Lietuvos Dujos (LDJ1L) - Leedu Gaas - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Lietuvos Dujos (LDJ1L) - Leedu Gaas

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Veidi provokatiivseid numbreid spekulatiivsetele hingedele:

    market cap 877 mln LTL
    equity 2 mrd LTL

    bilansilised väärtused:

    transmission networks and related installations - 1,2 mrd LTL
    distribution networks and related installations - 668 mln LTL

    Kõik 3 Balti gaasiinfrat omanike osas sarnaste jõujoontega ning maksnud korralikult dividende (täna aktsia hind 1,87 LTL):

    2011 - 0,2 / 0,153 (EPS/dividend LTL)
    2010 - 0,34 / 0,256
    2009 - 0,2 / 0,153
    2008 - 0,14 / 0,096
    2007 - 0,22 / 0,107

    Kui ma õigesti aru saan, on transmission võrk suur magistraalvõrk (ka Kaliningradi oblastit varustatakse selle abil) ning distribution võrk otsad lõpptarbijateni. Umbes nagu elektrivõrkudes põhivõrk ning jaotusvõrk.

    On päris selge, et ettevõtte varad on börsil väga madalalt hinnatud. Magistraalvõrgu bilansiline väärtus ~40% madalam kui terve ettevõtte turuväärtus. Aktsionärid (sh Gazprom) on AGM-il vormiliselt nõustunud magistraalvõrgu eraldamise ning müügiga. Smells fishy.

    Seadusest tulenevalt peavad kõik tegevused magistraalvõrkude eraldamiseks ning uuele omanikule müümiseks olema lõpetatud 2014.a. oktoobriks. Kõige tõenäolisem ostja Leedu Elering ehk Litgrid. Mitmete riskide sasipuntras ajafaktor üks tähtsamaid kõikvõimalike kohtukaasuste jms-ga:

    http://www.e24.ee/862480/leedu-gaas-ei-valista-et-gaasivorgu-eraldamine-voib-venida/

    Kui aga asi ära tehakse, võib see kaasa tuua päris olulise ettevõtte sisese väärtuse vabastamise, mis täna tugeva discoundiga kaupleb.

    Kindlasti ei midagi, mis täna-homme reageerimist vajab, kuid spekulantidel tasub pikemas perspektiivis radaril hoida. Tavapärane äri alanud 2012. aastal suhteliselt nõrgalt.
  • st siis:

    Magistraalvõrgu bilansiline väärtus ~40% kõrgem kui terve ettevõtte turuväärtus.
  • Ma ei tea kuidas leedukatel aga meil siin tahetakse ka eraldada torusid ja lehes kirjutab, et aluseks tuleb võtta just bilansiline väärtus. Kas ei loo see eeldusi "kergitame bilansis vara hinda, et kõrgema hinnaga müüa" olukorraks?
  • Kas tõesti saaks sundida ettevõtet müüma oma vara bilansiline väärtusega? Pigem vist mitte. Pigem peab tellima mõnelt konsuldibüroolt hindamise. Siinkohal tuleb muidugi eeldada, et bilansis on võrk õiglaselt hinnatud ja audiitorilt vastuväiteid selles osas ei näe (kui pädev on PwC või mõni teine finantsaudiitor Leedu gaasivõrku hindama, on muidugi ise küsimus).
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=510829&messageId=627275

    Peaks olema siis selge, et 2014. aasta oktoobri tähtajaga peavad olema eraldatud nii ülekande- kui jaotusvõrgud, mis hetkel ettevõtte bilansis 1,86 mrd LTL väärtusega. Natuke ebaselge, kas jutt käib ainult organisatsioonilisest eraldamisest või peab selleks ajaks olema juba ka uus omanik leitud. Kuna mainitud pole, tundub, et selleks ajaks peavad organisatsioonid olema eraldatud, müügivalmis ja hakkavad alles läbirääkimised potentsiaalsete ostjatega ning hinnavaidlused

    Ilmselt kannab ettevõte ka nende tegevustega seotud kulud.
  • Leedus arvestatav (20%) gaasi hinnatõus tulemas 1. juulist.

