Kullast investeerimismündid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mõtlen siis nende all münte nagu Austraalia Nugget, Hiina Panda, Kanada Maple Leaf jne. Kas keegi on neisse investeerinud või omab neid münte? Mis münte täpsemalt? Mis on nende plussid ja miinused? Missugused neist on kõige populaarsemad/kõige rohkem hinnas?
-
Eks see sõltub eesmärgist. Kui ostad münte imetlemiseks siis on oma maitse, milline rohkem meeldib. Kui aga tahad tulevikus kulda leiva, suitsu ja viina vastu vahetada ehk hinges on kahtlus, et maailm nagu see hetkel on kukub kokku siis ma olen kuulnud soovitust, et tuleks hoopis ehtekulda osta. Leiba, viina ja suitsu hakatakse andma kulla kaalu järgi. Mündid on teatavasti ju kallimad kui kangid aga kangide sees võib südamikuks olla hoopis miski muu. Nii et ikkagi mõistliku hinnaga kullast ehted.
P.S. On olemas ka versioon, et lähima viiekümne aasta jooksul lahkuvad planeedilt Maa reptiloidid ja kuld kaotab üldse oma väärtuse. Nii et mõtle ise. -
...et kas nagu mõned aastad hiljaks pole jäänud sellega?
-
mind paneb alati imestama, et mis asi paneb inimesi sõna võtma teemadel, millest neil ei ole isegi õrna aimu. vaimukuse näitamiseks võiksid olla mingid muud väljundid ja kanalid.
mina olen ka alati mõelnud, et mille alusel valida investeerimiskulda, kas puhtuse % või mingi muu alusel. ma saan aru, et erinevad kaubamärgid on lihtsalt selleks, et neid saab seostada usaldusega kaubamärgi vastu ja ehk on ka erineva likviidsusega. aga kuidas asi tegelikult on? ja tahaks seda kuulda just mitte müüjalt nagu tavid vaid kelleltki, kes on sellega tegelenud! -
Vast kannataks see teema läbi lugeda, lõpu poole kisub pisut nutuseks küll: fp.lhv.ee/forum/free/120432
-
Minuarust pole irooniaks põhjust ja kulla ostmist ei saa kellelegi ette heita, isegi kui osa investeeringust puht spekuleerimise tõttu ära põleb. Ma olen näiteks ostnud kunsti, veine, ühe trummikomplekti, fotokaid, natuke antiiki, ja igast muud pudipadi ning aastate pärast olen olnud äärmiselt õnnelik, kui keegi on need osta.ee oksjonil omandab, olgugi et soetushinnast oluliselt odavamalt. Cash flow on tulevikus ikkagi positiivne.
Mina siiski soovitaks teemaalgatajal kullast eemal hoida, juba nende seksikate nimetuste tõttu, mida oma postituses mainid. Ükskõik kui palju sa ei õpiks, ei suuda sa iialgi omandada tarkust sellisel määral, et sinu paigutused kulda ei oleks spekulatiivsed. Irooniata soovitan selle asemel raamatupidamist, traditsioonilisi investeerimisõpikuid ja säästmist, mis siinseid lugupeetavaid valdavalt aidanud on. -
...ohjah. Ma olen aastete jooksul kirjutanud kullast kokku vähemalt kuus-seitse artiklit. Esimesed neist varsti 10 aastat tagasi. Töö käigus olen ostnud mh. GLD ja GDX tähistega ETFe. Füüsilist kulda pole soetanud, sest optimistina eeldasin, et maailm jääb alles ning olukorras, kus arvatakse füüsilist kulda vaja minevat, on paremaks valuutaks antibiootikumid, padrunid ja alkohol. Ma olen üpriski veendunud, et inimene, kes ei oska Google-nimelist agregaati piisavalt kasutada, et sellistele siin püstitatud küsimustele vastuseid leida, võiks oma raha esialgu kasutada vaid ja ainult esmatarbekaupade soetamiseks.
