Levikom börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Telekommunikatsiooni- ja IOT ettevõte Levikom teatas täiendavast kapitali kaasamisest ja soovist jõuda lähima 3-5 aasta jooksul börsile.
Levikom kaasab suunatud emissiooniga üle 5 miljoni euro
Eesti telekomiettevõte Levikom kaasab kohalikele investoritele suunatud mitteavaliku emissiooniga vähemalt 5 miljonit eurot ettevõtte tegevusplaani finantseerimiseks. Ettevõte plaanib kaasatud kapitaliga kasvatada interneti- ja teleteenuste pakkumise võimekust ning arendada 5G ja asjade interneti teenuseid.
Levikom kaasab täiendavat kapitali kahes etapis aastatel 2019-2020. Esimeses etapis kaasab Levikom 2 miljonit eurot Nasdaq CSD-s registreeritud 2-aastase lunastustähtajaga võlakirjade suunatud emissiooni teel, mille mitteavalik pakkumine algas 24. mail. Selle raames pakutakse Levikomi väärtpabereid suunatult kuni 150 investorile.
2020. aastal kavatseb Levikom emiteeritud võlakirjad noteerida Nasdaq First North võlakirjaturul, mis annab investoritele likviidsuse vaba kauplemisvõimaluse tõttu. Kapitali kaasamise teises etapis viib Levikom läbi ka täiendava konverteeritavate võlakirjade või aktsiate suunatud emissiooni (pre-IPO) mahus 3-5 miljonit eurot vastavalt kas Nasdaq First North või Balti börsi lisanimekirjas, mil pakutakse investeerimisvõimalust ka institutsionaalsetele investoritele. Järgneva 3-5 aastase perioodi jooksul kavatseb ettevõte jõuda Nasdaq Balti börsi põhinimekirja, viies läbi aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO).
Levikomi juhatuse esimehe Toomas Peegi sõnul investeerib ettevõte kahes esimeses etapis kaasatava kapitali valdavalt võrguarendusse ja klientide liitmiseks. “Eestis on ligi 162 000 kodu ja ettevõtet, kus puudub kiire internet, seetõttu on tekkinud väga suur nõudlus meie VirtuaalFiiber-internetivõrgu ja teleteenusega liitumise vastu. Selleks, et klientide ootustele vastata, peame kasvatama enda võimekust klientide ühendamiseks meie ülikiire lairibavõrguga,” rääkis Peek.
Nasdaq Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa sõnul on rõõm kuulda, et Levikom on otsustanud siseneda avalikule turule ja mõelnud põhjalikult läbi sammud liikumaks esmalt Nasdaq First North turule ja seejärel börsi põhinimekirja. “First North on suurepärane platvorm kasvuambitsiooniga ettevõtetele, kes soovivad saada osa kõigist avalikul turul olemise hüvedest. Loodan, et ettevõtte plaanid saavad parimal viisil teostatud,” rääkis Ots.
“Esimesest emissioonist laekuva kapitali abil plaanime luua võrguühendused juba täna ootejärjekorras olevatele klientidele, arendada 5G ja asjade interneti teenuseid ja -võrku ning investeerida ettevõtte laienemisse,” märkis Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm. Põldsamm lisas, et Levikom asub enda teenuseid pakkuma nii Elektrilevi kui ka Eesti Andmesidevõrgu poolt rajatavate fiibervõrkude vahendusel, mis vajavad samuti investeeringuid nii võrguarendusse kui ka müüki ja turundusse.
Peegi sõnul on Levikomil lisaks väärtpaberite emissioonile jätkumas ka läbirääkimised suurinvestoriga. “Levikomi osanikud on investeerinud tänaseks ettevõtte arendamisse ligi 5 miljonit eurot. Meie tulevikuplaanidest moodustab väga olulise osa 5G- ja asjade interneti võrkude ja -teenuste arendamine. Seetõttu peamegi läbirääkimisi täiendava suurinvestoriga, kes võimaldaks meil ettevõtet senisest veelgi jõulisemalt kasvatada,” rääkis Peek.
Väärtpaberite emitendiks on ettevõtte emafirma Levikom Holding OÜ. Levikomi kapitalistruktuuri kujundamist nõustasid Ellex Raidla Advokaadibüroo (Sven Papp) ja Keystone Advisers (Tõnis-Martin Kons) ning emissiooni valmistas ette advokaadibüroo KPMG Law (Lauri Liivat). Tegemist ei ole avaliku pakkumisega väärtpaberituru seaduse tähenduses ning seetõttu ei ole vastav prospekt Finantsinspektsioonis kinnitatud.
Levikom on Eesti sidevaldkonna rajajate poolt loodud IKT ettevõtte, mille kompetents ulatub aastasse 1992. Levikomi peamised tegevussuunad on 5G/IoT, IT, sideteenused ja videovalve. Neist olulisimas 5G/IoT ehk asjade interneti valdkonnas on Levikom Eestis liider, opereerides üleriigilist avalikku asjade interneti võrku NORAnet ja -rakenduste platvormi NORA-X. Levikom on rahvusvahelise IoT assotsiatsiooni LoRa-Alliance liige, kuulub 2017 aastast Euroopa IoT Operaatorite Kogusse ja on nõustanud maailma suurimaid telekome 5G/IoT lahenduste juurutamisel. IT-ärilahenduste ja taristuteenuste valdkonnas on Levikom Eestis üks juhtivaid ja pikima kogemuste pagasiga ettevõtteid ning paljude rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete nagu Microsoft, ESET jt pikaajaline partner. Levikom on suurim juhtmeta lairibavõrgu operaator, mille unikaalne VirtuaalFiiber võrk võimaldab viia ülikiire interneti ja järelvaatamisega televisiooni läbi õhu ka sinna, kuhu kaabelvõrgud ei ulatu. -
ÄP vahendab: Börsile tükkiv Levikom on miinuses ja maksuvõlas
Rahakaasamisest ja börsiplaanidest teatanud Levikom Eesti ega selle emafirma Levikom Holding ei ole viimastel aastatel majandusaasta aruandeid esitanud.
