13. septembril alusetult ära kompanii üheksa lennureisi.
AirBaltic, mis on tunnistatud selles asjas kannatanuks, nõuab 14 500 latti (26 626 eurot) kompensatsiooni.
2011. aasta sügisel, kui oli saanud teatavaks, et airBalticu kahjum on rekordilised 77 miljonit latti (109,5 miljonit eurot), lahkus Flick aktsionäride nõudel lennukompanii juhi kohalt.
AirBaltic andis Flicki kohtusse, süüdistades teda teadlikus kahjurluses ja kuritarvitustes ning nõudes talt 20 miljoni lati (28,45 miljoni euro) hüvitamist. Peale selle nõuab airBaltic Flicki vastutuse kindlustanud kompaniilt 50 miljonit latti (71 miljonit eurot). -
https://trip.ee/uudised/air-baltic-ostab-60-uut-bombardier-cs300-lennukit
Päris jõhker kogus lennukeid. On lootus uutele otselendudele Tallinnast, Riiast rääkimata. Raske on arvata, milline lennujaam ja firma on tulevikus Baltikumis keskne. -
Nordica võib hakata ennast vaiksel kokku pakkima.
Kusjuures need CS 300-jad on pagana mugavad lennukid. Võrreldes A320 ja A321 tundub jalaruumi rohkem olema ja istmed on mugavamad.
Ei saa aru miks see Nordica nende mõttetute nõeltega lendab -
mx77 ja tegelikult paljud teisedki. ÄGE on see, et iga Eestis avaldatud lennundusuudis muutub Nordica siunamiseks. Air Balticu poolt igal juhul vägev avaldus.
Nordica forever:) -
mihkel, lendad põhiliselt Brüsseli vahet?
-
Millal teada saab mis tingimustel poolakad need EV riigilennukid endale said, LOTi pardaajakirja vaadates on üsna selge, et nad neid endi omaks peavad. Maksumaksja võiks teada tegelt kuidas ta rahaga toimetatakse.
-
Poolakad ei ole neid endale saanud. Täpselt samamoodi võib DHLi kliendilehte vaadates jääda mulje, et nad European Air Transpordi, ABXi jt lennukeid enda omaks peavad...
-
mis see Brüssel siia puutub?
-
Noh poolakad esitlevad neid kui omasid, osa nende fliidist. Diili tingimused võiksid siiski avalikumad olla. Kui vaid teaks, et riigikapitalistid vähemalt pea tasuta või miinusega neid ära ei andnud. Nr.-id on supersalastatud, taaskord.
-
no sisuliselt on Nordica allhankefirma, kes teeb LOT ile allhanget, teiselt riigifirmalt renditud lennukitega.
-
mihkel48
mis see Brüssel siia puutub?
Lihtsalt mul on mulje jäänud, et see on ainuke liin millele Nordica vähegi panustab -
Investors eyeing airBaltic for possible stock exchange listing, says airline boss Gauss
At the moment, investment banks are making an independent assessment of the possibility of listing the Latvian national airline airBaltic's shares on the stock exchange to attract new capital, the chief executive and chairman of the airline, Martins Gauss, told LTV's Morning Panorama show December 12.
Gauss said the airline continues to grow and this year will carry more than 4 million passengers - equivalent to more than double the population of Latvia.
airBaltic is profitable and has "become an important airline in Europe," Gauss said, adding that "maybe we'll be quoted on the stock exchange."
Independent investment bank representatives are currently assessing the airline, Gauss said, without naming any of them or specifying any dates. "They see us as one of the top candidates in Europe... that is the view from the outside," Gauss said.
Sõnastus on muidugi kohutavalt segane. Nagu oleks võimalik mingigi teoreetiline variant, et saabuvad ei-tea-kust mingid investorid kes siis hakkavad täiesti niisama ettevõtet hindama.
:D :D
On ju selge, et IPO ettevalmistus käib. Miks selline kaartide segamine ja suitsukate?
Wikipediast leitud majandustulemused pikema perioodi ulatuses:
Ja natuke detailsemalt 2017. aasta koondaruandest (PDF):
KASUMIARUANNE
BILANSS
Riia lennujaama veebilehel on ka koondstatistika kolme Balti riigi lennujaamade kohta:
Ja anna.aero artiklis veel spetsiifilist regionaalset aeronautika statistikat.
Saab näha kas investori otsingud päädivad siiski uue strateegilise investori sissetulekuga või ikkagi ettevõtte avalikuks tulekuga ja aktsiate noteerimisega börsil.
