LHV pensioni indeksfondid 0,2%
Log in or create an account to leave a comment
-
Selle aasta mais ütlesime avalikult välja, et LHV rikastab Eesti pensionimaastikku odavate passiivselt juhitud pensionifondidega. Laiem avalik diskussioon on näidanud, et turul on tekkinud selliste toodete järele nõudlus. Paindliku fondivalitsejana on LHV turu muutuste esirinnas ning soovib pakkuda parimaid tooteid nii aktiivselt kui passiivselt juhitud fondide vallast.
Juulis kinnitasime, et LHV passiivselt juhitud uued fondid jõuavad pensionikogujateni sel sügisel ning augustis andsime Finantsinspektsiooni sisse taotluse kahe passiivselt juhitud - ühe II ja ühe III samba - pensionifondi moodustamiseks. LHV on omalt poolt uute passiivsete fondide haldamiseks valmis.
LHV passiivselt juhitud fondidel puudub esimesena Eestis nii sisenemis- kui ka väljumistasu ning aastane haldustasu on ainult 0,39%. See 0,39% hõlmab nii fondivalitseja tasu, depootasu käibemaksuga, Tagatisfondi tasu, EVK tasu kui ka omaosakute soetamisega seotud arvestuslikku finantskulu. LHV enda algne investeering mõlemasse fondi on 300 tuhat eurot. Tegu on selgelt odavaima lahendusega Eesti pensioniturul aktsiariski pakkuvate fondide seas. -
Mis ma oskan öelda, tublid olete! Kui mul juba fondid lhv-s poleks, tooksin nad üle aga hetkel saan minna vaid LHV soodsaimasse fondi :)
-
Millal uued pensionifondid rahvale kättesaadavaks tehakse?
-
TauriA
Millal uued pensionifondid rahvale kättesaadavaks tehakse?
Niipea kui võimalik :)
Sarnaselt augustis öelduga loodame jätkuvalt sel sügisel nendega turule jõuda. -
Kõik on tore.
Veel üks positiivne asjaolu on selles, et edaspidi saavad inimesed võrrelda LHV fondide seas, kui palju paremini/halvemini lähevad aktiivsetel või passiivsetel fondidel. Ja LHV-l on tunduvalt parem materjal müüa oma klientidele, ehk kõik võivad vaadata kuidas läks tõusval või langeval, või paigalseisval turul ühel või teisel fondil. Ühesõnaga LHV pakkumine on täiuslikum. -
Mina saan aru, et nendes fondides teeb otsuse kuhu raha paigutada fondihaldur?
Miks ei võiks anda pensionikogujale võimalus teha ise valik- loetelust millisesse likviidsesse investeerimisfondi investeering teha ja nende vahel ka vangerdusi teha? -
Keskmine inimene ei taha ega oska oma raha paigutada ja võib teha väga halbu otsuseid, paigutades oma pensioni solar etf, farma startup etf ja venezuela riigi välakirjadesse võib tulla pension sotsiaalkorteris või vaestemajas :)
-
Lenzer
Keskmine inimene ei taha ega oska oma raha paigutada ja võib teha väga halbu otsuseid, paigutades oma pensioni solar etf, farma startup etf ja venezuela riigi välakirjadesse võib tulla pension sotsiaalkorteris või vaestemajas :)
Esimene valik fondihalduri poolt tehtud ja päris kõigisse ei saagi teha. Miks peaks keskmise järgi käituma ja teistelt võetakse võimalus? -
Iseenesest väga positiivne, pensionifondide juhid jäävad niikuinii turule kõvasti alla. Täna WSJ's ka hea lugu selle kohta:
What Does Nevada’s $35 Billion Fund Manager Do All Day? Nothing -
Juhul kui fondihaldureid ei oleks, siis juhtuks järgmist: Börsile läheksid igasugused nonsens- või pettusettevõtted, mis kergesti tõstaksid raha, kuna indeksfondid peaksid niikuinii osta. Ehk ka indeksfond vajab kindlasti "valvurit" kes selliseid riske kontrollib.
Ehk nii nagu pank vajab ametnikud kes otsustavad kes saab laenata, ja kes ei saa, vajab ka fond inimesi kes teevad mingisugust hinnangut kvaliteedi osas. Samas börs mingil määral seda otsus juba teeb, ja eelkõige ajalugu teeb. Ehk investeerimine blue-chip ettevõtetesse on juba võimalik indeksfondi mudeliga. -
stefan
Juhul kui fondihaldureid ei oleks, siis juhtuks järgmist: Börsile läheksid igasugused nonsens- või pettusettevõtted
stefan, maailm on täis fondijuhte, kellel oli "väga hea hinnang" kvaliteedi osas enne kui nende portfellis olnud aktsia kohta ütles Muddy Waters või Citron Research midagi.
Elu on näidanud, et stock pickinguga on suurem oht suurt tootlust taga ajades scam'i otsa komistada, kui lihtsalt S&P500 või Dow30 omada. -
Tore! Aga seda oleks võinud juba ammu teha, mitte alles nüüd kui konkurents peale surub.