Levikom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm tõdes, et esitamata aruanded on tegelikult ammu valmis. Neist vaatab vastu mitu miinusega rida. Samuti on ettevõttel 200 000 euro suurune maksuvõlg ja viimastel aastatel on töötajate arvu vähendatud.
Põhjuseid, miks aruanded on esitamata, leiab mitu. Esiteks: selleks, et börsile minna, peavad nad muutuma osaühingu asemel aktsiaseltsiks ning kasutama teistsugust raamatupidamisstandardit. Sellele standardile üleminek nõudis Põldsammi sõnul tagasiulatuvalt viimaste majandusaastate aruannete põhjalikku ringi tegemist.
Samuti tahtsid nad Levikom Eestist lahku lüüa 5G ja asjade interneti suuna, mis viidi tütarfirmasse Noranet. Põhjus on erinevad investorid. "Riskikapitali fondid ei taha vaadata suuremaid ja konventsionaalseid ärisid. Erakapital jällegi vaatab sellist, kus ei oleks tehnoloogia ja ärimudeli riski," tõdes Põldsamm.
Audiitoritega aga tuli asja pikalt arutada. "See on väga suur töö ja läks ajaliselt venima," ütles Põldsamm, kuid lubas, et lähima kuu jooksul läheb koos eelmise aasta aruandega üles ka aasta varasem aruanne. Äripäevaga oli ta juba praegu valmis tulemusi jagama.
Levikom Eesti (koos Noranetiga) kulumieelne kahjum:
2015. aastal -312 000 eurot
2016. aastal -409 000 eurot
2017. aastal -1 450 000 eurot
2018. aastal -1 337 000 eurot
Allikas: Levikom Eesti
Levikom Eesti OÜ kuulub emafirmale Levikom Holding OÜ, mille omanikud on Toomas Peegile kuuluv Monteray Holdings OÜ (63,95%), Peep Põldsammi ettevõte Vertelson Capital OÜ (31,96%) ja MFT Halduse OÜ (4,09%), mis omakorda kuulub kolme firma kaudu Marko Kutserile, Marje Tammole ja Igor Aksjonovile.
Levikom Holding OÜ:
* Levikom Eesti OÜ:
** Toomas Peek (Monteray Holdings OÜ (63,95%))
** Peep Põldsamm (Vertelson Capital OÜ (31,96%))
** MFT Halduse OÜ (4,09%):
*** Marko Kutser
*** Marje Tammo
*** Igor Aksjonov
Levikom saab olema üks puhtamaid kasvuaktsiaid:
* püsib miinuses selleks, et kiirelt kasvada
* uuenduslik tehnoloogia, muuhulgas globaalses kontekstis
* kaasab (suhteliselt algjärgus kohe) kapitali avalikkuselt, see aga tähendab, et informatsiooni jagatakse samuti avalikkusega ja avalikkusel on võimalik aegajalt sisse-välja hüpata ja valida kõrgema/madalama riskiga perioode mil aktsias sees olla -
Kahjuks artikkel paywalli taga, aga selline info tõrjub investoreid, eriti jaeinvestoreid, ikka kõvasti eemale:
https://majandus24.postimees.ee/6724599/borsile-sihtiv-telekomifirma-on-volgu-ja-venitas-palkadega -
ERR vahendab: Ärritunud Levikom kaebab 5G kohtuotsuse edasi
Levikom viib ringkonnakohtusse reedel halduskohtu poolt tehtud otsuse, mille järgi riik ei eksinud, kui otsustas panna 5G sageduslubade konkursile vaid kolm, mitte neli või rohkem luba. Levikomi tegevdirektor Peep Põldsamm nimetas halduskohtu otsust asjakohatuks ja absurdseks.
Levikom vaidlustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 5G sagedusriba jagamise konkursi tänavu veebruaris ning konkurss peatati Tallinna ringkonnakohtu poolt aprillis. Levikom heitis riigile ette konkurentsi kahjustamist ning 5G sagedusalade broneerimist kolmele suuremale mobiilioperaatorile.
…
Halduskohus märkis reedel avaldatud otsuses, et kuivõrd Levikom ei ole esitanud oma viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruandeid ja ettevõttel on aktiivne maksuvõlg, siis on tõenäoline, et ettevõte ei oleks saanud niikuinii sagedusloa enampakkumisel osaleda. Seega ei ole ka ettevõttel põhjust vaidlustada seda, et konkursile pandi vaid kolm sagedusluba.
"See on otse öeldes üliabsurdne. Põhivaidlus, kas Levikom oleks kvalifitseerunud või mitte – kuidas seda saab etteulatuvalt hinnata? Miks peab ettevõttel olema raha enne sagedusloa saamist – see (sagedusluba) on ju see, mille peale minnakse kapitali kaasama või tõstma. Meile öeldakse, et tel pole kapitali 5G investeeringute tegemiseks – see on absurd. Me ei pea seda tõestama," rääkis Põldsamm ning palus meelde tuletada aega, kui praegused suured Telia (toona EMT)ja Elisa (toona Radiolinja) oma esimest sagedusluba taotlesid. "Ühelgi neil ei olnud ei rahavoogu, ei raha ega kliendibaasi," märkis Põldsamm.
…
Konkursiamet märkis juulis avaldatud analüüsis, et 5G sageduslubade konkursil ei tuleks sagedusala jagada kolmeks ega neljaks, vaid sagedusload peaks panema oksjonile väiksemate plokkidena. Siis saaks konkursil osaleda ka uudse ja erineva ärimudeliga ettevõtjad, mitte vaid kolm suurt mobiilsideoperaatorit. -
ITuudised.ee vahendab: Levikom kahtlustab riigikogu erikomisjoni istungi protokolli võltsimises
5G konkursi osas riigiga kohut käiva Levikom Eesti OÜ kinnitusel on riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungi protokollis osalejate juttu meelevaldselt moonutatud ja jäetud olulisi sõnavõtte välja.
