Arricano / Porto Franco börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Arricano Real Estate Plc on Eestist pärit ettevõtja Hillar Tederiga seotud Londoni börsi alternatiivnimekirjas noteeritud (AIM: ARO, alates 12.09.2013) kinnisvaraettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on kaubanduskeskuste arendamine Ukrainas. Ettevõtte turuväärtus on m£22.74, kuid aktsiatega sisuliselt ei kaubelda (mõni üksik tehing aastas). Noteerituna olemine on seega pigem formaalne kui sisuline.
Arricanol on osalus Tallinna kesklinnas Admiraliteedibasseini ääres toimuvas suures kinnisvaraarenduses koondnimega Porto Franco.
Porto Franco aktsionäride lepingus on/oli huvitav klausel, et kui omanikud soovivad, siis võidakse aktsiad börsil noteerida. Samal põhjusel on Arricano / Porto Franco noteerimise võimalikkusest minevikus ka põgusalt ja teoreetilises kontekstis räägitud:
ERR: Ettevõtete huvi Tallinna börsi vastu on suurim alates 90ndatest, 11.09.2017:Arricano võib tulla Eestisse
Arvestades, et enne LHV mullust börsiletulekut täienenes põhinimekiri viimati 2010. aastal, on praegune olukord tähelepanuväärne.
Seejuures on mitu ettevõtet Tallinna börsile minekut kaalumas. Üks neist on Ukrainas kaubanduskeskuste arendamisega tegelev ettevõtte Arricano.
Arricano aktsiad on olnud neli aastat Londoni börsil, kuid suurettevõtja Hillar Tederi hinnangul võiks ettevõte tulla Tallinna börsile.
Tema sõnul pole välistatud, et Tallinna börsile tulles võiks Arricano osta endale tüki Porto Francost.
"Arricanol oleks mõtet Eestisse tulla siis, kui ettevõte saaks Eestist kaasata kapitali mõne projekti jaoks või näiteks siseneda Porto Franco projekti," selgitas Teder.
Ta toonitas, et need ei ole Arricano plaanid, vaid tema kui aktsionäri mõtted.
Samas on Arricano direktor käinud väidetavalt juba Eestis börsivõimalusi uurimas.
"Arricano on börsiettevõte ning saab oma plaane avaldada ainult kindla korra järgi. Ma pole seal isegi direktorite nõukogu liige. Ega [Tallinna börsile minekut] ei ole seal väga aktiivselt arutatud, aga ehk see tuleb päevakorda millalgi," selgitas Teder.
Kinnisvarafirma Porto Franco eraldi börsileviimist ei ole Tederi sõnul arutatud, kuigi aktsionäride vahel sõlmitud leping näeb ette, et 25 protsenti aktsionäridest soovivad, siis ettevõte noteeritakse.
"Selline asi pannakse tavaliselt sisse siis, kui laiem aktsionäride ring ja see jäetakse exiti-võimaluseks. Ettevõttesse sisse tulla on lihtne, aga alati on küsimus, kuidas sa välja saad. /.../ See on üks väljumise viis, et " märkis ta.
+
ÄP: Keda võiks lähiaastatel börsile oodata?, 25. aprill 2018:Porto Franco
Ligi 160 miljoni eurose hinnasildiga kaubandus- ja ärikeskus Porto Franco on arendus, mis selle vedaja Rauno Tederi sõnul on 75 protsendi ehitushinna ulatuses kaetud lepingute või pakkumistega. Eesmärk on jõuda jaanipäevaks finantseerimis- ja ehituslepingute sõlmimiseni.
Keskuse ühe suuromaniku, firma Deltamax juhi Hillar Tederi sõnul neil börsiplaane pole. „Aga meil on osanike leping, kus saab vajadusel börsilemineku esile kutsuda,“ rääkis Rauno Teder äsja toimunud Kinnisvaraarenduse konverentsil.
Porto Franco keskuse suuremad omanikud on perekond Tederi firma DeltaMax (80%), Lembit Lumpi Bonaares ja Heldur Meeritsa Amalfi.
Porto Franco* on suur elu, äri ja kaubanduspinna arendusprojekt Tallinna südalinnas Admiraliteedi basseini ja Ahtri tänava ääres. Porto Franco vahetus läheduses asuvad Tallinna kruiisi- ja reisisadam, vanalinn ning keskuse vastas jahisadam.
Porto Franco asub arenduspiirkonnas, mis on juba muutumas uueks kaasaegseks linnakeskuseks. Vanalinn, Kultuurikatel, Linnahall, hotellid ja kino asuvad Porto Francost kõigest kolmeminutilise jalutuskäigu kaugusel. Piirkonnas on valmimas või töös mitmed büroo-, vabaaja-, elamu- ja infrastruktuuriarendused.
