Passiivne ühisinvesteerimine Eesti maasse ja metsa?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Sooviks investeerida Eestimaa maasse, mille hind kindlasti tõuseb aastatega. See on üksiküritajana üksjagu tehniliselt kulukam ja keerukam, siit idee panna kokku SPV, mis professionaalse konsultandi abil ostaks mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku ja omaks seda, ja majandaks mõistlikult ja jätkusuutlikult. Miks mitte olla metsaga või põllumajandusklik maa, isegi looduskaitse alune. Strateegia oleks eelkõige pikaajaline väärtuse hoidmine ja tõus.
On see halb mõte? Kui ei, siis selliseid fonde äkki on juba olemas? Kuulu järgi on välismaiseid selliseid fonde mis Eesti maad/metsi kokku ostavad, miks ei võiks Eesti kapital seda teha.
Järgmine samm oleks muidugi teistes riikides pikaajaline maade ost, samuti mõistagi konservatiivse strateegiaga, mitte Rumeenia kinnisvaraarenduseks väärtusetuid jäätmaid kõrge hinnaga krabama minnes. -
Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/etMetsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi. -
Kas Metsik Põld Oü varianti ka leidub? - investoreid huvitaks kõvasti konkureerimine põlluärimeestega, kes suurte traktoritega künnavad, külvavad ja harvester- kombainidega kõik maha niidavad.
Hobune, Harkader, karuäke, sirbid- vikatid ainsad töövahendid. -
Võib-olla midagi sellist:
"Tulundusühistu Forestly koondab inimesi, kes soovivad investeerida metsade ja nende elurikkuse püsimisse. Forestly ostab, kaitseb ja majandab metsi vastavalt püsimetsamajanduse printsiipidele ning annab investoritele tootlust püsimetsamajandamisest ja teistest metsahüvedest ning Forestly väärtuse kasvust.
Forestly’ga oodatakse liituma kõiki, kes tunnevad muret tänase metsamajandamispraktika pikaaegsete tagajärgede pärast. Investeeritav summa ei pea tingimata olema suur: ka väike panus on oluline."
Seda tuleb muidugi võtta pigem kui heategevust ja Eesti metsa hoidmist, kui et investeerimist rahalise kasumi mõttes. Ma ei ütle seda paha pärast, ise kavatsen ka sinna "investeerida/annetada" millalgi.
https://forestly.ee/ -
"Mr.Robot"
Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/etMetsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi.
Ma ei tea, kas Mr Robot kirjutas selle kommentaari teatud aroonia võtmes, aga ilmselgelt ei ole see vastus jaakl küsimusele nagu ka pitsat2 pakutud variant. Küsimus polnud metsa investeerimisest looduskaitselistel eesmärkidel, vaid tulu teenimiseks."jaakl"
On see halb mõte? Kui ei, siis selliseid fonde äkki on juba olemas? Kuulu järgi on välismaiseid selliseid fonde mis Eesti maad/metsi kokku ostavad, miks ei võiks Eesti kapital seda teha.
Mõte on väga hea, aga väga raskesti teostatav, sest tegu on äriga, kuhu ligi pääseda on üsna raske. Eestis sellised avatud investeerimisfondid kahjuks puuduvad, suletud fonde on küll, ka näiteks LHV-s. -
Kui juba annetada, siis Koosloodus tundub mõistlikum kui nt Forestly. Investeering tulevikku (aga ilma isikliku rahalise kasuta).
-
"jaakl"
Sooviks investeerida Eestimaa maasse, mille hind kindlasti tõuseb aastatega. Strateegia oleks eelkõige pikaajaline väärtuse hoidmine ja tõus.
On see halb mõte? .
Metsaomanikuna ja aktiivse metsamajandajana võin välja tuua mõned faktid:
1. Millegipärast näiteks Swedbanki jaoks metsamaa ei kvalifitseeru mitte ühegi laenu tagatiseks.
2. Millegipärast on aktiivsetete metsamajandajate kasumimarginaal ca´ 5%.
3. Mitteaktiivse metsa majandamisega metsa väärtus paljudel juhtudel kahaneb. Kindlasti pole loota: vihma sajab, päike paistab, sina ise pikutad ja metsa(taga)vara kasvab! Halvimal juhul, näiteks lepiku majandamisel, saad iga 40 aasta järel tagasi oma äramakstud maamaksu.
4. Metsakasvatuse tulu kõige põhilisem komponent on lõppraie. Keskmine metsa raieküpsus on 70...90 aastat. Tänase raie tulu on tekitatud 2 põlve tagasi ja tänased investeeringud realiseeruvad 2 põlve pärast. Esimese (suhteliselt väikese reaalse tulu) pärast uue metsapõlve kultiveerimist saad mitte enne kui 20 aasta pärast.
5. Pikaajalise metsa hoiust. Maa ise on pelgalt tootmisvahend, mille abil kasvatatakse biomassi. Küpse metsa juurdekasv on null! Puud ei kasva taevani. Nad saavad vanaks ja nagu inimesedki, ükskord surevad.
6. Ma ei hakka üles lugema rohekommunistide tekitatud riske, keskkonna muutustega kaasnevaid riske ja metsakasvatuslike teadmiste olulisust metsainvesteeringutel.
Otsusta ise. Minul on näiteks metsainvesteeringud õnnestunud, aga ilma käsi külge panemata seda kindlasti poleks juhtunud. -
flatuu, millisel perioodil peale lageraiet kõige rohkem tuleb "kätt külge panna"? Oletatavasti uue metsa istutamisel ja pärast seda võsalõikus, et istikud valgust saaks pluss sarviliste eemale tõrjumine? Harvendusraie tuleb vist alles 15-20 a hiljem ja sealt edasi on ehk ainult üraski tõrjet vaja teha. Või saan ma asjadest valesti aru.
-
"Mr.Robot"
Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/etMetsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi.