Levikom esitas korruptsioonivastase erikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Katri Raiki suhtes kuriteoteate. Täpsemalt palub Levikom prokuratuuril alustada kriminaalmenetlust seoses erikomisjoni 16. jaanuaril toimunud 5G konkurssi käsitleva istungi protokolli võltsimisega.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut, sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak.
Koosolek oli ajendatud Levikomi avaldusest 5G sageduslubade konkursiga seonduva suhtes. Kõik kutsutud on tegevad 5G sagedusala konkursi ettevalmistamisega ning on selle kohaste otsuste otsustajate ringis.
Korruptsioonivastase erikomisjoni istungi protokoll avalikustati 27. jaanuaril. "Tutvudes avalikustatud protokolliga, ilmnes, et selles ei ole avaldatud tegelikke istungi sõnavõtte, s.o on meelevaldselt moonutatud sõnastusi või jäetud olulised sõnavõtud üldse välja. Selliselt sõnastusi muutes ja valikuliselt neid protokollis kajastades on püütud varjata 5G sageduslubade väljastamisega seonduvat korruptiivset ja kartellikokkuleppele viitavat käitumist," teatas Levikom.
Valikuline ja kallutatud käekirjaga protokollimine on üldiselt ju tavaline avalikust sektorist pärit protokollidele.
Juhul kui Raik/protokollija midagi ilmselget ei varjanud või moonutanud (mida teavad ja kuulsid kohalkäinud), siis valikulist protokollimist hagida võltsimise nime all on minumeelest üsna raske. -
Komisjonide istungid ka salvestatakse, laual on avalikult nähtavad mikrofonid. Võimalik muidugi, et salvestis hävitatakse peale protokolli kinnitamist.
Protokoll pole stenogramm vaid ongi juhataja subjektiivne kokkuvõte. Igal juhul ei saa istungi juhataja protokolli võltsida, isegi kui selle sisu on meelevaldne ja kasvõi vale. Kui kõik osalejad sellega nõustusid, siis see ongi esimehe kokkuvõte arutelust ja otsustest. Levikomi/Paltsi asemel kaaluksin juriidiliste nõustajate väljavahetamist. Võltsimine oleks kinnitatud protokolli ümbertegemine ja selle esitamine originaalse pähe.
Ilmselgelt on tegu PR trikiga, aga loodetavasti on Levikomi juristid vähemalt kindlad, et tegu pole karistusseadustiku mõttes teadvalt vale kaebuse tegemisega. §319 kehtib ka juriidiliste isikute kohta. -
Kogu see süüdistamine on küll tugevalt pastakast imetud. Vaidlemise ja protsessimise asemel võiks majandusaasta aruanded ära esitada.
-
Levikom teatab: Levikom käivitas enda investeerimisüksuse väärtpaberite pakkumiseks
Levikom käivitas iseseisva investeerimisüksuse ettevõtte arengu finantseerimiseks vajaliku kapitali kaasamiseks. Ettevõttel on käimas võlakirjade suunatud emissioon mahus 2 mln EUR, mida seni tutvustas investoritele Investoriteliit.ee OÜ, kellega Levikom lõpetas usalduse kaotuse tõttu koostöö. Investeerimisüksuse esimene tegevuskuu tõestas investorite suurt huvi pakutavate väärtpaberite vastu, mistõttu loodab Levikom teise poole emissioonimahust täita aprilli lõpuks.
Ettevõtte tegevusplaani finantseerimiseks soovib Levikom kahes etapis, ajavahemikus 2019-2021, kaasata vähemalt 5 mln EUR väärtpaberite kohalikele investoritele suunatud mitte-avalike emissioonide teel. Esimeses etapis on kaasamisel 2 mln EUR Nasdaq CSD-s registreeritud 2-aastase lunastustähtaja ja 12,5% fikseeritud aastatootlusega tagamata võlakirjade suunatud emissiooni teel. Võlakirjade pakkumine algas 2019 mais ning praeguse seisuga on Levikomil võimalik investoritele pakkuda veel võlakirju 1 mln EUR ulatuses.
Esimeses etapis kaasatud vahendeid vajab Levikom suure nõudluse tõttu tekkinud VirtuaalFiiber-internetivõrgu ja Levi-TV-ga liituda soovijate ootejärjekorra rahuldamiseks, sh investeeringuteks kliendiseadmetesse, võrguarenduseks ning klientide liitmiseks. Investeeringuid vajavad ka Levikomi asjade interneti võrk NORAnet ning kiire nõudluse kasv erinevates turuvertikaalides uue põlvkonna 5G/IoT ärilahenduste järele.
Iseseisva investeerimisüksuse moodustamise tingis kohustuste mitte täitmine ettevõtte senise partneri Investoriteliit.ee OÜ poolt, mistõttu lõpetas Levikom nendega usalduse kaotuse ja huvide konflikti tõttu koostöö.
„Loodame ära kasutada ka praegust olukorda aktsiaturgudel, kus kapital on hakanud otsima väljundit vähem volatiilsetesse ja fikseeritud tootlusega varadesse, sealhulgas ka ettevõtete otseinvesteeringutesse, milleks Levikomi 24-kuulised võlakirjad sobivad hästi,“ sõnas Levikomi juhatuse liige Peep Põldsamm. Põldsammi sõnul kuulub Levikomi uude üksusesse kolm investorsuhete ja –hankejuhti, kes on suutnud esimese tegevuskuuga tuua läbirääkimistesse üle 150 potentsiaalse investori kokku enam kui 2.5 mln EUR mahus.
Levikomi võlakirjadesse saab investeerida alates 3000 EUR-ist. Teavet võlakirjade pakkumise kohta leiab aadressilt https://www.levikom.ee/investeeri-levikom/ või üksuse infotelefonil +372 5454 3300.
Väärtpaberite emitendiks on ettevõtte emafirma Levikom Holding OÜ. Levikomi suunatud emissioon on kooskõlas Väärtpaberituru seaduse ja EL finantsturgude regulatsiooniga MiFID II. Tegemist ei ole avaliku pakkumisega väärtpaberituru seaduse tähenduses ning seetõttu ei ole vastav prospekt Finantsinspektsioonis kinnitatud.
