LHV Group (LHV1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Vahe tuleb LHV Group standalone tulemusest, mis on 6 mln euro võrra planeeritust parem.
-
Päris agressiivne võitlus käib klientide pärast:
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/lhv-pakub-klientidele-oma-palga-uletoomise-eest-sada-eurot-puhtalt-katte/ -
Keegi, kes aktsionäride nimekirjal silma peal hoiab - kuidas seal viimasel ajal asjad on? Kes müüb, kes ostab?
-
2korda2
Keegi, kes aktsionäride nimekirjal silma peal hoiab - kuidas seal viimasel ajal asjad on? Kes müüb, kes ostab?
lugesid JR artiklit EEs, nägid, et keegi küsis temalt LHV aktsia kohta ja mõtlesid ka rohkem uurida, aga ise ei viitsi ette võtta seda? :) -
JR artiklit ei ole lugenud ja huvi pole kohe kuidagi selle isikuga seotud. Pigem hakkasid kõrvad liikuma suhteliselt kindlameelse turuhinna suuna tõttu ilma (minu jaoks) nähtava põhjuseta. Kui mõni keskmik tempokalt väljub, siis see selgitaks.
-
LHV Group uuendas käesoleva aasta finantsplaani, kuna ettevõtte finantstulemused on prognoositust kiirema laenuportfelli kasvu ja kõrgemate intressitasemete tõttu veebruaris avalikustatud finantsplaani edestamas.
Börsiteade: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b891935d1fbfd5c2fccb9f5771b7d07f9&lang=et&src=listed
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Uuendatud finantsplaan tugineb tegelikele majandustulemustele ja arvestab tasapisi langevate intressimäärade ja aeglaselt paraneva makromajandusliku olukorraga. Krediidiportfelli kvaliteet on prognoositud tasemel püsimas, kuid arvesse on võetud jätkuvalt ettevaatavate provisjonide moodustamisega peamiselt tulenevalt konkreetsetest vastaspooltest ja mudeli muudatustest. Käesoleva aasta plaanis ei ole eeldatud LHV Varahalduse edukustasu.
Uues finantsplaanis on prognoositud 2024. aasta kogu tuludeks 349 miljonit eurot (+13% võrreldes veebruaris avaldatud plaaniga), kogu kuludeks 151 miljonit eurot (+5%) ja konsolideeritud puhaskasumiks 150 miljonit eurot (+25%). Intressitulude suurem kasv tuleneb varasemas finantsplaanis prognoositust 8% suuremast laenuportfellist ja kõrgematest intressimääradest. Teenustasutulu mõjutab samas finantsvahendajate valdkonna tulu aeglasem kasv.
Suuremaid tegevuskulusid mõjutavad viimaste aastate töötajate arvu kasv, ühekordsed palgakulud, IT kulud ja Ühendkuningriigis jaepanga valdkonna arendamisega seotud kulu. Lisaks erinevalt varasemas plaanis eeldatust ei langenud tänavu Hoiuste tagatisfondi tasu.
Uue finantsplaani järgi kasvab LHV konsolideeritud laenuportfell aasta lõpuks 4,34 miljardit euroni. See on tingitud peamiselt kodulaenudest ja ettevõtete laenudest Eestis. LHV Bank Ltd-i laenude maht on jäänud varasema plaaniga samale tasemele. Konsolideeritud hoiused on samal tasemel varem prognoosituga, 6,67 miljardile eurole. Fondide mahtu on varasema finantsplaaniga võrreldes vähendatud 6% võrra 1,57 miljardi euroni, finantsvahendajate maksete arvu suurendatud 12% võrra 69 miljoni makseni.
Kõikide LHV konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate äritegevus on aasta baasil kasumlik. LHV Banki varem planeeritust madalam kasumlikkus tuleneb ühelt poolt laenuportfelli aeglasemast kasvust aasta alguses ja finantsvahendajatelt teenitud madalamast intressitulust, teisalt on eraklientidele suunatud pakkumise turule toomine olnud varasemalt plaanitust kulukam.