Porto Franco kontseptsiooni autor on Tom Klingholz Londonis tegutsevast rahvusvahelisest arhitektuuribüroost Chapman Taylor. Arhitektuurse lahenduse autorid on Eesti arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik uuenduslikust ja kaasaegsest arhitektuuribüroost Kadarik, Tüür. Arhitektid.
Porto Franco põhiandmed
Üldpinnaga ligikaudu 150 000m², sealhulgas:
• kaubanduskeskuse renditavad pinnad kokku ligikaudu 32 000m²
• hüpermarket ligikaudu 4 220m²
• kohvikud ja restoranid ligikaudu 5 700m²
• suveterrasside ja -rõdude ala ligikaudu 2 500m²
• moekaubandus ligikaudu 14 000m²
• bürookeskuse renditav pind ligikaudu 25 530m²
• hotell ligikaudu 8 572 m²
• maa-alune parkla kokku ligikaudu 1170 autole
12. Jaanuaril 2021 teatas Riigiprokuratuur, et Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud inimesed peeti kinni kahtlustatuna korruptsioonikuritegudesTäna pidasid kaitsepolitseiameti töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Eesti Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile.
Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.
Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd H. Teder ning K. Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.
Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata H. Tederilt K. Krachtile altkäemaksu andmist.
Lisaks on esitatud mitmete kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale.
13. Jaanuaril 2021 selgus, et EBRD mis pidi olema projekti suurim rahastaja, ei rahasta projekti: Porto Franco ei saanud EBRD-lt laenu lepingu aegumise tõttuEuroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ei andnud Porto Franco arendusele laenu, kuna sõlmitud laenuleping aegus. Panga teatel ei tehtud Porto Francole ühtegi väljamakset ning tõenäoliselt ka arendus neilt raha ei saa.
"Olukord on selline, et me sõlmisime laenulepingu, aga me ei andnud laenu välja ja praeguseks on laenuleping aegunud," rääkis EBRD pressiesindaja Axel Reiserer ERR-ile.
"EBRD ei maksnud ühtegi osa laenust välja," sõnas ta.
Reisereri sõnul ei loobunud EBRD laenu Porto Francole laenu andmisest skandaali tõttu, vaid laenuleping lihtsalt aegus.
Ta märkis, et kui laenuleping on korra juba aegunud ei ole pangal ka tulevikus põhjust anda välja uut laenu.
Arendus pidi saama kokku laenu 102 miljonit eurot, millest EBRD laen moodustas 63 miljonit eurot ja Luminori laen 39 miljonit eurot.
Valitsus otsustas suvel toetada läbi Kredexi meetme Porto Francot 39,4 miljoni eurose käibekapitali laenuga, sellest pool on Kredex praeguseks ka välja maksnud. Laen anti tähtajaga kuni kuus aastat, intressiks 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas.
Järelikult on Porto Francol vaja leida lahendus ca 63 miljoni euro suurusele pikaajalise kapitali puudujäägile.
Ärileht tuletab siiski, et ka Luminor pole veel laenu välja maksnud: Kas Porto Francoga on kõik? Suurpank andis teada, et nemad projektis ei osale. Baltikumi ajaloo suurim kinnisvaralaen jääb andmataLuminor ei soovi otse öelda, milline on olnud nende otsus, kuid kinnistu hüpoteekide all nende ega EBRD nimi ei kajastu. See tähendab, et laenu antud ei ole. Endiselt on üleval hüpoteegid MMG Kapital OÜ kasuks.
Porto Franco on saanud küll ca 40 miljoni Eurose käibekapitali-laenu valitsuselt, kuid mõned kuud tagasi (14.10.2020) saatsid kuus teist kinnisvaraarendajat Euroopa Komisjonile avalduse keelatud riigiabimenetluse alustamiseks seoses väga soodsa laenuraha andmisega Porto Francole: Kuus kinnisvaraarendajat kaebasid Euroopa Komisjonile Porto Franco odava riigilaenu kohta"Leiame, et Porto Francole antud laen pole vastav turutingimustele," selgitas Arco Vara ASi juhataha Miko Niinemäe. Valitsus kiitis juuli lõpus heaks Porto Francole 39,4 miljoni eurose sildfinantseerimise kuni kuueks aastaks intressiga euribor pluss kaks protsenti. Niinemäe sõnutsi küsiksid pangad säärase laenu eest viis kuni seitse korda rohkem intressi. See tähendab, et kahe protsendi asemel tuleks tasuda 10-14 protsenti intressi.