Eesmärk on siis võsastunud alade kasvatamine või? Kui jätad oma aiamaa rohimata saad ohakad ja heinamaa kus peale para ei kasvagi suurt midagi, mis "uus lahendus" see selline on? mulle tundub see laisa peremehe ettevõte küll vaga vana ja aegunud ettevõtmisena. Mis kasu sellisest mittemidagi tegemisest küll olla võiks? -
"kindsigo"
flatuu, millisel perioodil peale lageraiet kõige rohkem tuleb "kätt külge panna"? Oletatavasti uue metsa istutamisel ja pärast seda võsalõikus, et istikud valgust saaks pluss sarviliste eemale tõrjumine? Harvendusraie tuleb vist alles 15-20 a hiljem ja sealt edasi on ehk ainult üraski tõrjet vaja teha. Või saan ma asjadest valesti aru.
kõik õige, aga istutamine on ikka palju lihtsam töö, kui esimeste aastate istikute hooldamine. siin on mõned erinevad seisukohad (kui okaspuumets). vanasti soovitati paar aastat vahet pidada pärast uuendusraiet enne kui istutada, kuna kärsakakahju. mina nii ei tee, sest esiteks viskab rohu, haava, lepa, toominga, jms rinnuni. meil ei müüda, aga rootsist ostsin kärsakamürki, süsteemne, imendub taimesse, mõju 2 aastat. pritsin taimed enne istutamist ja siis istutan kohe järgmisel kevadel pärast raiet. jätkub võidujooks võsa ja istikute vahel, sõltub kui palju tööd panustad. mina tõrjun korralikult, esimesed 3...4 aastat kõik muu nulliga maha, jäävad ainult istikud. sestpeale on puud ca´ rinnuni. võib veidi vahet pidada, aga no ikkagi paar korda käin veel läbi, aga see on siis juba kerge töö. edasi ma seda metsa enam ei puutu, kultuur on valmis iseseisvalt lõpuni kasvama. sellisel juhul on esimene harvendus juba väikse tuluga, sõltub kasvukoha tüübist, 15 aastat vaevalt, aga 20...25 aastases metsas. edasi kuni küpsuseni lisaks veel 2 harvendust. istutan 2000 taime/ha, küpses metsas on 400...600 puud/ha. vot see vahe viiakse ära harvenduste käigus.
pa!! samas on toetustel ka oma mõju, riik kompenseerib 400 €/ha taimede ja istutustöö eest eest esimesel aastal pärast istutamist ja 96 €/ha kolmel järgneval aastal hooldustööde eest, aga seda ei maksa võtta kui tulu saamist, pigem kulude kompenseerimist. selles mõttes, kui ise teha, siis rahaline investeering on iseenesest väike, ainult oma töö. eks võib ju tellida ka teenustööna, aga siis maksad ka päris korralikult peale, tuhandetes. mina, kontorirotina võtan seda kui hobi, milleks minna jõusaali, kui saad sama asja tehtud kusagil looduses.
ulukikahju on minul olnud minimaalne, pritsin sügisel enne lume tulekut verepreparaadiga, aga mul pole ka männikuid, seal võib põder teha puhta töö küll. -
Teema 1. kommis oli lausejupp "ostaks mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku".
Kohe vist konkureeriksid nn. kährikutega kes väikemetsaomanike (nagu mina) pommitavad jube tüütute kõnedega:
"Tere jälle, X siinfirmastbrblbrlmfs[hingab kiirelt sisse]kasoledsaanudaega meie viimast parimat pakkumist vaadata, meil oleks notariaegu tänaseks ja ka homseks, kauemaks ei tahaks jätta sest blablablabla..."
Neist saab küll eristuda aga hind kujuneb natuke nende pakutu põhjal ka. Oksjonid on ka variant samas. -
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
-
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
kui mändi istutad siis see tahab rohkem liivast ja kruusast pinnast aga kuusk kasvab hästi ka niiskema ala peal.RMK mätastab kopaga väga märjad ja niisked alad ennem istutamist, kuivamal alal teeb maapinna traktor vaod sisse. -
"tom100"
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
kui mändi istutad siis see tahab rohkem liivast ja kruusast pinnast aga kuusk kasvab hästi ka niiskema ala peal.RMK mätastab kopaga väga märjad ja niisked alad ennem istutamist, kuivamal alal teeb maapinna traktor vaod sisse.
võsa jääb kõik maha. -
kindsigo,
Taimi/istikuid käesolevaks aastaks juba keeruline saada. Ühistu liikmena kuu aega tagasi sain veel tellitud. -
Eile oli ETV2s saade Osoon, kus said sõna erinevad huvigrupid: RMK, erametsaomanikud, looduskaitsjad, teadlased, s.t. minu arvates sai üsna tasakaalustatud pildi metsanduse temaatikast. Mu jaoks kõlama jäänud mõtted:
- aastase juurdekasvu/raiemahu osas valitseb paras segadus. Hinnangud kõiguvad umbes 5 milj tihust kuni 15 miljonini. Sain ka aru, et Eesti on juba 90ndatel liitunud mingi üle-euroopalise konventsiooniga, mille alusel võiks meie raiemaht olla 8 milj tihu aastas, aga seda kokkulepet on viimastel aastatel tuimalt ignoreeritud. Mu arvates peaks esimese asjana selgeks tegema selle küsimuse, palju see meie aastane juurdekasv siis täpselt on, lähtuma pigem konservatiivsetest hinnangutest ja sellest numbrist siis ka kinni pidama.
- lageraie tegelikult ei ole iseenesest halb, kuna võimaldab kooslusi uuendada (nagu metsatulekahjud on tegelikult vajalikud vahest), ja see esialgne lageraiest loobumine harvendusraie kasuks tähendab tihti, et tuleb teist korda üle raiuda. AGA - lageraie lankide osas valitseb kaos, ebapiisavalt reguleeritakse lankide suurust, asukohta, seost rohevõrgustikuga/rohekoridoridega jne. Lageraie on okei, aga peab täpselt teadma kus seda teha võib, praegu pannakse lihtsalt tuima.
- riigi käes on 50% eesti metsast, raiepiiranguid peaks rakendama eelkõige riigimetsas, majandusmets võiks rohkem eramets olla.
- eelmisega seotud - põlismetsad, mis eelkõige vajavad kaitset, on suuresti vanad ajaloolised metsad, uuemad majandusmetsad on suuresti need, mis on viimase 60-70 aastaga metsastunud (endine põllumaa), neile kahele metsatüübile võiks erinevad reeglid kehtida. Vastasel juhul muutub kogu Eesti mets Skandinaavia tüüpi puupõldudeks, kannatab liigirikkus, looduslikud kooslused jms.
- Riiklik metsakava ei tohiks olla vaid 10a ettevaatav, vaid võiks olla vähemalt 20-30 aastase perspektiiviga. -
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
Riskide hajutamine vajalik mitte ainult börsil, metsa istutamisel ka.