-
...ohjah, keegi võiks õpetada mind alkoholi koguma.
-
...see varaklass kipub jah kohati liiga likviidne olema. Kunagi ühel alternatiivsete investeeringute konverentsil teatas üks viskidega tegelev fondijuht, et nad aeg-ajalt annavad mingeid asju klientidele ikka koju ka hoida ning consumption on siis ikka väga tõsine risk. :-D
-
Viimase krooni ajal sai Eesti meenemünte ostetud. Ühte kullast münti oli 2002.a. nii vähe, et teisel või kolmandal päeval Eesti Pangas järjekorras seistes osteti nina alt viimane ära. Lettihind oli 1500.- EEK/tk (1/4 oz AU9999), mis oli tol hetkel peaaegu kulla omahind. Kaks-kolm päeva otsisin linna peal, kust saaks. Lõpuks sadamas mingi vana hõlma alt sain ropu tingimisega 2500.-/tk ühe mündi. Soomlastele müüs 3000.-EEK/tk. Täna on selle mündi käest-kätte müügihind ~2000.-EUR/tk. Ei tea ühtegi EEK-aja Eesti meenemünti, mille turuhind täna madalam oleks, kui omal ajal letihind. Hõbe, kuld, plaatina, käiberaha sulamid - kõik on kallimad. Väärismetalle tasub investeerimise eesmärgil osta küll, aga kindlasti peab ost olema esteetilisel/sentimentaalsel/kollektsioneeritaval kujul.
-
Tankist, sina treidisid ju numismaatilist väärtust. ;-)
-
LauraSuits
Mõtlen siis nende all münte nagu Austraalia Nugget, Hiina Panda, Kanada Maple Leaf jne. Kas keegi on neisse investeerinud või omab neid münte? Mis münte täpsemalt? Mis on nende plussid ja miinused? Missugused neist on kõige populaarsemad/kõige rohkem hinnas?
Miinused
Spread: Tavidi lehel on Austraalia nuggeti ostu- ja müügihinna vahe aka spread 7,61%. Googeldades leiab ka 4% spread`iga ostukohti, aga jah ... nuggeteid ostes oled algselt kohe paraja miinuse sisse võtnud. Väärtpaberistatud kulda kaubeldes on spread suhteliselt olematu, näiteks GLD puhul 0.01 USD.
2 in 1: lihtsustatult võib võtta nii, et nuggeti hind on X+Y, kusjuures X on kulla spot (hetkehind) ja Y on numismaatiline väärtus. Uued nuggetid tulevad turule ca 3-4% preemiaga kulla hinna suhtes, st. kui kulla unts maksaks 1000 USD, siis 1 untsine nugget 99,9999% kullasisaldusega maksaks 1030-1040 USD. Vanemate aastakäikude puhul teisesel turul see preemia vaikselt kosub. Loomulikult haruldaste müntide puhul see preemia võib olla räige, lambist konstrueerin hüpoteesi, et kui maailmas on liikvel ainult 100 aastal 1876 Shanghais vermitud kuldmünti, siis tegu on uunikumiga ja nende hind võib olla kordades üle sisalduva kulla hinna. Sama olukord on muidugi ka unikaalsete postmarkide, tikutoosietikettide, veinide jpm. kraamiga.
Nüüd kulla hinda ehk X panustamine põhineb ootusel, et maailmas lähevad asjad väga kehvasti, praegune finants- ja rahasüsteem variseb kokku ja kuld saab uuesti maailmarahaks. Nii võib minna, aga nagu Karumõmm mainis - kui see peaks juhtuma, siis on hinnas ka padrunid, konservid, bensiin jms. (vt. ka Mad Max filmid vms.) ja kui pole piisavalt padruneid varunud, siis Sinu nuggetid on kiired omanikku vahetama.
