Rahamaraton - investeerimispropaganda
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"muurek"
juhtusin eile vaatama ja ... see rahamaraton on tõesti üks andetult tehtud ja vaimuvaene saade, pealiskaudne, sisutu ja lapsik. saario, kiyosaki, käibetõed, mitte ühtegi originaalset mõtet. aga võibolla see täielik algtase ongi saate taotlus.
poole tunni jooksul näidati: neli korda suures plaanis jaak roosaare maja, kolm korda jaak roosaart trükikojas oma raamatuid pakkimas, neid trükiliinidel patsutamas ja sinna vahele viiekümne euroseid asetamas, kolm korda jaak roosaart oma maja siseruumides toimetusi tegemas, kolm korda tema raamitud tänukirju ja tunnustusi koduseintel, korra jaak roosaart oma lexuse roolis, korra elektrikrossikaga põldude vahel jne. oli paar 50% igakuist säästmissoovitust ka, aga paistis see kõik veids välja nagu ühe mehe koolituste ja raamatute sisuturundus.
börsijuht oli seal üsna asjalik, aga need jekaterina tint, mati kaal ja .... 2008 on vist juba tõesti lähedal )
Seda kõike oli nii valus vaadata ja kuulata, et telekanali vahetamise asemel võtsid ette märkmiku, et hoolega saaks kirja pandud kui palju Jaak Roosaare kodu või raamatupatsutamisi näidati? Kõlab veidi uskumatult, et tark inimene oma ajaga midagi targemat ette võtta ei taha/oska - nende saadete eesmärk ongi ju kõnetada neid inimesi, kes varem pole sihipäraselt raha kogumise või investeerimisega tegelenud.
Selle lõime kriitika kostub kohati kui ülikonnastatud ekspertide kogunemine rattapoes, et suveks omale uus jalgratas välja valida. Kuniks poemüüja tuleb ja küsib, et miks Te lasterataste osakonnas olete?
Ühesõnaga - kriitikud - teete siis oma saate ja selgite kuidas asi tegelikult käima peaks? -
"CharlieF"
Ehkki mitte midagi erilist, oli kolmas saade minu meelest tunduvalt parem kui eelnevad. Jutt oli vähe asjalikum.
Kas olete märganud et TV3-s on ka rahateemaline saade "Mida teha oma rahaga?" Seal nad tegelevad pensiraha realiseerimisega. Ühes saates käis saatejuht koos Kristi Saarega kinnisvara ostmas.
Igasuguseid investeerimisraamatuid ka muudkui pritsib peale. Õnnetus peab olema lähedal ;)
Ilmselt ongi mingi õnnetus lähedane aga kui samal ajal on ka reaalsus see, et Eesti peale on sul 55K väärtpaberikontot, kus on vähemalt 1 aktsia peal, siis no ei ole mingit suur tormijooksu või plahvatust puhtalt selle pealt, et Eestis on hakkanud populaarseks saama moodsa aja katekismused, mille põhitees on, et ära kohe enda kõike sissetulekut ära kulutada ning et tervislikud rahaharjumused tõstavad elukvaliteeti :) -
[quote="TauriA"]
Ühesõnaga - kriitikud - teete siis oma saate ja selgite kuidas asi tegelikult käima peaks?
Õige mees istub praegu sulas ja ootab krahhi. Viimased kolm aastat vähemalt. Äärmisel juhul võib paigutada sauna aktsiasse. -
ajakirjanduses on nn sisutoodetel kohustus nn viitele "makstud reklaam".. teles seda nöuet vist pole.. kuid eks tule siis ise mlelda, kellele selline saade kasulikkust tekitav ehk nagu pangad küsivad kes tegelik kasusaaja on..
huvitavam küsimus arutlemiseks on aga, mis on eeldatav aeg et saatega taotletav uue börsiostjaskonna kaasamine viib börsi tipule (st raha otsalöppemisel) ja börs vöib otsa ringi keerata.. siin on varasemalt välja toodud nn Stefani koefitsient (+6kuud).. karumõmm, mis kogemus ütleb, mis on oodatav nn rahamaratoni ja börsi tipu vaheline koefitsient?!.. alles jäi mingis artiklis silma ka viide " kui mitte nüüd kohe, siis oled rongist maha jäänud" viide.. mis on keskmine aeg viimaste rongile töttamiseks? -
"msr"
"invictus"
Einoh, Berkshire dividendi ei maksa, nii et pole vist ka Buffet ikkagi finantsvaba. Peab veel vaeva nägema.
Buffetti aastapalk on 100k ja ta elab tagasihoidlikku elu, joob kirsikoolat, sööb burgereid ja käib sõpradega bridzi mängimas...
See, et Buffett joob Coca Colat ja sööb mcdonaldsi burksi on näitemäng(reklaam), ta on ju nende ettevõtete suurinvestor väga pikka aega. Tõenäoliselt on tal taskud kaaviari täis, mida ta salaja nosib. -
buffet ja burks.. tunne ettevötte toodet, millesse sa investeerid.. vbla tebb nn kvaliteedikontrolli ?!
