LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

EMIR & LEI

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Nagu ma aru saan, siis 12-ndast veebruarist tuleb kõik tuletistehingud raporteerida EL-ile? Kui ei ole just eraisikuga tegemist. See ilmselt ei päästa, et tehinguid tehakse mitte-EL derivatiividega? Loeb juriidilise isiku asukoht?
  • Jah, regulatsioon on nii kirjutatud, et kõikide tuletislepingute andmetest peab teabehoidlat teavitama. Oluline on silmas pidada, et raporteerimiskohustus kehtib ka n.ö tagasiulatuvalt ehk vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 artikli 5 järgnevatele lõigetele:
    3. Sellistest tuletislepingutest, mis kehtisid 16. augustil 2012 ja kehtivad veel lepingutest teavitamise alguskuupäeval, teavitatakse kauplemisteabehoidlat 90 päeva jooksul alates konkreetsest tuletisinstrumentide liigist teavitamise alguse kuupäevast.
    4. Sellistest tuletislepingutest, mis:
    (a) sõlmiti enne 16. augustit 2012 ja mis kehtisid veel 16. augustil 2012, või
    (b) sõlmiti 16. augustil 2012 või pärast seda,
    ning mis ei kehti teavitamise alguskuupäeval või pärast seda, teavitatakse kauplemisteabehoidlat 3 aasta jooksul alates konkreetsest tuletislepingute liigist teavitamise alguskuupäevast.
  • Mina olen siiski aru saanud, et see teavitamiskohustus käib hetkel siiski turuvälistele tuletisinstrumentidele.
  • Ei, raporteerimiskohustus kehtib kõigile tuletislepingutele sõltumata sellest, kus need kauplevad (kui üldse). EMIR art 9 lõike 1 kohaselt tagavad vastaspooled ja kesksed vastaspooled kauplemisteabehoidlale iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise üksikasjade teatamise. Üksikasjad teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.
  • Tunnistan viga - tuleb tõesti raporteerida kõikidest tuletistehingutest. LHV võimaldab raporteerimist delegeerida, so juriidilisest isikust kleint peaks LHV-d teavitama oma LEI numbrist ning LHV raporteerib tehingud tema eest.

    Vahemärkusena, et nii LEI nimbrite väljastajad kui ka Trade Repository, kuhu tehingutest teavitama peaks, on uutest klientidest ummistunud ning ka turuosalistel on üsna vähe infot, mis homsest toimuma hakkab.
  • Minul tekkis küsimus tuletispaberi raporteerimiskohustuse kohta, kui lugesin välja, et vähemalt üks tehingupool on EU resident. Uurisin lähemalt ja asjatundja selgitas, et see nõue on EU varaklassidele ehk kui mina olen EU jope ja oman positsiooni USA emitendi tuletisinstrumendis (sõltumata kus kaupleb), siis raporteerimisnõuet ei ole.
    Küsin üle, kas kellegil on selle kohta täiendavat/teistsugust infot?

    Samuti liigub info, et börsil kaubeldavate instrumentide suhtes pidi lükkuma see edasi. Kas teate sellest midagi?
  • EMIR Trade Reporting Requirements Come Into Effect 12 February 2014
    Hetkel ei oska siiski erandeid ja edasilükkamisi kommenteerida. Annan jooksvalt teada kui selle teema kohta rohkem konkreetset infot olemas.
  • Tõstan ühe vana teema üles, mis puudutab EMIRi ja LEI-d. Kas selle kohta on mingit täiendavat infot? Ei mäleta, et oleks LHV kaudu LEI koodi endale pidanud taotlema, kuigi tuletisinstrumentide (optsioonid) puhul tuleks seda teha.
  • Seni on meie partnerid rahuldunud firma registrikoodiga. MIFID 2 aastal 2018 võib aga selles osas muudatusi tuua.
  • Mis tähendab, et reportingut ei toimu, sest ettevõtetel ei ole LEI-d.
  • AloV
    Seni on meie partnerid rahuldunud firma registrikoodiga. MIFID 2 aastal 2018 võib aga selles osas muudatusi tuua.