    Väiketarbijad (kuni 500 m3 aastas) hakkavad maksma 0,807 EUR/kuupmeeter, seni 0,674 EUR

    500-20 000 m3 tarbijad 0,628, seni 0,506 EUR

    Üle selle hind praktiliselt sama, vahe 0,3 eurosenti. Lisanduvad võrgutasud, mida Leedus makstakse fikseeritud tariifi alusel tarbimisklasside järgi kuus (0,564 / 4 / 4). Need siiski ei muutu.

    Võrdluseks Eestis (samuti uued hinnad alates 1. juulist):

    Kuni 200 m3 tarbijad - 0,744 EUR m3
    200 - 750 m3 tarbijad - 0,529 EUR m3
    750 - 100K m3 tarbijad - 0,445 EUR m3

    Eraldi arvestatakse juurde aktsiis 0,028 EUR m3 ning võrguteenus 0,063 EUR m3.

    Tundub seega, et Leedus hinnad võib olla veidi kallimad. Gaas Eestis odavam, võrguteenus kallim. Lietuvos Dujose osas on see aasta vist veidi pekki keeratud. Esimene kvartal teeniti 38,7 mLTL kasumit, mis oli aga ligi poole vähem kui aasta eest. Üks põhjuseid oli gaasihindade liikumine, mis tähendas nähtavasti siis seda, et Gazprom tõstis müüdava gaasi hinda, kuid Leedus õnnestus hinda tõsta alles Q3 algusest. Seega sama efekt ka Q2 tulemuses.

    Q1 on samas aeg, mil teenitakse peamine kasum. Praeguse gaasituru mudeli puhul on see ka üks riskidest. Läti-Leedu gaasifirmades on dividendiks makstud 70-80% aastasest kasumist (Eesti Gaasis ilmselt ka). Eelmine aasta LDJ1L puhul 0,044 EUR aktsia kohta. 3 kuuga teeniti 0,04 EUR EPS. Seega käesoleva aasta dividend võib väga vabalt madalam tulla, kuid samas ei pruugi.

    Huvitav on siinjuures see, et ettevõtte käive tõusis Q1 23,7%. Paistab, et enim kasvas müük tööstusele.

    Dividenditootlus eelmise aasta baasilt praegu 8%.
  • Kas see risk ei tööta ka vastupidiselt? St, et hinnalangetus Gazpromilt jõuab sarnase viitega tarbijateni.
    Dividendimäär siis Eesti residendi puhul väiksem - 6,4-6,8%, sõltuvalt sellest, kas viitsid DASi täita.
    LD puhul on see hea, et Leedu riik on 17,7%-ga osanik. Võib vaid arvata, mis Leedus teistmoodi läheb, kui Eestis.
  • Mina vaatan praegu seda dividendi rohkem kui ajaväärtuse kompensatsiooni oodates aega, mil torude eest pappi välja köhitakse ning näiliselt tugevalt alahinnatud varad õiglase väärtuse eest uue omaniku saavad.

    Aga hinnaliikumiste osas võib see teoorias vastupidist efekti omada jah. Lihtsalt gaasi sisseostuhind pole naljalt langenud.

    Ilmselt on naiivne loota, et kõik läheb väga sujuvalt ja kiiresti, kuid Klaipedas on LNG-terminali ehitamise otsus tehtud ning seadusandlus ka muudetud. Seega meelemuutuse jaoks ruumi ilmselt vähem.