Esimesel aastal pärast raiumist üldjuhul midagi ei tehta, mitmete kahjurite ja haiguste pärast. Kask külvab ennast ise üsna hästi, kui kõrval või raiesmikul seemnepuid. Need ilmuvad nähtavale teisel - kolmandal aastal ning seemnest tärganud on terved, väärtuslikumad kui kännuvõsud, mis vanalt puult haigused kaasa saavad.
Metsamajanduskavas võib isegi kirjas olla - "looduslikule uuenemisele jätmine".
On variant, et vaatad kolmandal aastal, mis loodus tegi ja siis tema jäetud aukudesse istutad kuused - saad segametsa, kus igasugu riske vähem. Kuuse monokultuur on igasugu hädadele - haigused, sarvikud, rohkem avatud.
Kui pinda rohkem, tasub ka aastate lõikes tööd jagada - põua oht. Mul juhtus, et tuhat istutatud kaske läksid kõik ilusti kevadel kasvama ning juulikuus jäi kaks alles. -
"pitsat2"
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
Riskide hajutamine vajalik mitte ainult börsil, metsa istutamisel ka.
Esimesel aastal pärast raiumist üldjuhul midagi ei tehta, mitmete kahjurite ja haiguste pärast. Kask külvab ennast ise üsna hästi, kui kõrval või raiesmikul seemnepuid. Need ilmuvad nähtavale teisel - kolmandal aastal ning seemnest tärganud on terved, väärtuslikumad kui kännuvõsud, mis vanalt puult haigused kaasa saavad.
Metsamajanduskavas võib isegi kirjas olla - "looduslikule uuenemisele jätmine".
On variant, et vaatad kolmandal aastal, mis loodus tegi ja siis tema jäetud aukudesse istutad kuused - saad segametsa, kus igasugu riske vähem. Kuuse monokultuur on igasugu hädadele - haigused, sarvikud, rohkem avatud.
Kui pinda rohkem, tasub ka aastate lõikes tööd jagada - põua oht. Mul juhtus, et tuhat istutatud kaske läksid kõik ilusti kevadel kasvama ning juulikuus jäi kaks alles.
ok, see on pikem jutt ja müüte levib ka meedias palju, aga kui lähtuda mitte asjaarmastajate-erametsaomanike vaid metsateadlaste ja metsatöösturite seisukohast, siis mõned põhimõtted aitavad endal ka paremaid otsuseid teha. (ps! jätame looduskaitse muudesse foorumitesse, räägime siin ikka investeerimisest). esiteks küsimus, kas istutamine või looduslik uuendus? kui on viljakas kasvukohatüüp, siis istutamine, kui mitte, siis looduslik uuenemine.
teiseks, millist liiki kultiveerida? uuri e. lõhmuse ordineeritud kasvukohatüüpide skeemi. loodusseaduste vastu pole tark võidelda, teatud muldadel kasvavad teatud liigid ja sellest tuleb lähtuda. inimese tehtav valikuvõimalus on siiski olemas. rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam). okaspuu metsa sa reeglina ei saa loodusliku uuendusega (v.a männi kasvukohatüübis männik), sel lihtsal põhjusel, et lehtpuu kasvab esimestel aastatel kordades kiiremini, kui okaspuud. nii, et kui tahad järgmise raieküpse metsa saada kõige kallima liigiga - okaspuuga, siis ega valikuid ei ole, istutamine ja hooldus. viljakal pinnasel kuusk on raieküps 50...70 aasta pärast, mänd on veidi kallim, aga kasvab ka oluliselt kauem, raieküpsus 90 aastat. seega, kui jätad viljakal kasvukohas looduslikule uuenemisele, saad okaspuud raiuda alles kahe raieringi pärast, esimene saab olema lehtpuu. noh, hinnavahe ~6000 €/ha vs 15000 €/ha - raievanus sama! kusjuures vahepealsed harvendusraied ka oluliselt väiksema tuluga.
kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.
istutamisest niipalju, et sel juhul on midagi läinud valesti, sest ma ise olen alates 2013 aastast istutanud ca´ 45 000 kuuske ja välja pole kunagi läinud rohkem, kui ehk paar %. võti on selles, et istutada tuleb niiskesse mulda, mida varem kevadel seda parem. 1 maiks olen mina lõpetanud. potitaimel on kaasa pandud paar tera väetist ja taimel on ikka kõva elujõud sees. olen leidnud kogemata ära kaotatud taimi, mis on lihtsalt kastist välja kukkunud - ja ikkagi endale juure mulda ajanud. -
Kase istutus tuleks ennem ära teha kui pungadest lehed hakkavad moodustuma, see võib olla ka põhjus miks ta kasvama ei lähe üs.kask tuleb istutada kõige varem kohe kui kevadine istutamine lahti läheb.
-
"flatuu"
kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.
See on väga aegunud seisukoht, millest ollakse kaasaegsete teadusuuringute põhjal igal pool loobumas. Monokultuursest kuusikust mingit tulu loota on snowballs chance in hell. Soovitan lugeda RMK ajakirja "Metsamees" 2020.a. aprilli numbrit, kus refereeritakse Austria riigimetsa majandaja Österreichische Bundesforste AG tehtud mahukat uuringut.
Väga lühike kokkuvõte: Monokultuursetest kuusikutest 2018.a. varutud puit oli 66 protsendi ulatuses kahjustatud ja metsast saadava puidu kvaliteet madal. Kahjustuste: tormi, putukate, seenhaiguste ja vähemal määral ka põlengute ulatused olid viimase 40 aasta kõrgeimad ja prognoosid näitavad erinevate häiringute ja tegurite koosmõjul selle jätkuvat kasvu.
Austrias võimendab probleemi veel see, et kuusikuid oli rajatud mägede nõlvadele, kus raietejärgselt kuivas niigi õhuke mullakiht läbi ja vesi uhtus selle minema. Raiejärgselt vähenes pinnas erosiooni tõttu poole võrra. Mullakihi tekkeks, paksenemiseks ja kinnistamiseks oleks vaja lehtpuid, aga neid lihtsalt polnud.