-
"marti837"
"msr"
"invictus"
Einoh, Berkshire dividendi ei maksa, nii et pole vist ka Buffet ikkagi finantsvaba. Peab veel vaeva nägema.
Buffetti aastapalk on 100k ja ta elab tagasihoidlikku elu, joob kirsikoolat, sööb burgereid ja käib sõpradega bridzi mängimas...
See, et Buffett joob Coca Colat ja sööb mcdonaldsi burksi on näitemäng(reklaam), ta on ju nende ettevõtete suurinvestor väga pikka aega. Tõenäoliselt on tal taskud kaaviari täis, mida ta salaja nosib.
Selle kohta on mul üks selline unenägu, et ühes riigis oli üks onu. Onu pani püsti ühe ettevõtte. Onu net worth oli mingi aja pärast gaziljon. Aga onu sokitallad olid ikka nõelutud ja auto rauast ning 20 aastat vana. Selles riigis öeldi, et Näe, kui tubli onu! Elab tagasihoidlikult! Siis aga onu tegi sutsakaid reise ühte teise riiki, mis on tuntud oma mägede ja kellade poolest. Seal oli onul loss ning kelder triiki täis eksootilisi neljarattalisi. Kodumaal räägitakse siiani, et Näe, kui tubli onu oli! Elas tagasihoidlikult! Selline naljakas unenägu oli. -
See on seal riigis üks kirjutamata reegel, mida kõik vähemalt avalikult jälgida üritavad.
Swedes on the other hand remain relatively unnoticed when they reach something extraordinary. They are less prone to bragging. This is because they follow a common rule called the Jantelagen, literally translated: law of Jante. Basically it says that “You are not better than anyone else“. -
See on lihtsalt kadeduse next level - ei taha, et isegi naaber teaks mida ägedat sul on :P
-
Mul oli jälle selline unenägu, et kodumaal märkis isegi ametlik riigimeedia oma järelhüüde esimeses lõigus onu pättusi ning kalduvusi ja tõi naljakal moel seejärel välja teiste maade järelhüüetes mainitud luukeresid
...mis ei tähendaks,et isegi mu ema poleks mulle kord Karum6mmi unenägu ümber jutustanud, põnev värk -
Huvitav kas sõna "jant" on meile siis sealt tulnud?
-
"Cynic"
Huvitav kas sõna "jant" on meile siis sealt tulnud?
Sks. k. komejant
Jante-seadust on sellisena eesti kultuurisse tutvustanud mu arust Lennart Meri, aga äratundmine on muidugi ammusemgi veel -
Ilmselt mitte:
komejant : komejandi : komejanti kõnek 'näitleja; etendus, jant'← saksa Komödiant 'komödiant, näitleja, veiderdaja'
Saksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, komet. Vt ka jant.
Versus
Jante seadus (norra keeles Janteloven) on Skandinaavia mentaliteeti kirjeldav reeglite kogum. Seadus koosneb 10 reeglist. Seaduse kohaselt mingi inimgrupp kritiseerib oma liikmete individuaalset edu ja saavutusi.
Tahvel 10 reegliga
Seaduse mõtles välja norra kirjanik Aksel Sandemose, kes tõi selle välja oma 1933 ilmunud romaanis "En flyktning krysser sitt spor" ("Põgenik ületab oma jäljed"). Romaani tegevus toimub väljamõeldud linnas Jante.[1]
Seaduse 10 reeglit[1] Redigeeri
Ära arva, et sa oled keegi.
Ära arva, et sa oled sama hea kui meie.
Ära arva, et sa oled meist targem.
Ära arva, et sa oled meist parem.
Ära arva, et sa tead rohkem kui meie.
Ära arva, et sa oled midagi enamat kui meie.
Ära arva, et sa millekski kõlbad.
Sina ei tohi mitte meie üle naerda.
Ära arva, et keegi sinust hoolib.
Ära arva, et sa võid meile midagi õpetada. -
See on kusjuures nii nunnu, milline on kontrast selle nimekirja ja silmakirjalikkuse vahel.
-
Eks iga kultuur omab oma piiranguid, millele ilmnevad kirevad vastureaktsioonid, mis kas summutatakse või võetakse erandina teatavaks. Mida suurem erinevus normist, seda aktsepteeritavam teatud nähtuste puhul. Ja nagu teame, siis ka (pool)pädeva kriitika tagajärjel langetakse tagakiusamise ohvriks... A komme on komme ja me väljastpoolt näeme neid teistel nii, nagu teised näevad neid meil
-
Parandus: Eks mina vaatasin vist TV3 saadet. Rahamaratoni reklaami muudkui tuli ja nagu ikka ei pannud tähele kust kanalist see peaks tulema. Aga põhimõttelt sarnased saated - võta üks ja viska teist.