    Ise soetanud pole, kuid kui täna Järvevana kaasus laheneks, mõtleks hästi tõsiselt. Aga siin on ilmselt aega atra seada tõenäoliselt küll.
  • Eks see teema jääb ka tulevikus mu isiklikuks blogiks, aga see ei tohiks kindlasti heidutada! Ettevõtte üheks probleemiks on free float, mis institutsionaalset raha eemal hoiab. Free float on vaid 6,33%, sh ca 1% ettevõttest on East Capitali käes. Kes mõistagi viimastele trendidele kohaselt aktsiatest vabaneda püüab.

    2011 Q3 järel oli neil ca 5 miljonit aktsiat, järgmiste kvartalite lõpus vastavalt 4,87 ja 4,33 miljonit. 2012 Q2 lõpus kindlasti veel vähem. Ilmselt on ka pidevalt müügipoolel suured iceberg-orderid ootel.

    Olen aegu tagasi umbes samadel kaalutlustel tegelikult ka Eesti Gaasi aktsiate saadavust uurinud, kuid seal enam ammu korralikku marketplace'i pole ja ka juriidiliselt ollakse Leedus selgelt kõige kaugemal.
  • Siia teemasse võiks ehk ka Läti Gaasi lisada
    http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?currency=LVL&instrument=LV0000100899&list=3&pg=details&tab=trading&lang=en&downloadcsv=0
    kuskil mujal pole näinud sellest kirjutatavat ja ehk saaks huvitavama blogi:

    Reedel 06.07 neil AGM ja vaja priske 9,8% yield ära kinnitada, millest siis uusi aktsiaid osta.

    Sama floati probleem nagu Dujosel aga Gazel 2,5% float st. veel väiksem, kuid kogemusest paistab, et likviidusega eriti probleemi pole olnud. Kui ikka huvi osta mõnel hinnatasemel siis sulle müüakse ka seal.

    Natuke fundamentaali kah praegusel aktsiahinnal 6,1 LTL (võib natuke muutunud olla, kuid mitte märkimisväärselt):
    P/E 9,4
    P/S 0,69
    P/B 0,72
  • Latvijas Gazel on küll likviidsusega probleeme, oluliselt rohkemgi. Olen ka seda silmas pidanud, kuid likviidsuse tõttu jäi positsioon võtmata (aastake-kaks tagasi, ei hakanud siis tõusutrendis aktsiat suvalise hinnaga võtma - toona erilist torude eraldamise juttu polnud ka). Aga jah, dividenditootlus on sealgi hea kui mitte parem.

    Jah, GZE-l on free float veel paar protsendipunkti väiksemgi. Viimaste aastate käibed börsil vastavalt 0,63 ja 1,65 mln EUR. LDJ-l 5,14 ja 3,39 mln EUR.

    Eks dividendiaktsiana võib neid võtta ka, aga kuna ma ise sihin spekulatiivselt torude müüki, siis seal on leedukad kõige kaugemale jõudnud ja eestlased vist seal kusagil teisel kohal.
  • Jällegi, väga varajane staadium, aga päris huvitav on mõelda, mis saab turust siis kui tõesti torud ära müüakse. Põhimõtteliselt peaks Dujos jääma vaid müügi/vahendusorganisatsiooniks. Ja praeguse hinnakontrolli asemel hakatakse vast kontrollima pigem ettevõtte kasumimarginale (sama tants, mis praegu TVEAT-i ümber käib).

    Peaks torude müüki muutub oluliselt õhemaks ja selgemaks ettevõtte struktuur. Milliseks muutub aga konkurentsisituatsioon? Kes saavad õiguse gaasi vahendada? Eesti Energia andis gaasimüüjalitsentsi saamiseks taotluse sisse ja eeldasid seda vist paari kuuga saada? Mis alusel? Võin mina ka Leedus gaasi vahendama hakata?