LHV Group investeerib teenitava kasumi arvelt kasvava kapitali laenuportfellide kasvu. Kapitali adekvaatsus püsib heal tasemel. Uuendatud finantsplaanis prognoositakse 4,5 protsendipunkti võrra suuremat puhaskasumil põhinevat omakapitali tootlust ehk 24,8%.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar: "Eesti ja Ühendkuningriigi majandused vajavad kasvuks investeeringuid. LHV on küll varasemate aastatega võrreldes kasumlikum, kuid meie kapitalimäärade languse näitel on läinud teenitud kasum maksimaalses mahus uute laenude väljastamiseks. Seepärast oleme 2024. aasta finantsplaanis suurendanud laenumahtusid oluliselt, rohkem kui 300 miljoni euro võrra. Augustis jõudsime 4 miljardi euro suuruse laenuportfellini, aasta lõpuks ootame laenuportfelli kasvu 4,3 miljardi euroni, mis teeb aastaseks kasvuks ligi 800 miljonit eurot. Kasumi osas on prognoosis arvestatud pankadele rakenduva 14% kasumil põhineva maksumääraga." -
Kas viie aasta plaan ei vaja sel juhul samuti ajakohastamist, arvestades intresside languse edasilükkumist jms?
-
"Vanaema"
https://www.err.ee/1609483162/tallinnas-algas-lhv-uue-peakontori-ehitus
Kuidas see kõnekäänd oli, et kui pankadel hakkavad uued peakontorid valmis saama? -
Sellest uudisest ei saa täpselt aru, kas LHV paneb ise raha lauale ehitamiseks või on mingi arendaja hoopis, kes ehitab uue ärihoone, milles LHV on lihtsalt üks ankurrentnik.
-
"velvo"
"Vanaema"
https://www.err.ee/1609483162/tallinnas-algas-lhv-uue-peakontori-ehitus
Kuidas see kõnekäänd oli, et kui pankadel hakkavad uued peakontorid valmis saama?
Õnneks veel ei hakka valmis saama. Alles alustatakse. Mõned head aastad on veel aega. -
-
"madis555"
Sellest uudisest ei saa täpselt aru, kas LHV paneb ise raha lauale ehitamiseks või on mingi arendaja hoopis, kes ehitab uue ärihoone, milles LHV on lihtsalt üks ankurrentnik."MeelisSM"
2028a. valmiva City Plaza 2 ankurüürnikuks on AS LHV Group.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120319932/merko-hakkab-ehitama-kunstiakadeemia-vanale-krundile-29-korruselist-korghoonet -
"rnadel"
"madis555"
Sellest uudisest ei saa täpselt aru, kas LHV paneb ise raha lauale ehitamiseks või on mingi arendaja hoopis, kes ehitab uue ärihoone, milles LHV on lihtsalt üks ankurrentnik."MeelisSM"
2028a. valmiva City Plaza 2 ankurüürnikuks on AS LHV Group.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120319932/merko-hakkab-ehitama-kunstiakadeemia-vanale-krundile-29-korruselist-korghoonet
No sellisel juhul ei kohaldu mu meelest see "kurikuulus" peahoone ehituse paralleel siin hästi. -
Arvatavasti pikaajaline rendileping nii soodne, et jääb mõtetuks selle hoone omamine ja sellega kaasnevad haldusmured.
-
785 v 525 ruutu kuus on ehituse vahe. 260m2 ehitatakse täna siis vähem :) Olid ajad olid majad :)
-
Miks aktsia praegu lendab? Viimane uudis oli ju 10 päeva tagasi.
-
Kuna ostjaid on rohkem kui müüjaid.
-
"OliverK"
Kuna ostjaid on rohkem kui müüjaid.
Selge see, aga miks just nüüd? -
"100514"
"OliverK"
Kuna ostjaid on rohkem kui müüjaid.
Selge see, aga miks just nüüd?
Aus vastus: krt seda teab ;). Aga kui vaadata oma powertraderis jälgimisel olevaid balti aktsiaid, siis miskit väikest elavnemist on märgata. -
Natuke tundub, et turusentiment on vaikselt muutumas, mis ei olene ühestki konkreetsest uudisest, vaid pigem nende kogumist.
-
Äripäevas Toomased vms on maininud, et milliseid aktsiaid nad võtaksid ja mis on alahinnatud vms.
Lisaks SAB-i 50% väljamakse. Võib-olla loodetakse siin LHV-lt ka sarnast panga poolset riigile vastutulekut. -
Coop vaatamas SAB ja LHV tõuse...