Levikom on Eesti kapitaliga sideettevõtjate poolt loodud IKT ettevõte, mille ajalugu ulatub aastasse 1992. Levikomi peamised tegevussuunad on side-, asjade interneti (IoT) ja IT teenused. Levikom on rahvusvahelise IoT assotsiatsiooni LoRa-Alliance ja Euroopa IoT Operaatorite Kogu liige, opereerib üleriigilist avalikku asjade interneti võrku NORAnet ja -rakenduste platvormi NORA-X ning pakub kümneid uue põlvkonna 5G/IoT-põhiseid lahendusi. Levikom on Eesti suurim juhtmeta lairibavõrgu operaator, mille unikaalne VirtuaalFiiber võrk võimaldab viia ülikiire interneti ja järelvaatamisega televisiooni läbi õhu ka sinna, kuhu kaabelvõrgud ei ulatu. IT-ärilahenduste ja taristuteenuste valdkonnas on Levikom Eestis üks pikima kogemuste pagasiga ettevõtteid ning paljude rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete nagu Microsoft, ESET jt pikaajaline partner.
Levikomi veebilehel avatud investorite sektsioonis on praegusel hetkel järgmine info:
Huvitavaim asjaolu 2021 aastaks (järgmisel aastal juba) Nasdaq Tallinn First Northil noteerimise eesmärk. -
Riigikohus teatab: Riigikohus ei võtnud menetlusse Levikom Eesti OÜ kassatsioonkaebust 5G konkurssi puudutavas vaidluses
Riigikohus jättis menetlusse võtmata Levikom Eesti OÜ kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, mis jättis rahuldamata Levikom Eesti OÜ kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse peale, millega minister kehtestas avaliku konkursi korra 5G võrkude rajamiseks mõeldud raadiosagedusvahemikus 3410–3800 MHz, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse peale, mis kuulutas välja konkursi raadiosageduste jagamiseks.
Kuna Riigikohtu määruse tagajärjel jõustub ringkonnakohtu otsus, kaotab ühtlasi kehtivuse ka ringkonnakohtu 9. aprillil 2019 seatud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas konkursi läbiviimise kohtumenetluse ajaks.
Kergelt arusaamatu otsus. Nüüd jääbki meil ainult 3 operaatorit kellel on5G luba? -
ERR vahendab: Telekomifirmad soovivad Siemi 5G sageduslubade otsuse järel aja maha võtta
Just võimaluse andmine konkurentsile oli põhjus, miks ettevõtlusminister Raul Siem viimasel hetkel sageduslubade konkursi tingimused ära muutis. Muidu olnuks üsna kindel, et sagedusload lähevad kolmele suurele: Teliale, Tele2-le ja Elisale. Nüüd pakutakse veel üht.
Seda juurde tulnud sagedusala on juba paar aastat ihaldanud Levikom. Ettevõtte tegevjuht Peep Põldsamm ütles, et kui teised täiendaks 5G-ga juba olemasolevaid 4G võrke, siis nemad tahaks pakkuda pisut teistugust teenust -traadita internetti.
"Meie peame enda rolliks maainternetti ehk viimast miili. Levikom, kellel on täna vanema tehnoloogiaga kaetud umbes pool Eestit, seal me vahetaksime kohe, nii kiiresti kui võimalik need vana tehnoloogiaga tugijaamad uue tehnoloogiaga tugijaamade vastu ja ehitaksime välja ka selle teise poole Eestist nii, et Eesti oleks 5G tehnoloogial baseeruva internetiga kaetud," rääkis Põldsamm.
Ka tema nõustub, et kui üks ettevõte saaks enda kätte laiema sagedusriba, võiks ta pakkuda sellevõrra suuremaid kiiruseid. Aga konkurentsi peab ta olulisemaks.
Teised telekomiettevõtted on varem kahelnud, kas Levikom ikka soovib võrku välja ehitada, veel enam, kas tal selleks rahagi on. 300 000- kuni 400 000-eurose kvartalikäibe juures on ettevõttel enam kui 200 000-eurone maksuvõlg.
Peep Põldsamm ütles, et ettevõtte emafirmal on see raha olemas ja enne oksjonile minemist tasutakse ka maksuvõlg. Ta märkis, et raskused tekkisid Levikomil seoses pikkade 5G konkurssi puudutavate vaidlustega.
"See kaheaastane periood on Levikomi tegevust väga pidurdanud. Aga kui see selgus nüüd saabub, siis me kindlasti lükkame käigu sisse," ütles ta.
Levikomi arengule ja perspektiivile siis positiivne otsus. -
Levikomi jaoks soodne otsus: Minister Siemi uuenenud plaan: 5G-sagedusalast saab oma tüki neli konkurenti! Võimalus võib avaneda ka võlgades Levikomil,
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem on jätkuvalt veendunud, et telekomiettevõtetele välja jagatav 5G-sagedusala tuleb jagada nelja konkurendi vahel, kuid täna avalikustatud uue plaani kohaselt saab üks neljast sagedusvahemikku teistega võrreldes vähem.
„Avaliku konsultatsiooni põhjal näeme, et piirangute tingimustes on parim variant panna sageduskonkursile neli maksimaalselt võrdset luba," sõnas minister oma tänases teates.
Tema ettepaneku järgi jaotatakse 3410-3800 MHz sagedusala neljaks võimalikult võrdseks osaks, st 50/50, 50/50, 50/50 ja 50/40 MHz. Peale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist minnakse üle 90-100 MHz plokkidele. -
Praegu nad vist ei kvalifitseeruks konkursilegi, aga selle annab eeldatavalt korda ajada. Samas, võibolla on keegi viies, kes seda luba soovib.
-
ElCato
Praegu nad vist ei kvalifitseeruks konkursilegi, aga selle annab eeldatavalt korda ajada. Samas, võibolla on keegi viies, kes seda luba soovib.