    Eeldaks, et gaasiturule sisenemiseks on siiski arvestatavad barjäärid, mitte ei saa iga suvaline Vaidotas oma küla rahvale arveid väljastama hakata. Seega mingi eelisseisund peaks Dujosele siiski jääma (peale kehtivate tarnelepingute, kliendisuhete jms goodwilli), ise asi, mis kujul see on. Kas näiteks energiatootjad ja suurtöösturid saaksid gaasi osta otse LNG-terminalist?

    Üks oluline teema on muidugi Gazprom. Leedu seadusandluse kohaselt peab gaasioperaator vähemalt 25% oma müügist tegema läbi LNG-terminali. Et LNG-terminal kiiresti kogu Leedu gaasivajaduse katta saaks, pole tõenäoliselt väga reaalne. Samuti on siin küsimus selles, kuidas töötavad Baltikumi-sisesed gaasivõrgud (ühendus on), et praktikas õnnestuks näiteks Eesti põhjarannikul või Soome lõunarannikul (peale Balticconnectorit) LNG-terminalis maha lossitud gaasi Leedu klientidele müüa.

    Seniks on piisava aastaringse gaasi tarnekindluse pakkumiseks vaja torujuhtme kaudu Gazpromilt gaasi saada ning see võimalus on täna vaid Lietuvos Dujosel. Miks mitte ka tulevikus. Kui ka LNG-poolelt tuleb Gazpromile hinnasurve, siis samas ei tohiks see tingimata Dujose marginalidele hävitavalt mõjuda. Balti gaasioperaatoritest on Gazpromi kontrolli all ca kolmandik ning näiteks Ruhrgas on seal sees finantsinvestorina ja siirdehindadega kasumi manipuleerimisest huvitatud pole.

    Eks analoogsed küsimused jõuavad ka Eestis päevakorda.
  • Taivo
    q1 epsiks saan ainult 8,9/469=0,019 eur. Aasta tagasi 0,0365?
  • Jah, veidi varem kommenteerisin seda juba. Q1 net langes ca poole võrra, mis aastakasumi osas on päris oluline. Ettevõte on seda ka kommenteerinud. Paistab, et oluline põhjus selleks oli gaasi hinna spreadi ebasoodne liikumine (sisseostuhinnad tõusid, tarbijahinnad tõusevad alles 1. juulist). Sama efekt siis Q2 samuti. Q3 alates kasvavad tarbijahinnad 20%.
  • OMX-i veebis on hakatud ka aastakasumeid ja käibeid mugavalt kajastama, kuid LDJ puhul on seal viga sees. 2012 Q1 kohta on kirjas 4 eurosenti kasumit, mis on vale.
  • Ka Leedus oma nitrofert:

    http://www.e24.ee/896204/komisjon-kubilius-ei-rikkunud-vaetisetootja-huve-kaitstes-seadust/

    Tundub, et Lifosa ostab siiski läbi Leedu Gaasi. Mineraalväetiste tootmisel gaas väga oluline sisend.
  • Keegi on täna kurjalt LHV alt East Capitali aktsiaid ostnud. Ei, ma ei arva, et sel antud lõimega mingi seos oleks olnud :)

    See arvamus aga küll, et passida tasuks vast vähemalt Q2 tulemused ära ja vaadata, kuidas turg neile reageerib. Midagi kuigi head sealt tulla ei tohiks.
  • Täna siis kurss +11% uudisega, mis pole eriti uudis. Kinnitati gaasivõrgu eraldamise plaan, mille läbiviimine pole ka valitsuse vahetusega Leedus minu arust kahtluse all olnud.

    Pigem tundub minu jaoks absurdne see, et eraldatud gaasivõrku tahetakse börsil noteerida ja uues ettevõttes jäävad vanad omanikud proportsionaalselt sisse. Küsimus ei olnud ju juriidilises, vaid sisulises eraldamises. Et gaasivõrku ei kontrolliks gaasi müüja. Kui vanad omanikud samades proportsioonides lihtsalt uues ärikehas sisse jäävad, ei muutu midagi. Idee oli ju sundida tänaseid omanikke gaasivõrku müüma. Võib olla see plaan endiselt on, aga börsiteatest ma küll midagi välja ei loe.