Puistute haavatavuse vähendamiseks töötati teadlaste abiga välja tulevikumetsa mudel, kus kuuskede osakaal soovitati alandada 41 protsendini. -
"flatuu"
rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas. -
Eestis korratakse praegu täpselt samu vigu, mida tehti Skandinaavias ja Euroopas üldisemalt ca 50 aastat tagasi ja mille parandamiseks kulutatakse praegu massiivselt vahendeid. Jah, rajatud kuuse puhaskultuur on esimese 30 aasta vältel üsna kahjustustevaba (noortel puudel on tugeva vaiguerituse tõttu tugevad kaitsemahhanismid), aga kui esimesed kasvus alla jäänud puud konkurentsist välja hakkavad langema, hakkavad seal looduslike vaenlaste puudumise tõttu vohama kahjurid ning puud hakkavad suurte kolletena surema. Sanitaarraie kujuneb sel juhul üldjuhul juba samaväärseks lageraiega. Eriti hull on lugu siis, kui kultuur on rajatud endisele raiesmikule, kus varem on samuti kuuske kultiveeritud ning esines juurepessu.
Eesti majandusmetsa tulevikumudel võiks välja näha hoopis umbes selline, et kultiveeritakse hinnalisi kõvalehtpuid (tamm, saar, künnapuu) ning nende vahele istutatakse ca 10 aastat hiljem varjutaluva ajepuuna kuusk, tagamaks kõvalehtpuudele pika, väikese koondega, oksavaba tüveosa. Kuusk lõigatakse varem esimese raieringiga välja ja mahuküpsuse saabudes realiseeritakse kõvalehtpuu. Võimalus, et haiguspuhang või erakorralised ilmastikuolud kogu töö nullivad, väheneb väga suurelt. Selline mets on haiguste, põua ja tormikindel, viljaka mullastikuhorisondiga ja tagatipuks ka ökoloogiliselt väärtuslikum. Win-win. -
Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on küpse metsa keskmiseks tagavaraks männikutes: 312 tm/ha
Männipalgi keskmine hind 75,3 €/tm
Lõppraie brutotulu: 312*75,3=€23494/ha
Ülestöötamise ja väljaveokulu 12 €/tm käibemaks
Transpordikulu 50km kaugusele RMK hinnatabeli järgi: 6 €/tm käibemaks
Kulud kokku: 18 €/tm käibemaks
Lõppraie netotulu: 23494-5616*1,2=€16755/ha
Lubatud raievanus: 90 a
Lõppraie netotulu aastases lõikes: 16755/90=€186/ha/a
Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha
Maamaks raietsükli kohta: 90*5=€450/ha
Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
Olgu ka öeldud, et see arvutuskäik on tegelikult ülioptimistlik, võttes eelduseks, et kogu puidu tagavara õnnestub maksimaalse palgihinnaga realiseerida (tegelikkuses on see võimatu). Lisaks meenutan, et riik plaanib lähiajal korraldada maade maksustamishindade üle vaatamise, mis tõenäoliselt tõstab keskpikas perspektiivis maamaksu päris kõvasti. Seega võite praktikas julgelt arvestada veel kõvasti suurema lõppkahjumiga. -
Provokatsiooni mõttes toon veel ühe võrdluse: NATURA kaitseala hüvitistasu on hetkel 110 eurot hektari kohta aastas ja see on tasapisi pidevalt ka suurenenud. Lisaks ei tule maksta maamaksu NATURA sihtkaitsevööndi maadelt.
Kipub nii välja tulema, et metsa majandamine puidutoorme saamiseks on hetkel kõige lollim asi üldse, mida metsamaaga peale hakata. Selle asemel, et labidas käes kändude vahel ukerdada ja kõik varakevaded võsavikatiga pläristamisele kulutada, on rahalises mõttes way targem lihtsalt jalga kõlgutada ka loodusmetsa eest NATURA tasu kasseerida. :)
Vaielge vastu. -
Muidu enamasti nõus, aga üks näpukas ka vist. Mulle tundub, et
Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha/a
Tulemus €186-€5 /ha/a -
"PeaLiK"
Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on küpse metsa keskmiseks tagavaraks männikutes: 312 tm/ha
Männipalgi keskmine hind 75,3 €/tm
Lõppraie brutotulu: 312*75,3=€23494/ha
Ülestöötamise ja väljaveokulu 12 €/tm käibemaks
Transpordikulu 50km kaugusele RMK hinnatabeli järgi: 6 €/tm käibemaks
Kulud kokku: 18 €/tm käibemaks
Lõppraie netotulu: 23494-5616*1,2=€16755/ha
Lubatud raievanus: 90 a
Lõppraie netotulu aastases lõikes: 16755/90=€186/ha/a
Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha
Maamaks raietsükli kohta: 90*5=€450/ha
Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
Olgu ka öeldud, et see arvutuskäik on tegelikult ülioptimistlik, võttes eelduseks, et kogu puidu tagavara õnnestub maksimaalse palgihinnaga realiseerida (tegelikkuses on see võimatu). Lisaks meenutan, et riik plaanib lähiajal korraldada maade maksustamishindade üle vaatamise, mis tõenäoliselt tõstab keskpikas perspektiivis maamaksu päris kõvasti. Seega võite praktikas julgelt arvestada veel kõvasti suurema lõppkahjumiga.
Arvutuse hinne kaks. Istu!
Põhilised vead:
1) männil deameetri järgi raieküpsus saabub varem kui 90 a. Saaremaal näiteks vanuses 55 - 60.
2) arvestuses pole arvestatud vahekasutust (ilmselt autor ei tea mis see on)
3) puidu müügi pole kasutatud käibemaksu, kulude puhul on.
4) männi lageraide ülestöötamine maksab 8 - 9 eur tm (RMK tabel ja koef. enampakkumisel)
5) lõppjäreldusel võetud puidu tulu aastas ja maamaksu kulu 90 aastat. Tekitab sümboolse 90 kordse vea.
Otsus jätta PeaLiK klassikursust kordama. -
"PeaLiK"
"flatuu"
rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas. -
"euro-jaapani" lehisest. Hübriidlehis (osas kirjanduses ka eurojaapani lehis) on, nagu nimi ütleb, hübriid ja teda ei tohi metsa istutada. Künnapuu kasvatamine raideks on ka väga innovaatiline idee, tegu kaitsealuse puuga. Saar paku kvaliteeti Eestis kahjuks ei sobi (külmalõhed ja saaresurm).
Unustasid muidugi veel jugapuu :D saab häid vibusid. -
Ja ärge unustage maarjakaske, mille hinda indikeeritakse kilogrammide alusel.
-
Ja ärge unustage teemaalgataja küsimust ka.
