LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

PlusPlus Capital börsile

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse



  • PlusPlus Capital on Baltimaid koduturuks pidav ja Baltikumis tegutsev nõuete haldamise firma kontoritega Tallinnas, Riias ja Vilniuses.
    Ettevõte on asutatud 2010 aastal, kuid mitmed asutajad on sarnases äris alates 2000-ndate aastate algusest. Alates asutamisest on ettevõte ostnud üle 43 600 nõude nominaalväärtusega €112 miljonit eurot.

    Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on eraisikute mitte-toimivate võlanõuete (NPL - Non-Performing Loan) portfellide ostmine ja haldamine. ECB andmetel on NPL tase Euroopas kõigi laenude suhtes 4.6% ja kogumaht €950 miljardit. NPL haldajate ärimaht kasvab peamiselt ettevõtete tähelepanu suunamisest põhitegevusele ja kõrvaltegevusaladest (nagu võlgade sissenõudmine) loobumises. Suurimad NPL portfellide müüjad on pangad (2/3 kõigist nõuetest müüvad Swedbank, Nordea Bank, Danske Bank ja Inbank), telekomiettevõtted (Tele2, Elisa) jt. jaeteenindusettevõtted.
    Baltikumis tegutseb mitmeid NPL segmendile spetsialiseerunud finants- ja inkassofirmasid.

    Ostetud võlaportfelle: 181
    Sissenõutava võla jääk: €59 miljonit
    Ostetud nõuete koguhulk: 43 600 tk

    Kuna ettevõte on emiteerinud mitu võlakirja ja kaasanud kapitali ühisrahastusplatvormidelt, siis on alates 2016 aastast ettevõtte kodulehel avaldatud ka kvartaliraportid.

    Äripäev on Augusti alguses kirjutanud ärevaks tegeva loo PlusPlus Capitali bilansist ja audiitori hinnangust sellele: Investoritelt miljoneid kaasanud inkassofirma võib olla õhuloss
    Investoritelt Redgate Capitali abiga miljoneid laenanud võlgade sissenõudja PlusPlus Capitali finantsnäitajad heidavad äri jätkusuutlikkusele tumeda varju. Suur osa firma varast võib olla puhas õhk.

    Seda, kui palju on PlusPlusi varad tegelikult väärt, teab heal juhul firma juhatus, ent kindlasti mitte ettevõtte audiitor. „Me ei avalda arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta,“ teatas PlusPlus Capitali auditeerinud EY firma aruande juures.

    Võlanõuete portfellide bilansiline väärtus on 24,5 miljonit eurot ehk 87% kogu kontserni varadest. Teisisõnu: 87% firma varadest võib olla õhk. Arvestusmetoodika paneb paika juhatus, ent audiitoriga ta seda ei jaga.

    Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu selgitas, et arvamuse avaldamisest loobumine on küllaltki haruldane juhus, kuid igal audiitoril tuleb seda oma karjääri jooksul ette. Mullu juulist selle aasta lõpuni oli sääraseid juhtumeid siiski vaid umbes 1% järeldusotsuseid. „Vormiliselt on tegemist auditi kohustuse täitmisega,“ märkis Arengu. Nimelt on PlusPlus aktsiaselts, millel on seaduse järgi kohustus end auditeerida lasta. Nagu juhtum aga näitab, saab selle kohustuse formaalselt täidetud ka nii, et audiitor tegelikult asjade seisu hindamiseni jõuda ei pruugigi.

    Trumsi selgitab olukorda finantsaruandluse standardite muutusega – nimelt asendas aasta algusest uus standard IFRS 9 seni kehtinud standardi IAS 39. Üleminekuperioodil on aga turuosaliste tõlgendused sarnaste finantsinstrumentide kajastamisel olnud erinevad. „Kuna PlusPlus on üle minemas IFRSi standardile, otsustati 2017. aasta aruande metoodikat tagantjärele mitte muuta ning keskenduda 2018. aasta aruande ettevalmistamisele,“ rääkis Trumsi ja lubas, et sel majandusaastal kajastatakse portfelle uue standardi alusel ja järgitakse koostöös audiitoritega parimat turupraktikat.