-
Aktsia on suhtarvudelt odav ja paar aastat juba paigal püsinud, samas kui finantstulemused tulevad järjest üha paremad, loogiline, et mingi hetk peab ka ülespoole hakkama liikuma.
-
Vaadake nüüd ikka käivet ka. Balta turul on ka suurem käive kui Tallinna börsil. See LHV aktsiakurssi tõstev nirin väiksem kui see raha, mis Elevingi IPOst jaeinvestoritele tagastatakse.
Ok, seda vist ei ole veel tagastatud, aga point on sama. -
"Lenzer"
SAB ja LHV tõuse...
Hea aeg LHV-l amps teha. -
Samamoodi tiksus ju siin enne hind alla kuigi tulemustel midagi viga polnud:
-
Zygimantas Mauricas LT Luminori ökonomist Facebookis. Ja miks LHV peaks SAB ära ostma. Tugevus on tunnistada olukorda Eestis. Meil on väga kehvad inimesed valitsuses. Ja ühiskond on "anna vorsti" aga ise "laiskvorstiks" läinud. Riigisektoris on töö produktiivsus peale koroonat sisuliselt 0. Vaadake, mis toimub. Enamus inimestel sisuliselt reede pole enam tööpäev. Heal juhul pool päeva tehakse tööd tavapäevadel. #kodukontor #võtan puhkuseid ilma nädalalõppudetta ja 3 päeva/tegelikult ei teegi tööd nädalas #lõpetan töö kell 6, et reede vabaks #5 nädalat puhkust riigisektoris #käin konverentsilt konverentsile #kurdan, et ei jõua asju valmis, sest tööd on palju... #palkame tuhandeid inimesi juurde..
Viimase viie aastaga on Leedu elanikkonna ostujõud kasvanud lausa 26% - muljetavaldav saavutus, arvestades, et Lätis on kasvanud vaid 13% ja Eestis vähenenud 1% (vt. laud). See on ka erakordne saavutus, sest kõikides suuremates Euroopa Liidu riikides ei ole viimase viie aastaga elanikkonna ostujõud kasvanud, vaid vähenenud: Itaalias - 5%, Saksamaal - 4% ning Prantsusmaal ja Hispaanias - 1% igaüks (keskmiselt vähenenud Euroopa Liit 2%) ja ainult meie naaber Poola on demonstreerinud oma rahvastiku kasvu kiiret ostujõudu (+15%). Lisaks peaks lähitulevikus jätkuma Leedu elanikkonna ostujõu kasv ning jääma Balti riikide (ja EL-i üks kiiremaid) kiireimaks. Miks see nii on?
1. 1. Leedus on inflatsioon langenud Euroopa Liidu ühelt kõrgeimalt ühele madalamale. Septembri kuu. Aastane inflatsioon Leedus aeglustus 0,4%-ni ja oli madalam kui Lätis (1,6%) ja Eestis (3,2%). Lisaks on odava kütuse ja paindlike toiduainete tõttu hea võimalus, et oktoober-november. Leedus saame lõpuks deflatsiooni (kui lähis-Idas eskaleeruv sõjaline konflikt nafta hinda oluliselt ei alanda). Prognoosime, et aastal 2025 jääb inflatsioon Leedus ja Lätis madalaks (saab ~2,0%) ning Eestis on inflatsioon kiire ja laialdase maksutõusu tõttu palju kõrgem (5,0%)*.
2. Palgakasv Leedus püsib endiselt üsna kiire. Keskmine palk 2024 II K. Leedus kasvas 9,8% - kiiremini kui Lätis (9,6%) ja Eestis (7,1%). Palgakasv on tõenäoliselt aeglasem, kuid jääb suhteliselt kiireks, kuigi kahekohaliseks ei lähe. Ennustame, et aastal 2025 kasvavad palgad Leedus 7,4% - kiiremini kui Lätis (6,6%) ja Eestis (6,0%).
3. Vähenenud inflatsioon ja endiselt kiiresti kasvavad palgad jätkavad Leedu elanike ostujõu suurendamist. Prognoosime, et sel aastal kasvab see 9,0%, Lätis - 7,8% ja Eestis - vaid 3,0% (Eestis pidurdab ostujõu kasvu kiirem inflatsioon tõusnud maksude tõttu). On tõenäoline, et 2025 kasvab elanikkonna ostujõud kõige kiiremini ka Leedus (5,0%), veidi aeglasemalt - Lätis (4,5%) ja Eestis jõuab kasv vaid 1,0%-ni (aeglasema majanduskasvu ja kõrgemate maksude tõttu), nii et lõhe Baltikumi vahel Riigid laienevad veelgi, kui me ise putru ei tee (näiteks. kaootilise maksutõusuga) või sunnivad meid sõjalisi konflikte eskaleerima (näiteks. nafta hinna hüpe).