Riigiga suheldes saab esiteks võlad alati ajatada. Ja teiseks on Levikom siiski kapitali kaasav ettevõte. Kasvufaasis ja kapitali kaasav ettevõte saab oma võlgadest väga lihtsalt lahti, kui korraldab uue emissiooni. Selleks muidugi peab ta investorid ära veenma, et neilt raha saaks. Aga telekomid on hedge fundide ja institutsionaalsete investorite lemmikaktsiad igal pool maailmas. Telekomiäri on tehnoloogiaga seotud ja telekomiteenuse järele nõudlus ära ei kao.
Väike IOT-telekom nagu seda on Levikom saaks ilusti oma emissiooni börsile tulles täis, ükskõik kui suur või väike see siis ka poleks. -
1) Levikomi jaoks kaasab raha Investoriteliit. Nuff said.
2) Põldsammist suuremat optimisti on keeruline leida. -
ei väsi kordamast ja hoiatamast- seni kuniks praegused juhid pildilt ei kao, on Levikom üks ussipundar. Hoidke eemale!
-
Mina, nende teenuse kasutajana olen küll väga rahul. Kuna elan kohas, kus netti saab vaid läbi õhu siis pole liialt alternatiive ka. Mobiilne nett Elisalt katkes alalõpmata ära, eriti kui pikemalt midagi striimida. Tundub, et meelega katkestati lausa... Lisaks õhtuti olid kiirused kiviajas... Levikomiga liigub asi oluliselt paremini ja on stabiilne.
Loodan, et ettevõttel ikka hästi läheb -
Kas keegi eile Levikomi infopäeval ka osales?
Räägiti midagi võlakirja intressimaksetest? -
Kui nüüd Levikomile 5G sagedus tuleb(rõhutan kui),võiks tukevane IPO tõepoolest õnnestudagi.
-
ERR teab rääkida: Levikom peab läbirääkimisi kodumaise investoriga
Levikom soovib kaasata vähemalt kaks miljonit eurot, et kapitaliseerida end 5G sagedusala konkursiks. Läbirääkimised on lõppfaasis kodumaise investoriga.
...
Ühe sagedusala jupi alghind on 1,6 miljonit eurot. Muuhulgas ootavad tasumist maksuvõlad ja kapitaliseerimist tahab ka ülejäänud äriplaan, ehkki 5G hõlmab sellest suurema osa. Seetõttu on plaanis kaasata vähemalt kaks miljonit eurot.
Põldsamm lubab, et kommentaare jagab siis juba investor ise, kui leping allkirjastatud saab. Ent milline on ajajoon, ei taha ta täpsemalt öelda anda.
"Kuivõrd tehingut toimunud veel ei ole, ei saa ka öelda, et meil oleks mingid formaalsed äriotsused tehtud 5G konkursi vms osas. Ainult konkursil osalemiseks me kapitali ei tõsta. Aga kui otsustame osaleda, peab protsess enne seda lõpule jõudma," indikeerib ta. -
Tere!
Palun kõigil,kellele Levikom on võlgu(võlakirjade intressid,muud võlad jne) kirjutada Mairo.Alumaa ät gmail.com.
Aitab ootamisest. nüüd on vaja tegutsema hakata. -
ÄP vahendab: Advokaadibüroo nõuab oma kliendi Levikomi pankrotti
Advokaadibüroo TGS Baltic esitas kohtule avalduse oma kliendi, võlgades telekomifirma Levikomi pankroti väljakuulutamiseks. Levikom ise on esitanud kohtule avalduse ettevõtte saneerimiseks.
Pidevalt meedias peatset suurinvestori leidmist lubanud Levikom on sama lubanud ka oma õigusnõustajale advokaadibüroole TGS Baltic. Kliendileping on neil sõlmitud 2018. aasta aprillist, sealt saadik on Levikom jätnud büroole tasumata üle 77 000 euro eest arveid. Ettevõte on lubanud mitmel korral need tasuda, sest kohe-kohe siseneb ettevõttesse investor, kes tõstab pardale hulga uut raha.
...
Põldsammi kinnitusel on potentsiaalne investor endiselt olemas, kuid ootab just seda, kas riik korraldab 5G sageduse konkursi kolme või nelja sagedusloa jagamiseks. Sellest sõltub, kas suurte telekomifirmade kõrval on võimalus sagedusloa saamiseks ka Levikomil. 2019. aastal vaidlustas Levikom kolme sagedusloa konkursi teate, kuid jäi kohtus kaotajaks. Põldsammi sõnul tõstatas see vähemalt avalikkuses küsimuse, kas konkursiga tuleks jagada rohkem sageduslubasid ning nüüd on võimalus, et välja jagatakse siiski neli sagedusluba. Tema sõnul on seaduse ja konkursi osas aga endiselt määramatust.
"Praegu on kapitali kaasamine jõudnud viimasesse faasi ja eks mõned on arusaadavalt kaotanud ka kannatuse, aga midagi teha ei ole," tõdes Põldsamm. -
Levikomile võib saabuda õudne lõpp, või ...
ERR vahendab: Riik plaanib 5G konkurssi veebruari, turuosalised ähvardavad kohtugaMajandusministeerium soovib veel tänavu panna paika 5G sagedusalade konkursi tingimused ja kuulutada konkursi välja tuleva aasta algul. Seaduse tingimustele pikalt vastu võidelnud Elisa kritiseerib riigi paindumatust kompromisside osas, mis võib ettevõtte juhi sõnul viia firma riigi vastu kohtusse.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul plaanib ministeerium sel aastal panna paika 5G sagedusala konkursi tingimused ning eeldatavalt saab sageduskonkursi kuulutada välja peale elektroonilise side seaduse jõustumist ehk tuleva aasta veebruarist.
...
Seaduse vastuvõtmist on aastaid oodanud ka telekommunikatsiooniettevõte Levikom, mis on juba mitu aastat võlgades ja oodanud pääseteena 5G sageduslubade konkurssi.
Levikomi jaoks on oluline, et konkursile ei pandaks mitte kolm, vaid neli sagedusluba. Suure tõenäosusega jaguneks kolm luba kolme suure ehk Telia, Elisa ja Tele2 vahel.
Levikomi juht Peep Põldsamm ütles, et seaduse vastu võtmine on vaid esimene samm ning ettevõtte jaoks ei lähe asjad selgemaks, enne kui konkursitingimused on otsustatud.