"See kaks protsenti väljendab ebavõrdsuses, inetult öeldes turusolkimine," ütles Niinemäe. Ta selgitas, et kuue aasta jooksul peab Porto Franco tasuma ligi 5 miljonit eurot intressi, turutingimustel tuleks maksta umbes 19 miljonit eurot. "See kuni 14 miljoni euro suurune vahe annab ühele arendajale suure eelise," märkis Niinemäe.
Lisaks Arco Varale ootavad vastuseid kinnisvaraarendajad Eften Capital, East Capital Real Estate, Kawe, Metro Capital ja Hepsor.
Järelikult võib valitsuselt saadud käibekapitalilaen saada EK poolt tagasi pööratud. ... Mis jätab Porto Francole kokkuvõttes olulise kapitali puudujäägi, mida saaks ja võiks börsil noteerimise kaudu lahendada.
* valik teksti ja visuaale ettevõtte kodulehelt -
Mina sinna maine pärast ei investeeriks, mis te arvate, et sellise lahmaka ehitamise detailplaneering läks läbi ausalt?
Iga arendus, mis piirist piirini täis ehitatakse, võiks küsida, et kes raha sai, teades, mis tavaliselt planeerimise nõudes on. U.S surevad järjest suured kaubanduskeskused välja tänu e-poodidele ja Eesti üritab siin ujuda vastu voolu. Seega ka reaalne põhjus, miks pangad ei taha siia raha anda.
Korterid sadamas: Kes ei mäleta Kadrioru rahva vingumist seal endisel Divoli alal, kui hull laeva müra ja vibratsioon. -
Ärileht tuletab, et tegelikult pole ka Luminor laenuraha välja maksnud: Kas Porto Francoga on kõik? Suurpank andis teada, et nemad projektis ei osale. Baltikumi ajaloo suurim kinnisvaralaen jääb andmata
Luminor ei soovi otse öelda, milline on olnud nende otsus, kuid kinnistu hüpoteekide all nende ega EBRD nimi ei kajastu. See tähendab, et laenu antud ei ole. Endiselt on üleval hüpoteegid MMG Kapital OÜ kasuks.
Samal ajal vahendab ka, et Kredexi nõukogu juht: analüüsime, mis tingimustel saab Porto Franco laenulepingut lõpetadaMajandusministeeriumi kantsler ja Kredexi nõukogu juht Ando Leppiman ütles, et tänase päeva jooksul proovib sihtasutus selgeks saada, millistel tingimustel üldse võiks Porto Francoga laenulepingut lõpetada ja/või juba väljamaksutud summat tagasi küsida. Kredex on siiani kinnisvaraarendusele välja maksnud ca pool kogu laenusummast ehk 20 miljonit eurot.
...
"Kredex on oma protsessides käitunud õiguspäraselt ja oma laenu menetlenud lähtuvalt seatud tingimustest. See, kas laenumakseid Porto Francole edasi teha või näiteks seniste laenumaksete tagasiküsimine on teemad, mida me hetkel analüüsime. Meid seob laenuleping. Küsimus on, mis on lepingu lõpetamise tingimused ja kas seda peab tegema või mitte," ütles Leppiman. "Analüüsiga saame ühele poole loodetavasti tänase jooksul."
Kuigi Kredex arusaadavalt viitab Pacta sunt servanda põhimõttele, et kõigist sõlmitud lepingutest tuleb ka kinni pidada nii nagu nad on kokku lepitud, siis Kredexil võib ikkagi tekkida võimalus leping lõpetda ja laenud tagasi kutsuda. Seda juhul kui Kredexi laenule on seatud tingimuslikud seosed muudelt laenuandjatelt laenu saamisega. Nimelt peaks Kredexi laen olema kõigest sildlaen ja olema lisatagatiseks. Rõhk sõnal "lisa", ehk kui ülejäänud laenud langevad ära, siis Kredexi laen kindlasti ei saa olla enam "lisa" tagatis. Ta jääbki ainsaks laenuks:Porto Franco juhtide varasemate selgituste kohaselt oli neil riigi 40 miljonilist laenu vaja nö sildlaenuna, sest veebruaris EBRD ja Luminoriga sõlmitud laenuleping hakkas murenema koroonakriisi puhkedes. Pangad nõudsid lisagarantiisid ja riigilaen sobinuks selleks hästi.
Nüüd on aga 102 miljonilisest sündikaatlaenu lepingust juba taganenud EBRD 63 miljoni euroga, tõenäoliselt jääb projekt ilma ka Luminori 39 miljonist eurost, kuid selle kohta ametlikku kinniust veel pole.