    Suht tugev Q4 tulemus samas turgu eriti ei huvitanudki.
  • No selge, tohutu makulatuuri ja lugemisvara alla on peidetud ka plaan maksta enne spin-offi välja dividende mahus 160 mln LTL.

    Teeks siis 0,1 EUR aktsia kohta ja eilse päeva seisuga 17% yield.
  • Dividendideks makstakse siis lausa 217 mlj LTL ehk 0,134 eur per share, tänase hinna juures tootluseks ca 18%!

    TaivoS, kas oled vahepeal ka positsiooni võtnud või piirdud endiselt vaid jälgimisega?
  • Tallinki kaasus. Nillisin-nillisin, magasin õige hetke maha ja esimese dividendiuudise spike'ga enam kaasa ei läinud. Eile õhtul avalikustatud dividendimakse on jah mõnevõrra veelgi kõrgem kui varem spinoffi dokumentides viidatud. Niiöelda LDJ rahad on ka SAB-i all, seega tegin taolise valiku. See idee, et torud on liiga madalalt hetkel hinnatud, pole tegelikult veel kuhugi kadunud ning nende väärtust peaks saama tulevikus ka eraldi noteerituna jooksvalt jälgida.
  • TaivoS, milline on (kust leiab) nende dividendide maksmise ajagraafik ?
  • Teab keegi kas siin on mõni suurem väljumas? Hind kuidagi rahulik.
  • Kauplemine siis taas avatud.
    Kas keegi on suutnud ennast ka sellest dokumentiderägast läbi närida?
    Tänuga ette !
  • Tere!
    Kas keegi oskab seletada lihtsalt mis juhtus LDJ1L aktsiatega, et tehti uus firma ja osad aktsiad on nüüd AMBERGRD.
    tänud!
  • Tööta börsiteated läbi, infot on küllaldaselt. Amber Gridi alla viidi spin-offiga gaasi ülekandevõrgud. Lietuvos Dujos jääb gaasi müügiga tegelema. Mingi hetk peaks Amber Grid ka listitud saama.
  • Aga miks LHV's AMBERGRD 'turuhind' on 0,6 LTL (mitte EUR) ja tagatismäär on 0% ???
  • Mis turuhind ja tagatismäär oleks sobilik veel listimata instrumendile?
  • bratus
    Aga miks LHV's AMBERGRD 'turuhind' on 0,6 LTL (mitte EUR) ja tagatismäär on 0% ???

    Sellel aktsial kuvatakse spinn-off tulemusena tekkinud hinda ja kuna ta pole veel turul kaubeldav, siis on hind just LTL-is. Lisaks on hetkel võimatu öelda, mis tal turuhind saab olema. Tagatismäära panemise otsus tuleb ka alles siis, kui ta hakkab börsil kauplema.
  • Enne spin-offi oli LDJ1L aktsiate arv 469M, nüüd 290M. Aktsia hind oli enne spin-offi ka kusagil 0,6 EUR kandis, seega mcap 281 mEUR.

    Täna on LDJ1L cap 174 mEUR, seega Amber Gridi mcap peaks olema 107 mEUR. Ei viitsi üle kontrollida, aga ilmselt on Amber Gridi aktsiate arv 469-290 = 179M, mis mcap 107 mEUR korral annaks samuti aktsia hinnaks 0,6 EUR.
  • Indikatiivselt on Amber Gridi hind jah 0,6 EUR, aga kuna aktsia hetkel Leedu registris ja littides, siis ta hind portfellides hetkel 2.07 LTL.
  • Tänasest saab Leedu turul kaubelda AMG1L aktsiaga.
  • Lietuvos Dujos eraldab nüüd eraldi ettevõttesse ka gaasi jaotusvõrgud. Kui varem tehti eraldi noteeritud ettevõte gaasi põhivõrgule, siis nüüd tehakse eraldi ärikeha jaotusvõrgule (umbes nagu elektri puhul Eesti Energia Elektrilevi). Põhjusena viidatakse Leedu maagaasiseadusele. Ise pole selle spin-offi vajalikkusest varem teadlik olnud. Samas on seal oluline erinevus, kuna antud juhul on tegemist tütarettevõttega, mitte sõltumatu äriühinguga.

