Börsipäev 7. märts
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Teisipäeval kujunes Baltikumi põhinimekirjas käibeks 354 tehinguga 1.5 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 174 tehinguga 1.2 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 154 tehinguga 209 tuhat eurot. Indeksitest sulgus Tallinn -0.04% punases ning Riia +0.54% ja Vilnius +0.54% lõpetasid plusspoolel
Enimkaubeldud aktsiana jätkas Tallink Grupp (0.00%) – käive 750 tuhat eurot ning tehingute arv oli 17, mille hulgas oli ka kaks plokktehingut (EUR 1.239 x 92458, EUR 1.235 x 500000). Järgnes Silvano Fashion Group (+1.1%) käibega 200 tuhat eurot ning tehingute arv oli 14 (üks plokktehing EUR 2.745 x 60000). Tallinna Kaubamaja Grupp (+0.7%) aktsiaga tehti 27 tehingut kogumahus 126 tuhat eurot.
Suurimad tõusjad olid Baltika (+3.82%, käive EUR 9k), SAF Tehnika (+2.00%, käive EUR 11k), Telia Lietuva (+1.89%, käive EUR 77k). Suurimad langejad olid Arco Vara (-2.70%, käive EUR 4k), Lietuvos energijos gamyba (-2.54%, käive EUR 10k), LHV Group (-1.79%, käive EUR 16k). -
USA ja Euroopa aktsiaturud on viimastel päevadel liikunud vastavalt sellele, millised on Donald Trumpi meeleolud tariifide osas. Eile turuosaliste hirm pigem leevenes, mis aitas S&P 500 indeksil tõusta 0,3% ning Stoxx 600 indeksil 0,1%.
See lootus osutus aga petlikuks, kui pärast USA aktsiaturu sulgumist tuli uudis Trumpi peamise majandusnõuniku ja maksureformi eestvedaja Gary Cohni tagasiastumisest, sest jäi presidendiga tariifide osas eriarvamusele. Kuna osad nägid Cohni Valges Majas majandusteemades stabiliseeriva jõuna, kukutas USA administratsiooni majanduspoliitika osas kasvanud määramatus S&P 500 indeksi futuuri kirjutamise hetkeks -1,1%.
Soola raputas aktsiainvestorite haavadele FEDi nõukogu liige Lael Brainard, kes varasemalt on pooldanud lõdvemat rahapoliitikat, ent näib nüüd olevat liitunud kolleegidega, kes hindavad tõenäolisena intressimäära tõstmist tänavu kolme korra asemel neljal istungil kokku 100 baaspunkti võrra. Tema sõnul on mitmed majanduslikud vastutuuled asendunud pärituultega, millest üks märkimisväärsemaid on USA fiskaalpoliitika ja see võib luua vajaduse kiirendada intressimäära tõstmist. Küsimusele, kas ta on oma prognoosides nihutanud oodatava intressimäära tõusu 25 baaspunkti võrra, keeldus ta siiski vastamast.
Dallas FEDi presidendi Robert Kaplani sõnul on globaalne majandus küll tugev aga sisimas leidub jätkuvalt mitmeid struktuurseid probleeme, mida tuleb adresseerida, tõstes esile tööjõu aeglustuva kasvu arenenud riikides, valitsuste suureneva võlakoorma ja nõrgapoolse produktiivsuse kasvu. Kaplani baasstsenaarium näeb USAs ette intressimäära tõstmist kolmel korral.
Aasia aktsiaturud jätkasid protektsionistliku poliitika hirmus taas langust, kui Nikkei kauples tugevnenud jeeni tõttu -0,8% madalamal, Hang Seng kaotas -1,2% ning Shanghai Composite -0,5%. Hiina pangad ujusid vastuvoolu tänu spekulatsioonile, et halbade laenude katmiseks vajalike provisjonide nõudmisi võidakse leevendada.
Finantsturgude fookus püsib täna tõenäoliselt USA võimalikel imporditarfiifidel ning vastust otsitakse ka küsimusele, kellest saab Trumpi järgmine majandusnõunik. Makrouudistest võiksid suuremat tähelepanu pälvida USA ADP tööturu veebruari küsitlus ning USA jaanuari kaubavahetuse statistika.
12.00 Eurotsooni neljanda kvartali lõplik SKP
15.15 USA ADP tööturu küsitlus (veebruar)
15.30 USA kaubandusstatistika (jaanuar)
17.00 Kanada keskpanga intressimäära otsus
21.00 USA FEDi Beige Book
22.00 USA tarbijatele väljastatud krediit (jaanuar) -
EUROZONE 4Q GDP UNREVISED AT +2.7% ON YY
EUROZONE 4Q GDP UNREVISED AT +0.6% ON QQ -
ADP sõnul loodi USA erasektoris veebruaris arvatust rohkem töökohti aga kuna viimastel kuudel on valitsuse statistikaga võrreldes olnud lahknevusi, siis tõlgendatakse seda ilmselt teatava ettevaatlikusega
US ADP Employment Change Feb: 235K (est 200K; prev 234K)
US JAN TRADE BALANCE -56.6 BLN DLRS VS DEC BALANCE -53.9 BLN DLRS; EST. $55 BLN