Kui EBRD laen kukub ära ja Luminori laen kukub ära ja Euroopa Komisjon ei aktsepteeri riigiabi sugemetega odavat laenu Kredexilt ja seegi kutsutakse tagasi, siis peaks Porto Franco kusagilt lähiajal vähemalt 100 000 000 EUR uut kapitali leidma. -
Kui suured tuleks seniste investrorite kaotused kui projekt käest ära võetakse?
-
Eks siin läheb huvitavaks, sest arenduses on 6 hoonet 3+3 kahel aadressil Kai 4 ja Kuunari 1.
Mingi omapärane number on ehitusalune pind 27 000m2, et need nii tükeldatud. -
Paberi majandus ka rekord kiirusega Kai 4, samas v08 ehitusloa dokumentides tähendab, et 8 versiooni (loe paranduse variante) on tehtud. Kas ehitus valmis, et juba ka kasutusload antud?
www.ehr.ee id kaardiga sisse logides, aadress-dokumendid ja saavad kõik huvitatud asju vaadata. -
"Visahing"
Mina sinna maine pärast ei investeeriks, mis te arvate, et sellise lahmaka ehitamise detailplaneering läks läbi ausalt?
Juba vanarahvas teadis rääkida, et isa pattusid ei pea pojale nuhtlema. Praeguses kaasuses siis ka täiesti otseselt.
Muus osas aga pole ju vahet kas detailplaneering kehtestati ausalt või mitte - ega keegi seda tühistama ei hakka ja kui hakkakski, kas tõesti käsiks keegi hoonet ära lammutada? Kahtlen sügavalt.
Isegi kui selgub, et detailplaneering oli ebaseaduslik, siis seadustatakse planeering vana detailplaneeringu järgi või vähemalt olemasolevas mahus ja midagi maha ei hakata tõmbama. Seega vana detailplaneeringu ausus või ebaausus ei mängi täna ja homme enam rolli - betoon ei ole süüdi selles kui inimesed on korrumpeerunud."Visahing"
Iga arendus, mis piirist piirini täis ehitatakse, võiks küsida, et kes raha sai, teades, mis tavaliselt planeerimise nõudes on.
Tallinna ja kogu muu Eesti suur häda on see, et linnade keskusalades puuduvad perimetraalsed suletud fassaadidega plokid nii nagu igas vähegi normaalses ja nõudlusega asukohas see varem või hiljem vabade turuprotsesside tõttu juhtuks. Ehk seda juhul kui volikogud ei takistaks hoonestuse tihenemist oma üldplaneeringutega, parkimiskohtade nõuetega, haljastuse suure osakaalu nõuetega ja maksimaalse hoonestusala pindala (mis jääb võrreldes krundi kogusuurusega võrreldes väikeseks) nõuetega.
Ja kuna kesklinnades on kõrge täisehituse protsendi ja kõrge FAR-iga maakasutus normaalne, siis pole otseselt Porto Franco üsna täis ehitatud arendus normist irduv.
Küsimusi tekitab miks mujal kesklinna piirkondades jm. vajalikes kohtades kõrge FAR-iga arendada ei saa, aga mitte see miks Porto Francole on ehitusõigust antud."Visahing"
U.S surevad järjest suured kaubanduskeskused välja tänu e-poodidele ja Eesti üritab siin ujuda vastu voolu. Seega ka reaalne põhjus, miks pangad ei taha siia raha anda.
Korterid sadamas: Kes ei mäleta Kadrioru rahva vingumist seal endisel Tivoli alal, kui hull laeva müra ja vibratsioon.
Tallinnas tõesti on kaubanduspindade ülepakkumine tekkimas ka kaubanduskeskuste stiilis arenduste sektoris. Kontoripinda ja kortereid võiks ja saaks kesklinna sees või selle lähialal aga põhimõtteliselt lõputult ehitada.
Osaliselt toetab:
• vanade pindade amortiseerumine
• rahavastiku koondumine Tallinnasse
• majandus-struktuuri järjepidev muutumine ja teisenemine ning sellega kaasnevad kontoritöö osakaalu kasv
• ökoteadlikkuse kasv (ehk linnapiiri taha pendeldamine = saastamine, linna keskuses elamine = säästmine)
• üleüldise heaolu ja jõukuse kasv (= rohkem ruutmeetreid korteri kohta)
• jne
Tallinna kesklinnas või selle vahetus läheduses on palju riske maandatud tänu asukohale ja Porto Franco on kindlasti investeeritav ja toimiv projekt isegi siis kui muud arendused ja muud keskused linnas võivad vinduma jääda.
Eriti atraktiivseks muutuks arendus muidugi siis kui korra pankrotist läbi käib ja hind odavamaks läheks. Siis võib ostja olla aga kes iganes ja ükskõik mis fond. Projekt võib siis ainult kaudselt börsile jõuda, nt. Efteni või Baltic Horizoni vmt. koosseisus. Samuti võib liikuda erainvestori kätte kes investeerib ja hoiab ise ja avalikuks ei tulegi kunagi.