-
MrDAX
Ma arvan ka, et DJI on päris ok indeks lihtsalt jälgida. Aga kui näiteks keegi looks Baltimaade Börside indeksfondi, siis oleks kohe riskantne ilma fondijuhita. -
Samas võib küsida, kas fondijuht on parim lahendus. Äkki oleks parem variant mingi komitee mis koguneb kord kuus vms. Eks investeerimises on tihti "mitte midagi tegemine", ehk passiivsus, kõige parem tegevus, millega on aga raske leppida, eriti sellel kes on hommikust õhtuni palgatud.
-
Buffett on öelnud, et nende investeerimisfilosoofia on laiskusele lähenev letargia...
-
Buffett pärijatele: "Put 10% of the cash in short-term government bonds and 90% in a very low-cost S&P 500 index fund. (I suggest Vanguard's.) I believe the trust's long-term results from this policy will be superior to those attained by most investors — whether pension funds, institutions or individuals — who employ high-fee managers."
http://www.marketwatch.com/story/warren-buffett-to-heirs-put-my-estate-in-index-funds-2014-03-13 -
Puhtalt S&P500 peale bettimise juures häirib mind, et tegemist ei ole mingisuguse objektiivse maailma parimate firmade valikuga. Kes kuulub indeksisse, selle valiku teeb mingi mõnedest tüüpidest koosnev komitee - ehk siis reaalselt on tegemist samasuguse "aktiivselt" investeeritud portfelliga, lihtsalt portfelli turnover on äärmiselt madal. Ehk siis sama hästi võiks lihtsalt välja valida suvalised 500 noteeritud ettevõtet - pole põhjust arvata, et S&P tüübid oleksid turust paremad.
Kas lihtsalt "bet on mkt" on tootev strateegia? Seda me tegelikult ei tea. Börsi ajalugu on ca 100 aasta jagu, sellesama ajaga on intressimäärad nulli keritud. Null-intresside omakorda on toetanud firmade kasumlikkust -> nende aktsiaid. Minu skeptiline aju ei taha väga uskuda, et intressid nullist väga palju madalamale langevad, seega see tailwind on kadunud.. -
LHV passiivselt juhitud pensionifondid on turgudele pidevalt investeeritud. II samba fondi puhul on aktsiafondidesse investeeritud 73% (maksimaalselt 75%) fondi varast ning III samba fondi puhul on kogu fondi vara aktsiariskiga. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).
See tähendab, et praegu fonde luues jaguneb II samba fondi puhul 73% aktsiariski järgnevalt: 46,9% arenenud turud, 23,4% arenevad turud ja 2,7% piiriturud. III samba fondi puhul on 100% aktsiariski jaotus järgnev: 64,4% arenenud turud, 32,0% arenevad turud, 3,6% piiriturud.
Nimetatud jaotuse, kuidas jaguneb aktsiatesse investeeritav osa nende kolme turuliigi vahel, ajakohastame korra aastas ja avaldame enda veebilehel. Samuti toome lisaks aktsiariski jaotusele turuliikide vahel välja ka nende investeerimisfondide nimetused, millesse fondi vara investeeritakse. Eelistame fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mis ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole riski), mis on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maaklertasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe), likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt.
Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeerime selle 5 tööpäeva jooksul. Tehingutega lähendame fondi portfelli kord aastas uuendatavale mudelportfellile, mis võtab arvesse maailma riikide uusi SKPsid ning väga tõenäoliselt ka konstantselt muutuvat olukorda fondide turul (valik, tasud, tingimused jne). Eesmärk on olla pidevalt turgudele investeeritud – nii headel kui halbadel aegadel – ning jäljendada seda tehes aktsiariski poolel ligilähedaselt maailma riikide SKPsid. Niimoodi konkreetselt kirja pannes teab LHV passiivselt juhitud pensionifondide klient täpselt, kuhu nende raha investeeritud on. -
Kui pensioniraha hakatakse rohkem välja võtma või hoopistükkis paanika korral müüma või fonde vahetama, et kas siis rahapuhver natuke väike ei ole?
-
velvo
Kui pensioniraha hakatakse rohkem välja võtma või hoopistükkis paanika korral müüma või fonde vahetama, et kas siis rahapuhver natuke väike ei ole?
Kohustuslikke pensionifonde saab vahetada 3 korda aastas, seega suuremad raha sisse või välja liikumised on ette teada ja nendega saab arvestada. Muude nõuete (nt pärimised, pensionileminek jt) osas aitab teadmine, et investeeringud tehakse väga likviidsetesse instrumentidesse, kust saab vajadusel kiiresti ka vajaminevas summas väljuda. -
Oma olemuselt on aktiivselt ja passiivselt juhitud fondid väga erinevad ning seetõttu mitmekesistavad need klientide jaoks fondivalikut - igaüks peaks LHV fondivalikust leidma endale sobiva fondi.
Andres Viisemanni poolt LHV aktiivselt juhitud fondid on alates Eesti 2002. aasta pensionireformist passiivset võrdlusindeksit üle selle pika perioodi oluliselt ületanud. Arvutused on välja toodud siin. Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada, passiivselt juhitud fondid on turgudele investeeritud aga pidevalt. See tähendab, et passiivselt juhitud fondide klient peaks finantsturgudele investeerimise atraktiivsust ise hindama ning soovides riske vähendada, ajutiselt konservatiivsemasse fondi ennast ümber vahetama. Kuna passiivselt juhitud fondid on turgudele pidevalt investeeritud, siis saab öelda, et need on nn investeerimisoptimistidele – tõenäoliselt saavutavad nad tõusvatel turgudel aktiivsest juhtimisest paremaid tulemusi, kuid langevatel turgudel jäävad neile alla. Enamus eestlasi finantsturgudega igapäevaselt kokku ei puutu, mistõttu sobivad neile üldjuhul siiski aktiivselt juhitud pensionifondid.