    MiFID II ei puutu siinkohal asjasse, kuna juba EMIR-i jõustumise järgselt on tuletistehingu juriidilisest isikust (erandjuhtudel ka eraisikust) vastaspoolt vaja tuvastada LEI koodi abil.
  • Alates 3. jaanuarist 2018 peavad investeerimisteenuseid osutavad äriühingud juriidilisest isikust kliendi väärtpaberitega tehtud tehingutest järelevalveasutustele raporteerima kasutades LEI koodi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik LHV-l täita alates 3. jaanuarist 2018 selliste juriidiliste isikute tehingukorraldusi, kellel puudub LEI kood.

    Täpsemalt saab lugeda siit.
  • Kokkuvõtlikult on tegemist esimese ebameeldiva kaasmõjuga mida endaga MiFID 2 kaasa toob. Iga juriidiline isik peab alates järgmise aasta 3.jaanuarist omama LEI koodi, selle taotlemine on tasuline (80-100 eurot) ja nõutav on iga aastane uuendamine (tasu 40-80 eurot).

    Ilma selle koodita ei ole võimalik teha börsidel väärtpaberitehinguid, kuna koodi taotlemine võtab ca nädala, siis soovitan soojalt see taotlemine ette võtta juba enne jaanuarikuud. Puudutab see kõiki juriidilisi isikuid ka OÜ-sid, mis on loodud ainult väärtpaberitega kauplemiseks.
  • Kas puudutab ainult El siseseid tehinguid või ka USA turgu?
  • MTÜd ja Sihtasutused peavad ka selle koodi taotlema siis?
  • AloV
    Puudutab see kõiki juriidilisi isikuid ka OÜ-sid, mis on loodud ainult väärtpaberitega kauplemiseks.

    Kuidas neid aspekte määratletakse?
  • See puudutab kõiki väärtpaberitehinguid (ka EL väliseid).
  • AloV
    See puudutab kõiki väärtpaberitehinguid (ka EL väliseid).

    See on nii börsitehingud kui ka börsivälised? (FOP/DVP).
    Mis olemasolevatest positsioonidest saab? Sundlikvideerimine või igavene investeering?
  • FOP ja DVP ei lähe raporteerimise alla, seega neid võib teha, aga üheski EL investeerimisasutuses neid väärtpabereid turul müüa ei saa, kuna müügi korraldaja peab neid tehinguid järelvalveasutusele raporteerima.
  • Kui heategevuslik SA omab paari LHV võlakirja, kas siis peab ka see kood olema? Sellisel juhul täitsa ajuvaba, sest kogu tulu tuleb ära maksta.
  • AloV,
    kas LEI koode väljastava/pidava registri omanik omab ka mingit sisulist vastutust? Või ongi lihtsalt tegemist "pangatehingute maksuga" varjatud kujul?
  • Ma täpsustan MTÜ ja SA osas üle, kuid hetkel olen üsna kindel, et ka nende puhul on LEI kood vajalik.

    Registripidaja vastutus seisneb korrektsete andmete kogumises ja hoidmises. Eestis hetkel LEI koode ükski ettevõte välja ei anna.
  • "Üld- ja isikuandmed: 2€" - kui selle päringu sooritamise ja tulemuse mahasalvestamise eest 40€ küsitakse, siis ... Mis need nõuded LEI-registri pidajale õigupoolest on? Eesti kontekstis on 40€ "uuendustasu" röögatu.
  • Ja kinnitan üle, et LEI kood on vajalik kõikidele juriidilistele isikutele, st kaasa arvatu MTÜ-d ja SA-d.
  • Siit väike äriidee LHV-le, teha kauplemiskonto kuhu OÜd saaks oma raha kanda ja siis käiks juba kauplemine LHV nimel, nagu seda kõik mitteresidendid juba praegu Tallinna börsil teevad. Sellisele väljapressimisele ei tohi alluda.
  • Fake McCoy
    Siit väike äriidee LHV-le, teha kauplemiskonto kuhu OÜd saaks oma raha kanda ja siis käiks juba kauplemine LHV nimel, nagu seda kõik mitteresidendid juba praegu Tallinna börsil teevad. Sellisele väljapressimisele ei tohi alluda.