Olemasolevatel omanikel oleks kõige rohkem motivatsiooni ja huvi projekt noteerida, sest muidu libiseb kõik senitehtu ja -investeeritu käest ära ja vaevalt, et nad seda sooviks. Likviidsuse puudus on ju ilmselge ja bilansi tugevdamiseks saab lõdvalt kapitali börsilt. Kui vähegi OK hinnaga tehtaks.
Kuna Arricano on ka börsil noteeritud, siis vähemalt osaliselt on börsibürokraatia, projekti dokumendid ja materjalid juba ka valmis koostatud, ehk et ei peaks täitsa nullist kogu prospekti kirjutamist ja dokumentatsiooni koostamist alustama.
Listimine oleks normaalne ja loogiline stsenaarium. Küll krim.uurimisele mingi lahendus leitakse, a´la uus keha vmt. See ei ole teema."martinhold"
Kui suured tuleks seniste investrorite kaotused kui projekt käest ära võetakse?
Eesti Ekspress kirjutab pikas loos 05.08.2020 Riigi abilaenust Porto Francole võidab Vene miljonär, et peale eestlaste on suurim võitja vene kapital:Porto Franco suurimaks finantseerijaks tema eestlastest omanike kõrval on Vene kapital. Idaraha liikus arendusse osaühingu MMG Kapital kaudu, mis kuulub siinkandis tundmatule multimiljonärile Sankt-Peterburgist.
Eelmise aasta alguseks võlgnes arendaja talle ligi 22 miljonit eurot.
MMG Kapitali 2018. aasta majandusaasta aruanne (värskemat pole saada) ütleb, et laenu intressimäär oli 10 protsenti.
80% ettevõttest kuulub Tederite perekonnaga seotud ettevõttele ja 10% + 10% vastavalt Heldur Meerits´ale ja Lembit Lump´ga seotud ettevõtetele. -
"Kui EBRD laen kukub ära ja Luminori laen kukub ära ja Euroopa Komisjon ei aktsepteeri riigiabi sugemetega odavat laenu Kredexilt ja seegi kutsutakse tagasi, siis peaks Porto Franco kusagilt lähiajal vähemalt 100 000 000 EUR uut kapitali leidma."
Noh aga raadios ju reklaamib, et sellel reedel loositava Eurojackpoti peavõit on juba 90 miljonit eurot !
Õnn algab piletist ! -
Ja jah, tõmbasin endale detailiplaneeringu alla, oli kena arendus väikesed krundid ja avatus vanalinnale vaatega. Hetkel projekti asendiplaanil on näidatud vanalinna avatud vaated kitsas sektor, ehk isegi pisem ava, kui Männiku lasketiirus suuruluki katset tehes ja sa tuled ja räägid, dt see mis oli kunagi ei loe. Vanasti ehitasid inimesed Tallinnas ebaseadusliku vintskapi, siis plekiti 15k oli asi seaduslik. Palju reaalselt siin õlitamist, et anrud piirkonnast selline tuulekoridoriga monstrum tehakse jään vastuse võlgu. Firma arenduse nimi ka nagu iroonia, tõlkes Vaba Sadam _yee rait.
-
Võtame selle loo, https://www.aripaev.ee/uudised/2021/01/13/kaart-mida-hillar-teder-tahtis-ehk-mis-tee-on-porto-franco-skandaali-keskmes ja keegi ei tea kus viga tehti. Kui näiteks Saue vallas pole sul krundile naabriga notariaalset lepingut tee servituudile seatud, siis ennem ei anta ka ehitusluba. Kuidas väljastati load, kui juurdepääsu lahenduss sõltus oksjonist. Ime, et mõni rumeenlane seda lõiku ära ei ostnud, seega võib selle servituudi väärtus olla hindamatu, sest kuidas muidu 1100 autot sinna maa alla saavad, projektis lifti ei näinud. Jõudu börsile tulemisel- või odavale ostale, kes teeb elu diili.
-
Teema lõpetuseks, et kas see on ok, kui ehitusluba antakse rambi ja tänava jaoks 2019 aga servituudi otsus tehakse 2020 aprillis? Projekteerijad pidid ikka väga kindlad olema või selgelt nägijad. Detailplaneeringul muidugi ei ole ühtegi sellist servituuti seatud ega planeeritud.