-
TauriA
muurek
juhtusin eile vaatama ja ... see rahamaraton on tõesti üks andetult tehtud ja vaimuvaene saade, pealiskaudne, sisutu ja lapsik. saario, kiyosaki, käibetõed, mitte ühtegi originaalset mõtet. aga võibolla see täielik algtase ongi saate taotlus.
poole tunni jooksul näidati: neli korda suures plaanis jaak roosaare maja, kolm korda jaak roosaart trükikojas oma raamatuid pakkimas, neid trükiliinidel patsutamas ja sinna vahele viiekümne euroseid asetamas, kolm korda jaak roosaart oma maja siseruumides toimetusi tegemas, kolm korda tema raamitud tänukirju ja tunnustusi koduseintel, korra jaak roosaart oma lexuse roolis, korra elektrikrossikaga põldude vahel jne. oli paar 50% igakuist säästmissoovitust ka, aga paistis see kõik veids välja nagu ühe mehe koolituste ja raamatute sisuturundus.
börsijuht oli seal üsna asjalik, aga need jekaterina tint, mati kaal ja .... 2008 on vist juba tõesti lähedal )
Seda kõike oli nii valus vaadata ja kuulata, et telekanali vahetamise asemel võtsid ette märkmiku, et hoolega saaks kirja pandud kui palju Jaak Roosaare kodu või raamatupatsutamisi näidati? Kõlab veidi uskumatult, et tark inimene oma ajaga midagi targemat ette võtta ei taha/oska - nende saadete eesmärk ongi ju kõnetada neid inimesi, kes varem pole sihipäraselt raha kogumise või investeerimisega tegelenud.
muurekil on ju õigus. Vaatajale näidatakse peamiselt ilupiltide rida ja praktilisi teadmisi saab sarjast hästi vähe. Aktsia definitsioonini jõuti alles viieosalise sarja kolmandas osas ja märkimisõigusest sellises tempos enne lõppu ei kuulegi. Andres Suimets Swedist ja Kaarel Ots börsilt ning vähemal määral Jaak Roosaare rääkisid sisukalt ja struktureeritult, aga senise pooleteise tunni jooksul kokku maksimaalselt 5-10 minutit. Kõik muu oleks võinud olemata olla ja vaataja ei jääks millestki ilma. Foorumis oli hiljuti postitaja, kes küsis: "Mul on 1000 eurot ja soovin selle investeerida. Kuhu see paigutada, et mitte lutti saada?" Tema küsimusele saatesarjast vastust ei leia, sest eetriaja täidab suuremate ja väiksemate kuulsuste õhinaga jutt finantsjeesuse leidmisest.
Youtubes on palju kanaleid, kus tehakse vähemate vahenditega oluliselt harivamat sisu.
Mõned nopped The Plain Bagel kanalist:
The Difference Between Trading and Investing
Growth Vs Value Investing
How Short Selling Works
Stock Options Explained
What are Futures?
Stock Indices & Index Fund Investing
What Makes an Investment Speculative?
ERRi programmitootmise kulud on sel aastal 25 miljonit eurot. Kas selle eest on palju küsitud, et iga viidatud teema kohta oleks ERRi arhiivis meelelahutusliku rosolje asemel korralik 30-60 min saade? Nagu No99 Valimiskool, aga viimistletum? -
Kui me räägime investeerimisest Eesti kontekstis, siis paljudel on siiamaani raske aru saada kontseptsioonist nagu kuluta vähem kui sa teenid ning oma tagavara halbadeks juhtudeks ning, et tegu on maratoniga. Kui rääkida, siis ikka vast rääkida esimestest sammudest mille peale on võimalik ehitada. Jällegi kui sul elanikkonast ainult 55k omab väärtpaberikontot, siis alguspunkt peab ikka elementaarsem olema.
Morbiidselt ülekaalulisele pole ka mõtet rääkida ju milline treeningmetoodika põletab rohkem rasva ning alustama peaks ikka vast sellest, et käi jalutamas ja söö vähem. Lootus jääb, et edasi minnes tehakse ka vast sellist sisu nagu da välja tõid. -
"chipchip"
Stock Indices & Index Fund Investing
Phäh, sa räägid nagu selle saatesarja sihtgrupp oleks mingid algajad. Ära unusta, et need on siiski aktiivsed ja sportlikud inimesed, kelle jaoks fondi toodetav 5% oli pmst röövimine päise päeva ajal - nad vajavad omaenda tarkusest minimaalselt 30% kuus teenimiseks ainult natuke nõustamist tehnilistes küsimustes, näiteks nagu kuidas eristada märkimisõigust kahe küüruga kaamlist. -
Tantra festivalidel on samuti igasugune meditatiivne seisund ammu unustatud.
Inimesed räägivad ainult investeerimisest. -
"Karum6mm"
Selle kohta on mul üks selline unenägu, et ühes riigis oli üks onu. Onu pani püsti ühe ettevõtte. Onu net worth oli mingi aja pärast gaziljon. Aga onu sokitallad olid ikka nõelutud ja auto rauast ning 20 aastat vana. Selles riigis öeldi, et Näe, kui tubli onu! Elab tagasihoidlikult! Siis aga onu tegi sutsakaid reise ühte teise riiki, mis on tuntud oma mägede ja kellade poolest. Seal oli onul loss ning kelder triiki täis eksootilisi neljarattalisi. Kodumaal räägitakse siiani, et Näe, kui tubli onu oli! Elas tagasihoidlikult! Selline naljakas unenägu oli.