Soov ei olnud ise kõik kevaded kümnehektarisel (aga, selle eest, isiklikul) võsalapil trimmeriga maha põristada, vaid omada passiivset osalust RMK-laadses, aga eraõiguslikus tulundusühistus, milles kogu metsakasvatamise know-how olemas. Mis siis perioodiliselt raporteerib investoritele, missuguse loodusnähtuse või maailmamajanduse trendide tulemusena investeeringute tootlus just selline on. Kui juba RMK tegevusele ei pea liiga palju peale maksma, siis eraomanduses (peremehega) organisatsiooni puhul võiks huvi kasumlikult ja jätkusuutlikult majandada olla suurem. Tesielt poolt võib sellise "füüsiliste varade fondi" loomiseks olla lootusetult hilja, kui Sõrajalad, Ikea ja suuremad puidutöötlejad on juba aastaid "mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku" krabanud.. -
"pitsat2"
Muidu enamasti nõus, aga üks näpukas ka vist. Mulle tundub, et
Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha/a
Tulemus €186-€5 /ha/a
Ups, see viimane tehe läks nihu jah. Sinu tulemus loomulikult õige. -
"MartinSaar77"
Arvutuse hinne kaks. Istu!
/…/
Otsus jätta PeaLiK klassikursust kordama..
Vaata, rehkendustes tuleb teinekord kõigil apse sisse. Juhtub. Aga esli chelovek durak, eto na vsegda. Vaatame korraks viiemehest "asjatundja" enda väidetele ka otsa:"MartinSaar77"
"euro-jaapani" lehisest. Hübriidlehis (osas kirjanduses ka eurojaapani lehis) on, nagu nimi ütleb, hübriid ja teda ei tohi metsa istutada. Künnapuu kasvatamine raideks on ka väga innovaatiline idee, tegu kaitsealuse puuga.
Kus kohas selline lollakas väide on võetud, et hübriidset päritolu liike ei tohi metsa istutada?!
§1. Metsa uuendamisel Eestis kasutada lubatud võõrpuuliikide loeteluEestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike:
1) must kuusk Picea mariana (Mill.) Britton et al.;
2) serbia kuusk Picea omorika (Panč) Purk.;
3) keerdmänd Pinus contorta Loud;
4) euroopa lehis Larix decidua Mill.;
5) siberi lehis Larix sibirica Ledeb.;
6) siberi lehise vene teisend Larix sibirica var. rossica Scaf.;
7) jaapani lehis Larix kaempferi Carr.;
8) kuriili lehis Larix gmelinii var. japonica (Maxim ja Regel) Pilger;
9) eurojaapani lehis Larix x eurolepis Henry (Larix x marschlinsii Coaz);
10) harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Franco;
11) siberi nulg Abies sibirica Ledeb.;
12) punane tamm Quercus rubra L.;
13) hübriidhaab Populus x wettsteini Hämet-Ahti.
Künnapuust - looduskaitseseadus rakendub kaitsealustele liikidele nende looduslikus (püsi)elupaigas. Kaitsealustest taimeliikidest rajatud kultuurile see ei rakendu. Ei tule hakata keskkonnaameti luba taotlema, kui tahad peenras kasvava karulaugu nahka pista või potis kasvava luuderohu minema visata. Künnapuu taimi paljundab näiteks ka Järvselja Õppe- ja Katsemetskond.
Lisaks huvitaks väga, milline võiks olla üherindelise/ühevanuselise/monokultuurse puupõllu vahekasutus? Hakkad sinna koleturismi reise korraldama? Ainus vahekasutus sellisel metsal ongi harvendusraie, millega hea seegi, kui kokkuvõttes nulli jääd.
Usaldusväärse metsa üles töötamise, väljaveo ja transpordi hinnastatistika leiad siit: Ülevaade 2020. aasta I kvartali puiduturustNii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12-16 €/tm, millele tuleks lisada keskmine transpordikulu 6-7 €/tm
Ahjaa, ning sõna diameeter kirjutatakse eesti keeles "i"-ga.
Mis hinde paneme? -
Vaata, rehkendustes tuleb teinekord kõigil apse sisse. Juhtub.
Väga halb kui tuleb 90 kordne aps sisse. Nii on raske äri ajada :D
Kus kohas selline lollakas väide on võetud, et hübriidset päritolu liike ei tohi metsa istutada?!
On selline lollakas seadus nagu metsaseadus.
§ 24. Metsa uuendamine
(6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 2
Metsa uuendamiseks kasutada lubatud ja metsa uuenenuks hindamisel arvesse võetavad puuliigid
Kasvukohatüüp
Tüübi lühend
Uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid
Leesikaloo
LL
harilik mänd, harilik kuusk, arukask
Kastikuloo
KL
harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab
Lubikaloo
LU
arukask, harilik mänd, harilik kuusk, harilik haab, sanglepp
Sambliku
SM
harilik mänd
Kanarbiku
KN
harilik mänd, arukask
Jänesekapsa-pohla
JP
harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab
Pohla
PH
harilik mänd, harilik kuusk, arukask
Jänesekapsa-mustika
JM
harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab
Mustika
MS
harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp
Karusambla-mustika
KM
harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp
Sinilille
SL
harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab
Jänesekapsa
JK
harilik kuusk, arukask, harilik mänd, harilik haab
Naadi
ND
arukask, harilik kuusk, harilik haab, sanglepp
Sõnajala
SJ
harilik kuusk, aru- ja sookask, sanglepp, harilik haab
Angervaksa
AN
aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab
Tarna-angervaksa
TA
aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab
Tarna
TR
harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab
Osja
OS
aru- ja sookask, harilik mänd, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab
Karusambla
KR
harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask
Sinika
SN
harilik mänd, aru- ja sookask
Lodu
LD
aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp
Madalsoo
MD
aru- ja sookask, harilik mänd, harilik kuusk, sanglepp
Kõdusoo
KS
harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab
Siirdesoo
SS
harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk
Raba
RB
harilik mänd
Puistangud
PU
harilik mänd, aru- ja sookask, harilik haab, harilik kuusk, sanglepp
Ei tea kuhu lehist istutada tahad metsakasvukohtade loendis seda pole.
Puidu raie hinnad leiad dokumendist
RMK harvendus-, aegjärkse-, häil-, veer-, valik- kujundus- ja sanitaarraie raietöö hinnaraamistik
Viimastel enampakkumistel oli koef 5 aasta lepingutel keskeltläbi 0,75
Lageraie kuusel keskmine tüvemaht 0,3 hind 5,49*0,75= hind 4,12 eur/tm väljavedu umbes sama.