Äripäev oma artiklis ei maini ka, et selle ühe rambi otsa tulemusel tuleb teha tunnel Kai tänava alt läbi ja terve tänav riigi maal suletakse sellepärast.
https://www.dropbox.com/s/o6c4re5dea6rvt4/Servituut.docx?dl=0 -
Kredex jõudis eile teatada, et vajavad rohkem aega, et analüüsida kas ja kuidas laenu saaks tagasi kutsuda: Kredex võttis lisaaega Porto Franco laenu analüüsiks
Kui Hillar Tederi altkäemaksuskandaali lahvatamise järel võttis riiklik sihtasutus Kredex kiirelt analüüsida, kas Porto Francole antud laen tuleks tagasi kutsuda, siis nüüdseks on sihtasutus võtnud otsustamiseks lisaaega. Seega kohe ja kiiresti raha tagasiküsimiseks ei pruugi õiguslikku alust olla.
"Oleme alates teisipäevast analüüsinud Porto Franco OÜ-ga sõlmitud laenulepinguga seotud osapoolte õigusi ja kohustusi. Juriidiliselt vajab see täiendavat analüüsi. Selgitame edaspidi välja finantseerimisega seotud asjaolusid, suhtleme teiste finantseerijatega, et välja selgitada nende positsioon ja võimalikud tegevused," ütles Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge.
Seega peaks Kredex suhtlema Venemaa kalatöösturi Dmitri Ozerskyi ettevõtte MMG Kapital OÜ-ga, millele on Porto Franco võlgu enam kui 36 miljonit eurot, makstes intressi 10 protsenti aastas. MMG Kapitali hüpoteek Porto Franco kinnistutel on ka eespool Kredexi omast.
Porto Franco on täna meediale teatanud, et edaspidi kommentaare ja selgitusi ei jaga: Porto Franco juht Rauno Teder jätkab vaikimist: ma ei anna intervjuusid ega vasta päringuteleRauno Teder pole seni ühtegi kommentaari ajakirjanikele toimuva kohtu jaganud ning ta ei plaani seda ka teha. "Olukord, kus me nüüd oleme, on meie jaoks uus ja ootamatu. Tegeleme praegu asjaolude selgitamisega. Tänan teid ette mõistmise eest, et ma keskendun hetkel Porto Franco tulevikuga seotud küsimuste lahendamisele ning intervjuusid ei anna ega päringutele ei vasta," edastas Teder lakoonilise teate toimetustele.
-
"momentum"
Tallinnas tõesti on kaubanduspindade ülepakkumine tekkimas ka kaubanduskeskuste stiilis arenduste sektoris.
Ma ütleks, et see ülepakkumine on ammu käes. "Shopping centre density" osas on Euroopas ainult Norra meist napilt ees. Seejuures GDP per capita lõikes on Eesti Euroopas 22. kohal... Huvi pärast lugesin kokku, et mul on 10 minuti raadiuses 15 kaubanduskeskust ja/või supermarketit. Iroonilisel kombel tellin kõik asjad e-poest."momentum"
Tallinna kesklinnas või selle vahetus läheduses on palju riske maandatud tänu asukohale ja Porto Franco on kindlasti investeeritav ja toimiv projekt isegi siis kui muud arendused ja muud keskused linnas võivad vinduma jääda.
Samas nii Norde Centrumis kui ka Rotermannis on foot traffic ikkagi ka koroonaeelsetel aegadel olnud üsna kesine... -
Enne vallatusi aktsiisidega oli soomlaste foot traffic täiesti ok seal.
-
"Visahing"
Mina sinna maine pärast ei investeeriks, mis te arvate, et sellise lahmaka ehitamise detailplaneering läks läbi ausalt?
Iga arendus, mis piirist piirini täis ehitatakse, võiks küsida, et kes raha sai, teades, mis tavaliselt planeerimise nõudes on. U.S surevad järjest suured kaubanduskeskused välja tänu e-poodidele ja Eesti üritab siin ujuda vastu voolu. Seega ka reaalne põhjus, miks pangad ei taha siia raha anda.
Korterid sadamas: Kes ei mäleta Kadrioru rahva vingumist seal endisel Divoli alal, kui hull laeva müra ja vibratsioon.
Tuletame meelde hästiunustatud vana: Suurärimees Tederi ärihuvides muudeti seadustikku (EE, 21.10.2015)
"Arendajatele oli pinnuks silmas tollel alal kehtiv detailplaneering. 2006. aastal kehtestatud detailplaneering näeb ette, et tollele kolmele hektarile tuleb ehitada seitse maja – segiläbi elu- ja büroopinnad ning nende vahele linnatänavad.
Sellist lähenemist, mille puhul on elu- ja äripinnad segiläbi, peab enamus kaasaegseid arhitekte õigeks – nii on piirkonnas alati inimesi, päeval need, kes töötavad, õhtul ja öösel need, kes seal elavad. See tagab turvalisuse.