Noteerimise korral, muide, oleks teatud sektori investoritele Baltikumis jälle üks alternatiiv nägemuse võtmiseks. Nimelt taristut oleks siin mitme eri nurga alt võimalik omada:
Energijos Skirstymo Operatorius - ESO1L - elekter, gaas, elektritaristu
LITGRID - LGD1L - Leedu elektri ülekandevõrgu süsteemioperaator
Amber Grid - AMG1L - maagaasi torustik, kompressorijaam, gaasi müük
Latvijas Gāze - GZE1R - gaasi müük ja kaubandus
Lietuvos energijos gamyba - LNR1L - elektri- ja hüdroelektrienergia
Kauno energija - KNR1L - elektri- ja soojusenergia tootmine
Tallinna Vesi - TVEAT - puhta joogivee ja reovee käitlemise kommunaalettevõte
Telia Lietuva - TEL1L - telekommunikatsioon ja IKT võrgud
Baltic Telekom - BTE1R - holdingettevõtte mille varadeks on telekommunikatsiooniettevõtte aktsiad
Klaipėdos nafta - KNF1L - nafta, LNG terminalid, sadamateenused
Tallinna Sadam - TSM1T - sadamateenused, parvlaevad, kaldakaubandus
Tallink Grupp - TAL1T - reisilaevaliiklus, kaubavedu Läänemerel
Rīgas kuģu būvētava - RKB1R - Riia laevatehas
AUGA group - AUG1L - mahepõllumajandus ja mahepõllumajandussadused, vili
Linas Agro Group - LNA1L - põllumajandus ja põllumajandussadused, vili
INVL Baltic Farmland - INL1L - põllumajandusmaa investeerimisfond
PATA Saldus - SMA1R - metsamaa majandamine
East West Agro - EWA1L - põllumajandus- ja metsandustehnika ning inventari müük ja hooldus
Baltic Horizon Fund - rahavoogu tootev ärikinnisvara (kinnisvara)
EfTEN Real Estate Fund III - EFT1T - rahavoogu tootev ärikinnisvara (kinnisvara)
INVL Baltic Real Estate - INR1L - rahavoogu tootev ärikinnisvara (kinnisvara)
Trigon Property Development - TPD1T - tööstus- logistikakinnisvara (wannabe) REIT
VEF - VEF1R - elektrienergia müük ja (tööstus)kinnisvara arendus
Arco Vara - ARC1T - kinnisvara arendus
Pro Kapital Grupp - PKG1T - kinnisvara arendus
Eelnev jaotus gruppideks muidugi on tinglik. Võib jälgida ametlikku klassifikatsiooni, aga saab ka vabamalt jaotada. Nt mitmeid primaartooraine ümbertöötlejaid ja/või tööstusettevõtteid lisades.
Hiljutine Tallinna Sadama IPO Eestist ja tuleval aastal tõenäoliselt turule saabuv ENEFIT süvendavad mõlemad taristuinvestorite story´t Balti turgudel. Samuti võimalik OPERAIL-I IPO (ning ning Omniva ka) sobiks selle teema valguses kompotti. -
ch-aviation vahendab teadet: Latvia's airBaltic hires Greenhill & Co to seek investors
airBaltic (BT, Riga) has hired New York-based consultancy firm Greenhill & Co to seek potential investors, the Latvian Ministry of Transport told public newswire LSM.
"The investment bank is currently presenting our potential investors with our new business plan, Destination 2025," the ministry said.
The Latvian carrier is currently 80%-owned by the Latvian state, although CEO Martin Gauss at many occasions underlined that the government is not interfering in how the carrier is run. The remaining 20% stake is owned by Danish businessman Lars Thuesen.
In 2016, airBaltic hired Lazard Freres to help it find new owners. While the advisors assisted in the sale of the 20% stake initially to Ralf Montag Girmes (later bought by Thuesen), they failed to facilitate a full takeover. In April 2018, the contract with the previous advisors lapsed.
While the state is, in principle, willing to dispose of its majority stake in airBaltic, the ministry refused to produce any specific deadline for the new consultancy firm to find an investor. The carrier itself also said repetitively that finding a new owner was not urgent.
Paar nädalat tagasi imbus välja mõte, et AirBaltic võib 30 uue Airbus lennuki tarbeks teha kusagil Euroopas uue juriidilise keha, sealjuures suurinvestorist ülejääva tüki müüa börsil maha: Latvia's airBaltic mulls European subsidiary with 30 A220sairBaltic (BT, Riga) is planning to establish a subsidiary in another European country and could transfer up to thirty A220-300s to the new unit, CEO Martin Gauss told Bloomberg.
The Latvian flag carrier will most likely seek private equity funding for the new subsidiary. Details of the plan will be firmed by the end of the year, after airBaltic firms the options for thirty A220-300s tentatively announced in 2018.
The carrier previously said that it will base at least some of its incoming A220s outside of the three Baltic states, namely Latvia, Lithuania, and Estonia, due to the saturation of the market there.
airBaltic currently operates fourteen A220-300s and has a further thirty-six on firm order besides the thirty not yet firmed options. It expects to become an A220-only operator by 2022 after retiring its B737s and Dash 8-400s.
Once airBaltic firms the thirty options, the deliveries of these units will be scheduled for after 2022.
Gauss also said that the carrier itself is still evaluating its funding options. airBaltic is currently 80% owned by the Latvian state with the remaining shares owned by Danish entrepreneur Lars Thuesen. airBaltic could seek further funding from either of the shareholders but selling a stake to a private equity firm or another airline is also an option. Gauss added that eventually, after the sale of a stake to a private firm, the carrier could list the remaining shares at a stock market through an IPO.
AirBaltic praegu:
* Type: Scheduled Carrier
* Base: Riga
* Aircraft: 34
* Destinations: 73
* Routes: 87
* Daily Flights: 115
Greenhill pole just kõige suurem maja, kuigi hiljuti on teinud mitmeid olulisi tehinguid.
Loen teelehtede pealt välja, et AB otsib strateegilist investorit ja börsile ei lähe. -
AB müügitulu 2018 aastal 409 miljonit ja kasum 5,4 miljonit.
airBaltic reports profit of 5.4 million in 2018Latvian airline airBaltic continued its growth in 2018 and achieved strong financial results. According to the financial results for 2018, for the first time in the company’s history airBaltic has achieved EUR 400 million revenue, while the net income has grown by more than 40% compared to 2017, reaching EUR 5.4 million.
Martin Gauss, Chief Executive Officer of airBaltic: “For the sixth year in a row we are showing a strong track record on profitability. With exceeding 400 million revenue and 4 million passengers, we are ready for future growth with our state-of-the-art Airbus A220 fleet.”