Soovin edu künnapuu ja lehise kasvatamisel oma aiamaadel.
Samas annan teada, et ei soovi seda arutelu jätkata. -
Ära ole naiivne, istutatakse igasugu võõrliike. Minu kodukoha lähedale istutas näiteks RMK just hektari jagu mingeid nulgusid, kaitsevõrgud on ümber, nii et ma isegi täpselt ei tea mis need on. Paar kilomeetrit eemal on ka üks lehise istandus.
-
Ette sai loetud lisas 2 loetletud puuliigid, kuid antud seadusepunkt on natukene laiem:
§ 15. Metsakasvukohatüübile sobivad ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliigid
(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
lubatud võõrpuuliigid -
"PeaLiK"
"flatuu"
kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.
See on väga aegunud seisukoht, millest ollakse kaasaegsete teadusuuringute põhjal igal pool loobumas. Monokultuursest kuusikust mingit tulu loota on snowballs chance in hell. Soovitan lugeda RMK ajakirja "Metsamees" 2020.a. aprilli numbrit, kus refereeritakse Austria riigimetsa majandaja Österreichische Bundesforste AG tehtud mahukat uuringut.
ei taha hakata pikalt väitlema, panen paar lühikommentaari:
- ulukikahku on segametsas suurem. viimati rääkis sellest metsanduse emeriitprofessor hardi tullus ühel veebiseminaril 2020 aastal.
- austria ja üldse lõuna euroopa metsad on eesti metsadest VÄGA erinevad (h. tullus), kliima, puuliigid, jne. näiteks on lõuna euroopas püsimetsa majandamine laialt levinud ja tasuv - eestis mitte.
- noores kuusikus on väga vähe kahjustajaid. ürask, pess, põdrad hakkavad kahjustama alates kuusiku keskeast, aga siis on metsal juba korralik väärtus, peenpalgi hind on ca´ sama, mis jämedal palgil. -
6. märtsi ennelõunal kirjutasin postituse kuuse puhaskultuuride perspektiivistusest. Iroonilisel kombel avanes kohe järgmise päeva hommikul, peale järjekordset tormipäeva ühes minule kuuluvas kuuse puhaskultuuris mulle selline pilt:
Konteksti lisamiseks veel üks vaade samale puistule:
Kahjuks kogu hävingut hästi pildile ei õnnestunud saada. Tegemist on 40-aastase kuuse puhaskultuuriga. 15.a tagasi, kui mina selle omandasin, oli see veel heas kasvuhoos, nähtavate kahjustusteta paljulubav noorendik. Lugesin mõttes raha. Sealt edasi on see pakkunud ainult masendust.
Selle puistu arengulugu on järgmine: 1980.a. istutati see endisele kuuselangile, kus esines juurepessu. Kui noortaimede võrad oli liitunud ja puudel tekkis konkurentsistress, hakkasid ka nood juurepessu nakatuma. Juurepessust nõrgestatud puud hakkasid üraskisurvele alla vanduma ning välja langema. Välja langenud puudest tekkinud tühimike kaudu pääses tuul metsa lõhkuma ja nüüd tekitab juba iga tugevam puhang massiiliselt tuulemurdu ja -heidet.
Praeguseks pole pmst päästa enam midagi. Sanitaarraie korras lagedaks. Kuivõrd metsakuiva ja juurepessust rikutud puitu on massiliselt, olen õnnega koos, kui 30% materjalistki õnnestuks peenpalgi hinnaga realiseerida. Selle 40-aastat, mis see mets kasvas, võib maha kanda. Lähima 25 aasta jooksul pole sinna mingit mõtet ka kuuske uuesti kultiveerida, sest nakatunud kännud ja puujuured nakataksid edasi ka järgmise kuusepõlvkonna ja kõik korduks. -
"PeaLiK"
"flatuu"
rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas.
- super metsamees võib super haavapõllul äkki tõesti saada lähedase tulemuse mis kuusega, aga siis peab ka sellel põllul olema aed ümber. põder käib aastaid seda eraldist koorimas. kahjutundega jälgin seda protsessi naabrimehe metsas. kusjuures on haab ERITI vastuvõtlik koorevigastuste kaudu nakatumisele seenhaigustesse. ja kui haavik on kaugemal, väljavedu pikem, siis harvendusest metsaomanikule suurt midagi ei jää.
- tamme, saare, jne, kõvalehtpuude kasvatamine MAJANDUSLIKUL eesmärgil võib tegelikult mitmel põhjusel ära unustada. kes ostab eesti tamme? mitte keegi. mul oli müüdav kogus pakkuda, korralik palk. kanada tamm, valgevene tamm, palun, aga no kurat, keegi ei taha sinu tamme. kuusalu spoon oli no poole hambaga nõus 150€/tm, hind väravas - ja klausliga, et kui ei sobi, siis ei võta. lisaks ulukikahju, tamm on meelismaiuspala sõralistele. ühesõnaga mõttetu teema.
- sama tegelikult KÕIGI teiste võõrpuuliikidega. aastaid tagasi soovitati küll lehist küll maarjakaske. aga kellele sa müüd? probleem on selles, et kui ei ole üleriiklikku programmi, ei teki palju istutuspinda üle eesti, tuhandeid hektareid, et turule tekiks palju pakkumisi, siis ettevõtjad ei spetsialiseeru võõrliikide töötlemisele ja istudki oma lehise või maarjakase salus ja kratsid kukalt mida sellega teha. said kalli küttepuu, ei muud! -
"PeaLiK"
Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
siin on midagi valesti. mina räägin metsa kasvatamisest kui investeeringust ehk et teed kuigipalju ja vara väärtus kasvab. müün ainult raieõigust. sinu arvutus on metsa ülestöötamise kohta ehk siis professionaalse töötegija seisukohast vaadatuna. minu arvutus on selline:
- metsata metsamaa ostuhind 1500 €/ha (ühekordne investeering)
- maamaks 70 aastat 70x5=350€
- oma töö istutamistele, hooldustele, tehnikale, bensiinile, 2500 €/ha
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Tulu kahest harvendusraiest 70 aasta jooksul 3000 €/ha
Tulu uuendusraiest 70 aasta pärast 15000€/ha
----------------------------------------------------------------------------------------------
Tulud miinus kulud 18000-4350=13650 €/ha (puhastulu) -
"flatuu"
siin on midagi valesti. mina räägin metsa kasvatamisest kui investeeringust ehk et teed kuigipalju ja vara väärtus kasvab. müün ainult raieõigust. sinu arvutus on metsa ülestöötamise kohta ehk siis professionaalse töötegija seisukohast vaadatuna.