Samuti on aktiivselt juhitud fondid teinud suures mahus investeeringuid Eestisse, aidates ühelt poolt kaasa siinsele majandusarengule ja teiselt poolt teenides turu keskmisest paremat tootlust oma klientidele. LHV aktiivselt juhitud pensionifondide sisu vaadates on selge, et seda portfelli tulebki aktiivselt juhtida – see on seotud suuremate kuludega (analüüsi-, monitoorimise-, õigusabi-, vastavuskontrolli jne kulud), kuid oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu.
Passiivselt juhitud fondide puhul Eestisse paraku investeeringuid ei tule, kuna maailma SKP kontekstis on selle maht olematu, see-eest on aga fondiportfell väga likviidne ning võimaldab vastu võtta ja välja anda ka suurt rahahulka väga lühikese aja jooksul ning võimaldab klientidel fondide vahel tasuta liikumist. -
Kui pensionifond on oma olemuselt igavene :), siis ETFid ilmselt igavesed ei ole. Aastas suletakse sadu ETFe. Mismoodi on korraldatud juhtumid, kui toimub ETFi delisting, closure, issuer risk jne. Ja kes katab kulud?
-
"Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada...oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu."
Minul on küsimus fondijuht Joel Kukemelk'ile, et miks siis nii ei tehtud Pärsia fondis ja see tegevusetus kajastus fondi mitmekümne protsendises languses? Langus tuli ootamatult nagu talv Tallinna linna?! Jah, aga kuigi möödas on juba hulk aega, on siiski fond(diversifitseeritud ja aktiivselt juhitud) endiselt kahekohalises miinuses...
Paraku on vanameister Buffettil õigus kui ta ütleb, et enamus fondijuhte ei suuda ületada madalate kuludega passiivset indeksfondi ja paistab, et tema kihlveo 1 miljon dollarit jääb välja maksmata. -
msr
"Aktiivne juhtimine võimaldab turuolukorra muutudes kiiresti reageerida ja riske fondis vähendada...oskusliku juhtimise korral peaks tooma ka suurema tulu."
Minul on küsimus fondijuht Joel Kukemelk'ile, et miks siis nii ei tehtud Pärsia fondis ja see tegevusetus kajastus fondi mitmekümne protsendises languses? Langus tuli ootamatult nagu talv Tallinna linna?! Jah, aga kuigi möödas on juba hulk aega, on siiski fond(diversifitseeritud ja aktiivselt juhitud) endiselt kahekohalises miinuses...
Paraku on vanameister Buffettil õigus kui ta ütleb, et enamus fondijuhte ei suuda ületada madalate kuludega passiivset indeksfondi ja paistab, et tema kihlveo 1 miljon dollarit jääb välja maksmata.
msr,
LHV Pärsia Lahe Fond on regioonispetsiifiline fond, mille eesmärk on saada maksimaalset pikaajalist kasu GCC regiooni investeerimisel. Skaalal "piiranguteta täielikult aktiivne" ja "piirangutega täielikult passiivne" asub see fond n-ö kuskil vahepeal. Kui regioon tervikuna langeb, nagu oleme näinud viimasel kahel aastal, on fondil väga keeruline sellest langusest täielikult pääseda. Fondijuht saab seal väärtust luua, valides välja pikaajaliselt atraktiivselt hinnastatud väärtpabereid, kuid suurelt rahas istumist sellise regioonispetsiifilise fondiga ei ole - kui klient hindab regiooni ja seal peituvate väärtpaberite hinnataset ning väljavaadet ebaatraktiivseks, peaks ta oma osaluse fondis müüma ning kui soovib portfellis selle regiooni riski võtta, peaks ta seda fondi ostma. Seda, kas fondijuht on väärtust loonud või mitte, saab näha siis, kui võrrelda fondi tulemust vastava regiooni indeksi tulemusega. Alates fondi loomisest 2008. aasta veebruaris on MSCI indeksite vastu LHV Pärsia Lahe Fondi tulemus olnud ca 40% jagu parem.
LHV Pärsia Lahe Fond (valge joon) vs MSCI GCC v.a Saudi Araabia indeks (oranž joon) vs MSCI GCC indeks (kollane joon). EUR vs USD võrdlusi tuleb kasutada, et saada võrreldavad tulemused valuutariski maandamise järgselt.
Aga kõike, mis puudutab LHV Pärsia Lahe Fondi, lahkaks hea meelega LHV Pärsia Lahe Fondi foorumis. -
wise
Kui pensionifond on oma olemuselt igavene :), siis ETFid ilmselt igavesed ei ole. Aastas suletakse sadu ETFe. Mismoodi on korraldatud juhtumid, kui toimub ETFi delisting, closure, issuer risk jne. Ja kes katab kulud?
wise,
Head küsimused. Iga aasta 3. kvartalis uuendame passiivsete fondide mudelportfelle, kus leiame regioonide (arenenud, arenevad ja piiriturud) uued SKP osakaalud ning käime läbi ka kasutatavate ETFide nimekirja, sest tõepoolest, see turg on pidevas muutumises. Mudelportfelli koostades eelistame fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mis ei ole sünteetilised, mis on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maaklertasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe), likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt. Samuti peame arvestama seadusega ette kirjutatud kõigi piirangutega.