“airBaltic plays an important role in ensuring air connectivity to Latvia and the Baltics. According to a recent study by business strategy consultants Roland Berger, airBaltic contributed 2.5% to Latvia’s GDP in 2018 and supported close to 30 000 jobs. As the market leader in the Baltic region, we will continue expanding our market share by further improving connectivity between the Baltics and the rest of the world,” Martin Gauss added.
Revenue: 2018 EUR 408.7 million vs 2017 EUR 347.7 million, +18%
Net income: 2018 EUR 5.4 million vs 2017 EUR 3.7 million, +46%
Passengers: 2018 4.1 million vs 2017 3.5 million, +17%
Flights: 2018 56,261 vs 2017 50,093, +12%
Employees (year-end): 2018 1,581 vs 2017 1,410, +12% -
S&P Assigns Air Baltic Prelim 'BB-' Rating; Outlook Stable
-- We expect Air Baltic to complete the issuance of approximately EUR200
million of unsecured international notes in the next 90 days and use the
proceeds to repay outstanding debt and strengthen its liquidity position,
considering it a transformative event.
-- Given Air Baltic's planned large capital investment in expanding and
modernizing its aircraft fleet, the airline has limited room for debt
reduction (adjusted gross debt to EBITDA of 7.5x-8.0x in 2019-2020 pro forma
the notes' issuance) and its low return on capital, high concentration on one
region, and exposure to the highly cyclical airline industry limit its
stand-alone credit profile (SACP) to 'b'.
-- We are assigning our preliminary 'BB-' long-term issuer credit rating
to Air Baltic, which includes two notches of uplift from its SACP due to the
moderately high likelihood of market-based financial support by the Latvian
government in case of financial distress.
-- The stable outlook reflects our view that Air Baltic will be able to
maintain adjusted funds from operations (FFO) to debt above 6% over the next
12 months, while meeting its heavy capital expenditure (capex) requirements
from operating cash flows. It also reflects our expectation of the continued
moderately high likelihood of timely and sufficient extraordinary government
support if Air Baltic faced financial distress and that the airline will
strengthen its liquidity, retaining the majority of the notes' proceeds on the balance sheet.
…
The final rating will depend on the successful completion of the notes'
issuance and our receipt and satisfactory review of all final transaction
documentation. Accordingly, the preliminary rating should not be construed as
evidence of the final rating.
...
The 'BB-' preliminary issuer credit rating on Air Baltic reflects the
company's small scale and scope of operations. It serves about four million
passengers and has high concentration in one region--the Baltics--and a low
return on capital. The rating is further constrained by Air Baltic's
susceptibility to the fundamental characteristics of the airline industry,
including European economic cycles, oil-price fluctuations, high capital
intensity, and unforeseen events, including terrorism and disease outbreaks.
This is partly offset by Air Baltic's leading position in the Baltic region,
with an about 60% market share in Riga Airport and an established presence at
Vilnius and Tallinn Airports. Air Baltic also has a competitive cost structure
thanks to its comparatively low labor costs and its transition to a
single-family aircraft fleet.
S&P Global Ratings expects Air Baltic to issue approximately EUR200 million of
medium-term senior unsecured international notes, which we have incorporated
into our base case. Air Baltic plans to use the proceeds from the issuance to
strengthen its liquidity and refinance its existing bank debt. We understand
that Air Baltic will retain a significant part of the notes' proceeds on the
balance sheet. We think this will provide ample financial leeway for, among
other things, working capital needs and the potential adverse effects of U.S.
dollar and euro currency mismatches, because Air Baltic operates with a U.S.
dollar short position. Overall, we would view this increased cash balance and
improved liquidity profile as an essential and stabilizing rating factor.
Given Air Baltic's planned large capital investment in the expansion and
modernization of its aircraft fleet, it has limited room to deleverage. We
forecast that the company will maintain credit metrics consistent with a
highly leveraged financial risk profile, including adjusted FFO to debt of
6%-8% and debt to EBITDA of 7.5x-8.0x in 2019-2020, compared with close to 10%
and 8.0x respectively in 2018. This limits Air Baltic's SACP at 'b'.
…
Air Baltic carried about 4 million passengers in 2018 and finished the year
with 34 aircraft. This, combined with its targeting of passengers in the
Baltics region, translates into a narrow business scope compared with the
company's smallest rated airline peers, such as, for example, SAS and GOL
Linhas, which serve about 30 million passengers each. Air Baltic's relatively
small size and corresponding low absolute reported EBITDA base of about EUR40
million in 2018--excluding the impact of International Financial Reporting
Standards (IFRS) 16--makes the company more susceptible to unforeseen
high-impact and low-probability events than larger players.
The capital intensity of the underlying industry and Air Baltic's high
investment needs result in a highly leveraged balance sheet. Air Baltic's
adjusted debt to EBITDA increased to about 8.0x in 2018 from 6.5x in 2017, and
we forecast that it will rise to 8.5x-9.0x in 2019 before a gradual decline
toward 7.0x by 2020. This improvement will be due to an increase in EBITDA to
about EUR90 million (including the effect of IFRS 16) in 2019 and about EUR120
million in 2020, up from about EUR64 million in 2018, rather than debt
reduction. Because of its high capex for fleet expansion and modernization,
the airline has limited room for deleveraging in 2019-2020.
Air Baltic is 80% government-owned, while 20% is held by private investor Lars
Thuesen. We believe there is a moderately high likelihood that the government
of Latvia would provide Air Baltic with extraordinary market-based support,
which translates into a two-notch uplift from the company's SACP. We base our
view on our assessment of Air Baltic's:
-- Strong links with the government of Latvia.
-- Important role for the Latvian government.