    Küll aga tekib eraldi tütarettevõtet omades huvi korral võimalus ettevõttel jaotusvõrgu müügiks. Tänase LDJ P/B peaks endiselt suhteliselt madal olema, mistõttu võiks reaalne müük LDJ väikeaktsionäridele rahaliselt tänaselt tasemel päris hea diil olla, kuigi hetkel ei ole vist asjad selles suunas liikumas. Samas pole näiteid vaja kaugelt otsida.

    Kui Fortum omas kunagi osalust Soome elektri põhivõrgus, mis Fingridile müüdi, siis siiani omatakse suurt osa Soome ja Rootsi elektri jaotusvõrkudest, mille müügi protsess kapitali vabastamise eesmärgil juba tükk aega käib. Kui Fortum investeerib hoolega elektrienergia tootmisesse ning E.On ilmselt tooks ka hea meelega maksimaalselt kapitali koju, siis antud juhul ei sunni vist Gazpromi küll ükski seadus seda ärikeha müüma.
  • Paralleelselt Amber Gridiga toimub hetkel aktiivne diskussioon Leedu riigi ja E.On-i vahel ka LDJ-s ning siingi peaks kokkuleppeni jõudmise korral järgnema väljaostupakkumine ka väikestele, kuna riik ületaks 50% osaluse lävepaku.

    P/B hetkel kriips alla 1. 2013. aasta maksueelne kasum oli 16,5 mEUR, amort 12 mEUR, intressikulusid polnud. mcap praegu 195 mEUR, seega ca 6,8x EBITDA. Dividenditootlus hetkel 7,4%.

    Täitsa huvitav, mis hinnaga E.On müüb (ilmselt E.On hea meelega müüb kõik korraga, kuigi siin pole riigil tingimata ostupoolel tuld takus - viimaste sündmuste foonil pole samas neil ilmselt midagi antud ettevõtte kontrollimise vastu). Tegemist nüüd sisuliselt võlavaba ettevõttega, kogu pikaajaline intressikandev võlg läks jagunemisel Amber Gridi booki.
  • ... ja ma ütlen veelkord. Praegu oleks väga suure tõenäosusega võimalik Eesti riigil E.On EG Võrguteenusest ning Eesti Gaasist välja osta. Mis neist osalustest edasi saab, jäägu juba hiljem otsustada.

    Need varad maksavad ajalooliselt üle Baltikumi häid ja stabiilseid dividende, seega arvestades teoreetilist raha hinda, oleks see isegi finantsilises mõttes suure tõenäosusega jumekas.
  • http://e24.postimees.ee/2776266/allikas-gazprom-kavatseb-leedule-gaasihinda-alandada-20-protsenti
    Millist mõju see hinnalangus avaldab?
  • Ilmselt mitte märkimisväärset. Gaas muutub odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. LDJ müügitulu (vähemalt alguses) kahaneb, mille pealt teenitakse veidi vähem marginaali.
  • Sarnaselt Amber Gridile ka Lietuvos Dujose kasumijaotuse ettepanek koos dividendiga maha hääletatud.

    Lesto AGM oli ära juba 4. aprillil ja seal kinnitati dividendiks peaaegu kolmekordne 2013. aasta EPS.
  • Kas kosilased tahavad pulmi pruudi rahadega pidada?
  • Leedu Äripäevas on mingeid Gazpromi kommentaare võimalik lugeda, kuid artikkel on masintõlkes raskesti arusaadav. Gazprom tahab vist uut gaasi hinnastamisvalemit juurutada. Otseselt dividendi mittemaksmise osas kommentaare ei näe.