Ettevõte ei ole saanud kolm aastat raha kaasata, kuna investoritele puudub garantii.
"Kui meediat lugeda, siis ega siin on tulnud ka nagu ähvardusi riigi vastu nõudeid esitada, küll Elisa, küll Huawei ja Tele2 on öelnud oma seisukoha välja, et kui minnakse regulatsiooni kehtestamise tõttu nende arvates põhjendamatu kulude hüvitamise teed, siis ei saa ka nemad seda niisama jätta. Kas see nüüd toob kaasa veel mingisuguse venimise – seda mina ei öelda. Me oleme siin üle kolme aasta ise olnud sügavalt hädas," rääkis Põldsamm.
Põldsami sõnul on konkursi vastu üles näidanud ka teised ettevõtted, nagu Lätis ja Leedus tegutsev Bite. "Ja kui nemad tulevad, ega nemad ei hakka mingit 4Gvõrku ehitama, siis meil on täpselt sama olukord, et nad ikkagi võtavad kõige selle viimase oma tehnoloogia," rääkis ta.
"Aastast 2018 oleme nagu võidujooksuks treenitud traavihobune, kes siis on stardipakkudel kolm-pool aastat olnud. Lihtsalt ei saanud kapitali kaasata lõpuni ja 5G on Levikomile on juba läinud kuskil viis miljonit eurot maksma, seisva ettevõtte püsti hoidmiseks," rääkis Põldsamm. -
Palju troika aastas siit kasumit võtab, 100-200 milkut? Pmst võiks riik ju ka suurusjärgus miljardi trahve maksta, et oligopolist lahti saada. Iseasi muidugi, kas minna all-in selle peale, et just Levikom oma 1 sagedusloaga konkurentsi taaselustab.
-
"lauriy"
Palju troika aastas siit kasumit võtab, 100-200 milkut? Pmst võiks riik ju ka suurusjärgus miljardi trahve maksta, et oligopolist lahti saada. Iseasi muidugi, kas minna all-in selle peale, et just Levikom oma 1 sagedusloaga konkurentsi taaselustab.
Riik võib igasuguseid asju teha. Aga selleks peaks riigil olema ka mingi idee ja arusaamine, mida ta teha tahab.
Näitena - jagada 2 sagedusala rämekalli hinnaga ettevõtetele individuaalselt, seevastu viimane 3-s sagedusala jagada nõudega, et sellele tuleb teha nn. "shared RAN" ning panna kohustus raadiovõrgu operaatorile lubada kõiki huvilisi seda kolmandal segedusalal ehitatavat raadiovõrku võrdsetel alustel kasutama.
Rootsis saavad Telenor ja Tele2 igati hakkama 4G raadiovõrgu jagamisega. Taanis saavad Telia ja Telenor hakkama kõigil tehnoloogiatel raadiovõrgu jagamisega.
Viide:
https://www.rcrwireless.com/20210621/business/nokia-wins-5g-ran-deal-denmark -
Ja MKM algne pressiteade: Riik liigub edasi 5G-ga
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sidevõrkude turbemääruse, mis täpsustab 5G ja teiste sidevõrkude turvalisuse nõudeid. Sidevõrkude turbemäärus on eelduseks 5G sageduskonkursi korraldamisele ja 5G sidevõrgu väljaehitamisele Eestis. Minister Sutt esitas ettepaneku panna 5G sagedusoksjonile 3 sagedusluba.
„Tänane otsus paneb punkti väga pikalt kestnud läbirääkimistele, mille taga on seisnud ülikiire interneti ja 5G areng Eestis. Seda teemat on arutatud viimased 2-3 aastat, mitme erineva IT-ministri juhtimisel ning nüüd oleme sellega lõpule jõudnud. Siit on meil viimaks võimalus edasi liikuda ja alustada 5G sageduskonkursiga, mis on suur samm lähemale sellele, et ülikiire internet 5G kujul Eestis levima hakkaks,“ ütles minister Andres Sutt.
Ministri sõnul on Eesti jaoks oluline tagada, et Eesti 5G võrgud ja taristu oleksid usaldusväärsed ja vabad kõrge riskiga tehnoloogiast. „5G sidevõrgud muutuvad lähitulevikus meie digiarengu ja -ühiskonna alustalaks ja võimaldajaks, mistõttu peavad need olema turvalised ja usaldusväärsed,“ lisas Sutt.
Määrusega täpsustatakse, kuidas peavad ettevõtjad edaspidi riigi julgeoleku huve arvesse võtma. Riist- ja tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse kasutusloa menetluses. Kasutusloa kohustus ning kõrge riskiga riist- ja tarkvara keeld kehtib tehnoloogiale, mis plaanitakse kasutusele võtta pärast määruse jõustumist. Lisaks rakenduvad mõlemad ka juba olemasolevale tehnoloogiale, milles võetakse kasutusele 5G või uuemad funktsioonid. Kasutusloa kohustus ja kõrge riskiga tehnoloogia keeld kehtib sidevõrgu eri osades erinevalt, näiteks tuumikvõrkude puhul hakkavad need kehtima koheselt, kuid 5G ja uuemate võrkude puhul hakkavad need kehtima pärast üleminekuaega. See tähendab, et 5G võrkude puhul tuleb kasutusluba hakata taotlema kohe, kuid kõrge riskiga riist- ja tarkvara on lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2025.
Ministri kinnitusel ei muuda regulatsioon tavainimeste elu ega poes müüdavaid nutiseadmeid, vaid tagab riigi IT-taristu turvalisust. „Nii kindlustame, et meie sidevõrgud on usaldusväärsed ja inimeste andmed kaitstud,“ lisas Sutt.
Sageduskonkursi alustamiseks tuleb ettevõtlus- ja IT-ministril kinnitada ka 5G konkursi tingimused 3,6 GHz sagedusalas. Minister Suti ettepanekul läheb konkursil jaotamisele 3 sagedusluba.