Eelistame füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFe (ja mitte sünteetilisi) just selleks, et vältida vastaspoole riski võtmist, mis teoreetiliselt võib lõppeda väga halvasti.
Juhul, kui Fondi vara on investeeritud investeerimisfondi, mis läheb likvideerimisele selle investeeritava aasta jooksul, siis asendame mudelportfellis selle teise samasisulise fondiga. -
Hästisõnastatud akadeemiline seletus/vabandus ei tee investori jaoks olematuks olulist fakti ja nimelt seda, et kui on tegemist avatud fondiga kuhu võib igal ajal siseneda, sõltumata headest või halbadest aegadest ja kuhu on reklaamitud/kutsutud oma raha paigutama, sest fond on aktiivselt ja oskuslikult juhitud õppinud/kogenud/auhindadega pärjatud fondijuhi poolt, on siiski investori joonealune number suures miinuses ja selle valguses veeretada kogu vastutus kliendi peale, kes peaks ise hindama regiooni riske ja väljavaateid, on minu arust lihtsalt küüniline. Milleks siis fondijuht on palgatud? Ja kas fondijuht on väärtust loonud või mitte, on investori jaoks oluline mitte indeks, vaid tegelik investeeringu tootlikkus fondijuhi lubaduste ja tegevuse valguses. Ma ei mäleta ühtegi fondijuhi antud hoiatust 2014 aastal seoses naftahindade ja regiooni negatiivsetest arengutest mis võivad kaasa tuua sel ajal investeeritavate summade väärtuse olulise languse, küll aga olid minu kirjakasti saabunud ülevaated täis kiidulaulu selle kohta kuidas piirkonnal läheb hästi ja kõik positiivselt areneb, seda ka hiljem kui naftahinnad olid juba kukkunud.
-
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha. -
Passiivse fondiga on praktikas see häda, et sa pead tegema valiku suure hulga passiivsete fondide hulgast aga kes pagan ütleks, et milline indeks see kõige parem on? Noh selline mis kõikidele teistele indeksitele ära teeks. Praktikas jääb seega endiselt varade allokatsiooni küsimus õhku ja keegi peab langetama otsuse. Ja kui see keegi on inimene siis ta jääb oma otsusega indeksile alla :-)
-
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
-
TauriA
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondide edukust on võimalik seniste tulemuste põhjal hinnata. Joel on varasemas artiklis ka välja toonud võrdluse hüpoteetilise passiivse fondiga.
Investeerimiseks on erinevaid viise. Mõni sobib ühele, teine teisele. Ainuõiget pole mõtet otsida. Kui USA aktsiaturule on võimalik passiivselt investeerida, siis paljudesse kohtadesse mitte. Mida suurem on passiivselt juhitud kapitali hulk (investorid, keda hind ei huvita, investeerivad sinna, kuhu teised), seda rohkem peaks tekkima olukordi, kus hind on paigast ära (võimalused aktiivsele investorile). Näiteks võlakirjaturul passiivne investeerimine tähendab seda, et annad raha nendele, kes on kõige rohkem võlgu võtnud. Intuitiivselt pole parim mõte. -
XX5
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
Regulatsiooni kohaselt pole võimalik sellist II samba fondi teha, sõltumata tegija nimest.
II samba maksed on nagunii liiga tagasihoidlikud, et head pensionipõlve kindlustada. Soovitus on tuleviku tarbeks rohkem kui see 6% säästa. Selle täiendava summa võib ju soovi korral S&P500sse investeerida. -
Mihkel Oja
TauriA
Kõik on muidu tore, kuid kuulates erinevaid USA finantspodcaste, siis millegi pärast neist väga keegi ei soovita passiivne fond vs aktiivne fond dialoogi korral aktiivsesse fondi raha panna. Tuuakse välja, et pikas perspektiivis aktiivne fond ei suuda passiivset ületada (pensionifond on ju pikaajaline investeering?), sest aktiivse fondi kulud on lõpuks kogu selle sahmimise juures niivõrd kõrged, et tegelikku lisaväärtust ei ole.
Aru ma veel ei saa, miks just Eestis (õigemini LHVs) on leitud imepärane laekake, mis aitab igal juhul aktiivsetel fondidel passiivsetele ära teha.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondide edukust on võimalik seniste tulemuste põhjal hinnata. Joel on varasemas artiklis ka välja toonud võrdluse hüpoteetilise passiivse fondiga.
Investeerimiseks on erinevaid viise. Mõni sobib ühele, teine teisele. Ainuõiget pole mõtet otsida. Kui USA aktsiaturule on võimalik passiivselt investeerida, siis paljudesse kohtadesse mitte. Mida suurem on passiivselt juhitud kapitali hulk (investorid, keda hind ei huvita, investeerivad sinna, kuhu teised), seda rohkem peaks tekkima olukordi, kus hind on paigast ära (võimalused aktiivsele investorile). Näiteks võlakirjaturul passiivne investeerimine tähendab seda, et annad raha nendele, kes on kõige rohkem võlgu võtnud. Intuitiivselt pole parim mõte.