…
The stable outlook reflects our view that Air Baltic will be able to maintain
adjusted FFO to debt above 6% over the next 12 months, while meeting its heavy
capex requirements from operating cash flows. We continue to expect a
moderately high likelihood of timely and sufficient extraordinary government
support if Air Baltic faced financial distress. Furthermore, the outlook
reflects our view that the airline will strengthen its liquidity by retaining
the majority of the proceeds of the upcoming issuance on the balance sheet.
Rating downside could arise if adjusted FFO to debt fell below 6% on a
sustainable basis. This could happen because Air Baltic's earnings
deteriorated through increased competition from low-cost carriers, or because
oil prices increased significantly above our base case without being
sufficiently passed on to customers through higher ticket fares in a timely
manner. We could also lower the rating if we believed that the likelihood of
government market-based support had weakened. All other things being equal,
the lowering of our rating on Latvia by four notches, which we currently view
as unlikely, would also exert downward pressure on the rating on Air Baltic.
We could raise our rating if Air Baltic's earnings and cash flow improved
materially such that adjusted FFO to debt strengthened sustainably to more
than 12%. This could occur if yields increased significantly, for example due
to over-proportional growth of less-price-sensitive passengers, or if oil
prices dropped below our base-case assumptions absent ticket price deflation.
Although less likely, we could also raise the rating if we saw that Air
Baltic's role for, or link with, the Latvian government had strengthened. -
PR: airBaltic successfully places a 200 million euro bond issue
Latvian airline airBaltic on July 23, 2019 successfully placed a 200 million euro issue 6.75 percent 5-year bonds becoming the largest corporate bond issue originating from Latvia. The transaction was well received by the international and local investor community resulting in a final allocation to more than 100 investors from 25 countries and the demand for the securities exceeded supply.
The airBaltic management team together with J.P. Morgan and SEB banks hosted a very well-attended six-day roadshow, meeting investors in all three Baltic capitals, London, Frankfurt, Zurich, Geneva and Helsinki.
…
The settlement of the bonds is expected to take place on July 30, 2019. The bonds will be listed on Euronext Dublin stock exchange – one of the most recognised bond-listing venues globally.
airBaltic selected J.P. Morgan as the global coordinator and together with SEB as the joint Bookrunners for its bond offering. The leading legal advisor of airBaltic was Dentons as to matters of English law, and Cobalt advised airBaltic as to matters of Latvian law. Linklaters advised J.P. Morgan and SEB Bank as to matters of English law. -
ERR: Läti Air Balticu kahjum oli esimesel poolaastal 26,6 miljonit eurot
Poolaasta aruande kohaselt Air Balticu esimese poolaasta kahjum süvenes märgatavalt. Möödunud aasta esimesel poolaastal teenis lennufirma 182,7 miljoni euro suuruse käibe juures 15,5 miljonit eurot kahjumit. Selle aasta esimesel poolaastal Air Balticu käive kasvas 219,5 miljoni euro tasemele, kuid kahjum süvenes märgatavalt. Ettevõtte esimese poolaasta ettevõtte kahjum süvenes 26,6 miljonile eurole.
Samas ei pruugi see tähendada, et ettevõtte kogu aasta kahjum 50 miljonit ületama peaks. Lennufirmadele on rasked aasta esimesed ja viimased kuud. Suvekuudel teenitakse suure osa kasumist. Kuivõrd esimese poolaasta numbrites on kuud kuni juunini, siis suurem osa suvest on ettevõttel veel kajastamata.
Samuti võib ettevõte leida ühekordseid tulusid ja samuti suurendada kasumlikust aasta teises pooles. Kui mitte arvestada ühekordseid kulusid ja võtta Air Balticu möödunud aastaseks kahjumiks 17 miljonit eurot, siis poolaasta aruannet aluseks võttes teeniti kahjumist vaid neli miljonit teisel poolaastal.
Eesti regionaallendudele keskendunud lennufirma Regional Jeti juht Jan Palmér ütles kolmapäeval ajakirjanikega kohtudes, et tulevikus väikestele sõltumatutele ise pileteid müüvatele lennufirmadele ruumi ei ole. Ta lisas, et tema hinnangul peaks Air Baltic juba ammu olema tegevuse lõpetanud. Samas märkis ta, et Läti riigile on see ettevõte oluline ja riigi toel see ka tegutseb.
Samal ajal: Riigi osalusega lennufirma plaanib miljonilisi kasumeidEesti riigi ja Poola riikliku lennufirma LOT ühine regionaalsete lendude ettevõte Regional Jet plaanib kiiret ja kasumlikku kasvu. Ettevõte kavatseb sel aastal juba 3,5 miljoni euro suurust kasumit, mis võiks mõne aastaga kasvada üheksa miljoni euroni.
Regional Jet pakub erinevatele lennufirmadele regionaallendude allhanke teenust. See tähendab, et ettevõte ei müü lennupileteid, ei võta äririske, ei paku oma teenuseid tavaklientidele. Ettevõtte kliendid on teised lennufirmad. Näiteks SAS või LOT.
Järgmise aasta lõpuks kasutab ettevõte 27 lennukit.
Regional Jet on valmis sõlmima nii pikki lepinguid kui ka lühemaid. Vajadusel võib Regional Jet oma lennukid värvida suure lennufirma värvidesse ja panna pardateenindajad kandma suure lennufirma vormi. Ettevõte küsib lennutunni eest 1500-2500 eurot ja teeb lennuki kohta kuus 200-350 lennutundi.
Lennukid on Regional Jetil pärit rendifirmadelt. Muuhulgas näiteks Eesti riigile kuuluvalt Transpordi Varahalduselt, kuid ka muudelt lennukirentimise ettevõtetelt nagu näiteks Falko Regional Aircraft või Regional One. Meeskonnad pärinevad suuresti omakorda tööjõurendifirmadelt. Seda ettevõtte sõnul selleks, et vastata igati kõigile seadustele, ilma et ettevõtte peaks kõigi regulatsioonidega ise detailselt kursis olema.