Oijah, mõlemal juhul on ju tulemuseks tulu - kulu, selle vahe saadki raieõiguse ostjalt. -
Ja kui veidi täpsem olla, siis raieõiguse ostja lisab oma tuludele ja müüja kuludele oma kasumi.
-
"PeaLiK"
on rahalises mõttes way targem lihtsalt jalga kõlgutada ka loodusmetsa eest NATURA tasu kasseerida. :)
Vaielge vastu.
jah, see on selles mõttes õige, et JUHUL KUI sul on natura alal asuv mets, aga ERITI veel kui asub sihtkaitsevööndis, kus vaat et üldse midagi teha ei tohi. tavaliselt on tegu siiski piiranguvööndiga ja seal saad toetust kuni 60 €/ha (reaalselt oli viimati vist 54 €/ha). seal on niikuinii raie- ja majandamise piirangud, lageraiet sa seal teha ei saa (väikeste eranditega). kui ala ei kuulu intensiivse majandamise alale, siis loomulikult pole mõtet seal ka intensiivselt majandada ja kulutada, tagasi seda ei saa. turberaied on olemuslikult kallid ja keerukad. aga natura alad on väike osa metsadest, ma ei liigitaks hoiumetsi investeerimisvara hulka. kui on küsimus, kas investeerida natura või tavalisse metsa, siis natura metsa soetaja peab ikka oma raha vastu päris tige olema. kordades vähem tulus, kui tavaline mets. -
flatuu, meie arvutustes on lõppraie netotulu täpselt samasse auku. Minu arvutuses €16755/ha (maa soetamishinda arvestamata); sinu arvutuses: 13650 €/ha. (Maamaksu maha diskonteerimisel tegin arvutusvea ja sellele juhiti eespool juba tähelepanu.)
Saatan tulebki mängu selle koha pealt, et selline tuluarvutus saab tegelikkuseks vaid ideaalilähedaste olude korral, kui kõik läheb kogu kasvuperioodi vältel plaanipäraselt tagasilöökideta.
Ca 15-10 aastat tagasi olin ka ise väga sarnastel seisukohtadel nagu sina 4. märtsil kirjutasid. Rajasin ka ise siis mitmeid puhaskultuure. Nüüd näen praktikas nii oma metsades kui üle Eesti igal pool, et ei kipu need need asjad nii minema nagu ootused olid ning et eriti halb on igal pool monokultuursete puistute seis. Viimasel ajal olen hakanud aru saama, et loodusega pole mõtet võidelda. Loodus tuleb hoopis panna enda kasuks tööle.
Siberi kontinentaalses, subarktilises kliimas kujunevad jah ka ise-eneslikult monokultuused okaspuumetsad, aga sealsed karmid temperatuurid ja vähesed sademed hoiavad kahjurite ja seenhaiguste leviku ohjes. Merelise kliimaga boreaalses metsavööndis asuva Eesti oludes on metsa loomulikuks kliimakskoosluseks okaspuu-kõvalehtpuu segamets ning sellel on omad olulised põhjused.
PS. Muude punktide osas (väiksem ulukikahju puhaskultuuris; Lõuna-Euroopa metsade erisus Eesti omadest; väärispuidu turustamise keerukus) olen üldjoontes nõus. Siiski - Austria mägedes kasvavad metsad on nii liigiliselt kui klimaatlistelt tingimustelt oluliselt sarnasemad Eesti omadele, kui Lõuna-Euroopale. -
"Jaak"
(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
lubatud võõrpuuliigid
Olgu mainitud, et selles punktis on seadus äärmiselt ebaõiglane ühe Eesti pärismaise liigi vastu. Selleks on harilik pärn. Pärn ei kuulu ei kõvalehtpuude hulka ega ole ka lisas 2 loetletud - seega metsakultuuri teda viia ei tohigi.
Samas on uuringute kohaselt pärnaosalusega sega-noorpuistute puidutootlikkus kümnendiku jagu suurem, ülarinde lehtpuid on viiendiku võrra rohkem ja nad on kõrgemad kui pärnata variandis. Lisaks tundub, nagu kaitseks pärn haaba südamemädaniku eest, sest pärnaga metsas on mädasüdamega haabade osatähtsus väiksem kui pärnata metsas (allikas). -
Olete täiesti ära unustanud metsamaa kallinemise. Metsamaa hind on viimaste aastate jooksul tõusnud kordades.
-
"PeaLiK"
Saatan tulebki mängu selle koha pealt, et selline tuluarvutus saab tegelikkuseks vaid ideaalilähedaste olude korral, kui kõik läheb kogu kasvuperioodi vältel plaanipäraselt tagasilöökideta.
siin ongi sul õiged mõtted aga ma ei vaidle nende vastu. ammugi ei pretendeeri ma metsanduse ainutarkustele 😂 nii palju kui on metsaomanikke, on ka +/- erinevaid nägemusi ja tegutsemisi. ei ole olemas kahte identselt mõtlevat metsaomanikku ega ka metsatükki. ja loomulikult tuleb järgida metsanduse teadmisi - selge see, et pole mõtet rajada kuusikut juurepessu alale, jne. aga esimene metsapõlv söötis põllumaale, lühikese raieringiga või lepiku või haaviku asemele - see on ok. ideaali ei saavutata alati, aga pürgida selle poole võib. mina näiteks näen palju terveid vanu kuusikuid. üritan lähtuda professionaalide-metsakasvatajate suundadest. samuti teadus areneb, rotostop juurepessu raiele, jne. tuleb paar külma talve ja ürask on kadunud, jne.
kõvad lehtpuud on minu jaoks nagu naiste sukkpüksid, ilusad eemalt vaadata, aga ise ei oska nendega midagi peale hakata. tammikuid ja saarikuid on eestis kokku 1%. miks nii vähe kui see nii kasulik on? mina näen saarepuud ainult küttematerjali hulgas. saaresurm on levinud üle eesti. saare haigestumise küsimus ei ole kas, vaid millal. risk võrreldamatult kõrgem kuuse omast. tammikud on veel päris isejutt: 150 aastat hoolikat kasvatamist. metsik töö, esiteks taimede kaitse loomade eest - mitukümend aastat järjest, siis 60 aastat kuuse ajepuudega, jne. investeeringu horisont on kosmoses. ma ei tea ... mitte mingit motti ei ole. kusjuures lõpuks saad peaaegu sama raha, mis kase pakuga - selle vahega, et kaske oleks saanud kasvatada 3 raieringi. see on eksperiment, mitte majandustegevus.
aga nagu päris alguses ütlesin, siis metsa investeerida ilma ise kätt külge panemata POLE KINDLASTI MINGIT MÕTET. metsanduslikke töid tuleb teha tingimusteta. see vähendab haigusi, kahjustusi ja suurendab kasu. metsanduse kuldreegel - mets kasvab raiudes. -
"flatuu"
selge see, et pole mõtet rajada kuusikut juurepessu alale, jne. aga esimene metsapõlv söötis põllumaale, lühikese raieringiga või lepiku või haaviku asemele - see on ok.