Hüpoteetliline võrdlus on tõepoolest toodud ja selle peale on ka pensionikogujad reageerinud, tuues välja, et annualiseeritult oleks LHV tootlus olnud 5,45% ning Vanguardi fondi puhul 5,59%.
Kui eelnevalt oli Joel vastulauseid esitamas, siis sellele kommentaarile pole enam vastust tulnud. Oleks olnud huvitav teada, kus pensionikoguja vea tegi? -
TauriA,
Arvutused LHV pensionifond L vs Vanguard 50/50 indeksi osas on välja toodud siin. Nagu näed, siis tootluste aastased numbrid nii L'il kui Vanguard 50/50'l on meil samad. Nende 15 aasta peale annavad need agregeeritult kokku L'ile tootluse +142,3% ja Vanguard 50/50'le tootluse +95,1% (siinkohal on tehtud lihtsustavad eeldused, et varaklasside osakaalud tuleb seadusega lubatud raamidesse viia, kus aktsiate osakaal ei ületaks 50%, vaid kord aastas; hinnanguline 0,5% haldustasu arvestatakse maha iga aasta lõpus; kogu vara saab paigutada kas või ühte fondi). See tähendab, et aastane annualiseeritud tootlus L'il tuleb 15 aasta peale kokku +6,1% ja Vanguard 50/50 indeksil +4,6%.
Su järgnevatest arvutustest on juba väga keeruline aru saada, kuna tabeli alumist poolt ei ole näha :) Aga oled vist eeldanud konstantselt samu makseid - mis ei vasta kuidagi reaalsusele seoses sellega, et sissemaksed on 15 aasta jooksul palkade muutustest tulenevalt väga palju muutunud ning samuti on riik vahepeal omapoolsed sissemaksed finantskriisi ajal peatanud ning ka inimestel on olnud võimalus oma makseid vabatahtlikult kas teha või neid suurendada jne. Samuti ei ole sa arvestanud vajadusega kinni pidada 50/50 aktsiapiirangust.
Kuid tootluste leidmisel ei tohikski rahade liikumist arvesse võtta, sest fondijuht neid kuidagi ise kontrollida ei saa. Seetõttu tuleks kõik tootluste võrdluse arvutused teha ajaga kaalutud (time-weighted), mitte rahaga kaalutud (money-weighted). Vaid nii saab võrrelda võrreldavaid asju.
Aga antud foorumi peamine eesmärk ei ole kindlasti siinkohal näidata, kas ja kuidas üks fond on olnud parem kui teine. Seda enam, et on perioode, kus on parem üks, ja perioode, kus on parem teine lähenemine. On neid, kes usuvad aktiivsesse investeerimisse, eriti meie väiksel ja pigem ebalikviidsel turul, ja on neid, kes usuvad passiivsesse investeerimisse. LHV soov on pakkuda parimat võimalikku lahendust mõlema ideoloogiaga kliendi jaoks. -
Mihkel Oja
XX5
Kas võimallus pensioniraha suunata 100% S&P500 indeksisse tuleb? Või peab selle keegi teine ära tegema, Tuleva vms.
Regulatsiooni kohaselt pole võimalik sellist II samba fondi teha, sõltumata tegija nimest.
II samba maksed on nagunii liiga tagasihoidlikud, et head pensionipõlve kindlustada. Soovitus on tuleviku tarbeks rohkem kui see 6% säästa. Selle täiendava summa võib ju soovi korral S&P500sse investeerida.
Aga sellist III sammast saaks vabalt teha. Ja ainüksi tulumaksutagastusega oleks siis juba 20 % võidetud + mõned ettevõtted toetavad pensionisammastesse sissemakseid! -
Joel, minu kui pensionikoguja jaoks on oluline kui palju ma oma raha saan pensionile minnes lõpuks kasutada. Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. Mul ei ole mitte midagi LHV vastu, Teil on teistega võrreldes parem tootlus. Samas on raske mõista miks pensionifondide kontekstis (a) LHV üldse nii pidevalt ja valjult räägib indeksfondidest ning (b) viitab lühiajalistele perspektiividele, kui tegu on konkreetselt väga pikaajalise investeeringuga.
Ma ootan LHV indeksfondi, aga ei soovi sealjuures iga kuu teada saada, et ma olen ikka üks paras idikas, kes ei saa aru aktiivse fondi eelistest. Buffett ka vedas 2008 kihla miljoni peale, et SP500 lööb aktiivset fondi. Hetkeseisuga on paar aastat minna, kuid on raske näha, et aktiivne fond SP500 üle teeks. -
[quote=TauriA] Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. quote]
TauriA, tuginedes reaalses keskkonnas võimalikule (ja mitte hüpoteetiliste eelduste tingimustel) ja matemaatilistele arvutustele, siis näitavad senised numbrid just vastupidist.