    Sisuliselt käib PlusPlusi arvepidamine nii, et portfelle ostes tehakse nende kohta akt, milles hinnatakse tulevikulaekumist ehk nõuete nii-öelda õiglast väärtust. Sel viisil tekib ostuhinna ja oodatava tulevikulaekumise prognoosi vahe, mille järgi arvestatakse müügitulu ning lõpuks ka kasumit. Ka need näitajad tuginevad juhtkonna otsustele, millele audiitoril ligipääsu polnud.

    „Me ei suutnud hankida auditi käigus piisavalt asjakohast tõendusmaterjali selleks, et avaldada oma arvamust võlanõuete kajastamiseks kasutatud arvestusmeetodi sobivuse ja nende bilansilise väärtuse õigsuse kohta 2017. ja 2016. aasta 31. detsembri ning 2016. aasta 1. jaanuari seisuga, samuti ümberhindlusest tekkinud kasumite tulu õigsuse kohta 2016. ja 2016. aasta 31. detsembril lõppenud aruandeperioodidel,“ võtavad audiitorid aruandes olukorra kokku.


    Küsimused PlusPlusi finantsseisu kohal ei piirdugi sugugi vaid auditis kirjas olevaga, vaid murekoht on ka portfellidelt teenimine ning kulubaas. Kui vaadata ettevõtte viimaste aastate ning kvartalite aruandeid, paistab silma, et vähemalt 2017. aasta algusest saadik ei ole nõuetest laekuv tulu katnud ära firma kulusid – juba enne laenumakseid on firma kassavoog negatiivne, seda aitavad aga katta võetud laenud. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis teenis firma nõuetelt 1,23 miljonit eurot, ent tööjõu-, tegevus- ja finantskulud kokku ulatusid üle 1,57 miljoni euro.

    Laenu on firma viimastel aastatel võtnud väga hoogsalt. Kui veel 2015. aasta lõpus oli laenujääk 3,6 miljonit eurot, siis 2016. aasta lõpuks oli see paisunud 8,4 miljonile eurole ning 2017. aasta lõpus ulatus 15,9 miljoni ligi. Selle aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli ettevõtte laenujääk üle 19,6 miljoni euro. Nõudeportfelle on firma 2010. aasta lõpust tänavu esimese kvartali lõpuni ostnud kokku 18,2 miljoni eest, sellest 7,5 miljonit eelmisel aastal ning 3,4 miljonit tänavu esimeses kvartalis. Ehkki portfelle on kokku ostetud hoogsalt, pole nendest niisiis vähemalt esialgu märkimisväärselt suuremat tulu teenitud.

    Vaid paar kuud hiljem ehk oktoobri alguses saabub esimese Redgate’i vahendatud võlakirja lunastustähtaeg kokku 3 miljoni euro mahus. Selle võlakirja intress oli 9%, tuleva aasta veebruaris saabuva 1,3miljonise emissiooni intress oli aga juba 13% ning tuleva aasta oktoobri 8miljonise emissiooni intress 12%.

    Võib arvata, et võla refinantseerimiseks tuleb firmal uut laenu võtta – eriti arvestades, et firma tahab ilmselt ka veel uusi portfelle juurde soetada, mida kassavoost ilmselt rahastada ei õnnestu. Trumsi ütles, et kapitalistruktuuri arendamine on PlusPlusi jaoks pidev protsess. „Tulevikus kaasame investoreid nii omakapitali kui ka jätkuvalt võlakirjade vormis. Hetkel käivad protsessid mõlemas suunas. See on vajalik, et tagada kiire arengu jätkuv rahastamine,“ ütles PlusPlusi juht ja kinnitas, et plaanitakse veel laenu võtta.


    ÄP on minumeelest natuke üle võimendanud teemat. See küll pole mingi probleem, et saabub võlakirjade tähtaeg. On loomulik, et vajadusel rullitakse võlg üle.
    Huvitav siiski on see, et ettevõte on valmis kaasama omakapitali. Nt 2017 aasta esimese kvartali raportis on esimest korda mainitud, et võidakse aktsiaid emiteerida:
    In order to strengthen its capital base, PlusPlus is planning to increase its equity by issuing new shares to financial or strategic investors. In strategic terms, the company seeks growth capital to facilitate further growth by increasing purchasing volumes in the market. Management and shareholders aim at making decision regarding the equity partner and terms of the deal over the next few months and closing the transaction by the end of 2017.