    Kindlasti paluks sellist võimalust kaaluda.
    Või siis mõelda välja riskiga võlakirjadeposiit/tähtajaline hoius. Kuigi ilmselt sellele väga suurt nõudlust ei oleks.

    No LHV on olnud innovatiivne ettevõte - mõelge midagi välja.
  • AloV
    Kokkuvõtlikult on tegemist esimese ebameeldiva kaasmõjuga mida endaga MiFID 2 kaasa toob.


    Mida siis veel oodata on?

  • Kõlab nigu suur saatus millele väike eesti ei saa miskit teha. Meil on olemas pangeliit kustkaudu saaks kohalikke regulaatoreid nagu EP, FI mõjutada leidmaks lahendust. Samuti peaks ju muret tundma Tlna Pörss kellele tähendaks probleemi lahenduseta jätmine investorite kadu. Mis ses suunas tehtud on?
  • 1. EL välised väärtpaberid
    Siiski ütleks, et oluline on see, et väärtpaberid kaupleksid trading venuel (uus mõiste MIFID2s) või nende alusvara kaupleks trading venuel. Trading venue koosneb reguleeritud turust, MTFist ja OTFist.
    Ehk USA aktsiad oleksid raporteeritavad juhul, kui tegemist oleks näiteks ADR/GDRga ja alusvara kaupleks EL reguleeritud turul. Apple aktsia mis kaupleb USA-s ei lähe raporteerimise alla.

    2. LEI koodi peab uuendama
    MIFID2 mõistes võib raporteeritavate väärtpaberitehingute külgepanna ettevõtte LEI koodi, mis on staatuses "lapsed" ehk aegunud.
  • Esindajakontol kauplemised tuleb täpselt samuti raporteerida FI-le, seega kauplemiskonto lahenduseks ei ole.

    Investeerimishoiused, OTC väärtpaberid, CFD-d on kõik MiFID 2-ga reguleeritud, seega eeldaks see samuti raporteerimist.
  • To kala.mikk:
    Täpsustame seda lahendust, kuid see oleks äärmiselt totter, kui Euroopa regulaator lausa lükkaks kauplejaid USA väärtpaberitega tegelema. Kui selline võimalus eksisteerib, siis kindlasti pakume seda oma klientidele.
  • Praeguse info põhjal võiks järeldada, et senikaua kui tehingut ei tee senikaua ei ole mõtet ka iga-aastast tasu maksta.
    Ehk, kui praegu on võlakirjad kontol ja aastal 2025 need lunastatakse (mis ei tohiks ka väärtpaberitehinguna klassifitseeruda), niikaua ei ole ju mõtet ka iga aasta mingit koodi tasu maksta?
  • To velvo: sellisel juhul ei ole tõesti LEI koodi vaja
  • Siin annab igasugu skeeme välja mõelda. Klient teeb deposiidi ja hakkab LHV maaklerile vihjeid andma, et mida osta või müüa ning kui vihje oli hea saab klient preemiat ja kui halb, siis trahvi. Tehniliselt jääks kõik samaks, ainult leping muutuks. Pealegi saaks sellisel juhul ka ennast lühikeseks müüa, muidugi kui LHV kontol vastavaid aktsiaid leidub.
  • Kui läheneks asjale sedasi - vihjaks seadusandjale, et ÄR ise hakkaks LEI koode väljastama ja teeks seda automaatselt koos ÄR koodi omistamisega (vajadusel kasvõi tagantjärgi). ÄR kood mahuks kenasti LEI positsioonidele 7-18.
    Hetkel on ettevõtte asutamise riigilõiv vist 190EUR. Tehku ümmargune 200 ja omistaks LEI koodi lisaks.
  • Mitte EL väärtpaberitehingute (USA,Venemaa) raporteerimine tundub tõesti olevat mittevajalik. OOtaks ära siiski uue väärtpaberituruseaduse. Lisaks võivad regulatsioonid veel enne 3.01.2018 muutuda.
    FI lehel on samuti üleval LEI koodi KKK