Metsakasvatuse professor Hardi Tullus vaidleb sulle vastu: "Senised põllumaade metsastamise kogemused näitavad, et esimene metsapõlvkond (eriti okaspuud) ei anna alati head tarbepuitu: puud on tihti okslikud, halvasti laasunud, kahjustatud juure- ja tüvemädanikest, eriti juurepessust. (allikas)"
Põhjused, miks endistele põllumaale rajatud kuusekultuurid eriti rängalt juurepessu all kannatavad, on järgmised:
a) Põllumuldadel kasvavate puude risosfääris puuduvad metsale omased mükoriisaseened ja teised juuremädanike levikut pidurdavad mikroorganismid, mistõttu on haiguse levimine juurekontaktide kaudu seal kiirem ja ulatuslikum
kui metsamuldadel.
b) Endistele põllumaadele rajatud kultuurides soojeneb pinnas varem ja rohkemal määral, kui vanema metsa turbe alla tekkinud kuuseuuenduses, luues soodsa pinnase juurepessu levikuks.
c) Endistele põllumaadele rajatud kultuurides on enne võrade liitumist pinnase läbi kuivamise oht oluliselt suurem kui raiesmikes, tekitades taimedele stressiteguri, mis hõlbustab juurepessul taime nakatamist.
Üldiselt on sul muidugi õigus - metsad on erinevad; metsaomanikud samuti ja igaühel on õigus teha oma vead ise. Kui mahti juhtub olema, soovitan siiski tungivalt lugeda Eesti metsanduse 2030 arengukava alusuuringu aruandest läbi peatükk: "Segapuistute vajadus ja nende kasvatamine" (lk 225).
Täiesti vabalt võivad asjad nii minna, et kuuseosalusega segapuistust tuleb lõppkokkuvõttes ka kuuske rohkem välja kui samaväärsest puhtpuistust. Investeerimise aabitsatõde on, et kõiki mune pole tark ühte korvi panna. Eriti kehtib see 70+ aastaste investeeringute korral. -
"PeaLiK"
"Jaak"
(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
lubatud võõrpuuliigid
Olgu mainitud, et selles punktis on seadus äärmiselt ebaõiglane ühe Eesti pärismaise liigi vastu. Selleks on harilik pärn. Pärn ei kuulu ei kõvalehtpuude hulka ega ole ka lisas 2 loetletud - seega metsakultuuri teda viia ei tohigi.
Samas on uuringute kohaselt pärnaosalusega sega-noorpuistute puidutootlikkus kümnendiku jagu suurem, ülarinde lehtpuid on viiendiku võrra rohkem ja nad on kõrgemad kui pärnata variandis. Lisaks tundub, nagu kaitseks pärn haaba südamemädaniku eest, sest pärnaga metsas on mädasüdamega haabade osatähtsus väiksem kui pärnata metsas (allikas).
OT aga ma oma metsatukas olen juba tükk aega mõelnud, et kuidas krt mul nii vägevad haavad kasvavad ja üldse mädanikku pole. Kuna pärna on ka päris palju sees, siis on nüüd asi klaar :)
Haab on IMHO kõige alahinnatum puuliik üldse - Vepsamaal nt pidi haab olema peamine ehituspuu, netis oli pilte mitmesaja aasta vanustest haavapuust aitadest. Endal plaan proovida järgmisena haavast põrandalauda teha, pidi tulema väga ilus, valge ja palju kõvem põrand kui okaspuust. -
"PeaLiK"
"flatuu"
Metsakasvatuse professor Hardi Tullus vaidleb sulle vastu: "Senised põllumaade metsastamise kogemused näitavad, et esimene metsapõlvkond (eriti okaspuud) ei anna alati head tarbepuitu: puud on tihti okslikud, halvasti laasunud, kahjustatud juure- ja tüvemädanikest, eriti juurepessust. (allikas)"
Kui mahti juhtub olema, soovitan siiski tungivalt lugeda Eesti metsanduse 2030 arengukava alusuuringu aruandest läbi peatükk: "Segapuistute vajadus ja nende kasvatamine" (lk 225).
toona, kui riik maksis põllumaade metsastamise toetuseid, otsiti suundi ja avaldati hulga igasuguseid soovitusi (isegi leppa soovitati kultiveerida energiapuuks). olen kõigi nendega kursis. 16 aastaga on ka tullusel seisukohad muutunud. osalen pea igal aastal koolitustel ja videokonverentsidel. no ei räägi tullus põllumaa kuusiku vastu. riskid? riskid on igal pool. tulebki leida endale sobiv kombinatsioon riskidest - nagu igal teisel investeeringul.
järgnevad ka leheküljed segapuistute miinustest. ja kõige suurem miinus (minu jaoks) on see, et kui ma ise ei ole raiuja vaid müün raieõigust, siis kas leian ülestöötleja, kes üldse OSKAB segametsa majandada? veelgi enam, teha seda omakasupüüdmatult (minukasupüüdlikult)?! tõsiselt kahtlen. mul on väga halb kogemus ühe väga hea tegijaga, kellega olen alati väga rahul olnud, aga näed, mehed langil vahetusid, info ei liikunud ja tegid midagi täpselt vastupidi, mis lepingus kirjas! sülitad kurja, aga tegu on tehtud, vorstist enam siga tagasi ei saa. segametsa majandamine on VÄGA keeruline. ja kui on keeruline, siis on kallis (vähetulus) ja riskantne. rohkem odavaid harvendusi, iga kord puude vigastamised, kuuse juurtel tallamised... kes seda tööd ise oskab ja teeb - super, aga mina ei oska ja see pole minu rida.