Ma olen mingil ajal elanud põhimõtteliselt selles pisilinnas, milles gaziljonimees Ingvar oma esimese putka püsti pani. Ükski kohalik seda soki- ja vana Volvo juttu muidugi liialt tõsiselt ei võtnud :). -
pole ise neid saateid vaadanud (v.a. II osa etv, kui see teema siin avati)
need saated peaksid algama sellega, et investeerimisega on võimalik alustada alles siis kui
tulu - kulu = +
enamuses inimestel see nii ei ole, sest kuu aja jooksul ikka juhtub midagi, (auto läheb katki, laps kasvab riietest välja, pesumasin hakkab lekkima, ise jääb haigeks jne.)
osad tegelevad sellega, et kas siis suurendavad tulusid või vähendavad kulusid aga paljudel inimestel on seis nii lootusetu, et teha pole midagi, no ja mis investeerimisest me siis räägime. -
"chipchip"
TauriA
muurek
juhtusin eile vaatama ja ... see rahamaraton on tõesti üks andetult tehtud ja vaimuvaene saade, pealiskaudne, sisutu ja lapsik. saario, kiyosaki, käibetõed, mitte ühtegi originaalset mõtet. aga võibolla see täielik algtase ongi saate taotlus.
poole tunni jooksul näidati: neli korda suures plaanis jaak roosaare maja, kolm korda jaak roosaart trükikojas oma raamatuid pakkimas, neid trükiliinidel patsutamas ja sinna vahele viiekümne euroseid asetamas, kolm korda jaak roosaart oma maja siseruumides toimetusi tegemas, kolm korda tema raamitud tänukirju ja tunnustusi koduseintel, korra jaak roosaart oma lexuse roolis, korra elektrikrossikaga põldude vahel jne. oli paar 50% igakuist säästmissoovitust ka, aga paistis see kõik veids välja nagu ühe mehe koolituste ja raamatute sisuturundus.
börsijuht oli seal üsna asjalik, aga need jekaterina tint, mati kaal ja .... 2008 on vist juba tõesti lähedal )
Seda kõike oli nii valus vaadata ja kuulata, et telekanali vahetamise asemel võtsid ette märkmiku, et hoolega saaks kirja pandud kui palju Jaak Roosaare kodu või raamatupatsutamisi näidati? Kõlab veidi uskumatult, et tark inimene oma ajaga midagi targemat ette võtta ei taha/oska - nende saadete eesmärk ongi ju kõnetada neid inimesi, kes varem pole sihipäraselt raha kogumise või investeerimisega tegelenud.
muurekil on ju õigus. Vaatajale näidatakse peamiselt ilupiltide rida ja praktilisi teadmisi saab sarjast hästi vähe. Aktsia definitsioonini jõuti alles viieosalise sarja kolmandas osas ja märkimisõigusest sellises tempos enne lõppu ei kuulegi. Andres Suimets Swedist ja Kaarel Ots börsilt ning vähemal määral Jaak Roosaare rääkisid sisukalt ja struktureeritult, aga senise pooleteise tunni jooksul kokku maksimaalselt 5-10 minutit. Kõik muu oleks võinud olemata olla ja vaataja ei jääks millestki ilma. Foorumis oli hiljuti postitaja, kes küsis: "Mul on 1000 eurot ja soovin selle investeerida. Kuhu see paigutada, et mitte lutti saada?" Tema küsimusele saatesarjast vastust ei leia, sest eetriaja täidab suuremate ja väiksemate kuulsuste õhinaga jutt finantsjeesuse leidmisest.
Youtubes on palju kanaleid, kus tehakse vähemate vahenditega oluliselt harivamat sisu.
Mõned nopped The Plain Bagel kanalist:
The Difference Between Trading and Investing
Growth Vs Value Investing
How Short Selling Works
Stock Options Explained
What are Futures?
Stock Indices & Index Fund Investing
What Makes an Investment Speculative?
ERRi programmitootmise kulud on sel aastal 25 miljonit eurot. Kas selle eest on palju küsitud, et iga viidatud teema kohta oleks ERRi arhiivis meelelahutusliku rosolje asemel korralik 30-60 min saade? Nagu No99 Valimiskool, aga viimistletum?
Super! "What are Futures?" ja "How short selling works" on ikka tõeline maiuspala alustavale investorile. Just nendest peakski tegelikult alustama! -
Peakski. Peamiselt selles võtmes, millest ja miks eemale hoida, vastukaaluks krüptobörside ja moodsate Robinhoodi-tüüpi mängustatud kauplemisrakenduste agressiivsele turundusele stiilis "kauple futuuridega ja osale loosimises".