...
Ülemöödunud aastal teenis Regional Jet 37 miljoni euro suuruse käibe juures 2,5 miljonit eurot kahjumit. Möödunud aastal kasvas käive 68 miljoni euroni ja kahjum sisuliselt kadus. Käesolevaks aastaks prognoosib lennufirma oma käibeks 90 miljonit eurot ja kasumiks 3,5 miljonit.
Tuleval aastal peaks Regional Jeti käive tõusma 135 miljoni euroni ja kasum kaheksa miljoni euroni. Kasv peaks jätkuma ka 2021. aastal, millal käive ulatuks ettevõtte prognoosi kohaselt 160 miljoni euroni ja kasum 9,6 miljoni euroni. 2021 peaks ettevõtte kava kohaselt lendama 60 000 lendu ja vedama neli miljonit reisijat. Teisisõnu sama palju kui Air Baltic möödunud aastal. -
Geeniuse intervjuu: airBalticu juht: piletihinnad langevad ja meist saab põhimõtteliselt Eesti rahvuslik lennufirma
Q: Kas piletihinnad lähevad koos kütusehindadega kallimaks?
A: Ei lähe. Inimene ostab meie käest pileti tavaliselt kuus kuud enne reisi ja see tähendab, et me eeldame, mis meie kulud kuue kuu pärast on. Piletihinnad määrab konkurents. Täna ei saa müüja piletit kütusekulude tõttu viis eurot kallimalt, kui konkurent seda ei tee. Inimesed ei osta siis ka sinu käest piletit. Keskmine piletihind on 1992. aastast alla läinud ja langus jätkub. Piletihinnad tõusevad alles siis, kui konsolideerumine on Euroopas läbi, seda pole aga veel juhtunud.
…
Q: Firma oli esimesel poolaastal 26-miljoni euroses kahjumis.
A: Baltimaades on veidi teine lugu ja mõnes mõttes oleme rohkem iseseisvamad, sest mujal Euroopa toimuv konsolideerumine meid nii väga ei puuduta. Baltimaade reisijate arv on tõusuteel ja seal on kõvasti potentsiaali. Soomes on näiteks 5 miljonit elanikku, Balti riikides 6 miljonit, Soomes aga 25 miljonit reisijat aastas, Baltimaades 16 miljonit. Seega, ruumi on ja reisijate arv kasvab.
Mis puudutab kahjumit, siis võrreldes eelmise aastaga läksime üle Läti raamatupidamissüsteemilt rahvusvahelisele süsteemile. Müüsime 200 miljoni eest võlakirju ja nende pealt maksame investoritele intressi. Samuti mõjutab ka meid dollari ning euro suhe. Samal ajal meie ärikasum (EBITDA, mis näitab põhiäri kasumlikkust ilma finantsilisi ja raamatupidamislikke otsuseid arvestamata – toim) tõusis 20 protsenti ja see on rohkem, kui ennustasime.
...
Q: Millised on airBalticu tulevikuplaanid Tallinnaga?
A: Meil on 40 lennukit, millest pooled on praegu Airbusi lennukid ja tulevikus vahetame ka ülejäänud 20 lennukit Airbuside vastu välja. Balti riikidesse lisame veel kümme lennukit. Kui äril läheb sama hästi kui praegu, siis otsime võimalusi veel 30 lennuki ostmiseks.
Kindlasti lisame Tallinnast sihtkohti ja väljumisi. Riia järel on see meie reisijate seas teine populaarseim lennujaam. Tallinnast lendame juba 14 sihtkohta. See on palju rohkem, kui me algselt planeerisime. 2015. aastal planeerisime 2021. aastaks Tallinnast lennata vaid 11 sihtkohta.
Nordica lõpetab talvel lendamise ja see tugevdab airBalticu positsiooni. Oleme juba praegu Eesti populaarseim lennufirma, meie käes on 24% turuosast, mis on Eesti majandusse suur panus. Meist saab põhimõtteliselt Eesti rahvuslik lennufirma. -
The Baltic Course: State will have to recover the EUR 250 miln invested into airBaltic in five to seven years - Linkaits
ERR: Minister: Air Baltic peab riigi 250-miljonise investeeringu tagastama
Ärileht: Läti minister: Air Baltic peab poole aastaga aktsiate müügi plaani välja töötama
AirBaltic sai heakskiidu 250 000 000 EUR suurusele täiendavale investeeringule riigi poolt, kuid Euroopa Komisjon ootab, et hiljemalt viie aasta pärast saab riik selle raha tagasi. Nüüd on tõenäoline, et AirBaltic hakkab ette valmistama börsile minekut.
Euroopa Komisjoni aktsept olevat olnud "paks ja mahukas dokument".
Selle valguses tõstatub Eestile kaks teemat:
* Kohalik Estonian Air / Nordica / Regional Jet ei saa mitte kunagi Euroopa Komisjoni aktsepti täiendavate tugimeetmete kohta valitsuselt, sest kohalik lennufirma ei ole võimeline raha tagasi maksma. Ammugi mingit IPO-t korraldama.
* Kui AirBaltic tuleb börsile, siis eeldan, et Läti valitsus enam raha ettevõttesse ei kühvelda. See tähendab kohalikule Eesti lennufirmale natuke mugavamat konkurentsipositsiooni, Baltikumile tervikuna aga tõenäoliselt hõredamat lennuühendust. -
Milline hull ostaks AB aktsiat?