Numismaatilisele väärtusele Y mängimine eeldab suuri teadmisi ja küsimus jääb - miks just kuldmündid, aga mitte postmargid, maalid, veinid, vinüülplaadid või mis iganes kollektsioneerimisobjekt, kus rariteetide hind aastatega märgatavalt kosuda võib?
Plussid
Läigivad? -
Polegi tegelikult eesmärgiks neid osta vaid laiendada silmaringi antud teemal. Kuna ma nendest välga palju ei tea, siis oleks väga huvitav lugeda nende plusside ja miinuste kohta. Oli kunagi üks tuttav, kes eelistas muudele investeerimisvõimalustele just münte. Kahjuks ei saa ma enam temalt küsida miks.
-
Väärismetallist numismaatilise väärtusega mündi eelis on selles, et see on käest-kätte müügi puhul alati likviidne vara. Alati leidub keegi, kes osta tahab - küsimus on ainult hinnas. Samas näiteks Eesti müntide hind on topelt garantiiga. Ühest küljest toetab hinda väärismetalli väärtus ja teisest küljest numismaatiline väärtus. Oletades, et üks neist kahest väärtusest crashib, siis teine jääb ikka toetama.
Kuna enamik Eesti münte on suhteliselt väikese tiraaziga, siis kulla või hõbeda hind võib ju maailmaturul kukkuda, aga aga numismaatiline väärtus jääb mündi turuhinda toetama. Oletades, et maailma tabab mingi ränk ikaldus ja tulebki varuma hakata soola, tikke, antibiootikume, padruneid, siis sellises olukorras häviks tõenäoliselt nõudlus numismaatilise väärtuse suhtes, aga mündi hinda jääks toetama väärismetalli väärtus.
Siit tulebki mündiärikate põhiline tõde: osta siis, kui
1) tiraaz on väike/tegemist on haruldusega;
2) mündi turuhind on võimalikult värismetalli hinna lähedal;
3) väärismetalli hind on põhjas;
Kindel võit on siis, kui kõik kolm tingimust on samaaegselt täidetud - tõenäoliste tuleviku stsenaariumite puhul pole võimalik kõrbeda.
Eelistada tuleb alati kohalikku münti. Eesti mündile leiab Eestis numismaatilise väärtuse lähedal alati ostja, sest alati on keegi, kellel just see müüdav münt on kollektsioonist puudu. Aga igasugu välismaist seibi saab müüa põhimõtteliselt ainult Tavidile või rahapesumajadele väärismetallina, sest kohalik nõudlus välismaise numismaatilise väärtuse järele puudub pea täielikult. -
Tankist_007
Viimase krooni ajal sai Eesti meenemünte ostetud. Ühte kullast münti oli 2002.a. nii vähe, et teisel või kolmandal päeval Eesti Pangas järjekorras seistes osteti nina alt viimane ära. Lettihind oli 1500.- EEK/tk (1/4 oz AU9999), mis oli tol hetkel peaaegu kulla omahind. Kaks-kolm päeva otsisin linna peal, kust saaks. Lõpuks sadamas mingi vana hõlma alt sain ropu tingimisega 2500.-/tk ühe mündi. Soomlastele müüs 3000.-EEK/tk. Täna on selle mündi käest-kätte müügihind ~2000.-EUR/tk. Ei tea ühtegi EEK-aja Eesti meenemünti, mille turuhind täna madalam oleks, kui omal ajal letihind. Hõbe, kuld, plaatina, käiberaha sulamid - kõik on kallimad. Väärismetalle tasub investeerimise eesmärgil osta küll, aga kindlasti peab ost olema esteetilisel/sentimentaalsel/kollektsioneeritaval kujul.