Mõistlik oleks põhilised instrumendid läbi käia, et mõista igaühele omaseid riske, ja vaadata, kuidas pühapäevainvestoritel tavaliselt nendega käsi käib, et teada kohti, kus the only winning move is not to play. -
"PIPRAKAUN"
No-nii , vaatasin taas seda saadet ja sain alles nüüd aru, et olen ise, koos paljude siin pajatanud päris investoritega tagasihoidlike saavutustega. Teemanimelises saates oli mitu pajatajat, kes saavutasid peale põhjalikku põrumist finantssõltumatuse 3 aastaga.Tahaksin mõista, mida ETV-s promotakse ! Kas elukunstnikud ei peaks vaid oma kodukinodes fantaasiaid väljanäitusele sättima ?"ivoalaska"
Vaatasin ka ja nii häbi/kade hakkas, et läksin teise tuppa nurka seisma. Kui võtan enda 3 aasta ajajoone, siis selle ajaga olen napilt plussis ja finantsvabadus on ainult helesinine unistus. Mis ma küll valesti teen?"zuckerblaum"
See on “lehepoisist miljonäriks” saade ja survivor bias‘e illustatsioon. Vahelduseks võiks ju ometi ka ülejäänud miljonile lehepoisile sõna anda, või kuidas? Äkki ERR toob järgmisse saatesse mõne sellise ka?"toonik"
Mulle meeldis, kuidas lõpukaadrites võidukad finantsvabanejad sõitsid kõrvuti ratastel laial kõnniteel, koer ka veel kolmandaks kõrval. Vastutulev vanamemm pidi ilusate ja edukate eest ära haljasalale astuma. Isegi koer nuhutas tädi üle veel, et mis imelik vaesur siin meile ette jääb. -
Tänud Sander, ennetasid mu initsiatiivi . Õige toiming !
-
Harva nähtav pealiskaudsus.Suisa kriminaalne.
-
"tulu"
pole ise neid saateid vaadanud (v.a. II osa etv, kui see teema siin avati)
need saated peaksid algama sellega, et investeerimisega on võimalik alustada alles siis kui
tulu - kulu = +
enamuses inimestel see nii ei ole, sest kuu aja jooksul ikka juhtub midagi, (auto läheb katki, laps kasvab riietest välja, pesumasin hakkab lekkima, ise jääb haigeks jne.)
osad tegelevad sellega, et kas siis suurendavad tulusid või vähendavad kulusid aga paljudel inimestel on seis nii lootusetu, et teha pole midagi, no ja mis investeerimisest me siis räägime.
Ma isegi täiendaks natsa seda valemit tulu - kulu - (mõistlik)tagavara = +. Muidu võib juhtuda, et kui seda + kohe investeerima ruttad (kõigist neist saadetest jääb selline mulje, et kohe -kohe oleks vaja ülejääk investeerida) ja too lendu läheb, siis võib nii mõnigi hädavajalik asi ära jääda! -
Armsad väikeinvestorid!
Miks te jälle nii-nii kriitilised olete?
Kas te tõesti arvasite , lootsite, et pärast selle saate vaatamist ulatatakse Teile selle toa võti kus raha on peidus?
Mul rüblikud küll kodus vaatasid ja neile tekkis arusaam asjadest mida nende vanamees päevad läbi teeb ja et see on lahe sinnamaani kuni õigel pool turgu istud.
Mõni saade võiks olla ka sellest kui laviini alla jääd või sattud pikaks ajaks valele poole turgu.
-
TNT, see saade veel tuleb. Lihtsalt aeg pole veel küps. Praegu on buum ja pensioniraha just vabanes. Küte ja muusika!
-
Tegelikult on võimalik hävingut oma portus ka keset tõusvat turgu teha. Mina suutsin seda naftaaktsiatega endale mõned aastad tagasi korraldada.
Nii et osav ei pea olema, sõduri õnne peab olema! -
Eilsest saatest.
Mina alustasin investeerimisega nüüd nii, et läksin ja ostsin endale sulas kaks korterit ja andsin need välja üürimiseks.
Hei-hei lihtrahvas, hakake investeerima. Mida te soojendate niisama oma korterirahasid seal kontode peal! Mina juba tõttan kortereid ostma!
Kunagi oli jutt, et õpetaja ei saa endale pangast kodulaenugi. See, et tavaline inimene saaks niimoodi kortereid shopata on muidugi next level juba. Võta nüüd kinni, et kellele see saade suunatud on täpselt. -
Võtsin ka viimaks ette, juba esimese 5 minutiga sai selgeks, et üsna kiirelt annab inimesed ära võõrastada. "Esimene taskuraha modellina, Kopenhaagenis veebidisainer, ema töötab pangas." Milleks sellist introt?
-
Saade on ilus postkaart ning saate operaatoritele ning monteerijatele mõnus projekt, kuid investeerimise põhituuma keskmisele tööinimesele toodi välja vaid näpuotsatäis (pean tunnistama, et kõiki osasid pole ma veel jõudnud vaadata, äkki selline võrdlus oli seal ka tehtud).