** :Luminor“: Leedu majandusesuvi jätkub -
LHV Pank emiteeris 250 miljoni euro väärtuses pandikirju intressimääraga 3,09% aastas. Eesti kodulaenudega tagatud pandivõlakirjad müüdi Euroopa institutsionaalsetele investoritele. Pakkumisel osales 32 institutsionaalset investorit ja pakkumise maht märgiti kahekordselt täis. Pandikirju emiteeriti marginaaliga 67 baaspunkti üle mid-swap määra. Pandikirjad noteeritakse Dublini börsil eeldatavalt nädala jooksul. Pandikirjade oodatav reiting Moody’s Investors Service Ltd poolt on Aa1.
-
"OliverK"
Natuke tundub, et turusentiment on vaikselt muutumas, mis ei olene ühestki konkreetsest uudisest, vaid pigem nende kogumist.
Infortariga täna sama efekt? -
Nädala pärast avaldab LHV Group ettevõtte 2024. aasta III kvartali tulemusi. Nende tutvustamiseks korraldab LHV veebiseminari. Vahearuannet esitlevad LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu ja finantsjuht Meelis Paakspuu.
Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 22. oktoobril kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Osalejatel on võimalik küsida küsimusi ülekande Q&A sektsioonis.
Palume kõigil huvilistel registreeruda Zoomi keskkonnas: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN_3bEDDGaqQL-Q3rXLMkk-eA -
Monese müüdi 'tagasihoidliku' (modest ingl.k.) summa eest vs. jardine väärtus kunagi (the Timesi hinnang).
LHV UK ei vaadanud seda asja lähemalt? -
"opex"
Monese müüdi 'tagasihoidliku' (modest ingl.k.) summa eest vs. jardine väärtus kunagi (the Timesi hinnang).
LHV UK ei vaadanud seda asja lähemalt?
Kas pole mitte nii, et müüdi ainult tükk varasemast Monesest, täpsemalt eraisikute pangandus? Ettevõtete pangandus ju spinniti XYB nime alla Monesest välja ... -
Eraisikute osa jah, 2 mln oli neid 30 riigis vist. HSBC igatahes kandis oma 2 a. vana $35mln investeeringu maha sel aastal. XYB näib rohkem platvorm tech firma kui pank, tho.
-
LHV Groupi 2025. aasta finantskalendriga saab tutvuda täna avaldatud börsiteates: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b98878bbeb635a00a82fe1b6f87c9d204&lang=et&src=listed.
-
LHV Groupi Ühendkuningriigis tegutseva tütarettevõtte LHV Bank Limitedi tehnoloogiajuht ja juhtkonna liige Andres Kitter lahkub käesoleva aasta lõpus ametist.
Börsiteade: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc45b9e9181b48f18db4efde0bd4f7788&lang=et&src=listed -
LHV Group avaldas 2024. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused.
Börsiteade: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bfb9445de8172a293cea35905db3278f2&lang=et&src=listed
Aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded
LHV Groupi III kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 34,7 miljonit eurot (10% vähem kui II kv, 12% vähem kui 2023. aasta III kv). Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli III kvartalis 22,4%. AS LHV Pank teenis kvartaliga puhaskasumit 34,1 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustus 0,5 miljonit eurot. LHV Bank Limitedi puhaskahjum oli III kvartalis 0,6 miljonit eurot.
LHV konsolideeritud tulud III kvartalis olid 84,9 miljonit eurot (4% rohkem kui 2023. a III kv). Tuludest 67,4 miljonit eurot neto intressitulud, 16,3 miljonit eurot neto teenustasutulud. Konsolideerimisgrupi tegevuskulud olid 37,2 miljonit eurot (14% rohkem kui aasta tagasi).
• Kvartaliga suurenes varade maht 491 miljoni euro ehk 7% võrra 7,82 miljardi euroni.
• Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas kvartaliga 236 miljoni euro võrra 4,13 miljardi euroni (+6% võrreldes eelmise kvartaliga).
• Hoiused kasvasid kvartaliga 502 miljoni euro võrra 6,29 miljardi euroni (+9%).
• LHV Panga klientide arv suurenes kvartaliga 11 200 võrra ning aastaga on lisandunud kokku 37 200 pangaklienti (+9%). Jaelaenud kokku kasvasid kvartaliga 112 miljoni euro võrra ning ettevõtete laenud 47 miljoni euro võrra. Hoiuste kasvust tulenes 174 miljonit eurot tavaklientidelt ja 52 miljonit eurot finantsvahendajatelt. Platvormihoiuseid lisandus 92 miljoni euro võrra.
• Maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt madal, kuid pank on lisanud nii mudelipõhiseid kui ka üksikutele klientidele tehtud allahindlusi.
• Finantsvahendajatest klientidega seotud maksete arv oli III kvartalis 18,8 miljonit makset (+3% võrreldes 18,3 miljoni maksega II kvartalis).
• LHV Banki jaoks oli III kvartal rekordilise laenukasvuga, kui laenuportfell suurenes 76 miljoni euro võrra. Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laene on 150 miljoni euro ulatuses. LHV Banki kaasatud hoiused kasvasid kvartaliga 189 miljoni euro võrra. Septembris kajastusid tulemustes ühekordsed eelmistel kuudel tekkinud kulud, mis mõjutasid kvartalikasumit. Jätkus LHV Banki jaepanganduse pakkumise, mobiilipanga ja kodulehe arendamine.
• LHV poolt juhitud fondide maht oli septembri lõpus 1,52 miljardit eurot ehk 8 miljonit eurot vähem kui eelmisel kvartalil (-1%).
• Kõik LHV Varahalduse hallatavad pensionifondid olid III kvartalis positiivse tootlusega. II pensionisamba mahtu mõjutasid klientide liikumised septembri alguses ning II sambast väljumine, mis vähendas aktiivsete klientide arvu 2000 võrra. II sambasse suuremate sissemaksete tegemiseks on kvartali lõpuks avalduse esitanud ligikaudu 8000 inimest.
• LHV Kindlustus jätkas heade müügitulemuste ja kasumlikkusega. Teist kvartalit järjest väga hea kasv kodu- ja reisikindlustuses müügis. Suuremaid kahjujuhtumeid vähe. Klientide arv püsib kasvutrendis. Neto teenitud preemiad on finantsplaani edestamas, tegevuskulud plaanitust väiksemad.
• Oktoobri alguses avalikustatud finantsplaanile jäi LHV 9 kuu kokkuvõttes puhaskasumi osas 0,4 miljoni euro võrra alla.
Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group veebiseminaride keskkonna Zoom kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 22. oktoobril kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume registreeruda aadressil: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN_3bEDDGaqQL-Q3rXLMkk-eA. -
Tänase investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube'i kanalil: https://youtu.be/JCNtp004Z48.
Suur tänu kõigile osalejatele. -
Märkasin faktiraamatutest laenukvaliteedi lehti (gLK) vaadates, et faas 2 ehk oluliselt suurenenud krediidiriskiga laenude osakaal on kolmandas kvartalis võrreldes teisega hüppeliselt kasvanud (lisatud pildil tähistatud oranžiga). Näiteks tarbimislaenude portfellis on see enam kui kahekordistunud ja erakliendilaenudes ka ligi kahekordse hüppe üles teinud. Kui see pole trükiviga, siis mis siin on juhtunud? (Kuna mõjutab suht kõiki portfelle, siis ei saa olla ainult üksikud kliendid. Kui mudelimuudatus, siis paistab väga järsk – tahaks aru saada, mis muutus? Kas IFRS 9 stsenaariumid viimase kvartaliga nii palju negatiivsemaks läinud?)
-
Arvan, et see puhtalt ECB kontrolli tulemus, seni kajastati laene mitte nii konservatiivselt. Vastavalt ettekirjutustele on nüüd Q3-st alates näha uut reaalsust.
-
Mõnes sektoris on faas2 enam kui kahekordistunud, küllap siis on tegu ikka "krediidiriski tõusuga võrreldes laenu väljastamisest", mitte 30+ päeva maksehäiretest. Reaalsetest allahindlustest tuleb lõviosa jätkuvalt üldse mitte nii suure portfelliga tööstussektorist (III kvartalis 4,8 mln).