    LDJ bilansis mingeid rahamägesid ei ole ja kui oleks, siis eks sellest on igal ühel oma võrdne osa, mida võetakse samas ka valuatsioonide arvutamisel arvesse.
  • Ma ei tunne (Leedu) äriseadustikku selle võrra hästi, aga ma arvan, et mingi otsuse peab aktsionäride üldkoosolek siiski 2013. aasta kasumi osas langetama, seega kõigi eelduste kohaselt on nii LDJ kui AMG puhul sel aastal veel erakorraline koosolek tulemas.

    Ärilises mõttes ei ole vist gaasimüüjate väljavaated sel aastal kuigi roosilised. Q1 on aasta koondtulemuste seisukohalt väga oluline kvartal. Nagu kusagil kirjutasin, on regioonis olnud pehme talv ja seda kinnitavad ka Kauno energija (Kaunase linna soojatootja) Q1 numbrid, kus müüdi soojusenergiat peaaegu 20% vähem (MW), seega ilmselt ka gaasimüügi numbrid Q1 tervikuna nõrgad.
  • http://vz.lt/article/2014/5/6/misiunas-patvirtino-kad-su-e-on-susitarta

    Lietuvos Energija CEO kommenteerib, et põhimõtteline kokkulepe Lietuvos Dujose aktsiate ostuks on E.On-iga tõesti saavutatud (eks sellele viitas ka avaldus konkurentsiametile). Ka finantseering pidi olema paigas, aga selle ega tehingu hinna kohta ei soovita kommentaare jagada.

    Võiks eeldada, et tehingu detailid avalikustatakse siis läbi börsi õige pea peale formaalse heakskiidu saamist konkurentsiametilt, peale mida tehakse ka free floatile ülevõtupakkumine. Kaua seda ootama peab ja mida lubavad tururegulatsioonid, ei tea. Midagi väga sisulist konkurentsiametil ilmselt arutada ei ole.
  • Kas praeguselt hinnatasemelt oleks mõistlik juurde osta?On ka mingi võimalus,et osalus müüakse alla börsi hinna aktsia kohta?
  • Ise olen viimasel ajal ostnud. Osad siit, osad veidi madalamalt. Eks ta tsipa pseudoteema on selles osas, et mul pole head ettekujutust, milliseks see hind kujuneb. St ettekujutus veel ähmasem kui AMG osas (AMG osas siiski potentsiaalne upside ilmselt suurem, mida ilmestab ka viimase aja liikumine). Samas ma arvan, et siit diiliga märkimisväärset lossi saada on üsna ebatõenäoline. Esimesed olid tegelikult plaanitud dividendiaktsiaks, aga siis hakkas süütenöör aina heledamalt põlema ja võtsin veel juurde. Poleks isu täis, nokiks võib olla tsipa veelgi.

    Aga kõik teevad muidugi oma investeerimisotsused iseseisvalt, seega soovitusi, kas keegi minust erinev indiviid peaks praegu aktsiat ostma või mitte, ma pigem ei anna.
  • Lietuvos Dujose arvatavasti ülimalt ebaolulised Q1 tulemused. Soojema ilma ja biokütuste sissetungi (siin kindlasti oluline tegur olnud Vene gaasi senine väga kallis hind) tõttu müüdud gaasikogus langenud 11% ning transporditud gaasi kogus 20%. Veidi oli vist ka gaasi hind yoy-baasil lõppklientidele madalam, seega Q1 revs alla ~17%, aga võrreldav kasum üles 20%. Seda suuresti tänu võrgutasude tõusule sel aastal. Seega ca 50% marginali kasv siis kõige kasumlikumal kvartalil.