Oletame, et meil eksisteerib kolm tegelast Mati, Juhan ning Tarmo ning nende kolme eesmärk on soetada 200 KEUR korteri Tallinnas. Mati algkapital on 1000 EUR ning ta suudab töö kõrvalt investeerimisse suunata igakuiselt 100 EUR, Juhanil on need numbrid 10 000 ning 1000 EUR ning Tarmo sai päranduse ning tal on algkapital 100 000 ning aastas säästab ta 20 000 EUR. Tallinna korterid aga kallinevad keskmiselt aastas 5%. Kuna kõik kolm on tulised LHV foorumi lugejad ning lisaks on lugenud läbi ka portsu raamatuid, siis kõik kolm suudavad saada aasta keksmiseks tootluseks 10%. Alljärgnev graafik näitab nende investeerimise tootlikust järgmised 20 aastat.
Nagu näeme, Tarmo saab korteri osta juba 5ndal aastal. Vaatamata heale palgale kulub Juhanil selleks 15 aastat. Matil aga jääbki oma korter Tallinnas helesiniseks unistuseks, kuigi ETV investeerimissaateid sai vaadatud ning foorumis tundide kaupa loetud.
Mis on loo moraal, parim investeering on jätkuvalt väga hea haridus ning võime pakkuda ühiskonnale kõrget tootlikust. Kui sul on madal palk ja tegeled investeerimisega, on hea, aga tänu väikestele sisenditele sealt suurt rahalaeva ei tule. Ehk üks hetk tuleb endalt küsida, kas need sadu tunde, mis ma facebookis, delfis, instas, finantsvabaduse FB leheküljel veetsin, oleks pidanud äkki nende asemel parem erialase täiendusega tegelema? Ehk on vaja saada endale hea palganumber. Kui aga pea pole lahtine, siis tuleb oskustöölisi andeid arendada, sest tipp sinikraed teenivad ka väga arvestatavaid summasid. Need aga kes on sündinud kuldlusikas suus, või mingi hetk selle saanud, on elu ikka palju lihtsam. -
Onu Ott - väga hea!
-
Kui sul on madal palk ja tegeled investeerimisega, on hea, aga tänu väikestele sisenditele sealt suurt rahalaeva ei tule.
Vähemalt on selge, et miks mul läheb nagu läheb.:) -
"Onu Ott"
Saade on ilus postkaart ning saate operaatoritele ning monteerijatele mõnus projekt, kuid investeerimise põhituuma keskmisele tööinimesele toodi välja vaid näpuotsatäis (pean tunnistama, et kõiki osasid pole ma veel jõudnud vaadata, äkki selline võrdlus oli seal ka tehtud).
Oletame, et meil eksisteerib kolm tegelast Mati, Juhan ning Tarmo ning nende kolme eesmärk on soetada 200 KEUR korteri Tallinnas. Mati algkapital on 1000 EUR ning ta suudab töö kõrvalt investeerimisse suunata igakuiselt 100 EUR, Juhanil on need numbrid 10 000 ning 1000 EUR ning Tarmo sai päranduse ning tal on algkapital 100 000 ning aastas säästab ta 20 000 EUR. Tallinna korterid aga kallinevad keskmiselt aastas 5%. Kuna kõik kolm on tulised LHV foorumi lugejad ning lisaks on lugenud läbi ka portsu raamatuid, siis kõik kolm suudavad saada aasta keksmiseks tootluseks 10%. Alljärgnev graafik näitab nende investeerimise tootlikust järgmised 20 aastat.
Nagu näeme, Tarmo saab korteri osta juba 5ndal aastal. Vaatamata heale palgale kulub Juhanil selleks 15 aastat. Matil aga jääbki oma korter Tallinnas helesiniseks unistuseks, kuigi ETV investeerimissaateid sai vaadatud ning foorumis tundide kaupa loetud.
Mis on loo moraal, parim investeering on jätkuvalt väga hea haridus ning võime pakkuda ühiskonnale kõrget tootlikust. Kui sul on madal palk ja tegeled investeerimisega, on hea, aga tänu väikestele sisenditele sealt suurt rahalaeva ei tule. Ehk üks hetk tuleb endalt küsida, kas need sadu tunde, mis ma facebookis, delfis, instas, finantsvabaduse FB leheküljel veetsin, oleks pidanud äkki nende asemel parem erialase täiendusega tegelema? Ehk on vaja saada endale hea palganumber. Kui aga pea pole lahtine, siis tuleb oskustöölisi andeid arendada, sest tipp sinikraed teenivad ka väga arvestatavaid summasid. Need aga kes on sündinud kuldlusikas suus, või mingi hetk selle saanud, on elu ikka palju lihtsam.
Nagu paljudel lugudel, ei ole nendes alati ainult üks moraal. Ka antud juhul on jutus peidus veel teinegi moraal - investeerides tuleb valida endale sobiv ja jõukohane varaklass. -
On ka variant hakata (KE) poliitikuks, poliitbroilerina sihikindlalt trügida erakonna ladvikusse, seejärel kõik oma pere kulud lasta kinni maksta maksumaksjal ning oma palga+esinduskulud saad praktiliselt 100%-liselt investeerida...