Arendajate meelest oleks aga tulusam, kui kogu piirkonda teha ainult kaubandus- ja büroopinnad. Olemasolev detailplaneering seda ei lubanud.
Selle muutmisest lihtsamaks osutus seaduseelnõu ümber tegemine.
Toompea ja all-linna üksteisemõistmine
Eelmise aasta hilissügisel saatis Hillar Teder riigikogu liikmele Deniss Boroditšile (Reformierakond) kirja, kus tegi ettepaneku muuta eelnõu 27. paragrahvi kaht punkti. „Punkt 1 mõte lahti seletatult on, et omavalitsus võiks juhul kui detailplaneeringu järgselt on maa sihtotstarve samaaegselt ärimaa ja elamumaa, muuta korterite ja kontorite omavahelist suhet. Näitena on Tallinnas Admiraliteedi arenduse 15 aastat tagasi alustatud 10 aastat tagasi kinnitatud kaiäärsete kinnistute kruntide sihtotstarve äri- ja elamumaa 50/50, kuid täna on arvestades laevade poolt öösel tekitatavat müra ja korstendest tulevat suitsu mõistlik ehitada sinna kortereid,“ kirjutas Teder. „Punkt 9 mõte on, et ehitusliku kompleksi puhul saab planeeringuala piires liigutada omavahel teid ja hooneid.“
Teder ei varjanudki, et asjaga on seotud tema ärihuvid sadamapiirkonnas.
Mõeldud-tehtud. Kõik hakkas liikuma nagu vene muinasjutus havi käsul – Tallinna linnavalitsuse ja Toompea haruldases üksmeeles."
/....../
"17. detsembril saatis justiitsministeerium nn „Tederite paragrahvi“ ehk 27. paragrahvi lõike 4 muudatusettepanekud justiitsministri Andres Anvelti (sotsid) allkirjaga edasi Riigikogu majanduskomisjoni. Tänavu 14. jaanuaril kaitses kõnealuseid punkte riigikogu kõnetoolis Deniss Boroditš. „Eesmärk on võimaldada detailplaneeringus antud ehitusõigust paindlikumalt ellu viia,“ ütles Boroditš.
11. veebruaril võeti seadus koos nn „Tederite paragrahviga“ vastu. 1. juulil see jõustus."
/........./
"Ja uus seadus läkski käiku
18. juulil kuulutas Porto Franco OÜ Admiraliteedi alale välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi.
Mõned arhitektid olid algul imestunud, sest püstitatud lähteülesanne ei vastanud detailplaneeringule. Äri- ja elupindade asemel ainult büroo- ja kaubanduspinnad, ning seitsme eraldiseisva hoone asemel üksainus hoonetekompleks. Lisaks oli linnale kuuluvale teelõigule – sinna, kuhu pidi tulema ainult jalakäijatele mõeldud tee – planeeritud sisse- ja väljasõit maa-alusesse parklasse.
Konkursi tähtaeg oli – arvestades investeeringu mahtu, milleks on 160 mln eurot – lühikesevõitu. 22 kandideerinud büroost kvalifitseerus seitse. Osalejatel oli võistlustöö esitamiseks aega kaks kuud. 15. oktoobril kuulutati välja võidutöö, mille esitas Briti arhitektuuribüroo Chapman Taylor, kes on spetsialiseerunud spaadele, lennujaamadele ja hiidostukeskustele.
Konkursil osalenud Eesti arhitektid oletavad, et konkurss võis olla vaid näiline – väidetavalt olid Briti büroo joonised teada juba suvel. Juba 2013. aasta detsembris andis Chapman Taylor raamatu admiraliteedi basseini kontseptsioonist, mis sarnaneb väga nende võidutööga." -
Just, see ongi nagu eriti nahaalsuse korruptsioooni tipp, et lastakse detail üle aisa ja siis pressitakse ala max nii täis, et all sõidu teed ei raatsita ka enam oma krundi arvelt teha. Milline foorumi kasutaja saaks ilma pappi viskamata sellise õiguse? Meenub linnas üks DP, kus väärtuslik puu segab aastaid arendust ja krundi enda sissesõitu ja asi kuhugi ei liigu. Igasugune erakondade rahastamine välja arvatud riigi poolt tuleks ära keelata, ega need Merko punnis arendused targemad ole. Kuuldavasti keegi oli Järve tornidel munad ülesse leidnud kah juurdepääsuga.
-
ÄP vahendab: Mis saaks, kui müüki tuleks T1, Porto Franco ja Stockmann?
Kui sel aastal tuleks müüki kolm suurt jaekaubanduskinnisvara – Stockmann, T1 ja Porto Franco –, siis kõrvaltvaatajatele näib neist kõige ahvatlevam viimane.