    Sellest veel veidi lisainfot: CSDR rakendusmääruse jõustumisel tuleb LEI koodiga tuvastada kõik juriidilisest isikust EVK kasutajad (aktsiaseltsid), et tagada registripidamise terviklikkus.
  • Ma olen siin mõelnud, et tobe seadus küll ja ilmselt võib likviidsust konnatiikides veelgi vähendada. Samas on palju OÜ-sid, mis loodud väärtpaberitulu optimeerimiseks ja kui juba selle jaoks juriidiline keha loodud, siis ei tohiks 40 eurot aastas liiga suur summa olla. Ise aga mõtlen, et kahe OÜ, mille varasid juhin bürokraatia vähendamiseks koliks meelsasti USA börsile, kuigi sealgi ei saa siis Nokia ADR jmt asju osta enam. Ilmselt turu avanedes võib ka pakkujaid juurde tulla nagu domeenidega, kus keegi võib hakata pakkuma 20 euri aastas jne. Ise loodaks, et ka Eestis keegi pakkuma hakkab.
  • 20 eurot peaks olema tasu, mida võtab iga aasta endale globaalne katusorganisatsioon nn litsentsitasu.
  • Kas ei saaks kuidagi lihtsamalt (ja odavamalt)? Et lisatakse tänasele reg. koodile vastava maa kood. Nagu pikendati pangakonto number üleeuroopaliseks?

    Kiirpilgul rakendusmäärus sellise võimaluse jätab:
    " 6. Keskdepositoorium kasutab juriidilise isiku tunnust (LEI) või ettevõtte tunnuskoodi (BIC) või muud juriidiliste isikute identifitseerimisviisi, et kajastada oma andmetes liikmete kliente, kui need on keskdepositooriumile teada.
    7. Keskdepositoorium võib kasutada mis tahes olemasolevat tunnust, mis võimaldab kordumatult identifitseerida füüsilisi isikuid liikmesriigi tasandil, et kajastada oma andmetes liikmete kliente, kes on keskdepositooriumile teada.
    "
  • See võimalus on tõesti EVK kasutajate puhul. Tehingute raporteerimisel sellist võimalust ette pole nähtud.
  • kala.mikk
    1. EL välised väärtpaberid
    Siiski ütleks, et oluline on see, et väärtpaberid kaupleksid trading venuel (uus mõiste MIFID2s) või nende alusvara kaupleks trading venuel. Trading venue koosneb reguleeritud turust, MTFist ja OTFist.
    Ehk USA aktsiad oleksid raporteeritavad juhul, kui tegemist oleks näiteks ADR/GDRga ja alusvara kaupleks EL reguleeritud turul. Apple aktsia mis kaupleb USA-s ei lähe raporteerimise alla.

    Ma toon esile ühe vana kommentaari ning vaidlen sellele vastu. Nimelt kaupleb Apple aktsia küll USA-s, kuid samas kaupleb Apple aktsia ka Saksamaal ehk EL trading venuel ning sellest lähtuvalt on kohustus raporteerida ka USA Apple tehingud.

    Hetkel on LHV poolne tõlgendus järgmine:
    Raporteerida on vaja ja seega LEI koodi eeldavad:
    kõik EU kauplemiskohtades kaubeldavad väärtpaberid (näiteks Tallinki või LHV aktsia)
    FOP ja DVP tehingud kui omanik muutub (seega OÜ alt ei saa väärtpabereid eraisiku alla tõsta)
    kõik EU väärtpaberid, mis kauplevad väljaspool EU-d (Nokia ADR USA-s)
    kõik välisväärtpaberid, millega kaubeldakse EU kauplemiskohtades (Apple aktsia nii Saksamaal kui USA-s).

    LHV jaoks on seega üsna raske küsimus, kas on põhjendatud luua erandite süsteem, mis laseks ilma LEI koodita kaubelda mitte EL väärtpabereid, mis ei kauple EL-s (enamik suuri ja populaarseid aktsiaid nagu FB, TSLA, GOOGL, AAPL eeldaksid ikka LEI koodi).

  • AloV

    Hetkel on LHV poolne tõlgendus järgmine


    Miks on kasutusel ebakindel ja ebaselge "LHV tõlgendus asjadest"? Niipalju kui aru saan, siis kohalikud FI-d ja/või seadused peaks samuti MIFID regulatsioonile kas oma tõlgenduse andma või EU seadused üle võtma kohalikku seadusse.
    Kas ma saan õieti aru praegu, et hetkel ei ole võimalik anda viidet Eesti seadusandluses, sest ei ole olemas kas tõlgendusi või seadusi? Kui nii, siis millal tulevad vastavad seadused? Kas on infot selle kohta?
    Sest kui seadus koos seletuskirjaga oleks olemas, siis oleks ju selge kuidas käituma peab.
  • Väärtpaberituru seadus on alles muutmisel (ehk novembriks võetakse see vastu) ja see reguleerib osaliselt 3.01.2018 toimuva hakkavat süsteemi. Otsekohalduvad määrused on ammu olemas (jõustumine lükati juba korra aastaks edasi), kuid juhised kuidas neid tõlgendada on tilkunud pikema perioodi jooksul ning juhiste juhiseid (ESMA QandA materjalid) alles avaldatakse. Tihti on probleemiks tõlked - algsed määrused on inglise keeles ühte moodi tõlgendatavad, eesti keeles teistmoodi. Siis on üsna huvitav kuidas kohalikud regulaatorid ühisest määrusest aru saavad - UK FSA, Eesti FI-l või Läti regulaatoril võib olla üsna erinev arusaam. Lisaks on igal maal oma spetsiifilised mured - Eesti on suht ainulaadne, sest julgen pakkuda, et siin toimub suurem osa kauplemist mitte-EU instrumentidega ja mitte EU regioonis ehk USA väärtpaberitega.
    Üks stiilinäide, kuidas turuosalised on segaduses - kus peaks kauplema Euroopa väärtpabereid, kui need on noteeritud ka non-EU kauplemiskohtades.
  • Paluks siis välja mõelda toode kuidas saaks ainult võlakirju osta/müüa nii, et ei peaks omama LEI koodi.
    Kui on ikka heategevuslik sihtasutus, mis oma väheseid vahendeid paigutab mh võlakirjadesse (kui rääkida väärtpaberitest), siis 10-15% iga aasta tulust ära maksta on paljuvõitu.
    Looge mingi deposiidivormis toode.
  • Kas tõesti ei teki ühtegi Eestile spetsialiseerunud teenusepakkujat, kes suudaks väiksema teenustasuga seda kraami pakkuda? Äriregistri andmete pealt saaks LEI koodi väljastamist siin ju 0 inimressursi kuluga teha.

    20 eurot peaks olema tasu, mida võtab iga aasta endale globaalne katusorganisatsioon nn litsentsitasu.

    Või siis mõni riiklik asutis võiks selle 20 euriga ära teha.

    Hetkel on tekkimas pehmelt öeldes veidi jabur olukord..
  • Kiire googeldamine ei andnud vastust. Kas on võimalik ettevõtte kontole soetatud aktsiaid kuidagi moodi kanda eraisiku investeerimiskonto alla, või on mõistlikum väärtpaberid müüa ja siis raha ettevõttest välja liigutada?
  • Aktsiaid investeerimsikontole kanda ei saa (ainult pärandatud aktsiaid saab).
  • Aga teine investeerimiskonto juurde tekitada nendele ülekantavatele aktsiatele? Kui investeerimiskonto süsteem loodi, siis mäletatavasti ei kantud sinna mitte raha vaid just olemasolevaid aktsiaid. Või veab mälu alt?
  • Investeerimsikontolt saab kanda aktsiaid teisele investeerimsikontole. Ka süsteemi alguses oli aktsiate kandmine investeerimsikontole (tavakontolt) lubatud, kuid see oli üleminekufaasis ning ajutiselt.
  • Anti
    Kiire googeldamine ei andnud vastust. Kas on võimalik ettevõtte kontole soetatud aktsiaid kuidagi moodi kanda eraisiku investeerimiskonto alla, või on mõistlikum väärtpaberid müüa ja siis raha ettevõttest välja liigutada?


    Kanna vaba raha investeerimiskontole ja soeta börsiväliste tehingutena aktsiad firmalt eraisikule. Kasutad siis näiteks tehingu teostamise hetke parimat offerit turult. Ettevõtte kontolt ei saa sa niisama midagi kanda kuna tegemist on teise isiku varaga. Mõtle veits bilansikannete peale näiteks.



Teemade nimekirja