-
"jam"
On ka variant hakata (KE) poliitikuks, poliitbroilerina sihikindlalt trügida erakonna ladvikusse, seejärel kõik oma pere kulud lasta kinni maksta maksumaksjal ning oma palga+esinduskulud saad praktiliselt 100%-liselt investeerida...
nii tagasihoidlikult, (palga+esinduskulud, poliitikas käib jutt sidrunitest ikka) selliste ambitsioonidega poliitikasse minna, kas tasub? -
"tulu"
"jam"
On ka variant hakata (KE) poliitikuks, poliitbroilerina sihikindlalt trügida erakonna ladvikusse, seejärel kõik oma pere kulud lasta kinni maksta maksumaksjal ning oma palga+esinduskulud saad praktiliselt 100%-liselt investeerida...
nii tagasihoidlikult, (palga+esinduskulud, poliitikas käib jutt sidrunitest ikka) selliste ambitsioonidega poliitikasse minna, kas tasub?
Jah, eks riskialtimale tuleb ka neid sidrunivõimalusi, kuid see on siis juba nagu aastaboonus vms -
Onu Ott, minu meelest on sul kogu eeldus vale. Keegi ei osta investeerimiseks korterit nii, et käib selle eest 200K välja.
200K eest saab soetada vähemalt 5 investeerimiskorterit, kui oma kaardid õigesti mängid. Sellise eeldusega peaksid enamus peresid aastaid kuuse all elama, enne kui eluaseme raha kokku kraabivad. -
"CharlieF"
200K eest saab soetada vähemalt 5 investeerimiskorterit...
Kas see fotograafi (ilusad pildid olid tal!) 16-ruudune kööktuba veneaegses ühikas on nüüd investeerimiskorteri mõõdupuu? Sellisest ma hoiaks kaugele eemale. Mis üürnikke sinna saab, mis naabrid ja muu heakord? Tootlus soetushinda arvestades võibolla jah, aga riskid, probleemid..? -
"post975"
"CharlieF"
200K eest saab soetada vähemalt 5 investeerimiskorterit...
Kas see fotograafi (ilusad pildid olid tal!) 16-ruudune kööktuba veneaegses ühikas on nüüd investeerimiskorteri mõõdupuu? Sellisest ma hoiaks kaugele eemale. Mis üürnikke sinna saab, mis naabrid ja muu heakord? Tootlus soetushinda arvestades võibolla jah, aga riskid, probleemid..?
Noh, ma ei mõelnud ka seda...
Ma tahtsin pigem öelda, et kui sa ostad korteri 100% välja siis saadki ühe korteri ja tootluse mis on sarnane võlakirja tootlusega (LHV näiteks 6%) ning lisaks võimalikud probleemid mis kinnisvaraga kaasa tulevad. Nii ei ole pointi asjal. (pigem ostaks siis võlakirju)
200K raha annab sulle võimaluse osta kortereid noh tulistame puusalt umbes 1M eest. Tõsi, seal on laenukulud (või siis mingid muud kulud mis on seotud selle projekti finantseerimisega) Kuid sinu 200K tootlus on päeva lõpuks tunduvalt parem kui ühe koheselt väljaostetud korteri puhul.
Ja neid 16 ruuduseid tube ma ei pidanud mingil moel silmas ehkki, nende tootlus võib olla väga hea, lisaks kõlbavad nad ka laenu võtmisel lisatagatiseks, millega on võimalik mõnel puhul omafinantseering üldse nulli viia. Seda see fotograaf ka rääkis. Otseselt ta ei öelnud, et oleks need korterid kohe välja ostnud, kuid saate eetrisoleku ajaks olid nad tõepoolest võlast vabad. -
Ma ei tea eriti kedagi, kes tegutseks kinnisvaras ja oleks võlast vaba. Enamasti pole see ka eesmärk. Pigem refinnid iga 4-5 aasta tagant järjekordse portsu raha välja ja lased üürnikel laenumakseid teha.
-
"CharlieF"
Onu Ott, minu meelest on sul kogu eeldus vale. Keegi ei osta investeerimiseks korterit nii, et käib selle eest 200K välja.
200K eest saab soetada vähemalt 5 investeerimiskorterit, kui oma kaardid õigesti mängid. Sellise eeldusega peaksid enamus peresid aastaid kuuse all elama, enne kui eluaseme raha kokku kraabivad.