-
Vanaema
Milline hull ostaks AB aktsiat?
No müün oma Baltika nulli, panen tsipa juurde ja siis jään ootama iga-aastaseid juurdemakseid? ;-) -
"Vanaema"
Milline hull ostaks AB aktsiat?
Kui keegi teine ei osta, siis spetsialiseerunud kapital ostab - taristusektorisse investeerijad, transpordivaldkonna investorid, EU small/midcap-investorid, vulture funds jmt restruktureerijad jne jne.
airBaltic enne börsi on hoopis teine ettevõte kui airBaltic pärast börsi.
Eestile on airBalticu börsile liikumine kasulik, kuna siis Läti riik enam odavat ja rumalat raha airBalticu upitamisse sisse ei pane. Regiooni lennundusse saabub normaalne (loe: kasumlikkusele ja jätkusuutlikule tegutsemisele orienteeritud) turukonkurents.
Ärileht kirjutab, et IPO võib toimuda kahe või kolme aasta pärast: Riigi rahasüst lennutab airBalticu börsileLennukompanii suurim aktsionär Läti riik pani pandeemia ajal aktsiakapitali 250 miljonit eurot, mille tasumiseks tuleb ettevõttel minna börsile. Aktsiapakkumine võib toimuda kõige varem 2022.-2023. aastal, ütles intervjuus airBalticu juhatuse esimees Martin Gauss.
AirBaltic palus EL koroonatingimustel abi läbi omakapitali suurendamise. "Meie suurim aktsionär Läti riik pani aktsiakapitali 250 miljonit eurot. Vastavalt reeglitele peab see raha saama tagasi makstud müües samas summas aktsiaid järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul," rääkis Gauss. Aktsiamüük tuleb pärast lennukompanii kasumlikuks muutumist. -
ERR vahendab: AirBaltic: kaotame praegu 3,5 miljonit eurot nädalas
Kevadel Euroopa Liidu nõusolekul toetust saanud AirBaltic on suuremad raskused selle najal üle elanud, kuid kuni Euroopa ei ole veel piisavas koguses vaktsineeritud, jätkub rahakaotus kiirusel 3,5 miljonit eurot nädalas, ütles ettevõtte tegevjuht Martin Gauss ERR-ile.
AirBalticu omanik Läti riik suurendas möödunud kevadel omakapitali määra 250 miljoni euro võrra pärast seda, kui Euroopa Liit kiitis heaks koroona abimeetmed. Ent see abi on olnud AirBalticu jaoks vältimatu.
"Selle raha abil ei saanud me üksnes 62 päeva maas seista, vaid saame hakkama ka praegu ja sel aastal," kommenteeris Martin Gauss, viitega kevadisele olukorrale, kui lennud olid kaheks kuuks täielikult peatatud.
"Me kaotame praegu umbes 3,5 miljonit eurot nädalas. Põhjus on selles, et me siiani ei saa tagasi teenida oma püsikulusid. Oma lennuplaanist saame kinni pidada vaid juhul, kui vähemalt osaliseltki neid püsikulusid katta suudame. Praeguseks on see kestnud juba mõnda aega. Isegi kui me üldse ei lendaks, oleksid meil püsikulud ikka, ja see määrabki ära AirBalticu ülalpidamise kulukuse," ütles Gauss. "Aga teistega võrreldes on meie rahaline seis hea, mille eest saame tänada oma omanikku, kes tõstis meie omakapitali määra ning Euroopa Liitu, kes selle heaks kiitis."
Gauss rõhutab, et koroonaabi ei ole tavaline riigiabi ning see tuleb ühel heal päeval tagasi maksta. Selleks plaanib ettevõte korraldada viie kuni seitsme aasta perspektiivis IPO.
IPO plaan on nüüd natuke kaugemasse tulevikku edasi lükkunud. -
ERR vahendab: Air Baltic ei kavatse pandeemiale vaatamata lennukite soetamisest loobuda
Lennufirma Air Baltic on kriisist väljumiseks koostanud mitu erinevat tegevuskava. Valikud ja võimalik täiendav toetusvajadus Läti riigilt sõltuvad vaktsineerimise kiirusest Balti riikides ja kogu Euroopas. Tegevjuht Martin Gaussi sõnul jätkatakse pandeemiast hoolimata uute lennukite soetamist.
Et Air Balticu osa Läti majanduses on olnud 2,5 protsenti SKT-st ja 30 000 kaudset töökohta, sõltub mitme, eeskätt turismiga seotud majandusharu avanemine lennufirma otsustest ja võimalustest.
...
Vaid üht tüüpi lennukite ehk Airbus A-220 kasutamine on vähendanud nii hooldus-, kütte- kui ka taristutasu, koodijagamine paljude partneritega peaks tagama Riia lennujaamale palju transiitreisijaid. See omakorda võimaldab Riiast, Tallinnast ja Vilniusest lennata paljudesse sihtkohtadesse, mis vaid otselendude kasutajatega poleks tulus.
Uusi lennukeid on Air Balticul praegu 25 ja aasta lõpuks lisandub veel seitse. Koos optsioonivõimalusega on endiselt jõus eesmärk 50 lennukit, börsile suundumine ja 2025. aasta käive miljard eurot. -
Dodgecoin nüüd maksevahendina kasutusel. Kuna varemalt oli kasutusel juba Bitcoin, siis eeldan et see pole aprillinali. Samuti on vastav kinnitus nende endi kodulehel.
https://www.financemagnates.com/cryptocurrency/news/latvian-airline-starts-accepting-payments-in-dogecoin-other-cryptos/
https://www.airbaltic.com/en/airbaltic-bitcoin-payments-extended-by-various-crypto-currencies -
https://www.err.ee/1608178684/airbalticu-kahjum-oli-2020-aastal-264-miljonit-eurot
EA pankrott ei tundugi kõige hullem praegu. -
AirBaltic grupi käive oli eelmise aastal 142,6 miljonit eurot, mis on 72% vähem kui mullu, samas kasvas ettevõtte kahjum 29 korda, ulatudes 264,6 miljoni euroni. AirBaltic moodustab Läti SKPst 2,5 protsenti.