-
"krohts"
Märkasin faktiraamatutest laenukvaliteedi lehti (gLK) vaadates, et faas 2 ehk oluliselt suurenenud krediidiriskiga laenude osakaal on kolmandas kvartalis võrreldes teisega hüppeliselt kasvanud (lisatud pildil tähistatud oranžiga). Näiteks tarbimislaenude portfellis on see enam kui kahekordistunud ja erakliendilaenudes ka ligi kahekordse hüppe üles teinud. Kui see pole trükiviga, siis mis siin on juhtunud? (Kuna mõjutab suht kõiki portfelle, siis ei saa olla ainult üksikud kliendid. Kui mudelimuudatus, siis paistab väga järsk – tahaks aru saada, mis muutus? Kas IFRS 9 stsenaariumid viimase kvartaliga nii palju negatiivsemaks läinud?)
Tere, @krohts
Tingituna majanduse jätkuvast ebakindlusest ja soovist olla ettevaatavalt konservatiivne, on LHV viimase aasta jooksul oodatava laenukahju määra portfellis järk-järgult tõstnud. Seda hoolimata asjaolust, et realiseerunud krediidikahjud on olnud väikesed.
Ettevaatava laenukahjude määra ja Faas 2 suurenemine on olnud eelkõige seotud suurettevõtete krediidireitingute langetustega (Ärilaenuklientide real).
Viimases kvartalis lisandus halvenenud makrokeskkonna väljavaatele ka tehniline mõju eraisikute portfellis, mis seotud nende krediidiriski hindamise mudelite uuendamisega (tabelis ridadel Tarbimise rahastamine ja Erakliendilaenud). Vastavalt IFRS9 nõuetele kajastatakse olulised suurenemised individuaalsete lepingute riskihinnangutes Faas 2 raames. Meie laenuportfelli kvaliteet on püsinud vaatamata turbulentsele ärikeskkonnale väga heal tasemel ja ka edasine fookus on suunatud nii laenuportfelli kasvatamisele kui ka selle kvaliteedi hoidmisele. -
Võib-olla veidi veider küsimus, aga vaidluse lahendamiseks - kas oleks võimalik LHV kasumit välja arvutada kui nt homne päev kukuks kõikidel väljaantud laenudel EURIBOR nulli?
-
"Codecci"
Võib-olla veidi veider küsimus, aga vaidluse lahendamiseks - kas oleks võimalik LHV kasumit välja arvutada kui nt homne päev kukuks kõikidel väljaantud laenudel EURIBOR nulli?
Selleks tuleks kõigepealt prognoosida, kui palju oleks siis rohkem laenuvõtjaid ja kui palju suureneks laenuportfell. Üleöö tekkival 0-EURIBOR oleks ju väga suur mõju nii majandusele tervikuna kui ka konkreetselt laenuhuvile. -
https://www.aripaev.ee/saated/2024/10/23/lhv-juht-paari-aasta-parast-oleme-euroopa-uks-koige-kiiremini-kasvavaid-majandusi
See on huvitav, kuidas LHV juhi väljaütlemised ei lähe kokku numbritega. Eks enne sai ilmselt paar rõõmuseent sisse söödud.
Siin 1.5 aastaga jääb iga palka teeniv inimene sisuliselt 10% vaesemaks. Iga poolaasta jääb keskmine inimene rohkem kui 2% vaesemaks. 2026.01.01 on kõik maksud täie rauaga peal ja istume siin majandussurtises veel ilmselt 2026 aastalgi.
Tulumaks 24 + käibemaks 24 + inflatsioon + muud maksud.
Mul on sügavalt kahju vaestest (kel raha üle ei jää palgapäeval) - valib reform, E200 ja sotsid! Alles muutus kõik poes 2% kallimaks. 2 kuu pärast saad 2% palka vähem ja siis 8 kuu pärast on 2% kõik poes kallim. Ja siis 14 kuu pärast jälle 2% palgalangetus. Peab ikka masohist olema. -
Fish aitäh arvutuskäikude eest ja nõustun loogikaga, aga palun see teema viia sinna praeguse valitsuse tampimise alla.