...
Porto Franco juht Rauno Teder võttis Pärnitsal hoogu maha. Vähemalt praegu.
Teder rääkis, et nad otsivad lahendusi olukorrale, millesse Porto Franco ootamatult sattus. Aega selleks on Tederi sõnul olnud veel vähe, seega ei ole ka otsuseid. Tederi väitel on aga võimalikke lahendusi rohkem kui üks.
“Praegu ei ole Porto Franco omanikke vahetamas, aga nagu targemad mehed on öelnud: “Õige hinna eest on maailmas kõik asjad müügis”. Selguse huvides kordan üle: Porto Franco ei otsi hetkel aktiivselt ostjaid,” ütles Teder. -
Delfi teatab: Porto Francole antud servituuti asub uurima Tallinna volikogu revisjonikomisjon
Pealinna volikogus hakatakse vastust otsima mitmetele Porto Francot puudutavatele küsimustele - sealhulgas ka sellele, kas Tallinna korruptsiooniennetuse meetmed on piisavalt tõhusad. Eesmärgiks on uurimisega ühele poole saada käesoleva aasta suveks.
Sotsiaaldemokraatide, isamaalaste ja reformierakondlaste ühispöördumise põhjal alustatatakse kontrolli Porto Franco arendusele servituudi - ehk võõra kinnisasja piiratud ulatuses kasutamise õiguse - andmise otsuseprotsessi üle. Uurimise kulgu juhivad Anto Liivat (SDE), Priidu Pärna (Isamaa) ja Helve Särgava (Keskerakond). -
Kredex soovib lepingust väljuda, kolmas osamakse jäi maksumaksja õnneks tegemata.
KredEx varjab kiivalt kahtlasi otsuseid Porto Franco laenulepingu tagaSihtasutus KredEx sõlmis septembris 40 miljoni eurose laenulepingu nüüdseks juba kurikuulsa staatuse omandanud Porto Franco kinnisvaraarendusega. Nüüd, pool aastat ja 20 miljonit väljalaenatud eurot hiljem, tunnistab KredEx esimest korda, et nad tahavad sellest lepingust lahti saada. Sihtasutus ei ole kinnisvaraarendusele teinud ka kolmandat, umbes kümne miljoni eurost osamakset, mille tähtaeg oli veebruaris-märtsis.
Nimelt pöördus KredExi juhatus veel hiljuti nõukogu poole ettepanekuga leping üles öelda, mille nõukogu ka heaks kiitis. Praegu peabki Porto Franco leidma lahenduse „võimalike kokkulepete sõlmimiseks” ülisuurele kinnisvaraarendusele rahastuse leidmiseks nii, et KredEx oma raha (st maksumaksja raha) tagasi saaks.
...
Kuigi ettevõtlusminister Andres Sutt, kelle haldusalasse KredEx kuulub, on veendunud, et sihtasutus tuleb lepingust ilusti välja ja keegi raha ei kaota (vt kõrvallugu), ütleb näiteks kinnisvarafirma Metro Capitali juht Ain Kivisaar ainuüksi kõrvaltvaatajana veendunult, et projekt on nüüdseks seisus, kus kõik osalised kindlasti oma raha enam ei näe. „Tänaseks on päris selge, et keegi peab oma raha kaotama, sest sinna sissepandud raha kindlasti välja enam ei tule. See on nüüd puhtalt omanike otsus, kui kaua sellega venitatakse ja kuidas rahakaotus omavahel kokku leppida. Sinna on nii palju raha maetud ja jubedalt aega venitatud ning kõrge hinnaga laenu võetud (viitab Tederi Vene ärimehest sõbra Dmitri Ozerski antud 36 miljoni eurosele laenule, mille intress on 10% - toim.).”
..
Kivisaar pakub, et uueks investoriks võib saada mõni rahvusvaheline kinnisvarafond või pank, võib-olla laenab Vene ärimees Ozerski veel raha. „Kindel on aga see, et ükski Eesti pank seda projekti ei finantseeri, niikaua kuni perekond Teder on seal taga,” viitab Kivisaar mainekahjule, mida projekt on saanud Rauno Tederi isa Hillar Tederi korruptsiooniskandaali tõttu.
Kahju kannataja saab olla see, kes on finantseerija. Finantserijad on maksumaksja, vene kapital, Tederid+co.
Kui kogu projekt müüki läheb, siis kõige rohkem kannatavad Tederid & Co. Eeldan, et Kredex võib olla nõuete tasumise järjekorras eespool aktsionäre ja maksumaksja seetõttu otseselt kaotada ei pruugigi.