    Vähemalt avalikest allikatest pole näha teadet, et keegi oleks PlusPlus Capital aktsiaid soetanud.

    Samas on juba 2017 aasta teise kvartali aruandes kirjas, et ettevõte on kaasanud konverteeritavat võlga:
    From the fund raising perspective, the quarter saw investors’ interest in PlusPlus soaring. As a result,
    the group significantly strengthened its equity base by signing a convertible loan agreement. On
    15 June 2017 we reached an agreement with a group of investors to issue subordinated convertible
    loan
    in amount of EUR 4,000,000 with maturity date1 July 2021
    . The subordinated loan will be treated
    as owners’ equity of the company and will have positive effect on company’s equity ratios. By the end
    of June, PlusPlus received 50 per cent of the committed amount, 2 million euros. Remaining 2 million
    euros will be transferred upon drawdown notice during the 3rd quarter 2017.

    Selle võla konverteerimisvõimalus tekib 2021 aasta Juulis. Aega piisavalt.
    Samuti tehti II kvartalis võlakirjaemissioon €2,5 mio EUR väärtuses.

    2017 aasta III kvartal tõi omakapitali suurendamise:
    In September 2017, PlusPlus Capital received second tranche proceeds of its convertible loan issue.
    The company also increased nominal share capital from 63.9 thousand euro (equivalent of 1 million
    Estonian kroons) to 1 million euro and established reserve capital in the amount of 100 thousand
    euro, 10 per cent of paid-in capital. As a result, owners’ equity of PlusPlus crossed the 10-millioneuro mark and stands at 10.2 million euro, more than 2 times year-end level, as of end of September.


    Ja väike üheaastane võlakiri:
    In September 2017, PlusPlus Capital received second tranche proceeds of its convertible loan issue.
    The company also increased nominal share capital from 63.9 thousand euro (equivalent of 1 million
    Estonian kroons) to 1 million euro and established reserve capital in the amount of 100 thousand
    euro, 10 per cent of paid-in capital. As a result, owners’ equity of PlusPlus crossed the 10-millioneuro mark and stands at 10.2 million euro, more than 2 times year-end level, as of end of September.


    2017 aasta IV kvartalis uus kolmeaastane võlakiri:
    Investors’ interest in PlusPlus Capital’s bonds is continuously strong. In October 2017 a new 3-year
    secured bond issue was registered with the coupon rate of 11 per cent, also 1 percentage point down
    from the level of previous, 12 per cent tranche.


    Ettevõte on kiire ärimahtude ja bilansimahu kasvuga (loe: ostab kiiresti ja palju NPL portfelle kokku). Mõned graafikud 2017. aasta-aruandest:



    As of the end of financial year 2017, the Group has purchased debt receivables in the total principal value of EUR 74 million (2016: EUR 46 million). Operating revenue for financial year 2017 was EUR 8.2 million (2016: EUR 5.3 million) and EBITDA amounted to EUR 4.6 million (2016: EUR 3.3 million):


    Kokku kogumata laenude jääk on tänu kiirele kasvule paaril viimasel aastal kogunenud samuti viimasele kahele aastale.
    The estimated remaining collection (ERC) amounted to EUR 40 million as at year-end 2017, as shown by vintages below:


    Ettevõtte üldpoliitika on omada varade ja omakapitali suhet vähemalt 30%. Selle valguses otseselt omakapitali praegusel hetkel tõsta pole vaja, sest 2016 aastal oli suhe 41% ja 2017 aastal 44%.

    2017. aasta koondaruandest ka numbreid:












    2018 aasta II kvartali raportisse on ilmunud uut infot finantseerimise kohta:
    By the end of Q2 2018 PlusPlus finalised successful negotiations with investors to raise longterm financing amounting to approximately EUR 10 million to finance new investments and strengthen liquidity position. The funds have become available since beginning of Q3 2018.