-
"ott129"
Fish aitäh arvutuskäikude eest ja nõustun loogikaga, aga palun see teema viia sinna praeguse valitsuse tampimise alla.Tingituna majanduse jätkuvast ebakindlusest ja soovist olla ettevaatavalt konservatiivne, on LHV viimase aasta jooksul oodatava laenukahju määra portfellis järk-järgult tõstnud. Seda hoolimata asjaolust, et realiseerunud krediidikahjud on olnud väikesed.
Vägagi läheb teemasse. Siin inimesed ei saa aru, miks pangad tõstavad laenukahju määrasid...
Enamus panga kliendid vaesuvad 10% jagu järgmise 1.5 aasta jooksul... sh laenu tagasimaksmise võimekus... -
"Codecci"
Võib-olla veidi veider küsimus, aga vaidluse lahendamiseks - kas oleks võimalik LHV kasumit välja arvutada kui nt homne päev kukuks kõikidel väljaantud laenudel EURIBOR nulli?
Jah, tehniliselt saab selle välja arvutada. Üks regulaatori poolt mitukümmend aastat tagasi välja mõeldud, kuid endiselt kasutusel olev stress-test on midagi analoogilist, kus on kasutusel intresside paralleelne nihe allapoole üle kõikide kõverate. Selle tulemuse pealt euribori 0 keeramise efekt võiks olla ~50 miljonit väiksem kasum nagu praegune kõrgemate intresside keskkond on toonud tavapärasest parema tootluse. Samas ei oska ma selle teadmisega midagi peale hakata, sest tõenäosus kõikide kurvide paralleelse nihkeks on 0 ja selline muutus paneb liikuma ka kõik muud read bilansis ning sellised vana kooli stress-testid seda osa ei arvesta.
Paar muutujat - laenunõudlus tõuseb märkimisväärselt; laenuportfelli kvaliteet läheb paremaks ja allahindlused vähenevad; tähtajaliste hoiuste osakaal väheneb, üldine tarbimise/säästmise tasakaalupunkt muutub, likviidsussuhtarvud liiguvad sõltuvalt klientide suurusest ja seotusest. Finantseeringu kaasamise võimalused muutuvad. Ning kõige lõpuks muutub pankadevaheline konkurents. See kõik muutub olenemata milliseid otsuseid riik seadusandluses on teinud/tegemas. Tegelik tulem on kindlasti väga teistsugune eelmainitud arvust. Euribori muutuse mõju ühe võimaliku stsenaariumi näol toome kindlasti eraldi välja pika finantsplaani avalikustamisel veebruaris. -
Fish, miks sa arvad, et numbrid ei toeta? Seda me näeme alles kolme aasta pärast.
Lühiajaliselt olen oodanud koondamiste ja pankrottide kasvu. See trend ei ole täielikult pööranud, aga on piisavalt mõistlikus seisus, et võiks vaadata juba üle homse.
Paari-kolme aasta pärast võiksid olla kokku saanud järgmised tegurid:
• Tööjõuturg on püsinud tugev;
• Maksutõusud seljataga;
• Ekspordipartnerid on taastunud;
• Intressimäärad on langenud;
• Kohalikud energiahinnad on stabiilsemad;
• Sise- ja välisinvesteeringud on suurenenud;
• Ostujõud on paranenud;
• Madalam baasefekt.
Mõned nendest trendidest on alanud, teised mitte. Kõige raskem ette näha on põhjas.
Majandus on sotsiaalteadus. Käitumuslik tegur on suure mõjuga, aga raskesti prognoositav. Sellepärast ongi vähe jõukaid majandusanalüütikuid. Käitumuslikku poolt saab suunata mõtlemismallide ja eneseusuga.
Ehhki enamus viimaste aastate valitsuse majanduspoliitilised otsused on olnud pehmelt öeldes kurioosumid, on ajalugu mittemuudetav sündmus. Minu jaoks on see ühiskondlik kaotus, kui muidu tegusad ja targad inimesed jäävad sellesse liiga kauaks kinni. LHVs on kommunikatsiooni- ja kriisikommunikatsiooni teadmine ilmselt keskmisest kõrgem ja kritiseerimise kaudu punktivõitude saavutamine üldteada asjaolu, aga see... lihtsalt ei vii edasi.
Panustaksin, et eesootav maksutõusude järgne keskkond on varasemast stabiilsem ja ettevõtjaid soosivam. Eks näis.