„3410–3800 MHz sagedusvahemik on üks olulisemaid 5G sagedusalasid ja on oluline, et selle jaotus võimaldaks tagada parima teenuse kvaliteedi ja annaks võimaluse pakkuda kõiki uue põlvkonna teenuseid. Tuleviku 5G teenused nagu isesõitvad bussid ja ülikiire andmeside vajavad toimimiseks võimalikult suurt sagedusvahemikku, mis on olnud ka Euroopa Komisjoni soovitus. Kuna koordinatsioonilepingut Venemaaga ei ole olnud võimalik sõlmida ning arvestades sellest tulenevaid piiranguid sagedusala kasutusele, on sagedusala jaotamine kolmeks võrdseks osas mõistlik kompromisslahendus, mis toetab ka konkurentsi,“ selgitas Sutt.
Sagedusvahemik 3410–3600 MHz jagatakse kolmeks võrdseks osaks suurustega 130 MHz. Täpsemad konkursi tingimused saadetakse sideettevõtjatele arvamuse avaldamiseks lähipäevil.
Sageduskonkurss kuulutatakse välja peale elektroonilise side seaduse muudatuste jõustumist, s.o peale 01.02.2022. Seejärel on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda, peale seda konkurss käivitub ning jagatakse välja sagedusload.
Ilmekas reformierakondlik ilustamine: riik liigub edasi, täpsustatakse 5G turvalisuse nõudeid, toetab konkurentsi jne jne jne.
See kõik on aga mõttetu, sest keegi ei eeldagi kunagi, et riik liigub tagasi, turvalisuse nõudeid peidetakse, konkurentsi takistatakse. Välja arvatud muidugi reformierakonna majandusministri ajal, kes suudab nelja sagedusloa asemel ikkagi 3 sagedusluba konkursile panna.
Ma olen üsna kindel, et teistes riikides saavad operaatorid rohkem lubasid.
Eraldi küsimus on ka see, miks Eesti sageduse vahel on mingi Vene sageduse riba. Kas Sutt tegeles üldse nelja loa tekitamise probleemiga? Ma mõtlen, et kas tegeles sisuliselt, või läks kõik nii nagu ikka, et lasti ametnikel tegutseda ja kuna ametnikud ei suutnud/tahtnud neli luba välja võidelda, siis lihtsalt lepitigi kolmega.
Pool Levikomi probleemidest tuleneb sellest, et riik jokutas nii kaua sagedusloa konkursiga. Nad oleks ju võinud ammu öelda, et tuleb kolm luba ja kõik ja protsessimine on mõttetu.
Arvan, et Levikom oleks olnud ilus tehnoloogiaettevõte, kui nad oleks kohe tegutsema saanud hakata. Vaevalt, et ülejäänud operaatorid mingit kolmandat "allhankijat" oma võrku soovivad. Ikka ise tahavad kõik mõnusad 5G seadmed ja nendevahelise kommunikatsiooni endale krabada.
Nüüd vist jääbki üle ainult kole lõpp. -
Ja mulle tuli teade, et Levikomi teenustes esineb häireid. Viimasel ajal need teated muidugi suht regulaarsed olnud aga ajastus kuidagi liiga ilus tänase uudise taustal. Eks näis, kas üldse saabki veel mõned bitid läbi nende liigutada või ongi KÕIK...
-
Sageduse neljaks jagamine ei ole tehniliselt hea, sest vahemikud oleks Eesti katmiseks jäänud liiga väikseks.
Teine probleem on see, et Levikom oleks siis maha müüdud lihtsalt selle sageduse pärast ja üks kolmest operaatorist oleks saanud topelt riba ja konkreetse konkurentsieelise.
MKMi poolt mõistlik otsus. -
"nastik69"
Sageduse neljaks jagamine ei ole tehniliselt hea, sest vahemikud oleks Eesti katmiseks jäänud liiga väikseks.
Teine probleem on see, et Levikom oleks siis maha müüdud lihtsalt selle sageduse pärast ja üks kolmest operaatorist oleks saanud topelt riba ja konkreetse konkurentsieelise.
MKMi poolt mõistlik otsus.
Esimene väga hea selgitus kogu sellele jurale. -
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks" (ja täpselt see neljas luba oleks vahemikud väikeseks teinud, kolm mahuvad vabalt ära) aga samal ajal Eestist 10+ korda suurema elanike (ja seega ka tarbijate) arvuga metropolides vahemikud ei jää liiga väikeseks?
Mis puudutab aga Leviomi võimaliku müüki, siis mina pole sugugi kindel, et kõrgeima pakkumise oleks teinud juba niigi vahemikku omanud operaator, mitte mõni turule soovija. Või oleks üldse juhtunud nii, et Levikom oleks jäänud puhtalt sagedusvahemiku väljarentijaks ja meil oleks tekkinud N arv väiksemaid/spetsiifilisemate teenustega 5G teenusepakkujaid. -
Ja kindlasti oleks see Levikomi võrk olnud nende väiksemate/spetsiifilisemate teenuste pakkumiseks märkimisväärselt parem, kui ülejäänud kolm 5G võrku...pole kahtlustki. Suhteliselt küsitav, et neil oleks majanduslikult tasunud ainult ühe sagedusvahemikuga üleriigiline võrk püsti panna - isiklik arvamus, mitte fakt.
Vahemike mõttes, küsimus ei ole ju selles, et ei saa teha, vaid kuidas on hea teha. Paljud riigid on 4G ja 5G sageduste välja andmisel lähtunud loogikast, et tükeldame hästi ära ja siis peksame turult (operaatoritelt) viimase sendi välja. Ka siis on kohalikud suured tükikeste kaupa sobiva sagedusriba kokku ostnud.
Metropol`(või ka veidi tummisema rahvaarvuga riik) vs Eesti - mitut paralleelset võrku on mõistlik Eesti asustustiheduse juures üldse rajada? -
"2korda2"
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks" (ja täpselt see neljas luba oleks vahemikud väikeseks teinud, kolm mahuvad vabalt ära) aga samal ajal Eestist 10+ korda suurema elanike (ja seega ka tarbijate) arvuga metropolides vahemikud ei jää liiga väikeseks?