Üldiselt mida suurem ja efektiivsem turg, seda passiivsem peaks olema. Tõenäosus indeksitele alla jääda on sel juhul suur. Mida väiksem ja ebalikviidsem turg (nt Eesti, Baltikumi või miks mitte ka kogu Ida-Euroopa turg), seda aktiivsem peaks olema, sest passiivsed indeksid ei ole turu väiksuse tõttu piisavalt representatiivsed ning fondijuhil on oluliselt rohkem võimalusi väärtuse loomiseks. Vähemlikviidsete investeeringutega kaasneb lisaks reeglina nn likviidsuspreemia, mis pikaajalise raha korral kasvatab tootlust.
Viimasel 15 aastal on Eesti majanduskasv ja ka palgakasv olnud Euroopa keskmisest oluliselt kiirem. Viimase 10 aasta keskmine annualiseeritud palgakasv on Eestis olnud 7,4% aastas (2005. aasta lõpus keskmine brutopalk €530, 2015. aasta lõpus €1082). Tõenäoliselt on ka see ühe aspektina aidanud/aitamas kaasa siinsete investeeringute keskmisest suuremale kasumlikkusele. -
Kas sa need numbrid oled mõne korra ka reaalseteks sissemakseteks kirjutanud? Matemaatiline arvutus ütlebki ühe teise mehe koostatud numbrite põhjal, et Sinu arvutustes kasutatud Vanguard 50/50 näite korral on absoluutväärtuses see parema tulemusega kui LHV L sama aja jooksul. (jälgida tasub esimest 7 rida, ma ei tea, miks need ülejäänud seal on või mis need on)
Siinkohal on arvestatud 0% palgakasvuga, jooksutasin ise tulemused läbi +5% aastase kasvu pealt. Ikka oli Vanguard tänaseks eespool.
Teine küsimus on Eestisse investeerimine. Kui turult osta Olympicu aktsiat, siis ma ei mõista kuidas Leida Hiiumaalt kasu saab. Ilmselt ei saagi. Likviidsuse ja turu segipööramise mõttes saab kasu kohalik väiketreider. Aga kas see on eesmärk? Eestisse investeerimisel oleks hoopis huvitavam näha mõnda reaalselt investeeringut kusagile ettevõtmisesse, millel on potentsiaali kasvada ja tulu tuua rohkem kui börsiettevõtte aktsia käitumine seda tuua võiks. -
[quote=TauriA]Joel, minu kui pensionikoguja jaoks on oluline kui palju ma oma raha saan pensionile minnes lõpuks kasutada. Selles võistluses toosama Vanguard 50/50 ja LHV L vahel on võitja praeguse seisuga Vanguard 50/50. Mul ei ole mitte midagi LHV vastu, Teil on teistega võrreldes parem tootlus. Samas on raske mõista miks pensionifondide kontekstis (a) LHV üldse nii pidevalt ja valjult räägib indeksfondidest ning (b) viitab lühiajalistele perspektiividele, kui tegu on konkreetselt väga pikaajalise investeeringuga.
Asjakohane väide TauriA...selles ongi koolitargad vs tänavatargad erinevus. Koolitargad võrdlevad oma tegevust akadeemiliste mõõdupuude ja benchmarkidega ning mida keerukam on analüüs, seda suurem on nende jaoks intellektuaalne rahuldus selle kallal toimetada. Tänavatargad on tihtipeale ettevõtjad, kes oskavad ise reaalset raha lugeda, kes on karastunud läbi raskete aegade minnes, kes teavad tegeliku kasumi hinda ja kelle investeerimise esimeseks reegliks on lihtsus ning arusaadavus. Selle seltskonna suurimaks eeskujuks on kahtlemata vanameister Buffett. Ja nende jaoks kõige olulisem näitaja on reaalne investeeritud kapitali tootlikkus ja laekunud raha kontol, mitte millist akadeemiliselt defineeritud benchmarki on ületatud või millele on alla jäädud. -
TauriA ja msr,
Rahaga (MWR) ja ajaga kaalutud (TWR) tootlustest on pikemalt kirjutatud näiteks siin. Sealt leiab ka vastuse, miks tootluste võrdlemisel just ajaga kaalutud tootlust finantsmaailma tööstusharu standardiks peetakse:
The time-weighted rate of return is the preferred industry standard as it is not sensitive to contributions or withdrawals. It is defined as the compounded growth rate of $1 over the period being measured. The time-weighted formula is essentially a geometric mean of a number of holding-period returns that are linked together or compounded over time (thus, time-weighted).
Muide, ka Buffetti iga-aastases kirjas investoritele kasutab ta ajaga kaalutud Berkshire raamatupidamisliku väärtuse kasvu ja turuväärtuse kasvu võrdlust S&P500 indeksi väärtuse kasvuga.
Mida regulaarsemad ja ajas rohkem kasvavad on sissemaksed (nt Eesti pensionisüsteemi puhul tulenevalt kohustuslikest maksetest ja inimeste palgatõusust, kuna maksed on protsentuaalsed), seda ebaproportsionaalsemalt suuremat mõju avaldab MWR tootluse numbri arvutamisel viimaste üksikute aastate tulemus (sest siis on portfell kõige suurem).
Illustreerin. Kasutame selleks Buffetti Berkshire aktsia turukapitalisatsiooni viimase 10 aasta muutust ja võrdleme seda S&P500 indeksi viimase 10 aasta tootlusega koos dividendidega. Ajaga kaalutud (TWR) tootlus tuleb siis Berkshire'il +8,3% ja S&P500 indeksil +7,3%. Berkshire on näidanud paremat pikaajalist tulemust.