Aru ma ei saa selle tegevuse jätkusuutlikkusest ega motiividest. Ja numbrid on ulme.
Läti eesmärk on teha Riiast Põhja-Euroopa lennunduskeskus. AirBaltic sai valitsuselt 90 miljoni eurose rahasüsti -
Lennufirmade, eriti AB, rahapõletamisvõime ületab Auvere katelde tootmisvõimsusi mittmekordselt.
Kindlasti on see hea uudis Eesti maksumaksjale - Läti maksumaksjad on otseselt meie lennuühendusi viimastel aastatel kümnete miljonitega subsideerinud ning tundub, et sama "edulugu" jätkub pidurdamatu hooga ka lähiaastatel.
On omamoodi tragikoomiline, kuidas enne igakordset rahasüsti lubatakse Euroopa Komisjonile, kuidas kohe-kohe lähevad börsile ja raha hakkab suurel kiirusel tagasi tulema ja kuidas raha on mõeldud tulevikku suunatud investeeringuteks ning tegu on ajutiste laenudega. Mitu korda EK seda juttu veel uskuma jääb? Kas ei tehta siiski sellistele petuplaanidele allakirjutamisega liiga sektorile laiemalt?
Nordica-sugused on sisuliselt võimetud niivõrd massiivse "lolli rahaga" konkureerima, normaalsed lennufirmad ei soovi niisamuti sellistele hämaratele turgudele konkureerima tulla.
Ka eelmise ja üle-eelmise ja üle-üle-üle-üle eelmiste rahasüstide ajal lubati ettevõte strateegilisele investorile maha müüa või börsile viia ja kohe-kohe saadakse Põhja-Euroopa suurimaks lennunduskeskuseks. Ja aasta-paari pärast ollakse samas seisus, kuid kassa jälle tühi. Ja siis hakkab kõik otsast peale.
Iga startupper, kes paberil ideele soovib aastast-aastasse uut raha juurde tõsta, peaks selle "eduloo" endale selgeks tegema ja snitti võtma. -
Air Balticu pressiteade algallikast kah: airBaltic gets approval for additional equity
To compensate the losses caused by the ongoing Covid-19 pandemic and to support overcoming the economic crisis, the Cabinet of Ministers of the Republic of Latvia, as the majority shareholder of the Latvian airline airBaltic, has today, on August 17, approved the investment of EUR 90 million into the equity of airBaltic. It is now subject to the approval of the European Commission.
Martin Gauss, Chief Executive Officer of airBaltic: “The support of our majority shareholder to overcome the crisis reflects the recognition of the positive impact airBaltic has on the economy.”
The investment is planned to be returned to the Latvian state in form of proceeds from selling shares during a planned initial public offering of airBaltic in the future.
When the pandemic started in 2020, the company performed a significant cost reduction program and preserved around 1000 employees which were required to maintain the operation of the airline. The equity received in 2020 has been used responsibly to maintain the company’s operations and cover expenses that could not have been avoided due to the Covid-19 pandemic.
airBaltic is a strategic facilitator of the Latvian economy and is responsible for more than 2.5% of the Latvian GDP. Due to the Covid-19 pandemic the number of passengers carried by airBaltic decreased by 73% in 2020, and significantly influenced company’s operations. To support the local economy, Latvian government provided and continues to provide aid to all industries heavily affected by the crisis, including airBaltic.
Ütlevad jätkuvalt, et kavatsevad börsile tulla. 2020 Juulis said EU riigiabi loa 250 000 000 EUR ulatuses, et läbi viia kapitali tõstmine. EU otsuse juures on mõned huvitavad lõigud, mis puudutavad airBalticu majandustegevust ja turuväärtust:
* Turuväärtus
KPMG poolt koostatud valuatsiooniraporti kohaselt on airBalticu Enterprise Value EUR [300-400] million, samal ajal net debt EUR [250-350] million ja seega equity value [50-100] million.
* Kapitaliseerimine
Kuna erinevad covenant´d keelavad laenu võtmise, siis tehakse finantsabi aktsiakapitali formaadis:
* Covenant
2019 võlakiri (vaata allpool) sisaldab endas covenant´i, et igal hetkel peab olema minimaalne sularaha positsioon vähemalt EUR 25 miljonit. Lähtuvalt eelnevast, leidiski EC, et ca 250 m EUR on vajalik, et hoida airBaltic vee peal:
Üle-eile: airBaltic receives its 28th Airbus A220-300On August 15, 2021, Latvian airline airBaltic welcomed its 28th Airbus A220-300 jet, registered as YL-ABB, in Riga. This is the third out of seven planned Airbus A220-300 aircraft deliveries for airBaltic in 2021. This aircraft is a part of the 50 Airbus A220-300 which airBaltic has ordered. In addition, airBaltic holds 30 options for the same aircraft type.
Since May 2020, airBaltic operates all its flights with a single aircraft type – Airbus A220-300, thus minimizing the complexity and benefiting from the additional efficiency provided by the aircraft.
The Airbus A220-300 has performed beyond the company’s expectations, delivering better overall performance, fuel efficiency and convenience for both passengers and the staff. This aircraft offers an excellent flying experience with such benefits for passengers as wider seats, larger windows, more hand luggage space in the cabin, improved lavatories and much more.