Mis puudutab aga Leviomi võimaliku müüki, siis mina pole sugugi kindel, et kõrgeima pakkumise oleks teinud juba niigi vahemikku omanud operaator, mitte mõni turule soovija. Või oleks üldse juhtunud nii, et Levikom oleks jäänud puhtalt sagedusvahemiku väljarentijaks ja meil oleks tekkinud N arv väiksemaid/spetsiifilisemate teenustega 5G teenusepakkujaid.
Siit saad arvuutada, mis oleks vajalik sagedusvahemik suurima kiiruse pakkumiseks:
https://5g-tools.com/5g-nr-throughput-calculator/
Lihtsalt suurima kiiruse pakkumisks on vaja ca 100MHz vahemikku. Telia ju ka täna pakub 5g teenuseid madalamatel sagedustel, kuid sellega ei ole allalaadimiskiirused 1Gb juures veel. -
Siinsest meeleolust jääb mulje, et Levikomil on keelatud sagedusloa konkursil osaleda ja oma pakkumine teha. Või kas neljanda loa olemasolul oleks see kindlasti Levikomile läinud?
-
"urmo"
Siinsest meeleolust jääb mulje, et Levikomil on keelatud sagedusloa konkursil osaleda ja oma pakkumine teha. Või kas neljanda loa olemasolul oleks see kindlasti Levikomile läinud?
Keelatud ei ole muidugi, aga nende rahalised võimalused pole päris need, mis meie kolmel telekomil. Seda, et neljas kindlasti Levikomile läinud oleks, ilmselt ei garanteeriks ka keegi jah. -
"svennu21"
Ja mulle tuli teade, et Levikomi teenustes esineb häireid. Viimasel ajal need teated muidugi suht regulaarsed olnud aga ajastus kuidagi liiga ilus tänase uudise taustal. Eks näis, kas üldse saabki veel mõned bitid läbi nende liigutada või ongi KÕIK...
Bitid hakkasid uuesti liikuma. -
"2korda2"
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks"
Teoreetiliselt sobib aga praktikas kui arvestada piiri ääres keelatud sagedusi, vahemikke, mis levivad halvemini jm eritingimusi siis kaardile kandes ei arvutu Eestit katvaks levialaks.
Selline on operaatoritest sõltumatu raadiolevi planeerija hinnang. -
ERR: Sutt kinnitas 5G konkursi tingimused
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kinnitas avaliku konkursi tingimused sagedusoksjoni korraldamiseks esimeses 5G sagedusalas 3410–3800 MHz. Konkursile läheb kolm sisuliselt võrdset sagedusluba.
...
Ministri sõnul on sideettevõtjatega peetud konsultatsioonide põhjal jõutud lahenduseni, mis tagab turul konkurentsi, kuid võimaldab ka 5G eeliseid maksimaalselt ära kasutada. "Andmeedastuskiirus sõltub sagedusploki suurusest ning sagedusala jaotamine kolmeks osaks võimaldab sideettevõtjatel ehitada üle-eestilisi sidevõrke, võttes samal ajal arvesse ka Venemaa-poolseid piiranguid," lisas Sutt.
Kõik kolm sagedusloa võitjat saavad sagedusalas 3410–3600 MHz vastavalt sagedusloale 70 MHz / 60 MHz / 60 MHz kasulikku sagedusplokki, kus Venemaa tingitud piirangud puuduvad ning sagedusalas 3600–3800 MHz vastavalt sagedusloale 60 MHz / 70 MHz / 70 MHz Venemaa tehtud piirangutega sagedusplokki.
Konkursi tingimuste kohaselt on loa saajal kohustus teha 5G-teenus tarbijatele aasta jooksul kättesaadavaks ning paigaldada kahe aasta jooksul üle Eesti vähemalt 200 tugijaama, millest 100 võivad asuda Harju maakonnas ning ülejäänud maakondades peab olema vähemalt viis tugijaama.
...
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet taaskäivitab konkursi esimesel võimalusel pärast elektroonilise side seaduse muudatuste jõustumist ehk 1. veebruari. Seejärel on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda, peale seda konkurss käivitub ning jagatakse välja sagedusload. -
Täna siis nett jälle kadunud ja ilma igasuguse etteteatamiseta selline kiri postkastis:
Austatud klient,
Teatame Teile, et tehnilise rikke tõttu on Levikomi poolt Teile osutatav
interneti/teenus peatatud alates /12.04.2022/ ning Levikomil ei ole mõistliku
aja jooksul võimalik teenuse osutamist taastada. Seetõttu soovib Levikom Teiega
sõlmitud teenuste osutamise lepingu üles öelda vastavalt lepingu punktile
4.19.3.
Rendiseadmeid ei ole.
Täname Teid senise koostöö eest ja soovime kordaminekuid edaspidiseks! -
"svennu21"
Täna siis nett jälle kadunud ja ilma igasuguse etteteatamiseta selline kiri postkastis:
Austatud klient,
Teatame Teile, et tehnilise rikke tõttu on Levikomi poolt Teile osutatav
interneti/teenus peatatud alates /12.04.2022/ ning Levikomil ei ole mõistliku
aja jooksul võimalik teenuse osutamist taastada. Seetõttu soovib Levikom Teiega
sõlmitud teenuste osutamise lepingu üles öelda vastavalt lepingu punktile
4.19.3.
Rendiseadmeid ei ole.
Täname Teid senise koostöö eest ja soovime kordaminekuid edaspidiseks!
Hmm, tegin pulli pärast ruuterile restardi ja nett olemas. Eks näis, kui kauaks siis -
Raha küsima hakkavad siis saad seda kirja näidata.
-
Kuidas Levikomi teenustega läheb? On keegi kasutaja veel?
-
Nu minu leping lõpetati ära. Pulli pärast helistasin infosse ja uurisin, et mis värk on siis. Vastati, et nad ei saa antud masti enam kasutada ja pidid lepingu lõpetama. Ju ma siis olin suht ainus klient selle masti küljes ja neil polnud kasulik seda rentida.
-
Ubiquiti suundantenniga WiFi seadmeid peaks siis kõvasti järelturule tulema :P