Nüüd vaatame kõrvale MWR numbreid. Rahaga kaalutud tootlus (MWR) tuleb siis Berkshire'il +8,7% ja S&P500 indeksil +9,9%. S&P500 on nüüd justkui parem. Aga seda kõike sellepärast, et mõõdetud 10 aastase perioodi viimasel aastal jäi Berkshire S&P500 tulemusele tugevasti alla. Ja viimase aasta tootlus avaldab koguportfelli MWR arvutusele regulaarsete sissemaksete korral ebaproportsionaalselt suurt efekti.
Jätaksime me viimase aasta välja ja võrdleksime varasemaid 9 aastat, saaksime MWR arvutuses vastupidise järelduse, kus ikkagi Berkshire'i annualiseeritud tootlus on S&P500 omast suurem (vastavalt +13,2% vs +11,6%). See näitab, kui tundlik on MWR arvutuses regulaarsete sissemaksete puhul järelduse tegemine nn lõpp-punkti valimisele. -
nier,
LHV passiivselt juhitud III samba fondis on SKPst lähtudes arenenud aktsiaturgude osakaal 64,4%. See tähendab, et USA aktsiaturu osakaal kogu fondist on hinnanguliselt ca 40%. Kuna MSCI USA ja S&P500 vaheline korrelatsioon on sisuliselt 1, võibki vaadata seda nii, et ca 40% portfellist on investeeritud S&P500sse. -
Joel Kukemelk
Rahaga (MWR) ja ajaga kaalutud (TWR) tootlustest on pikemalt kirjutatud näiteks siin. Sealt leiab ka vastuse, miks tootluste võrdlemisel just ajaga kaalutud tootlust finantsmaailma tööstusharu standardiks peetakse:
Fondimaailmale meeldib ajaga kaalumine põhjusel, et nii on lihtsam näidata suuremat tootlust ja siis on muidugi ka lihtsam kliente juurde saada. Ühtegi teadlikule investorile arusaadavat ja olulist põhjust eelistada ajaga kaalutud tootlust mina ei tea - tavaliselt see sõltub olukorrast. Küll aga esineb küllaltki tihti olukordi, kus ajaga kaalutud arvutus annab investori seisukohast liiga optimistliku pildi.
Suur osa hea tootlusega fonde võlgneb oma edu vähemalt ühele kolmest faktorist: kasutatakse ära turu ebaefektiivsusi, fondijuht suudab genereerida alfat või siis on tegemist juhusega. Mida suurem on fond, seda vähem on võimalusi leida ebaefektivsusi. Kuna mineviku hea tootlus toob juurde uusi investoreid, siis sellisel juhul annab ajaga kaalumine investori seisukohast üldjuhul liiga optimistliku tulemuse. Sarnane seaduspära kehtib ka fondijuhtide puhul. Alfat genereerivad fondijuhid tihti kas väsivad või lahkuvad kui fond saab suuremaks. Ehk et suureks saades see fond enam ei suuda genereerida väiksemana saadud tulemusi. Juhuse korral toimib see juba veidi kaudsemat teed pidi. Viletsamad fondid likvideeritakse esimeste aastate jooksul, alles jäävad ainult "paremad" fondid, mis samuti ei suuda korrata ajaga kaalutud tootlust.
Kokkuvõtteks - suurte ja stabiilsete fondide korral pole eriti vahet, millist meetodit kasutada. Kiiresti kasvavate või üksikust fondijuhist sõltuva või piiratud turul tegutsevate fondide puhul võib ajaga kaalumine olla liiga optimistlik. -
Joel, kohustuslikus korras igakuiselt pensionifondi investeeriv investor huvitub siiski rahaga kaalutud tootlusest, sest see kõnetab teda palju enam kui ajaga kaalutud tootlus. Sestap on tema jaoks ka suhteliselt mõttetu võrrelda pirne, kui tegelikult tehakse mahla õuntest.
-
TauriA
Joel, kohustuslikus korras igakuiselt pensionifondi investeeriv investor huvitub siiski rahaga kaalutud tootlusest, sest see kõnetab teda palju enam kui ajaga kaalutud tootlus. Sestap on tema jaoks ka suhteliselt mõttetu võrrelda pirne, kui tegelikult tehakse mahla õuntest.
TauriA, nõus, et pensionikogujale loeb kokkuvõttes see, palju tal kontol vara on. Kuid kui sa soovid investeerimisvõimalust (fond, indeks) hinnata või seda millegi muuga võrrelda, siis tuleb hinna muutust ehk tootlust vaadata. Võime võtta erinevad hüpoteetilised pensionifondi kliendid ja jõuda järeldusele, et ühe jaoks oleks olnud võrdlusindeks parem, teise jaoks fond parem - sõltub sellest, kuna ja kui palju investeeriti. Kuid selle pealt, kuna ja kui palju klient investeeris, ei saa anda hinnangut fondi edukusele. Mida teeb hüpoteetiline klient Mati teadmisega, et Maril oleks oma maksete juures läinud ühes kohas paremini, kuid klient Villul oma maksete juures teises kohas paremini? Fondijuht ei kontrolli, kas klient vaatab heal / halval ajal kõrvalt või on suurema summaga sees. Nagu Joel kirjutas, siis ka Buffett kasutab NAVi ja indeksi väärtuse muutust. Pole põhjendatud II samba fondi tootluse hindamisel kasutada muid põhimõtteid, kui näiteks III samba fondi hindamisel, kuhu kliendid teevad ebaregulaarsemalt makseid.