The Airbus A220-300 has a high-quality air filtering system equipped with High Efficiency Particulate Air (HEPA) type filter that provides the best level of filtration currently available for recirculated cabin air from the very beginning of boarding, during entire flight and until all passengers have left the aircraft. The quality of cabin air is carefully controlled and is recirculated with ventilation rates that provide a total change of air 20-30 times per hour.
In addition, the new aircraft is also considerably quieter – with a four times smaller noise footprint. Moreover, at the moment it is the greenest commercial aircraft in the world, as it is the first aircraft to have a transparent declaration of the life-cycle environmental impact, helping to reduce CO2 and NOX emissions by 20% and 50% respectively.
Kellel huvi on, siis Frankfurdi börsil on noteeritud Air Baltic Corporation A.S. 6,75% 19/24 200 000 000 EUR võlakiri:
Minimaalne settlement on 100 000 EUR
KPMG-l on avaldatud ka The Aviation Industry Leaders Report 2021, produced with Airline Economics. Seal on näha pikka tabelit erinevate riikide ja erinevate lennufirmade riigiabide kohta.
Kui nad kõik hakkavad IPO-dega või aktsiate müükidega väljuma, siis tuleb korralik supply turule. -
Siin peaks nüüd vaatama milline on Riia Lennujaama kasum, kui palju on Lätis tänu ABle rohkem välisturiste, mida sellest teenivad hotellid, restoranid, poed, taksod jne. Enne ei saa lätlaste lollusele või tarkusele hinnangut anda.
-
"Vanaema"
Siin peaks nüüd vaatama milline on Riia Lennujaama kasum, kui palju on Lätis tänu ABle rohkem välisturiste, mida sellest teenivad hotellid, restoranid, poed, taksod jne. Enne ei saa lätlaste lollusele või tarkusele hinnangut anda.
Kuidas pooltühja lennuki Tallinnast Stockholmi ja tagasi lennutamine Riia hotelle täitma peaks? -
"Vanaema"
Siin peaks nüüd vaatama milline on Riia Lennujaama kasum, kui palju on Lätis tänu ABle rohkem välisturiste, mida sellest teenivad hotellid, restoranid, poed, taksod jne. Enne ei saa lätlaste lollusele või tarkusele hinnangut anda.
2019 aastal Riia lennujaama kasum oli ca 20mln, sellest ca 5mln on otsesed toetused. Ilmselt võib arvata, et suur osa ülejäänud kasumist tuli AirBalticu kahjumlikkest lendudest. -
"Marvin"
"Vanaema"
Siin peaks nüüd vaatama milline on Riia Lennujaama kasum, kui palju on Lätis tänu ABle rohkem välisturiste, mida sellest teenivad hotellid, restoranid, poed, taksod jne. Enne ei saa lätlaste lollusele või tarkusele hinnangut anda.
Kuidas pooltühja lennuki Tallinnast Stockholmi ja tagasi lennutamine Riia hotelle täitma peaks?
Kas nad on tänaseks kõik lennud Riiga kinni pannud ja nende põhiline äri on Tallinn-Stockholm lennud? -
"MLindepuu"
Kas nad on tänaseks kõik lennud Riiga kinni pannud ja nende põhiline äri on Tallinn-Stockholm lennud?
Kõiki ei ole, kuid raha määritakse hoogsalt laiali ka mujale kui Riia ja Läti bisnise edendamiseks. Stockholm ja pooltühi lennuk on lihtsalt kõige värskem mälestus. -
"Marvin"
"MLindepuu"
Kas nad on tänaseks kõik lennud Riiga kinni pannud ja nende põhiline äri on Tallinn-Stockholm lennud?
Kõiki ei ole, kuid raha määritakse hoogsalt laiali ka mujale kui Riia ja Läti bisnise edendamiseks. Stockholm ja pooltühi lennuk on lihtsalt kõige värskem mälestus.
Siin peaks nüüd hindu ka teadma. Ka pooltühi lennuk võib ola kasumlik. Aga tõenäoliselt tõrjutakse Nordicat turult välja dampinguga. -
"Vanaema"
"Marvin"
"MLindepuu"
Kas nad on tänaseks kõik lennud Riiga kinni pannud ja nende põhiline äri on Tallinn-Stockholm lennud?
Kõiki ei ole, kuid raha määritakse hoogsalt laiali ka mujale kui Riia ja Läti bisnise edendamiseks. Stockholm ja pooltühi lennuk on lihtsalt kõige värskem mälestus.
Siin peaks nüüd hindu ka teadma. Ka pooltühi lennuk võib ola kasumlik. Aga tõenäoliselt tõrjutakse Nordicat turult välja dampinguga.
ee..Nordica ju ise ei lenda, mismoodi sa saad turult välja tõrjutda kedagi keda pole turul? -
Ongi juba välja tõrjutud. Aga ootab hetke, kui lätlaste rahapõletamine läbi saab. Mulle on jäänud mulje, et Hololei on Läti spioon - kiidab lätlastele takka ja keerab Eestile sxxta.
-
"Vanaema"
Ongi juba välja tõrjutud. Aga ootab hetke, kui lätlaste rahapõletamine läbi saab. Mulle on jäänud mulje, et Hololei on Läti spioon - kiidab lätlastele takka ja keerab Eestile sxxta.
välja tõrjus ta end ikka ise, kui peaale EA löppu enam oma nime all ei lennanud. Sellist rahapesu kontorit Eesti ei vaja ei täna ega tulevikus. Kui turul on nõudlust, see täidetakse, paku soodsaid lennujaamamakse ja ennäe imet, turul on proovijaid jalaga segada.