    Ei tea kas see 10 mio EUR round ongi see, millega refinantseeritakse Oktoobri alguses aeguma pidanud kapital (vt. ka lõpus võlakirjade kohta)?

    Natuke aktuaalset majandus-statistikat veel 2018 II kvartali raportist:
    Varade maht kiires kasvus, võimalike laekumiste koguvõimsus ~€59 miljonit (Eesti €20 mio, Läti €19,3 mio, Leedu €19,5 mio)



    Omandatud portfellide arv pidevas ja kiires kasvus, viimases kvartalis omandati ca 3000 lepingut



    Omandatud portfellide raamatupidamisväärtus kiires kasvus (ca 15% CAGR)



    Kvartaalne võla tagasikogumise maht on alates 2017 aasta II kvartalist olnud stabiilselt üle €1 miljoni, viimases kvartalis aga juba €1,6 miljonit. Juhatuse sõnul peaks eelmisel ja sel aastal ostetud võlgade tagasikogumise täielik mõju ilmnema alles selle aasta teises pooles: "Group management expects to start seeing full-scale effects of 2017 and H1 2018 purchases on incoming cash flow from H2 2018."
    Ehk tõuseb üle €2 miljoni ma pakun.



    NASDAQ CSD teab rääkida, et PlusPlus Capital nimel on neli aktiivset võlakirja (kokku ca €24 mio võlakapitali):

    PlusPlus Capital võlakiri 01.02.2019 EE3300110840 emissiooni maht nimiväärtuses 852 000 EUR @ 13.00 %, lunastustähtaeg 01.02.2019
    PlusPlus Capital võlakiri 01.10.2019 EE3300111079 emissiooni maht nimiväärtuses 8 000 000 EUR @ 12.00 %, lunastustähtaeg 01.10.2019
    PlusPlus Capital võlakiri 01.12.2020 EE3300111327 emissiooni maht nimiväärtuses 10 000 000 EUR @ ?.?? %, lunastustähtaeg 01.12.2020
    PlusPlus Capital võlakiri 31.08.2021 EE3300111509 emissiooni maht nimiväärtuses 5 000 000 EUR @ ?.?? %, lunastustähtaeg 31.08.2021

    Samuti seda, et esimesel oktoobril lunastati tähtaegselt ühe-aastane PlusPlus Capital bond 01.10.2018 (@ 9.00%).

    Kuna ettevõte on enda määratud eesmärgi osas graafikus omada 30% varade ulatuses omakapitali, siis hädavajadust equity´t tõsta pole. Aga nii või teisiti ei kao ettevõte noteeritud või noteerimata kapitaliturgudelt lähemal ajal ära: kiire ärimahtude kasv sunnib välisfinantseerimist tagant ja NPL turgude toimimine annab äri laienemise võimaluse.
  • 1. Audiitor ei anna hinnangut
    2. " paistab silma, et vähemalt 2017. aasta algusest saadik ei ole nõuetest laekuv tulu katnud ära firma kulusid – juba enne laenumakseid on firma kassavoog negatiivne, seda aitavad aga katta võetud laenud. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis teenis firma nõuetelt 1,23 miljonit eurot, ent tööjõu-, tegevus- ja finantskulud kokku ulatusid üle 1,57 miljoni euro."
    No ma ei tea, muud numbrid on muidugi ulme.
  • respekt, momentum!
    Ühtlasi märgiks ära, et PlusPlus-ga seotud projekt Crowdestate-s oli üks väga vähestest mis põrus raha kaasamise faasis.
  • momentum

    PlusPlus Capital võlakiri 01.12.2020 EE3300111327 emissiooni maht nimiväärtuses 10 000 000 EUR @ ?.?? %, lunastustähtaeg 01.12.2020
    PlusPlus Capital võlakiri 31.08.2021 EE3300111509 emissiooni maht nimiväärtuses 5 000 000 EUR @ ?.?? %, lunastustähtaeg 31.08.2021


    Vastavalt 11% ja 10%

Teemade nimekirja