LHV soovib pensionikogujatele pakkuda parimaid aktiivselt juhitud, samuti passiivse strateegiaga pensionifonde. Investeerimiseks pole ühte ainuõiget strateegiat. -
minu jaoks tekitab kõige rohkem küsimusi nn aktiivsete fondide vara- allokatsioonid..
nt lhv xl fond, mis peaks olema kõige riskantsem, mandaadiga investeerida kuni 75% aktsiatesse, omab hetkel 25.8% ulatuses aktsiaid +13% kv fonde, ehk siis kokku ca 38%?! Ligi 40% fondi varadest on rahas.. investor, kelle pensionipõlv on 20+ aasta kaugusel, teadvustab equity lühiajalist riski, soovib max pensionifondist allokeerida aktsiatesse ja ostab eeldatavalt suurima aktsia-allokatsiooniga fondi, ostab tegelikult 62% osas raha ja võlakirju.. kas see ei ole investori petmine? :P kui ma ostan pärsialahe fondi, siis ma eeldan ka, et saan pärsialahe exposureit (nevermind, et see on hetkel languses), mitte riia lahte 60%
passiivse fondi pluss ongi minust paljuski see, et sa saad tegelikult ka seda exposureit mida tahad/vajad.. -
need meetodid vastavad erinevatele küsimustele.
Rahaga ja ajaga kaalutud tootlused vastavad erinevatele küsimustele.
1) Money weighted – kuidas investoril on läinud tulenevalt sellest millal ta raha investeeris. See on igal inimesel erinev.
2) Time weighted – milline fondihaldur on parem sõltumata, millal keegi raha investeeris. Fondihaldur ei otsusta kui palju tal ühel või teisel perioodil raha on (see on osakuomaniku otsus). Ajaga kaalutud tootlust kasutatakse fondihaldurite ja fondide võrdlemisel. See meetod teeb fondid võrreldavaks.
Kaks investorit, kes investeerivad sama perioodi jooksul, kuid erinevatel hetkedel erinevaid summasid samasse fondi, saavad erineva rahaga kaalutud tootluse. Seetõttu ei ütle rahaga kaalutud tootlus midagi fondijuhi tulemuslikkuse kohta ning ei sobi ka fondide võrdlemiseks. -
Muidugi kasutab vanameister Buffett SP500 indeksit võrdluses BH-ga, aga kui lugeda tema kirju aktsionäridele, siis rõhuasetus ja bottom line on ikka ROIC (vs WACC). Samuti hindab Buffett väga kõrgelt neid juhte, kes on aktsionäridega avameelsed ja räägivad kõigest või nagu ta ise ütleb, et BH juhina räägib ta kõigest sellest millest ta ise aktsionärina tahaks, et talle räägitaks. Mõne fondijuhi puhul aga tundub, et võrdlused indeksitega ongi peamine edukuse mõõdupuu mis teinekord paistab samamoodi välja nagu raamatupidamislik kasumi deklareerimine samaj ajal kui cash flow on miinusmärgiga ja ettevõte läheb pankrotti. Või nagu tuntud telereporter kommenteeris eestlaste suurelt kaotatud jalgpallimängu...aga meie mehed jooksid hästi!
-
vollie,
Aktiivselt juhitud fondid ongi aktiivselt juhitud :) On perioode, kus kogu raha võib olla investeeritud ning on perioode (nagu praegu), kus on väga kõrge vaba raha osakaal.
Passiivsete fondide juurdetoomine LHV fondivalikusse annabki võimaluse inimestele oma varade allokatsiooni sisuliselt ise juhtida, kui neil on aktiivselt juhitud fondidest teistsugune turunägemus. Passiivse fondiga teab investor täpselt, kus ta raha investeeritud on. -
just, Joel, aga kuidas saab see allokatsioon nii totaalselt erineda eeldatust?! 25% asemel on 62% non-equity allokatsioon?
equity varaklassi sees saab ju ka ümber mängida erinevatele regioonidele, yieldidele, sektoritele vms vahel. tunduks õiglane, et nt üle 25% punkti ei tohi jaotuseesmärgist kõrvale kalduda.
kas see kuidagi ajaliselt ka piiratud, kaua sedasi rahas võite istuda? :P -
vollie
j
kas see kuidagi ajaliselt ka piiratud, kaua sedasi rahas võite istuda? :P
peale 2008-09 vollie ilmselt soigus, et miks te rahas ei istunud kui nägite, et aktsiahinnad on laes :d
Eespool on juttu sellest, et ajastaus on väga oluline, seega pigem võiks mõelda, miks riik krahhi ajal maksed peatas ja miks siis rahas osa fonde olid, mitte hetkel kui fondijuht peab paremaks oodata soodsamaid sisenemiskohti. -
pahurik, ära soiu.. 2008-2009 krahh kotiks investorit ainult siis kui ta 2010 pensionile läinuks.. aga siis ta vaevalt, et XL fondis istuks