    Numbrid aga tõenäoliselt ebaolulised, kuna diilini E.On-iga arvatavasti juba jõutud ja numbrid paigas. Vaevalt E.On päris kivist vett välja pigistas, aga tõenäoliselt siiski sellised numbrid, millega väikeaktsionärid (sh East Capital, kes arvatavasti hea meelega ebalikviidsest instrumendist väljub) nõus end välja müüma.

    Aktsionärina ei ole mul selle üle midagi, aga Leedu tarbijana oleks praegu nende võrgutasude tõstmise üle päris kuri. Raha teenitakse nüüd võrgutasude pealt oluliselt rohkem nii ülekande (Amber Grid - kasumiprognoosid selleks aastaks on väiksematest mahtudest sõltumata kasumi osas suuremad) kui jaotuse (Lietuvos Dujos) eest enne tegevuste eraldamist. Põhjenduseks oli väiksemad planeeritud müügimahud ja spin-offist tulenevad suuremad tegevuskulud. Reaalse tulemusena teenitakse aga nüüd hoopis kõrgemaid marginale. Jaotustegevusest teenis LDJ Q1 müügitulu 20% väiksema koguse tingimustes 68,9 mln LTL ja maksueelset kasumit 26,8 mln LTL.

    Aasta tagasi olid numbrid 64,5 mln LTL ja 10 mln LTL. Samad teemad on ka Eestil ees, saab näha, mida võrgutasudega ette võetakse (erinevalt Eleringi kasumist ei teeni Eesti riik gaasisektoris sellest praegu midagi).
  • Leedu valitsus otsustas kolmapäeval toetada Saksa energiakontsernilt E.ON Ruhrgas International nii Lietuvos Dujose kui ka Amber Gridi 38,91-protsendilise aktsipaki ostmise tehingut, kirjutab BNS.

    Kui konkurentsiamet on andnud oma nõusoleku, saab tehingu peatselt lõpule viia. Peaminister Algirdas Butkevicius kinnitas, et kõnelused E.ON-iga käivad ja kokkulepe loodetakse sõlmida peatselt. Kui Leedu riigile kuuluvad firmad on E.ON-i kaks aktsiapakki ära ostnud, tõuseb riigi osalus Lietuvos Dujoses ja Amber Gridis 56,61 protsendile. Lietuvose Dujose aktsiad ostab rahandusministeeriumile alluv Lietuvos Energija ja Amber Gridi aktsiad energeetikaministeeriumile alluv Epso-G.
  • Mina loen VZ uudiseid ja masintõlke põhjal võib aru saada, et kolmapäeval andis oma heakskiidu Leedu konkurentsiamet. Valitsuskabineti ametlikku heakskiitu oodatakse siiski 20. mai istungilt. Mitte, et mõned päevad sinna-tänna muidugi midagi muudaks.

    Kui LDJ osas saavutatakse kokkulepe mingil põhjusel tänase turuhinna lähedalt, on investoritel päris kõvasti peamurdmist. Tegemist siiski korraliku dividendiaktsiaga ning uued võrgutasud on kasumiaruandesse häid uudiseid toonud. Kindlasti on oluline vaadata East Capitali otsust, kuid neil on juba likviidsuse tõttu kindlasti suur kiusatus müüa. Kuivõrd Gazprom endiselt sees, siis pole valitsusel ka squeeze-outi võimalust ja hinnaläbirääkimised (kui nendeni LDJ osas üldse jõutakse) on Gazpromiga eraldi teema.

    Tahaks E.On-i diiliga koos mingis osas gaasisektorist kindlasti väljuda, aga puhtalt dividendiaktsiana võiks tänaselt tasemelt LDJ ka portfelli jääda (kuigi eesmärk number 1 oli hea hinna kohal müüa), eriti kui Amber Gridi hind rahuldab.
  • FD: olen viimastel päevadel jälle veidi ostnud (mitte täna küll)

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon