P2P Pangandus: Laenupõhine ühisrahastus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
wise, Sinu mure on täiesti õigustatud. Sageli olen ise samuti mustemaid mõtteid mõelnud stiilis mis siis kui...
Petturite vastu on raske saada. Sestap on minu mõtlemine olnud selline (suvalises järjekorras):
1) Ühisrahastuse osakaal peaks portfellist moodustama mõõduka osa (iga investor defineerib oma mõõdukuse ise).
2) Portaali taga seisvate inimeste tegevusajalugu tuleks kindlasti uurida enne investeerimisotsuse tegemist. Kui ikka müürsepp hakkab laenukontorit tegema, siis hoia oma piip ja prillid. Funderbeami teeb ex-börsijuht, Crowdestate teeb pikaajalise pangandustaustaga inimene, Fundwise puhul sa ei kogu raha kusagile kontole, vaid ostad kohe päris osaku, mille saad väärtpaberikontole.
3) Investeerida tasub juba toimivatesse portaalidesse, uus tulija peab olema vinge taustaga või pakkuma tõelist lisaväärtust
4) Kui ma tahan riskivabalt elada, siis panen raha pangahoiusele. Kui soovin teenida, siis võtan "kontrollitud" riski. Näiteks Mintoses valin pigem ühe kuni paar konkreetset laenukontorit ja valin nende pakkumise hulgast laene.
5) Kõik ei ole petturid. Kui Mintose mehed oleksid soovinud, siis kümnete miljonitega oleks võinud jalga lasta juba päris ammu.
Meil on lihtsalt veel pikk maa minna ennem kui hakkame portaale täielikult usaldama. Regulatsioone ja mõningast järelvalvet oleks vaja, kuid sellega on oht see, et portaalipidajad peavad hakkama raporteerima isegi seda mis kell nad WCs käisid, mis konsistentsiga tuli ja viimaks tuleb värvikood ka veel panna. Aga seda kõike ülla eesmärgi nimel - et järelvalve saaks juba eos teada, kas portaali tegijatel on surmavaid haiguseid või mitte. -
2009. aastal sain päris mitmel korral kogeda, kuidas soliidse ja aastakümnete pikkuse ajalooga ärimehed partnerid, pangad üle lasksid. Ma pakun, et see mis siis kui käib ikka ja alati mustemaid stsenaariumeid pidi ka edaspidi, olgugi et kõik paistab jube roosiline.
Petturite kohapealt niipalju, et neid leidub ikka ja selle vastu ei ole keegi kaitstud. Kui tegu on mingi traktori või sokimüüjaga, kus juhataja pätiks kätte läheb, siis püksata jääb omanik või mõni põlluharija või sokikandja. Ühisrahastuse puhul on asi niipalju erinev, et tegu on otseselt raha keerutamisega ja finantssektori regulatsioonid on eelkõige seetõttu loodud, et hoiustajad mööda pükse ei saaks. Kehtib risti ja rästi kõikide turuosaliste puhul - fondivalitsejad, kindlustused, makseasutused jne.
Aga ma oleks kahekäega poolt, kui keegi tuleks Tuleva mudeli sarnase ühisrahastusmudeliga välja, kus investorite esindajad valiks juhatuse ning istuks nõukogus ja kus oleks raha liikumisel kontroll peal. Ja no veel parem kui saaks asutajaliigegi olla. ttrust, ma vaatan, toetas ka ideed. -
jahe
wise
...Aga siin reas on ka kõik Eesti poiste isiklikud rahamasinad Crowdestate, Estatuguru, Funderbeam, Fundwise, Argeld, Omaraha, Bondora jt. Nende lehtedel ei ole isegi finantse üleval ja jumal teab, mis nende ettevõtete arvelduskontodel tegelikult toimub...
Wise, need, kes raha vahendavad, s.t kannavad investoritelt korjatud raha laenu saajale edasi, need ei saa kuidagi rahaga lesta tõmmata. Nende nimed võib julgelt nimekirjast maha kriipsutada.
Jahe, täpsusta, kuidas ei ole võimalik, kui see raha astub vahendaja enda kontol, millele on tal ainuisikuliselt ligipääs? -
Võtame Funderbeami. Raha korjatakse SPV-sse. Kui raha korjamise periood läbi, siis pärast mõningat bürokraatiat kantakse raha edasi ettevõtte kontole. Pole enam rahale ligipääsu.
-
jahe
Võtame Funderbeami. Raha korjatakse SPV-sse. Kui raha korjamise periood läbi, siis pärast mõningat bürokraatiat kantakse raha edasi ettevõtte kontole. Pole enam rahale ligipääsu.
Funderbeam, Crowdestate jne teevad iga projekti jaoks eraldi SPV, kuhu kannad oma investeeringu summa. Bondora, Mintos, Estateguru jne teised laenuvahendajad SPV-dega ei opereeri ning see ilmselt ei oleks ka mõistlik. Viimaste puhul kannad raha vahendaja enda kontole, kes siis sealt seda edasi jagab, mis tähendab, et siiski teoreetiline risk säilib, et vahendaja võib rahaga leegid teha.
Vahendajad väidavad, et investorite ja portaali enda raha/tehingutasud jne hoitakse üksteisest eraldi (n-ö segregeeritult) ning kui apokalüpsis saabub, siis investorite raha pankrotivarade hulka ei kuulu - huvitav oleks saada mõnelt portaalipidajalt infot kuidas see reaalselt/tehnoloogiliselt on lahendatud, et rahakotid sassi ei läheks.. -
samas on ju projektide arv suur ja korraga korjatakse raha ju paari projekti jaoks ja edasi läheb ju raha laenajale, st kogu EG jne investeeritud rahast saab isegi teoreetiliselt pihta panna väikese osa.
-
Praegu tundub, et suurematele pankadele on Crowdestate osalus nagu härjale punane rätik.
Kahel Crowdestate Läti projektil (Agenskalna ja Balozu) on tänases aruandes kirjas identsed laused:Kohtumine pankadega ehituslaenuga seoses:
* Citadele - viitas laenu väljaandmisele, kuid praegu on see edasi lükatud õiguslike küsimuste tõttu, mis puudutavad Crowdestate'i osalust projektis. Citadele võtab arvesse nii investoreid kui ka riske.
* SEB, Swedbank, Luminor - keeldusid koostööst Crowdestate'i kaasamise tõttu.
* Teised väikesed pangad (RIB, Blue Orange, Baltic Investment Bank) - pole huvitatud koostööst. -
Mr. Mooney
Funderbeam, Crowdestate jne teevad iga projekti jaoks eraldi SPV, kuhu kannad oma investeeringu summa.
Vähemalt CE puhul see ei vasta tõele. Raha käib alati CE konto kaudu. Oletan, et SPV-le läheb raha projekti lukustamisel (tuli raha kokku). Seega suurema projekti korral 7-kohaline summa CE arvelduskontol.
Läti projektide märkused aga võiksid häirekellad lööma panna küll. Tüüpiliselt on ühisrahastuse abil täidetud omakapitali nõuet ja suurem raha ikkagi pangast tulnud. Kui see nüüd kokku kuivab, jääb võimalusi vähemaks. -
Kui kindel asi see SPV ( https://www.investopedia.com/terms/s/spv.asp ; https://en.wikipedia.org/wiki/Special-purpose_entity) ikkagi on, et sealt raha jalutama ei lähe?
-
2korda2
Läti projektide märkused aga võiksid häirekellad lööma panna küll. Tüüpiliselt on ühisrahastuse abil täidetud omakapitali nõuet ja suurem raha ikkagi pangast tulnud. Kui see nüüd kokku kuivab, jääb võimalusi vähemaks.
Lõpuks ometi saavad kõik huvilised end Crowdestates täis osta, muidu aja seda investeerimisvõimalust tikutulega taga ja siis saad ka mingi pisikese summa paigutada. -
jahe
Võtame Funderbeami. Raha korjatakse SPV-sse. Kui raha korjamise periood läbi, siis pärast mõningat bürokraatiat kantakse raha edasi ettevõtte kontole. Pole enam rahale ligipääsu.
Ilusa ilmaga on kõik asjad ilusad. Ja muretud. Ega rahast ilmajäämine siis ei peagi ühe ropsuga käima. Mina loen ja saan aru, et SPV omanikuks jääb Funderbeam või mõni tema poolt heakskiidetud isik? Kui nii, siis koguneb iga uue investeeringuga vara Funderbeami või mõne tema poolt näidatud jur.isiku omandisse, investorid võivad vahepeal mitmeid aastaid värviliste tokenitega ennast lõbustada? Ja kui siis wise poolt kirjeldatud risk realiseerub ehk et Funderbeam või mõni tema poolt näidatud jur.keha kuulutab end maksejõuetuks, siis pole investoritel ligipääsu oma investeringutele (ja tegelikult isegi mitte sellele, sest tavaliselt on investor andnud laenu SPV-le), vaid seda haldab pankrotihaldur. No ja siit võib arendada väga erinevaid stsenaariume, mis SPV-dest edasi võib saada.
Seega wise küsimus võiks olla esimene küsimus sellelaadsete investeeringute kaalumisel. Kui aktsiaturul oled sa kindlalt vähemalt ettevõtte omanik, siis Funderbeami ja analoogsete platvormide kasutamisega võtad endale 3 uut riski juurde - SPV, platvormi a la Funderbeam ja pankrotihalduri. -
Äripäev: Järgmine kriis võib valusalt tabada ühisrahastusplatvorme
Äsja Tallinnas Volta Loftide kortermajas puhkenud tulekahju, kus enam kui tuhande ühisrahastusinvestori jaoks realiseerus üks operatsiooniriskidest, peaks tõstatama diskussiooni, millega peab investor arvestama, kirjutab Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppe programmi vilistlane Anna Netšajeva. -
"Anna Netšajeva magistritööga „Laenupõhiselt ühisrahastatud kinnisvaraga kaasnevad investori riskid“ võib tutvuda Tartu Ülikooli elektroonilises hoidlas aadressil http://dspace.ut.ee"
Times kirjutas just, et UK järelvalve (FCA) kribas raporti. "150000 Britons have handed over nearly £10 billion in the decade since peer-to-peer first emerged, earning a bank-busting average of 4.5% interest.
The biggest platforms in the sector are Zopa, which invented the business model in 2005, Ratesetter and Funding Circle. Default rates and losses have been low at the leading players, although the FCA made clear that the industry had not been tested by an economic downturn.
But there have been mishaps. In March, Collateral, a Manchester-based lender, collapsed, putting £21 million of investors’ money at risk. Last year, Ratesetter apologised for its “wholesale lending” arrangements with other lenders. This included lending to Vehicle Trading Group, a car finance company, that collapsed owing £36 million to Ratesetter investors. The platform bought VTG out of administration to avoid losses hitting its investors, undermining the principle that in this form of finance lenders should be directly exposed to the underlying risk. Ratesetter has ceased such activity". -- platforms “do not always communicate to investors the true nature and risk of the investment they will be exposed to”. More eye-catching was the finding over the state of the record-keeping at some peer-to-peer platforms, which handle many millions of pounds of consumers’ money. “Some peer-to-peer platforms might struggle to identify which loan and which payments relate to which investor at any moment in time,” the FCA found.
Üldiselt soovitas FCA rangemaid nõudeid P2P-le aga mitte crowdfundingule, mis pani osad imestama.
"Concerns include weak due diligence, misleading investment pitches not being picked up by platforms and an apparent lack of care for investors once money has changed hands.
About 4,700 shareholders in Sugru, inventors of a mouldable and sticky putty, lost out when the company was acquired. Those who had backed it via Crowdcube received only 9p in the pound. Disappointment turned to anger when investors discovered that Clydesdale Bank, Sugru’s lender, had expressed concern about the company’s finances around the time it was raising money. This was not disclosed to backers.
There was another contentious deal in 2016 when Wool and the Gang, a knitting retailer, was sold to a private equity firm at a tiny premium less than a year after it had raised £1 million via Crowdcube, with crowdfunding investors having no say in the deal. The failure this year of DW Clothing, the trading division of A Suit That Fits, a tailoring business, after it spent nearly £1.5 million of crowdfunding investment prompted further questions." -
Palun endiselt tasuliste artiklite täistekste foorumisse mitte postitada.
-
Kuna siin riskide teemaline arutelu on, siis värske küsimärgiga keiss, PlusPlus inkasso, mille AA kohta EY audiitor keeldus arvamust avaldamast, st auditeeris midagi a ei saanud firmalt infot, et midagi järeldada: "...juba 31. augustil saabub tähtaeg, millal tuleb tagastada 600 000 eurot, mis laenati Crowdestate kaudu. -- Vaid paar kuud hiljem ehk oktoobri alguses saabub esimese Redgate’i vahendatud võlakirja lunastustähtaeg kokku 3 miljoni euro mahus. Selle võlakirja intress oli 9%, tuleva aasta veebruaris saabuva 1,3miljonise emissiooni intress oli aga juba 13% ning tuleva aasta oktoobri 8miljonise emissiooni intress 12%. Võib arvata, et võla refinantseerimiseks tuleb firmal uut laenu võtta – eriti arvestades, et firma tahab ilmselt ka veel uusi portfelle juurde soetada, mida kassavoost ilmselt rahastada ei õnnestu." - https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/31/investoritelt-raha-kaasanud-volgade-sissenoudja
-
opex
Kuna siin riskide teemaline arutelu on, siis värske küsimärgiga keiss, PlusPlus inkasso, mille AA kohta EY audiitor keeldus arvamust avaldamast, st auditeeris midagi a ei saanud firmalt infot, et midagi järeldada: "...juba 31. augustil saabub tähtaeg, millal tuleb tagastada 600 000 eurot, mis laenati Crowdestate kaudu. -- Vaid paar kuud hiljem ehk oktoobri alguses saabub esimese Redgate’i vahendatud võlakirja lunastustähtaeg kokku 3 miljoni euro mahus. Selle võlakirja intress oli 9%, tuleva aasta veebruaris saabuva 1,3miljonise emissiooni intress oli aga juba 13% ning tuleva aasta oktoobri 8miljonise emissiooni intress 12%. Võib arvata, et võla refinantseerimiseks tuleb firmal uut laenu võtta – eriti arvestades, et firma tahab ilmselt ka veel uusi portfelle juurde soetada, mida kassavoost ilmselt rahastada ei õnnestu." - https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/31/investoritelt-raha-kaasanud-volgade-sissenoudja
Kogu artiklit nägemata paistab olevat tegemist tellimustööga.. Aruanne, millest on skandaal kirjutatud, ilmus 2 kuud tagasi ning probleem paistab olevat ettevõtte ja audiitori erineva tõlgendamisega, kuidas neid soetatud nõudeid kasumi-kahjumi aspektist kajastada aruandes. Sellise ettevõtte puhul tuleks nagunii rohkem silmas pidada nõuetest laekuva rahavoo osa, eriti kui olla võlakirjainvestor. Kuna enamus nõudeid soetatakse tugevalt alla nominaali, siis tekib juba sealt puhver sisse.
Lõik audiitori arvamusest:
IAS 39 -
Tahtsin veel lisada:
Mis puutub CrowdEstatest kaasatud rahasse ja lõppevatesse võlakirjadesse, siis ettevõte alles kevadel viis läbi juba vajalikud uued kaasamised nendeks makseteks. Ühel õnnetukesel õnnestus muidugi hommikul visata oma 600 eurone tükk 595 euroga järelturul müüki ja keegi kiire jõudis asja ära krabada viisaka YTM-i pealt :)
Ütleme nii, et meedia on üldplaanis vist kõige suurem turumanipulaator üldse.. Põhimõtteliselt tuleb see eriti hästi välja just pragusel ajal nende ühisrahastatud asjadega, kus on ka järelturg. Sarnaselt tänasele PlusPlus-ile toimus ka Endoveri Volta projekti põlengu ajal korralik manipuleerimine ja puude alla viskamine, kus samuti mõned "kiiremad" viskasid oma tükid turgu, et jumala pärast välja saaks enne kui maja täiesti maha põleb.. -
Kas sellest Crowdesatete Kevade 9 kaasusest on siin juba juttu olnud? Tundub huvitav lugu olema, kuna võlgnik venitab võlausaldajate survestamiseks, pankroti on palunud miski teine mittetegutsev ettevõte ja võlgnik tahab oma mittetegutseva ettevõtte hoopis saneerimisele saata. On siin osapooli, kes telgitaguseid seletaks?
-
Kuuldavasti on käes jälle üheksakümnendad ja igaüks ning nende koer teevad panka. Lisaks sellele, et igast AjaO-st saab pangakontor, tutvub pangateenuste võimalustega ka Olerex ja miskid jutud käimas pangalitsentsidest Liisile ja Bondorale - põnevad ajad on eest finantsteenustes.
-
Nii just ongi.
Aga see tegemine on vägade raske selles mõttes, et inimesed kes asju ajavad, kellel raha on ja kes pangandusest midagi ka teavad ei sobi hästi meie uue põlvkonna lugupeetud ametnikele.
Rootslased muidugi tahavad asju korraldada, kes on parketikõlbulik ja mitte. Valdavalt on mitte minu arvates. Ehk siis suht sarnane õhkkond nagu seriaalis Pank.
See tundmus on mul muidugi oma mätta otsast, sest eks minagi olen pattu teinud ja svensonpankurite käpikud 2009 perse saatnud kui nad minu varasid himustasid. Eks ma kuskil ühe jalaga mustas nimekirjas ( mida ju ei eksisteeri? eks ju andmekaitse? ) figureerin. -
TNT, detailidesse laskumata, mis värk sul 2009 oli?
-
siim susi
TNT, detailidesse laskumata, mis värk sul 2009 oli?
Tema sõpradele näidati dokumente, mille nad ise vabatahtlikult allakirjastanud olid. -
Tavaline värk, nagu paljudel. Mingi arendus, mis oli iseenesest 15 aastase graafikuga ja mida pangad toona finantseerisid 6 ja 12 kuuliste bulletitena.
2008 öeldi lihtsalt , et nüüd on meil 2 aastane graafik ja + 150% pangagarantii + isiklik käendus. Vastu pakume 3 kuulist bulletit, siis vaatame edasi. Mina ütlesin F..O.., ja siis me klaarisime seda mõned aastad. Midagi põhja ei läinud, pankrotti ei läinud kõik said oma raha tagasi , OÜd tegutsevad siiani mis olid vaidluses.
Ongi kõik aga nime taga on mälestuseks rootslaste annaalidesse sisse kirjutatud iseloomustus , kui "mitte koostööaldis talupoeg." -
Kui Talupoeg, siis paljudest võimalikest variantidest see variant: https://en.wikipedia.org/wiki/TNT
-
Kas meil oli kinnisvara tagatisel ühisrahastuse jaoks eraldi teema? Igatahes olen jälginud siin defaulte ja peab mainima, et LTV-d ei ole just konservatiivsed. Nt Tuigo arenduslaen:
* Tagatise väärtus 190k€, arendaja isiklik käendus, laen vaid 130k€ - tundub nagu money in the bank? Vale!
* Tänaseks majad 72k€+72k€ müügis ja tahtjaid eikuskil
Miidurannast parem ei hakka vast rääkimagi, mida peput seal üldse teha taheti?
Portaalid olid algul suured suhtlejad foorumites, laenude lehel jne, tänaseks on kõik igaks juhuks jutunurgad kinni pannud. Haiseb see värk, haiseb hullusti, sest need on vaid lambinäited, millele silm on peale jäänud, tegelikkus on õudsam.
Seniajani märgitakse kõik võimalused mitmekordselt üle. Mina olen viimased aastad exiti suunas olnud. -
Ühisrahastused ei hinda vist ise tagatisi, selleks on ikka kinnisvarafirmad?
Laen 130K, majad müügis 142K, siit on ju lootus midagi tagasi saada. -
Mul on mulje jäänud, et vähemalt Estateguru võtab aluseks just needsamad tellija muusika järgi koostatud tagatise väärtused. Päris sellist hinda muidugi ei peagi distressed asset sale andma, sest pole tavapärane turutehing (sh kasvõi juba ajagraafikut vaadates). Lõppastmes aga, kui ka nt 70-80% põhiosa recovery tehakse, siis 12+% intresside juures tundub see ka okei (lihtsalt mitte see, mida ilmselt paljud investeerijad lootsid).
-
Järgneb tuttava tuttava ülevaade viimased 12 kuud kestnud investeerimisseiklusest Estategurus. Ma pole numbreid verifitseerinud, aga pole ka põhjust jutus kahelda.
Välja antud: 20 laenu, umbes võrdsetes osades.
Tagastatud: 7.
Mõnevõrra pikendatud: 5. Kommentaariks võib öelda, et kui pool neist üldse tagasi tuleb, siis on hea.
Ootavad tähtaega: 6. Kommentaariks varasemalt ilusti paberil plussis, reaalsuses pikendatud ei tea kuhu mitu korda.
Perses: 2. Need ei tule enam tagasi. Ever.
KOKKUVÕTE: Kui nüüd läheb super hästi, jääb investor nulli. Kui läheb keskmiselt, kaotab investor 10-20% rahast. Kui läheb halvasti? Noh..
Investeeringud tehti eraisikuna ehk vahepeal tuli maksta EMTA-le ka osa intressidest.
NB! Kõik see on toimunud ajal, mil majanduses on Väga Head Ajad. Mis saab siis kui, kunagi peaks mingi kergem turbulents saabuma? -
Autoinvest?
-
Siinkohal asjakohane: UK property finance company Lendy collapses (kui artikkel ei avane, siis googeldage pealkirja ja avage sealt).
Estateguru osas - kas seal pole mitte ainult tagatud laenud? Seega kui klassika, et LTV 65% ja seal valemist V 1,5 korda ülehinnatud, siis pärast kulusid võiks ikkagi 70-80% põhiosa ka negatiivse stsenaariumi korral tagasi saada. Kui raha ajaväärtust ei arvesta. -
TNT, ei. Cherry pickis.
-
Võin öelda, et olen 2,5 aastat EG-s toimetanud. Selle aja jooksul on 25-30 laenust 1 võlamenetlusse läinud. Sain kõik tagasi + intressid ja viivised.
-
Endiselt aktiivne seal? Kui paljud nendest tähtaegsetest laenudest on tegelikult pikendatud tähtajaga?
-
Jep, endiselt aktiivne. Tagastatud laenudest (6) pikendati ühte 3 kuu võrra. Graafikujärgsetest laenudest (24) ei ole seni ühtki pikendatud.
-
Crowdestate ütleb oma pitchis, et "Asutatud 2014, Crowdestate on juhtiv kinnisvara ühisrahastusplatvorm 18.24% keskmise tulususega, 33131 aktiivse kasutajaga 108 riigist, 165 investeerimisvõimalusega ja ilma halvaks läinud projektideta."
30.06.2018 tähtajaga tagastamata laene nad halvaks läinud projektiks ei loe õnneks. See on sama nagu anda Jukule ülesandeks ise oma kontrolltööd hinnata, alati saab viie. -
Eks see ole tõlgendamise küsimus, eks. Kui pidada halvaks kapitali kaotust täielikult lõpetatult projektilt, kus tagasisaadud kapital on väiksem investeeritud kapitalist, siis selliseid projekte ei ole tõepoolest olnud.
Kevade 9 projekt on kohtutäituri käes, objektile on ostja olemas ja ilmselt tagastatakse investoritele lõppkokkuvõttes ka enam kapitali, kui investeeriti. Küll aga on tagastus võtnud aega, sest laenuvõtja pahatahtlik käitumine on projekti venitanud. See on kivi Eesti õigusüsteemi kapsaaeda ja õpetus kohalikule investorile, et tagatud laen ei ole päris nii turvaline kui sõna "tagatud" viidata võib. -
Bondorast kirjutatakse: https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=87853127
-
MLindepuu
Ärileht on muidugi pealkirjaga läinud Äripäevast mitu sammu edasi. Äripäeva artiklist ei tule välja, et see olukord on tänaseks kujunenud selliseks. Ma ei tea mis märki kriisist Ärileht otsib.
See oli sedasi juba mitmed aastad tagasi ja ma ei usu, et tänaseks on asi dramaatiliselt halvemaks läinud. Ma muidu arvaks, et aastad tagasi olin mina lihtsalt see, kes valesti asja tegi ja lõpuks kahjumiga sealt väljus ja tegelikult oli asi Bondoras imede maa, aga kipub olema palju teisigi investoreid, kes juba ammu sealt sääred on teinud samadel/sarnastel põhjustel. -
Kasutaks veel selle imelise kümnendi viimaseid tunde ja tervitaks kõiki ühisrahastuse investoreid väikese koomiksiga. Olge terved!
-
Kuidas Crowdestate'is kõigest ühe projektiga saavutada finantsvabadus
koolituse hind ainult 499 EUR
lektoriks Kristjan Sild
: -) -
Arutelu tekitamise mõttes küsiks kaasfoorumlastelt, kes on P2P pangandusse (ühisrahastusse) investeerimas, et mis mõtted seoses selle valdkonnaga ukselävel oleva majanduskriisi valguses on. Ise olen suuremalt jaolt sees Mintoses, täna otsustasin, et hakkan sealt väljuma, et praegustel segastel aegadel pigem kõrvaltvaataja rollis olla, sest platvormil endal ja ka enamusel ühisrahastusest üldse puudub ju tegelikult majanduskriisi kogemus.
Mõistan loomulikult seda, et igasugused võnked majanduses jõuavad laenuturule pigem viitega ja tegelikult on intressimäärad viimaste kuude jooksul tublisti kasvanud pakkudes atraktiivseid tootlusväljavaateid. Lisaks pakuvad häid võimalusi väljujad, kes on oma portfellid allahindlusega müüki paisanud.
Veel mõtteid? -
1 treidiga saab aasta jagu ühisahastuse kasumit : )
-
Hakkasin ka Mintosest väljuma. 50% portfellist sai kiiresti järelturul realiseeritud, kuid nüüd enam müüa nii lihtne ei ole.
Kui järeturgu vaadata, siis on näha, et väljuda tahtjaid on palju ja see number suureneb iga päevaga. -
Soovitan soojalt kiirelt Mintoses väljuda kasvõi 10-15% secondary market kahjumiga. Kohutav milline andmete võltsimine käib LOde poolt ja Mintos kas ei oska või ei taha arusaada (rääkimata sellest lisateemast et kodanik Aigars on omanik nii Mintoses tegelikult kui 50%+ platformi LOde mahus). Ilmselt Lihtsalt excelist lastakse "extensioneid" ja muud jama platformi APIsse sisse. Sest need 100% extensionid "kliendi soovil" on ebareaalne. Asi on 10x hullem kui arvasin. Arvasin nigunii et nad (LO'd) ei võta 1Q 2020 ette vaadates sisse portfelite provisid.... aga... et sealt ikka täiesti excel paska sisse saadetakse on uus tase.
Korralikud mõned (Iutecredit etc) kahjuks seda laeva seal vaevalt päästavad.
Disclaimer. 12/2019 Kuuhekohaline number: 03/2020, pending payments neljakohaline number sest seda saasta ei saa võõrandada. -
10% allahindlust pole praegu isegi vaja, tundub. Piisab 5% või isegi vähemast, sõltub kui kiire on. Tundub, et see suurem müügipaanika, mis vahepeal oli, on natuke leevenenud.
-
Märt
10% allahindlust pole praegu isegi vaja, tundub. Piisab 5% või isegi vähemast, sõltub kui kiire on. Tundub, et see suurem müügipaanika, mis vahepeal oli, on natuke leevenenud.
Tõsi. eks saab katsetada ja siis tõsta % selle osas mis seisma jääb. (kui on soov välja).
Eks müügipaanikat takistab ka see et suur osa asju suspended. Siin ongi see et vahe uudiseid ei ole õieti, on "PR" teated et kõik on jube hästi kuni siis teade et nüüd on suspended. Põhimõtteliselt ainuke märk on se et keegi kellel ennem kunagi üle tehnilise maksete pendingu (4 päeva) ei olnud ja siis hakkab kasvama siis on jama ( kehtib kõigi puhul mis tänaseni defaultinud) .. aga ka see märk muidugi ei paljasta neid tegelasi kes excelis kõik maturitid extendivad (selle summa osas mida ei suuda Mintosele maksta) ja API kaudu paska sisse söödavad.
Mintos töötas hästi kuni rahavoog oli alati Investor--> LO. Ehk kui ka tagasimakseid raporteediti siis vastavalt müüdi uusi laenusid peale ja Excelissse mahtus nii + ku - märgiga ja ikka nii et natuke + märgiga rohkem ja seega net settlement oli alati + märgiga LOde poole viimased 4 aastat.
Nüüd tagurpidi kuidagi ei tööta. Ukraina, Venemaa ja nende osas muidugi keegi vist pole kunagi niipidi rahavoogu näinudki aga noh, sai jälle tõestatud. -
Saabki huvitav olla, kuidas kriisis ellu jäävad need portaalid. Päris paljudel Eesti staarinvestoritel päris korralikud summad ja protsendid olnud ühisrahastuses. Headel aegadel olid head rahavood sealt. Isiklik tunne on, et seda kriisi paljud üle ei ela, aga loodame parimat.
-
Matias
Tere,
kas on keegi kokku puutunud sellise platvormiga nagu https://moncera.com ? mis arvate ?lauriy
Pane vähemalt referral link siis : )
Isegi parimad P2P platvormid on kuses praegu, väga raske on uskuda uustulnukasse.
Samas selle järgi tegu vana hea Placet Grupiga. Kogenud 30% laenuhai. See natuke diskrediteerib 'raha musta augu' teooriat. Nemad küsivad 30, edasi annavad 'kuni 14' - saab ju toimida mõnda aega küll : )
Tegelt selle järgi kuni 12% hoopis. Mintosest saab rohkem ja ikka eriti keegi ei taha.
Ma ei ole finantsprofessor, aga ma ei sõidaks täna tagatiseta laenude imedemaale. -
Lugu erinevatest laenu osapooltest Bondora näitel: peamiselt selline isiklik sissevaade raha säästmisest, põhiharidusega laenajatest, tööeetikast aga ka laiemalt püstitatud küsimus, kust algab liigkasuvõtmine ning reeglite erinevusest Saksamaal ja Eestis: "Saksamaal ülikõrge intressiga kiirlaene välja anda ei tohi, küll aga jõuab sakslaste raha Eesti kiirlaenuturule. Lugu kümne lapse emast Pillest, investor Aarnest, ärimees Pärtelist ja kohtutäitur Oksanast, keda seob üks ja sama kiirlaenukontor – Bondora."
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92915735/suur-lugu-volaorjuse-anatoomia-saksamaal-keelatud-ulikorge-intressiga-bondora-laenud-votsid-suurperelt-kodu -
Tartus oli Ropka ringil kunagi baar nimega "Sõbra käsi", kus sageli saadi nuga aga näed ikka mindi. Sama on Bondoraga, mis alustas nimega "Sõbralaen". Pärteli kavatsused olid head: luua keskkond, kus inimesed saaksid teineteisele mõlemale sobivatel tingimustel "laenu teha" aga ühel hetkel Pärtel kaldus rajalt kõrvale, suured numbrid lõid silme eest kirjuks ka nüüd on tegemist portaaliga, kus investorid ei teeni, laenajad tõmmavad ennast lõhki ja kasu jääb vaid portaali omanikeringile kui nad oma portaalile taas uue väärtuse pastakast imevad.
Hädas laenajatele keegi püssiga ähvardades raha ukse taha ei toonud, kui refinantseerid oma sms laenu omaraha abil ja siis veel lisaks Bondora abil ja kuskilt kulusid kokku ei tõmba, siis oledki nõiaringis, millest enam välja ei saa. Kui varasid peita ei oska ja pankrotti abil välja ujuda, siis jäädki püksata.