Isiklikult tean küll paari inimest, kes on ilma panga abita ostnud endale lisaks korteri (käsitlenud seda kui ka investeeringut), tõsi, küll kallimad kui 200 KEUR ning mitte Airbnbtamise ega üürimise eesmärgil, vaid et oleks lihtsalt koht, kus kesklinnas vahest ööbida. Ka statistika näitab et Eestis ostetakse juba päris märkimisväärne hulk kortereid otse välja - seega ei saa ju eeldus vale olla. Pigem tundub päris keeruline näiteks 3000 EUR/kuus teenival inimesel saada pangast kokku 800 000 EUR ulatuses laene, et 5 korterit 20% omafinanseeringuga osta. Isegi, kui rahavood on üürituludest osaliselt tagatud, siis ei tahaks uskuda et pangad seda ikkagi julgevad finantseerida, eriti veel kodulaenutingimustes. Aga võimalik, et sul jällegi siin kogemus :)
Aga see ei oma toodud näite puhul üldsegi tähtsust, sest usun, et CharlieF, sa nõustud, et selle näite tuuma see ju ei mõjuta. Vastupidi, kui me kaasame pangavõimendused mängu ning lisas ka palgakasvud ajas, siis näeme et madalat palka teenivat investeerimishuvilise Mati olukord läheb konkurentiga võrreldes ikka väga nutuseks, isegi kui ta suudaks erinevalt Juhanist mõne TSLA või AMZNi-laadse aksiaga paar korda korralikult sähvatada, saab Juhan aga rohkem kodulanu, väiksema sissemaksega, parema intressiga jne. Lõpuks on tal varaline rikkus ikkagi kordades-kordades kõrgem.
Paar päeva tagasi kui ma poes kassasabas seisin, siis arutlesid kaks gümnasisti kuhu võiks raha suunata, et võimalikult palju teenida, üks vist plaanis Saunat osta. See on tore, et noorte investeerimishuvi on tõusnud. Paraku saadakse aru kui palju on COOP või LHV aksia tõsnud, kuid jätkuvalt ei suuda enamus noori luua linki hariduse ning investeeringu vahel ning matemaatika tunnis lastakse luuslangi. Tühja need teoreemid ja seaduspärasused, rikkaks saadakse ju investeerimisega. Ülikool, see on ka üks ajaraisk, segab mul kauplemisega tegeleda. 8 tunnised tööpäevad pole minu jaoks. Kõrgema kategooria kutsetunnistus, tänan ei, minu eesmärk finantsvabadus! Hetkel valitsevat mentaliteeti, paraku ka meedia poolt genereeritud, võiks jätkata siin päris pikalt. -
"Onu Ott"
Paraku saadakse aru kui palju on COOP või LHV aksia tõsnud, kuid jätkuvalt ei suuda enamus noori luua linki hariduse ning investeeringu vahel ning matemaatika tunnis lastakse luuslangi.
Eeldatavalt kõrgeltharitud fondihaldurite aktiivsete pensionifiondide tulemusi indeksifondidega võrreldes minule see link nii ilmselge ei ole. Alustaks lihtasalt laiapõhjalise investeeringu ja vähese rapsimisega.. -
Jah, Onu Ott, olen sinuga väga nõus ja olin nõus ka eelnevate väljaütlemiste ja arvutustega.
Erinevus oligi lihtsalt rahastamise põhimõtetes ja tundub et see ei lahenenud. Statistika vastu ei saa, kui tõepoolest ostetakse suur hulk kortereid otse välja - ju siis nii on. Äri tegemise eesmärgil tundub see ebamõistlik. Ma jään enda juurde, et turuhinnaga väljaostetud korteri tootlus on nii madal, et turult leiab samaväärseid kuid väiksema riski ja ajakuluga tooteid.
Mis ei tähenda et väljaostetud korterit ei tasuks välja üürida. On ju palju võimalusi, kuidas see korter võidi saada oluliselt odavamalt tänasest turuhinnast nagu näiteks on ostetud varem, saadud päranduseks vms.
Aga võtame jällegi selle 200000 maksva korteri. Oli sul kontol selline summa. Ostsid turuhinnaga korteri ja hakkasid kinnisvarainvestoriks. Millise stabiilse summa eest on võimalik seda jätkusuutlikult välja üürida? 1000€ kuus? Kahtlen sügavalt, ilmselt ikkagi tunduvalt vähem. Aga 1000€ kuus oleks ju 6%.... oot-oot... Palju meil oli LHV võlakirja tootlus??? 6%! Ja ei mingeid probleeme üürnikega, katkiläinud pesumasinaga, lõhkise veetoru ja voolukatkestusega. 200 võlakirja toob sinu portfelli 1000€ kuus - maksud maha siit muidugi, kui kohe kasutada tahad, aga ka kinnisvara väljaüürimine läheb tulumaksu alla.
Ma tahan kokkuvüttes öelda siiski, et kinnisvarainvesteering ilma võimenduseta ei pruugi sugugi olla hea ja turvaline investeering.
Haridust ja enda harimist pooldan alati. -
Kuskilt lugesin, et liiga hea haridus on börsil kauplemisel piduriks.
-
Kõrvalkommentaar: Mati perpsektiiv pole ilmselt 20 aastat 100 euri iga kuu säästa. Pakuksin et säästupotentsiaal suureneb vähemalt kinnisvarahinna kasvuga samas taktis.
(Ei viitsi arvutada, kas see mingit muudatust kaasa toob)