2002a Eesti Pangas müügil olnud meenemündid olid odavamalt müügil kui tol hetkel vastava koguse kulla hind maailmaturul. Seepärast need 2 või 3 päevaga ära kahmatigi. Tol hetkel kasvas kulla hind päris kiirelt. -
Krooniaja lõpus olid 10-sendised nominaalis 20% odavamad, kui vask, mida nad sisaldasid. 5-sendised olid lausa 70% odavamad, aga neid polnud enam eriti käibel. Kapipõhjas vedeleb mitukümmend kilo Eesti Panga dropsidesse pakitud münte. 50 aasta pärast lükkan e-Bay-s müüki. :P
-
On selline veebisait nagu www.celticgold.eu. Sealt saab hõbemünte osta ilma käibemaksuta,seega tüki hind võrreldes Tavidiga on mingi paar euri odavam. Ostu rahaline väärtus peab seal olema minimaalselt 500 eur. Kulda müüb Tavid ilma käibemaksuta ja selle hindu Tavidis ja minu mainitud saidil ei olegi ma võrrelnud.Münte saab osta ja müüa ka näiteks eBay kaudu. Ise olen muuseas tellinud ka veel Sloveeniast.
Tankist, kas sa internetikaubandust ei usalda? -
Mille poolest erinevad investeerimuskuld ja kuld, millest valmistatakse kullast peldikupoti nuppe?
-
Puhk, investeerimiskuld on (üldreeglina) puhas kraam. Peldikupoti nupp võib vabalt olla ainult kullatud.
-
Tiitro
Tankist, kas sa internetikaubandust ei usalda?
Millest selline küsimus? Internet tagab efektiivse juurdepääsu globaalsele numismaatilisele ja bonistilisele turule - nii ka mulle juba üle kümne aasta. Soovitan teistelegi. Välismaalt koos kõikide riskidega tuleb Eesti münte osta tihti odavam, kui kodumaalt. Kusjuures, kui esimese 10 taasiseseisvumise järgse aasta jooksul toimus Eesti numismaatika rööveksport, siis järgmine kümnend läks juba reimpordi tähe all. Seoses euro tulekuga ja Eesti Panga liiga optimistlike tiraazidega on meenemünditurul toimunud küll mõningane tagasilöök, aga näiteks okupatsiooni eelse aja mündid on kõik üha kallimad. Nii kallid, et juba võltsitakse. Mulle tundub, et isegi tööstuslikult :) -
ma olen nõus Tankistiga, et 2 in 1 ehk kulla hetke hind ja numismaatiline väärtus koos võib mingil ajaperioodil olla ka kuldmüntide positiivseks küljeks, aga pikemas perioodis pean seda siiski ebakindluse allikaks
kes soovib kaubelda numismaatilist väärtust võib ju minna kullas lühikeseks ja müntides pikaks, siis on kulla hinna liikumine neutraliseeritud - kui maailma finantssüsteem kokku variseb ja kulla hind lakke lendab, siis äkki kustuvad ka kirjed GLD lühikese positsiooni osas ja ei peagi seda katma :) -
Kas keegi on investeerinud ka tavidis müüdavatesse müntidesse?
-
Loe see link läbi millele viitasin ülal, seal on 1 nutt kurgus Tavidi mündi-"investor".
-
wise
...ohjah, keegi võiks õpetada mind alkoholi koguma.
Millest Sul puudu jääb ;)) ? pole iseloomu, et silmadega vaadatakse...? no ma siis õpetan - osta poest viina, osta eesti viina.liviko ehk, siis keera mõne vana ajalehe sisse iga pudel..aga ajaleht peab olema selline, et se sind kindlasti ei huvita... kui hakkab pitsitama, et äkki seal on midagi väärtuslikku kirjas,siis google aitab...saad seal oma pinged maha.. kui aga läheb hullemaks ja kaob internet, siis tuleb koos viinaga varuda ka suhkrut ja kanad. Sest siis aitab viinaisu vastu suhkruga koogel.moogel.... no aga kui saatus jälle nöögib ja on diabeet...siis aja suhkrust uus koduviin ja siis joo või viimsepäeva endani ;) .
